Lindude eksam (0)

    3) Milliseid meetodeid kasutatakse lindude individuaalseks eristamiseks /  märgistamiseks?  Milliseid  tingimusi  ja  piiranguid  tuleb  sobiva  meetodi  valikul  arvestada?  Levinuim  viis  lindude  märgistamiseks  on  rõngastamine.  Selleks  kasutatakse  näiteks  kaela-,  jala-  ja  tiivarõngaid.  Eelistatavalt  võiks  rõngas  olla  värviline,  kuna  seda  võimalik  märgata  kaugemate vahemaade tagant kui tavalist alumiinium rõngast. Värviliste rõngaste puhul ei ole  vaja  linde  hiljem  loendamiseks  uuesti  kinni  püüda.  Rõngastamisel  tuleks  silmas  pidada  konkreetse  linnuliigi  eluviise,  näiteks  tuleks  eelistada  kaelarõngaid  jalarõngastele,  selliste  linnuliikide  puhul,  kes  toituvad  kõrges  rohus  (näiteks  haned  ja  luiged).  Samuti  peab  olema  linnuliigi  märgistamiseks  kasutatav  rõngas  linnule  paras,  st.  liiga  suur  rõngas  on  linnule  koormav või libiseb jalast lihtsalt ära, liialt väike rõngas hakkab linnu jalga painama ning naha  ja  rõnga  vahele  võib  hakata  kogunema  saasta,  mis  lõpuks  põletiku  tekitab.    Lisaks kasutatakse tiivamärgiseid ja sulgede värvimist. Viimaste aastakümnete jooksul on üha  enam  hakatud  kasutama  spetsiaalseid  seadmeid  –  raadio-,  satelliit-  või GPS saatjaid.    Raadiosaatjad on  suhteliselt  odavad,  kerged  (alates  1g),  selle  signaali  on  võimalik  leida  olenevalt  maastikust  ja  seadmete  eripärast  0,1  –  50  km  kauguselt.  Teisalt  on  raadiosignaali  leidmiseks  vajalik  spetsiaalne  vastuvõtja  ning  linnu  asukoha  määramiseks  suundantenn.  Raadiosaatjaga linde on hõlpus leida näiteks käitumisvaatluste tegemiseks. Arvestada tuleb aga,  et  taoline  märgistussüsteem  nõuab  suurt  töömahtu,  kuna  saatja  annab  pidevalt  signaali.  On  kasutatud näiteks kotkaste ja must-toonekurgede märgistamisel.     Satelliitsaatjad võimaldavad vähendada oluliselt tööjõu kulu, sest andmed linnu asukoha kohta  jõuavad  otse  oma  arvutisse.  Sobivad  eelkõige  rändeteede  ja  muude  suuremate  liikumiste  väljaselgitamiseks.  Samuti  on  võimalik  seda  seadet  eelnevalt  programmeerida,  et  signaalid  saadetaks kindlatel aegadel. Selline võimalus vähendab oluliselt energiakulu. Satelliidid võivad  töötada nii akutoitel kui ka päikesepatareidel. Varjulise eluviisiga lindude puhul kasutatakse  peamiselt akutoidet.    GPS-saatjad on  satelliitsaatjate  edasiarendus,  kus  laekuvad  asukohapunktid  on  oluliselt  täpsemad. Lisaks salvestab seade ka punkti võtmise ajal momendi kiiruse ja liikumise suuna.  (Kotkaklubi s.a.) 


     
 
7) Miks võib hanelistel olla suurem kurn kui teistel pika elueaga linnuliikidel? Millest  sõltub haneliste kurna suurus konkreetsel aastal?  Hanelistel võib olla suurem kurn kui teistel pika eluaega linnuliikidel, kuna nende pojad saavad  ise toitumisega hakkama ning on ka iseseisvamad. Haneliste kurna suurus konkreetsel aastal  sõltub ilmastikutingimustest, linnu konditsioonist kui ka vanusest. (Hõrak s.a.)   
 
