Nahk (1)

Põhikool - Bioloogia - Bioloogia

3 HALB

Bioloogia

Nahk kaitseb väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, liigse veekaotuse ja mitemsuguste haigustekitajate sissetungi eest.
Nahk aitab säilitada kehatemperatuuri.
Kui nahk annab ära liigselt soojust siis veresooned laienevad ja nahale tekib puna.
Nahk hoiab ära ka ülekuumenemist tänu higile.
Nahk on ka eritusorgan, kuna higistades eritub nahalt jääkaineid. Enamasti vett ja soola.
Inimese nahk on omalaadne meeleelund, mille retseptoritega tajume valu, sooja, külma ja erinevaid puuteärritusi.
Retseptori moodustavad erinevad närvirakkude kogumid ja nende talitust soodustavad rakud.
Nahas sünteestikase ka mõningaid ühendeid, millest kõige olulisem on vitamiin D ja melaniin
Nahk toodab melaniini, et nahka kaitsta ultraviolettkiirguse eest ning samas annab see ka nahale ilusa pruuni jume.
Naha välimise kihi moodustab marrasknahk
Selle pindmist osa nimetatakse sarvikihiks, mis koosneb tihedalt kokkusurutud surnud rakkudest.
Sarvkiht ei lase läbi mikroobe, vett, tolmu jms.
Sarvkihi rakud kooruvad pidevalt naha pinnalt maha. Tekitades hallikat tolmu, mis koguneb nii ihupesule kui ka magamisriietele.
Marrasknaha alumine osa koosneb elusatest jagunemisvõimetelistest rakkudest.
Marrasknahast moodustuvad ka karvad, juuksed ja küüned.
Terve inimese keha on karvane. Välja arvatud peopesad ja jalatallad.
Kui inimene vananeb siis juustes ei toodeta enam värvipigmenti ja juuksed puutuvad läbipaistateks ehk siis halliks või valgeks.
Pärisnahk sisaldab, rohkelt elastseid kiude ja on seetõttu veniv , painduv ja sitke .
Rasunäärmed eritavad naha pinnale rasvarikast rasu mis muudab naha pehmeks ja elastseks ning hoiab naha niiskena. Seda eritub ööpäevas umbes 20 grammi.
Pärisnaha all paikneb rasvarikas nahaaluskude . See kaitseb nahaaluseid elundeid.
Raskude kaitseb külma ja põrutuste eest, annab kehale vormikuse ning on ka rasvatagavaraks.
Nahk on paberõhuke, ning samas kui ujud vees on ta kummi ülikonna eest.
Juuksekarv kasvab välja follikulist.
Nahk vananedes hõreneb ja läheb pingule. See tõttu tekivadki näo nahale kortsud .
On olemas palju eri liiki haiguseid. Nendest kõige populaarsemad on harilikud vinnid või akne , dermatiit või ekseem , nahavähk, psoriaas ning nahaseened.
Akne või harilikud vinnid = naha rasunäärmete talituse häire. Rasunäärmed on üliaktiivsed. Mees suguhormoonid on rohkem aktiivsed kui nais suguhormoonid. Vinni tekitavad ka valed kosmeetika tooted. Ning vinne võib esineda ka ravimite kasutamisel näiteks antibiootikumide kasutamisel.
Dermatiit & ekseem = nad on punetavad , leemendavad. Nende põhi sümptom on sügelus. Seda võib tekitada vesi ja pesemistooted mis sisaldavad keemilise ühendeid. Võivad tekitada ka nikkel & kroom kuna nad on kõige allergilisemad metallid.
Nahavähk = nahale tulevad laigud ja sõlmed. Ketendavad piirkonnad ning haavandid . Pisikesed lõhed mis ei parane. Suurenenud sõnnimärgid. Nahakasvaja ehk melanoom .
Psoriaas = see on päranduslik haigus. Krooniline mitte nakkav.
Nahaseened = see algab tavaliselt varbavahelt.
Närvi ülesanne on võtta vastu erutusi.
Karvapüstlihase ülesanne on karvu turri ajada.
Rasunääre muutab naha elastseks ja kaitseb nahka ka
karvasibula ülesanne on kaitsta külma eest ja ärritusi vastu võtta.
Higinäärme ülesanne on jääkainete väljutamine ja ülekuumenemise eest kaitsta.
Sarvkihi ja marrasknaha ülesanded on kaitsta organeid, et sinna ei pääseks sisse, mikroobre, vett ja tolmu.
Päris nahk kaitseb organeid.
Nahaaluskoe ülesanne on kaitsta nahaaluseid organeid.
Närvilõpmete ülesanne on võtta vastu erutusi.

