Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Meie aja õpetaja rõõmud ja mured". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kolleegid, vaatenurk, hetki, olukordi, joosta, pööra, ükskõikne, meeldivaksTa annab selgeid juhtnööre, kuidas kohaldada kutsealast õiglustunnet ja emotsionaalset pädevust varajasest, minimaalsest sekkumisest kuni kõige raskematele õpilastele ja pingelisematele olukordadele reageerimiseni. Ta soovitab ka mooduseid, kuidas töötajad saaksid üksteisele toetavamat keskkonda luua – sealhulgas mentorlust. Mul pole küllalt sõnu, et „Käitumist klassiruumis“ kiita. Kõik õpetajad tunnevad ära Billi kirjeldatud olukordi. Ta ei põikle kõrvale tänapäeva koolide ja klassiruumide tegelikkuse eest. Siiski suudab ta ühtaegu aduda õpetajate muresid ja neile esitatavaid nõudmisi ning kaitsta õpilasi, kõnetades nende vajadusi, pädevusi ja õigust Autorist lugupidavale lävimisele. Ta teeb seda selguse, elujõu ja huumoriga. Iga õpetaja vajab seda raamatut ja
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ01 Irina Vassiljeva ÜHEKSANDIKUD Analüüs Õppejõud: Pille Kriisa. MA Mõdriku 2013 Saade Üheksandikud põhineb katsel, mida viiakse läbi üheksanda klassi õpilastega, kes on õppe tasemelt Eesti halvimad ja soovitakse õppeaasta lõpuks eksami sooritust viia Eesti parimate sekka. Sellepärast vahetatakse klassis viis aineõpetajat. Igal õpetajal oma lähenemine. Hilinemine ja koolist puudumine on selles klassis täiesti tavaline nähtus aga ka koduseid töid ei tehta. Kuna õpetajatele on lapsed võõrad ja et teada saada laste õppetaset viivad õpetajad kõige alguses tasemetöid. Tööde tulemused on aga ja
neile isegi nalja teha. Lisaks on võimalik rakendada erinevaid nippe, mis aitaksid klassiruumis vaikust hoida. Mina eraldaksin teineteisest omavahel jutustavaid pinginaabreid või saadaksin ühe nendest klassist välja rahunema. Seega usun, et lobisemishimulise klassiga hakkama saamisega oleks vaja praktiseerida Cowley poolt välja töötatud esimest taktikat ehk olema kange nagu raudnael. Kindlasti ei ole see lihtne, aga kui klass on huvitatud vaid lobisemisest ning ei pööra õpetaja püüdlustele absoluutselt tähelepanu, siis on vaja näidata end karmimalt poolelt. 2. OLUKORD – TÄHELEPANU HAJUMINE ÜLESANDELT Õpilaste tähelepanu hajumine on väga suur probleem. Põhjus on selles, et kui tähelepanu hajub, siis ülesande valmis tegemine võtab kauem aega ja nii ei pruugi õpetaja vajalikku materjali tunnis läbida. Arvan, et selle probleemi lahendamine ei ole keeruline ning sellega võivad kõik hakkama saada
ning eesmärgile. Meelespidamise treenimiseks mõeldud küsimustele vastamise ooteaega pole mõtet pikaks venitada. Küll aga tuleks seda teha küsimuste puhul, mille eesmärgiks on õpilaste mõtlemise arendamine. Õpilaste vastustele ja küsimustele reageerimine. Et küsimuste esitamine aitaks õppimisele kaasa ja motiveeriks õpilasi paremini õppima, peaksid nad saama oma vastustest tagasisidet. Eriti oluline on see nõrkade õpilaste juures. Kahjuks ei pööra õpetajad sellele sageli tähelepanu. Dialoogi jätkamist puudulikult vastanud õpilastega aitab säilitada tema eneseväärikust. Hea õpetaja toetub teemaarendustes õpilaste asjakohastele vastustele, küsimustele ja kommentaaridele ning kujundab arusaamise, et need on oodatud. Õpetaja eelistused õpilaste küsitlemisel kalduvad sõltuma tunni etapist. Klassidiskussioon. Diskussioon on arvamuste vahetamine õpilaste ja õpetaja vahel. Meetod sobib hästi õpitu kinnistamiseks ja
Õpetaja koolis ja ühiskonnas. Elukestev õpe. Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. Euroopa Komisjon, 2001 Elukestva õppimise eesmärgid EL-i dokumentides * enesearendamine * aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine * sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul Lissaboni strateegia üldeesmärgid hariduses. 1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine). 2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh inimressu
