Juuksed teabevoldik (0)

JUUKSED
Juuksed näitavad inimese väge ja elujõudu!
Läbi aegade on inimesed oma välimusele
ja juustele väga suurt tähelepanu pööranud. Terved ja tugevad juuksed on alati hinnatud olnud, nii naiste kui ka meeste seas. Juuste tähtsus on siiski sügavam kui ainult nende kena väljanägemine. Juuksed on osake meist, elusosa, mis reageerib kehas toimu-vatele muutustele. Juuksed väljendavad seda, mis toimub meie sees, peegeldades meie sisemist väge ja tervislikku seisundit .
Juuste kasvutsükkel on enamasti 2–6 aastat, olenevalt pärilikust eelsoodu-musest. Kui juukseid ei lõigata, on need tsükli lõpuks omandanud täispikkuse. Juuste kasvutsükli käigus kaotatakse juukseid iga päev. Millest aga kõneleb juuste väljalangemine?
Normaalne juustekadu päevas on 50–100 juuksekarva, samapalju juukseid hakkab ka kasvama.
Juuste väljalangemine tähendab seda, et juuksed surevad enne oma kasvutsükli lõppu ning langevad välja. Uued juukse- karvad hakkavad kasvama, aga alles uue kasvutsükli algusest. See vahepealne aeg jätab juuksekarva pesad tühjaks ning tekitab juuste hõrenemist.
 
Näiteks kui juuste kasvutsükkel on viis aastat, aga juus langeb välja teisel aastal, siis järgnevad kolm aastat on juuksepesa tühi.
Juuksekarva ehitus.
Juuksekarv koosneb kolmest kihist , millest kõige keskel asub keratiini-rakkudest koosnev medulla. Seda ümbritseb paksem kiht, korteks ja kõige peamist kihti, mis määrabki suuremas osas juuste väljanägemise, nimetatakse kutiikulaks. Kutiikula koosneb soomusekujulistest läbipaistvatest katte-rakkudest.
Kui soomusrakud on veidi ülestõstetud, muutuvad juuksed tuhmiks. Terves juuksekarvas asuvad katterakud teine-teisele väga lähedal ja see muudab juuk-sed läikivaks. Õige juuksehoolduse ees-märk on säilitada võimalikult kaua juukse-karva tervist ja ilu.
Juukse elutsükkel.
Folliikuli ehk juuksekarva kasvuaktiivsust iseloomustab tsüklilisus, milles arengu-periood vaheldub puhkeperioodidga.
Kasvufaasi nimetatakse anageeniks, millele järgneb seisakufaas katageen. Puhkefaasi nimetatakse telogeeniks ja see järgneb
seisakufaasile.
Loomulik juuksevärv.
Juuste värv sõltub korteksis sisalduva melaniini kogusest ja omadustest. Loomulikku pigmenti, mis määrab juuste
värvi, toodavad spetsiifilised rakud , mida nimetatakse melanotsüütideks ja mis asuvad juuksesibula piirkonnas.
Toodetud melaniin ladustatakse korteksi rakkude hulka keratiniseerumisprotsessis, mis annab juustele värvi. On olemas kolme erinevat tüüpi melaniini: feomelaniin , eumelaniin, trihhosideriin. Lõplik juukse-värv on nende kolme loodusliku pigmendi segunemise tulemus.
Juuste valgenemine.
Vananedes toimub juuste füsioloogiline valgenemine, mis võib toimuda erinevas eas sõltuvalt indiviidist. 50-aastaselt on umbes pooltel inimestel teatav protsent valgeid juukseid.
Hallinemine algab enamasti meelekohtadelt ja laieneb sealt üle pea. Samuti on tähel-datud, et eri rahvuste esindajad hakkavad hallinema erinevas vanuses, näiteks Kaukaasia rahvustel muutuvad juuksed hõbedaseks märksa varasemas eas kui Aasia rahvustel. Tumedapäised hallinevad kiire-mini kui blondid.
Kui juuksenääpsus asuvad melanotsüüt-rakud mingil põhjusel lakkavad pigment melaniini tootmast, siis kasvavad juuksed enam värvust ei omanda ning jäävadki hõbedaselt valgeks või halliks . Tegemist on pikaajalise protsessiga: melaniini tootmine aeglustub järk-järgult, kuni lõpuks lakkab täiesti. Seepärast näeme hallinevate juus- tega inimese peas tervet hulka eri toone: alustades valgest ja lõpetades loomuliku juuksevärviga, toonid võivad erineda isegi juuksekarva pikkuses .
