Koetüüpide kokkuvõte bioloogias (0)

Samadele ülesannetele spetsialiseerunud rakud moodustavad koe.
Eristatakse nelja peamist koetüüpi:
1. Epiteelkude – jaguneb kaheks: katte- ja näärmeepiteel. Paiknevad tihedalt kõrvuti. Kuju ja kihtide arv vastavalt asukohale ja funktsioonile. Katteepiteel katab ja kaitseb organismi sise- ja välispinda. Näärmeepideeli leidub välis- ja sisenõrenäärmetes ning selle ülesandeks on eristada organismile vajalikke aineid.
2. Sidekude – moodustavad pärissidekude, kõhrkude, luukude, rasvkude ning veri ja lümf. Pärissidekoe moodustavad nt. Liigesesidemed ja kõõlused, milles on hulgaliselt vastupidavust suurendavaid proteiinikiude.
3. Lihaskude – On kokkutõmbumisvõimeline ja spetsialiseerunud liigutuste sooritamiseks. Kolme tüüpi lihaskude: Vöötlihaskude, Silelihaskude ja südamelihaskude
4. Närvikude – koosneb närvirakkudest ja gliiarakkudest e. Närvitoesest. Närvirakud vahendavad informatsiooni rakkude vahel ja võtavad osa rakutalitluse regulatsioonist. Gliiarakkude ülesandeks on tagada närvirakkude toitumine ja kaitse.
FILM – Koopainimeste jälgedes

Milline inimese liik elas jääajal Euroopas?
neanderdallased

Kui pikad nad olid?
165cm

Miks oli jääaja inimestel ohtlik higistada?
Sest higi jäätub

Kui palju mammut kaalus?
Viis tonni

Milline võime aitas aafrika põuas elaval inimrühmal ellu jääda?
Pikkus ja tume nahk

Kust pärineb liik homo sapiens?
Aafrikast

Kui palju aega tagasi surid välja neanderdallased ja alles jäi ainult 1 inimliik?
30 000 aastat tagasi.
Nahk
Kuulub katteelundkonda.
Naha kihiline ehitus ja tihe, plaatjatest epiteelrakkudest koosnev struktuur on põhjuseks, miks on nahk organismile eriti tõhus „kaitseümbris“.
Lisaks kaitsefunktsioonile on nahk ka rasva ja vedeliku depooks ning soojusregulatsiooni-, meele- ja erituselundiks
Nahk on tähtis meeleelund , selle abil tajutakse survet , puudutust, valu ja temperatuuri muutumist.
Nahas on 2 kihti:
Marrasnahk ja pärisnahk.
Marrasnahk koosneb kihilisest plaadikujulisest epiteelkoest, mis kulub kergesti.
Pärisnahk on sidekude, milles esineb palju peenikesi vere- ja lümfisooni ning närvirakkude jätkeid ja retseptoreid. Pärisnahk koosneb peamiselt elastiini- ja kollageenikiududest.
Naha pinnalt toimub soojuskadu peamiselt soojuskiirguse ning vee aurustumise kaudu.
Organismi temperatuuri reguleeriv organ on vaheaju kõige alumises osas paiknev hüpotalamus.
Sinna saabub nahas ja siseelundites paiknevate sooja- ja külmaretseptorite kaudu infomartsioon. Vajaduse korral käivitab mehhanismid , mille abil toodetakse soojusenergiat.
Inimese nahk kaitseb end UV-kiirguse eest marrasknahas paiknevate pigmentrakkude ehk melanotsüütide abil. Need aktiveeruvad päikese kiirguse toimel ja hakkavad sünteesima kaitsvat pigmenti melaniini.
UV-kiirguse toimel tekib nahas d-vitamiin.