Õpetaja õpiabi Kuidas olla enesekindel ja heatujuline õpetaja (Sue Cowley) 1. Lobimishimuline klass Klassis vaikuse saavutamine on kõige tähtsam ja mõnel ajal kõige keerulisem asi, millega õpetaja peab toime tulla. Raamatus pakutakse kolm erinevat strateegiat lobisemishimulise klassiga hakkamasaamiseks. Esimene raamatus pakutud taktika on ,,kange nagu raudnael". Arvan, et see taktika sobib parem kui töötad ,,raskete" klassidega. Mul on väike töökogemus koolis töötamisel ja mul oli üks selline klass ,,raskete" lastega. Nendega hakkasin kasutama seda taktikat, sest kuidagi teisiti ei suutnud klassi maha rahustada. Kõigepealt seletasin nendele suuliselt kõik reeglid minu tundides viibides ja panin käitumisreeglid suurelt, selgelt ja täpselt paberilehele kirja ning riputasin neid klassiruumi seinale. Niimoodi oli mul võimalus viidata, kui vajadus oli. Seletasin nendele
ajaliselt ka korralike soojenduse- ja venitusharjutuste tegemiseks. Tunnid peaksid olema läbi mõeldud ja igal õpilasel võiks olla oma töökava, kus ta veerandi alguses püstitab oma eesmärgid, mida püüab veerandi jooksul saavutada. Õpilased tuleks jaotada kehalise kasvatuse tundides gruppidesse vastavalt sellele, millele nad soovivad oma tundides keskenduda. Me seadsime oma töö eesmärgiks muuta kehalise kasvatuse tunnid kõigile õpilastele meeldivaks, jõukohaseks ja aktiivseks. Arutlesime ja analüüsisime oma töös mitmeid viise, kuidas muuta kehalise kasvatuse tunnid õpilastele meelepäraseks, muutes neid kaasaegsemaks ja samas arvestades õpilaste soove ja vajadusi. Meie loovtöö lugeja peaks saama ülevaate meie kehalise kasvatuse tundidest ja ühest kõige suuremast probleemist, milleks on Eesti laste vähene liikumisaktiivsus. 14 KASUTATUD KIRJANDUS Hein, Vello 2017
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool ÕPETAJA KUTSEEETIKA ALUSED Siim Jaansoo MH-41 Kehtna 2006 Sõna «eetika» tuleneb kreekakeelsest sõnast thos, mis tähendab komme, har- jumus. Nii et sõna-sõnalt võttes on õpetaja kutse-eetika nende käitumisnormide kogum, mida õpetaja peab oma töös järgima. Sõnal eetika on tänapäeval aga ka teine tähendusvarjund. Eetika on teadus moraalist. Ta uurib moraali kujunemist, olemust, seost ühiskondliku elu teiste valdkondadega. Eetika püüab mõjustada olemasolevaid moraalinorme. Õpetaja kutse-eetikast rääkides peetakse kõigepealt silmas selle sõna esimest tähendust, õpetaja kutse-eetika all mõeldakse mitte niivõrd teadust õpetaja käitumisreeglitest, kuivõrd just neid käitumisreegleid endid, õpetaja kutse-eetika on õpetaja moraal. Õpetaja kutse-eetika sisuks olevaid norme võib mitmeti grupeerida. V
Aleksandra Jakovtsenko (132417SKVOM) SKVOM-1 16 situatsiooni 1. Lobisemishimuline klass Kõigipealt ma säilitaks klassis positiivset atmosfääri, kuna liiga range käitumine ei ole minu iseloomus. Esimeses tunnis ma räägiks õpilastega klassis kehtivatest reeglites. Üks neist oleks lobisemisest (nt kui ma ei saa tunni algata, siis vastavalt suureneb kodutöö). See annaks mõni vabadust valida, mida me teeme tunnis, ja seega tuleks vastutus oma käitumise eest. Kui lobisemise teema on aktuaalne ja ääriselt huvitab õpilasi, siis me võiksime raisata paar minutid koos arutlemiseks. Sellest võiks isegi teha ülesannet. Kui on vene keele tund, siis pakkuks uut leksikat ja kasutaks seda ülesannetes reegli selgitamisel. Kirjanduse tunnil võiks tuua näiteid raamatustes, kus see teema on mainitud, ja läbi viia väikest diskussiooni. Kui tegemist on väga aktiivse klassiga, siis tunnil ma keskenduks s