11) Kuidas omandavad linnusuled järgmised värvused: sinine, must, valge, punane?  Linnusulgede  värvi  määravad  sulgedesse  talletunud  pigmendid  ehk  värvained.  Melaniinid  sünteesib  lind  ise  ning  seejärel  omandab  musta  värvuse.  Melaniini  leidub  looduses  kahes  vormis: eumelaniini ja feomelaniinina. Eumelaniin on levinum ja annab loomadele tumemusta  värvuse, näiteks rasvatihase must pea ja rinnatriip või varese must sulestik. Karotenoide linnud  ise  toota  ei  saa,  kuna  neil  puudub  selleks  vajalik  ensüüm.  Seega  tuleb  kõik  vajalikud  karotenoidid  saada  toidust.  Karotenoidid  annavad  sulestikule  punase  värvuse.    Valge  värvus  tuleneb sulgede struktuurist ning seda peetakse nii-öelda alusvärvuseks. Sinine värvus on nn  struktuurne  värvus,  mis  tuleneb  sulgede  erilisest  siseehitusest,  suleroodudes  paiknevatest  käsnjatest rakkudest, millelt eri lainepikkusega valgus peegeldub eri suunas. (Sepp 2012)    15) Kirjelda ornitoloogilist uurimistööd ja linnuharrastust Eestis kaasajal  Ornitoloogilise  uurimistööga  tegelevad  Eesti  Maaülikool,  Tartu  Ülikool,  Eesti  Ornitoloogiaühing,  Keskkonnaagentuur,  Kotkaklubi,  mitmed  väikefirmad  ja  piirkondlikud  linnuklubid.  Eesti  Maaülikoolis  tegeletakse  näiteks  kalakajaka  populatsiooniökoloogiaga,  ranna-  ja  luhaniitude  linnustikuga,  uuritakse  ka  liikide  arvukust  ja  leviku  muutusi.  Tartu  Ülikoolis  uuritakse  näiteks  metsavärvuliste  elupaikade  kvaliteeti,  linnalinde  jne.  Keskkonnaagentuur  tellib  seiretöid  ja  koordineerib  neid.  Samuti  on  Keskkonnaagentuur  mõningate  seiretööde  läbiviija,  näiteks  rähnid  ja  rukkirääk.  Kotkaklubi  tegeleb  kotkaste  ja  must-toonekure  kaitsega,  neil  on  igas  maakonnas  oma  kontaktisik.  Eesti  Ornitoloogiaühing  tegeleb  kesktalvise  veelinnuloendusega,  röövlinnuseirega,  haudelinnustiku  punktloendusega,  talilinnustiku  transektiloendustega,  valge-toonekure  pesapaikade  loendusega,  pesakaartidega  jne. (Pehlak 2018) 


    Linnuhuvilistele  pakutakse  erinevaid  atraktiivseid  tegevusi  –  fenovaatlused,  rõngastamine,  sportlik liigikogumine. Olemas on ka erinevaid linnuklubisid, mis koondavad huvilisi. (Pehlak  2018)  Samuti  ka  meelelahutuslikud  üritused,  näiteks  linnuralli  Estonian  Open,  mis  toimub  tavaliselt  igal  aastal  augusti  keskel  (Estonian  Nature  Tours  2014).  Ökoralli  ehk  roheline  linnuvaatlemine, mille eesmärgiks on käia linde vaatamas kas jalgsi, ratta või mõne muu, ilma  mootorita  liikuva  sõiduvahendiga  (EstBirding  2018).  Ökoralli  kestab  kogu  aasta  vältel  ning  osalema  on  oodatud  kõik  linnuhuvilised.  Lisaks  linnadevaheline  linnuvõistlus,  kevadine  linnuvaatlus,  talvine  aialinnuvaatlus,  suvine  aialinnupäevik,  rarileidja(haruldaste  liikide  leidmine)  ja  BirdWatch,  mis  on  üleeuroopaline  linnuvaatlus  (Pehlak  2018).  Samuti  pakuvad  erinevad turismiettevõtted linnuvaatluse teenust.     38) Jäälind  Arvatakse, et Eestisse jääb talvituma umbes 20-50 lindu (Eesti Ornitoloogiaühing 2014).            Kasutatud kirjandus  Eesti  Ornitoloogiaühing.  (2014).  Avaleht.  Jäälind.  Kättesaadav:  https://www.eoy.ee/jaalind/jaalind/ Külastatud: 19.03.2018  Estonian  Nature  Tours.  (2014).  Linnuralli  Estonian  Open  uus  rekord  –  167  liiki  14  tunniga.  Kättesaadav:  http://estoniannature.blogspot.com.ee/2014/08/linnuralli-estonian-open-uus- rekord-167.html Külastatud: 22.03.2018  EstBirding.  (2018).  Võistlused.  Linnuvaatlejate  ökoralli  2018.  Kättesaadav:  http://www.estbirding.ee/voistlused/linnuvaatlejate-okoralli-2018 Külastatud 22.03.2018  Hõrak,  P.  (s.a.).  Kurna  suuruse  evolutsioon.  Lõivsuhe  järglaste  hulga  ja  kvaliteedi  vahel.  Kättesaadav: http://kodu.ut.ee/~horak/loengud/loeng8.html Külastatud: 21.03.2018  Kotkaklubi.  (s.a.).  Tegevused.  Lindude  jälgimine  saatjate  abil.  Kättesaadav:  http://www.kotkas.ee/tegevused/lindude-jaelgimine-saatjate-abil Külastatud 22.03.2018 


    Pehlak,  H.  (2018).  Eesti  linnuteaduse  ajalugu,  ornitoloogiline  kirjandus,  linnuharrastus.  Loengumaterjal.   Sepp,  T.  (2012).  Miks  on  linnud  värvilised?  Eesti  Loodus.  Väljaanne  nr.  1.  Kättesaadav:  http://www.eestiloodus.ee/artikkel4352_4314.html Külastatud 20.03.2018