Pärilikkusel on oluline roll, kuid ka teistel faktoritel on tähtis osa. Stress , suitsetamine ja vitamiinidevaene menüü kiirendavad protsessi, mis on geneetilise pärandiga ette määratud. On tõestatud, et eksisteerib teatav korrelatsioon toitumise ja juuste tervise vahel. Vitamiinide ja mineraalsoolade tasakaalustatud tarbimine on tervete juuste alustala.
Juuste kaitse.
Päike mõjub juustele halvasti: pleegitab ja muudab kuivaks . Kõige rohkem teeb UV-kiirgus liiga värvitud juustele, kah-justades nii juuste välis- kui ka sise-struktuuri. Tulemuseks on halvasti-kammitavad, tuhmid ja katkevad juuksed.
Kõige kindlam viis säästa oma juukseid päikese pahategude eest on kanda midagi peas.  
Teine võimalus on kasutada päikese-kaitsetooteid. Nii nagu on päikese-kaitsetooted nahale, on spetsiaalsed suvesarjad välja töötatud ka juuste-le.Väga paljudele toodetele on nagu muuseas lisatud, et ta sisaldab UV-kaitset. Juustele on aga oluline, et toode sisaldaks nii UVA- kui UVB-kiirguse kaitset.
Hea toidusedeli tähtsus.
Jooge iga päev palju vett, et hoida lipiidne niisutus optimaalsel tasemel ja aidata kaasa mürkainete väljatõrju-misele. Samuti tuleks vähendada rasvaste toitude tarbimist, jätta ära praetud toiduained, loomsed rasvad ja juurvilja-õlis praetud tooted. Tervislikum on kasutada külmpressitud extra -virgin
oliivõli. On soovitav loobuda kõigist toitudest, mis sisaldavad toorest muna, alkoholi, suhkrut, sarapuu-pähkleid, pärmi, šokolaadi, kooriklasi, ja madala toiteväärtusega toitudest.
Juuste pesemine.
Hoidke peanahk puhtana ilma juukseid üleliigselt ja liiga sageli pesemata, kuna see võib põhjustada rasunäärmete ületalitlust.
1. Vesi - juukseid pesema asudes tuleks need kõigepealt veega niiskeks teha. Vesi peaks olema soe (mitte tulikuum).
Miks? Tulikuum vesi kuivatab peanahka ning juukseid.
2. Šampoon -  võta peopesatäis šampooni ning  masseeri õrnalt seda peanahale ning juustejuurte piirkonda, liikudes edasi kogu juustele, otstele ei pea šampooni kandma (eriti kui need on kuivad). Pööra tähelepanu pealae tagumisele, kõrgeimale osale - sinna koguneb üldiselt enim rasu . Ära pese oma pead küüntega, ära kratsi oma pead, vaid masseeri sõrmeotstega.
Miks? Peanaha küüntega kratsimine/sügamine/pesemine võib su peanaha marraskile ajada ning nahka ja juukseid lõhkuda. Masseerimine kiirendab pea vereringet, mis paneb näiteks juuksed kiiremini kasvama.
3. Loputamine - loputa alati ka šampoon hoolikalt välja. Puhtaimaks saad juuksed siis, kui pöörad pead igat pidi (pea kuklas , aga ka üle pea ning ka sirgelt) loputusprotsessi käigus - nii võid kindel olla, et kõik šampooniosakesed, mis võiks hiljem su juuksed kiiremini rasuseks ajada, on välja loputatud .
4. Palsam - kui sul on kuivad, pikad või muidu katkised juuksed, on palsam hädavajalik. Kui aga tahad oma juuste eest ka niisama hoolt kanda ning olla kindel, et need ka terved ning niisutatud püsiks, kasuta palsamit. Palsamit pähe kandes keskendu pigem juustele, kui peanaha piirkonda (šampooniga vastupidi). Erinevatel palsamitel on erinev toimeaeg, mida loe kindlasti pakendilt. Palsam loputa välja veel hoolikamalt kui šampoon.
5. Juuste kuivatamine - kuigi föön tundub kiire ning mugav abivahend saamaks kiiresti kuivi ja kohevaid juukseid, tuleks arvestada sellega, et föön kuivatab juukseid.
Ära vali kõige kuumemat temperatuuri ning kui oled föönisõltlane, siis tee aeg-ajalt (näiteks nendel päevadel, kui ei pea kuhugi minema) föönivabu pesemispäevi ning lase juustel ise kuivada. Rätikuga tasuks juukseid ainult alguses õrnalt kuivatada, mitte liialdada, kuna juuksed on niiskena hapramad kui kuivana . Sama kehtib ka kammimise kohta - suhtu sellesse hoolikalt ning ettevaatlikult, kuna niisked juuksed võivad hakata "venima" ning murduma, kui kohe neile kallale kargad harjaga (hari olgu pehmete otstega, mitte teravatega).
JUUKSED ja nende hooldus