.ODT Laadi alla originaalfail 2 lk · .odt · 53 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-10-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

53 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tulikivi Õppematerjali autor

naha kokkuvõte.

nahk ehitus ülesanded joonis

Sarnased õppematerjalid

doc

Referaat Nahk

BIOLOOGIA NAHK Referaat Juhendaja: Pärnu 2009 NAHK Nahk on organ, mis katab inimese keha. Selle kõige tähtsam ülesanne on kaitsta organi. Nahk kaitseb meid väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, liigse veekaotuse ja mitmesuguste haigustekitajate sissetungi eest. Inimese nahk aitab säilitada kehatemperatuuri. Liigse soojuse äraandmiseks laienevad nahal veresooned ja nahka tungib rohkem verd. Seetõttu hajub väliskeskkonda rohkem soojust ning kehatemperatuur langeb. Lisaks sellele aitab keha ülekuumenemist vältida higistamine, sest higi auramine keha pinnalt jahutab organismi. Külma korral aga veresooned ahenevad, nahas voolab vähem verd ja soojuse äraandmine väheneb. Nahk on ka eritusorgan, sest higistades eritub läbi naha mõningaid jääkaineid,

Bioloogia

doc

Bioloogia mõisted

organismi talitlusi ja võimaldab kohaneda väliskeskkonna muutustega. Nahk- organ, mis katab inimese keha. Kaitseb organismi väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, mitmesuguste haigusttekitajate sissetungi ja liigse veekaotuse eest.Aitab säilitada kehatemp. Nahk on meeleelund. Nahas sünteesitakse mõningaid ühendeid, kõige olulisem vitamiin D ja melaniin. Päikesekiirgus ergutab nahka tootma melaniinni, mis kaitseb organismi liigse ultraviolettkiirguse eest. Nahk on ka eritusorgan Higistades eritub läbi naha mõningaid jääkaineid peamiselt vett ja soolasid. Marrasnahk- naha välimine kiht. Naha värvus- mida rohkem ultraviolettkiirgust, seda enam sünteesib nahk melaniini ja seda pruunim on naha jume. Pärisnahk- naha pealmine osa, milles paiknevad vere ja lümfisooned ning higi ja rasunäärmed. Melaniin- nahas toodetav pigment, mis kaitseb organismi liigse ultraviolett kiirguse eest. Marrasknaha pindmine- surnud rakkudest osa on sarvkiht

Bioloogia

ppt

Nahk

D-vitamiini defitsiidil võivad ilmneda: · väsimus, luumurdude aeglane paranemine, kõri ja käte spasmid, · hammaste lagunemine, luude pehmenemine, lihaste nõrkus, · lühinägelikkus, kuulmise nõrgenemine, · kaltsiumi ebapiisav imendumine, · fosfori kinnipidamine neerudes, · lastel rahhiit. Nahk kaitseb haigustekitajate eest Nahal elab mitmesuguseid baktereid, enamik neist on hädavajalikud kuna kaitsevad haigustekitajate eest. Inimese nahk on nn. bakterite loomaaed. Nahalt on leitud üle 200 erineva bakteri. Nahk säilitab kehatemperatuuri Nahas on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare. Kui õhutemperatuur langeb juhitakse ajust veresoonte seintesse erutus, mille tulemusena viimased ahenevad. Kui õhutemperatuur tõuseb siis veresooned laienevad. külm soe Nahk kui meeleelund Nahas on palju erinevaid retseptoreid: · valu · soe · külm karvade

Bioloogia

docx

Bioloogia kontrolltöö - lihased, luude ehitus jm

· Rakke on kehas kokku u 50 000 miljardit, rakutüüpe u 200 · Rakud on organismi väikseimad ehitusosad, millel on kõik elu tunnused · Uued rakud moodustuvad olemasolevate rakkude jagunemise teel · Sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe, inimkehas 4 koetüüpi : epiteelkude, sidekude, lihaskude, närvikude · Elundid on organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid ( kaitsevad nahk, kindlustavad liikuvuse lihased, luud, tagavad toidu seedimise magu, soolestik ) · Elundid, mis täidavad ühiseid ülesandeid moodustavad elundkonna · Inimese elundkonnad : Tugi-liikumiselundkond, seedeelundkond, vereringeelundkond, hingamiselundkond, erituselundkond, sigimiselundkond, sisenõrenäärmed, närvisüsteem 1A Raku ehitus · Ribosoomid sünteesivad valke

Bioloogia

doc

Kosmeetiline keemia

Elva Gümnaasium ''Kosmeetiline keemia'' Referaat keemiast 9. D klass 2009 Sisukord 1. Nahk 1.1. Naha struktuur 1.2. Nahaniiskus 1.3. Abi kuiva naha vastu 1.4. Naha rasusus 1.5. Nahk ja ultarviolettkiirgus 1.6. Naha hooldamine 2.Juuksed 2.1. Juuste struktuur 2.2. Juuksed ja rass 2.3. Juuste värvus 2.4. Juuste kasvamine 2.5. Juuste pesemine ja hooldamine 3.Küüned 3.1. Ilusate küünte 5 kuldreeglit 4.Kasutatavad ained 4.1. Rasva- ja õlitaolised ained 4.2. Zeleetaolised ained 4.3. Niisutavad ained 4.4. Emulgaatorid ja pindaktiivsed ained 4.5. Desinfitseerivad ja konserveerivad ained 4.6. Lõhnaained 4.7. Lahustid 4.8. Värvained 4.9

Keemia

doc

Meeleelundid - nahk

Meeleelundid. Nahk MEELEELUNDID Meeleelundite tähtsus Organismile mõjuvad ärritused võetakse vastu tundlike (sensoorsete) meelerakkude e. retseptorite abil. Viimased paiknevad kõikides keha elundites, sealhulgas spetsiaalsetes vastuvõtu- e. meeleelundites. Meelerakud erinevad teistest rakkudest väga suure tundlikkuse poolest, kusjuures nad reageerivad ainult teatud liiki ja teatud tugevusega ärritusele. Meeleelundite ülesandeks on vastu võtta ärritusi väliskeskkonnast. Meeleelundite hulka kuuluvad:

Bioloogia

doc

Inimese Anatoomia vastused (koed, elundid ja elundkonnad jne)

Inimese elundid sarnanevad paljuski teiste imetajate elunditega. Nad kuuluvad sarnastesse elundkondadesse ja on ka üksteise suhtes kehas sarnaselt paigutatud., Kõik elundkonnad töötavad kooskõlastatult ja tagavad organismi häireteta funktsioneerimise Inimese elundkonnad: 1. seedeelundkond-suuõõs,neel,söögitoru,magu,peensool,jämesool,pärasool 2. hingamiselund - hingetoru, kopsud, kopsutorue.bronh, kopsutoruharude.bronhioolid, nina, ninaneel 3 meeleelundkond - nahk,silmad,kõrvad,nina,keel 4 .katteelundkond - nahk 5. tugi-ja liikumiselundkond - luud,lihased 6. ringeelundkond - süda,veresooned,lümfisooned 7 .immuunsüsteem - vererakud,lümf 8. erituselundkond - neerud,kusepõis,kusejuha 9. suguelundkond - munandid,munasarjad 10. närvisüsteem - peaaju,seljaaju1 11. sisenõrenäärmed - käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnääre, neerupealised, harknääre, sugunäärmed, kõhunääre, ajuripats

Bioloogia