Õpetaja koolis ja ühiskonnas Elukestev õpe Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. 4 eesmärki EL dokumentides: enesearendamine aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine sotsiaalse tõrjutuse vähendamine konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul. Prioriteedid: õppimise väärtustamine informatsioon, juhendamine ja nõustamine aja ja raha investeerimine õppimisse õppijate ja õppimisvõimaluste kokkuviimine uued põhioskused – lugemisoskus, arvutioskus, võõrkeeled innovatiivne/uuenev pedagoogika – aktiivõppemeetodite kasutamine Õpetajakoolituse kriitika Fookus on õpetaja suhteliselt lühiajalisele ettevalmistusele ülikooli põhiõppes, mitte aga õppimisel kogu tööalase karjääri
valmisprodukti loomisega. 4. Huvi tekitamine õppe-eesmärkide otstarbeka püstitamisega ha küsimuste esitamisega- õpilaste huvi aine vastu suureneb, kui õppimine eeldab neilt aktiivset mõtlemist ning leidlikust. 5. Kokkuvõtvaid märkusi õpitava väärtustamisest sisemise motivatsiooni vahendusel- õpetamisel tuleks kasutada, õppemeetodeid,mis muudavad õppimise meeldivaks ja huvitavaks. Voorus õpilastel on reaalne huvi õppida, neil on huvitav. Puudus õpilased ei omanda õppekavas ettenähtud hädavajalikke teadmisi ega oskusi, kui õpetaja toob välja ainult nö meeldivat. 22. Milles seisneb õpetaja ettevalmistav töö klassis distsipliini kindlustamiseks? Distsipliini olemus, soodsa õpikeskkonna loomine, õpetaja juhtimisstiilid, klassi materiaalse keskkonna
tingimust ja tulemust, mis tagab õpilastel normaalse õppimise, õpioskuste kujunemise ja üldise sotsiaalse arengu. Sellest põhimõttest lähtudest on esikohal õppimine ja elu korraldamine klassis ning distsipliiniga ei tegelda spetsiaalselt. Empiirilised uurimused kinnitavad, et õpetajad, kes käsitlevad klassis töö korraldamist õppimiseks soodsa keskkonna loomise ja alalhoidmisena, osutuvad üldjuhul edukamaks kui autoriteeti- või distsiplineerimisoskust rõhutavad kolleegid. Normaalse distsipliini all mõistetakse soodsat, kuid õpilaste arengule minimaalseid piiranguid seadvat õpikeskkonda. Vastavalt sellisele definitsioonile peaks õppetöö klassis olema korraldatud nii, et õpilaste iseseisvus järk-järgult suureneks ja vajadus välise kontrolli järele samal ajal väheneks. (Nt. Klassis, kus lapsed istuvad hiirvaikselt, õpivad nad vähem, kui klassis, kus õpetaja lubab omavahelist töist vestlust) 21
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on tekkinud ka haridusministeeriumil seisukoht, et erikoole vähendada
tegime. Istusin tagasihoidlikult tagumisse seinaäärsesse pinki, kus ma ka terve oma gümnaasiumi aja veetsin. Selle koha valikuga sain ma ka endale veel ühe imelise sõbra nimega Aimar, kes istus mu kõrval. Hetk hiljem tuli klassi Evi, kes oli väga rõõmus ja säras ning oli tunne justkui tema oleks üks meist ja hakkaks koos meiega teadmisi omandama gümnaasiumis. Kindlasti kooliüritused on need, millest saab palju lugusid rääkida ja meenutada erinevaid olukordi. LÜG-is hakkasin ma esinema juba enne kooli sisse astumist. Nimelt õppisin alles põhikoolis, kui mind kutsus Roger Tibar LÜG-i esimesele Playbackile külalisesinejaks esinema, põhikooli Playbackil publiku vallutanud esitusega. See oli mu esimene kogemus LÜG- i üritustega. Sellest ajast saati olen igal Playbackil kaasa teinud nii üksi kui ka klassi ja lihtsalt gruppidega. Üks legendaarne esitus sai tehtud 11.RMH klassi koosluses: Bochka, Bass, Kolbaser
3 TOIMETULEKU STRATEEGIAD Paljud vanemad rõõmustavad, et nende laps on aktiivne, tunneb kõigi vastu huvi ja jõuab kõikjale. Õpetajatel on aga hirmuhigi otsaees, kui klassis on kas ainult üks sellise käitumisega laps. Iga aastaga üha rohkem hüperaktiivseid lapsi õpib tavakoolides. Loomulikult pole kerge leida nende jaoks seda ühtset "võtit", et muuta õppimine nende jaoks meeldivaks ja haaravaks. Märksa lihtsam on anda märgitemplit "mittealluv" ning võimaluse korral üle viia teise klassi või teise kooli. Piisavalt tihti sattuvad sellised lapsed (vaatamata nende hämmastavatele võimetele ja kreatiivsusele) juba esimese klassi lõpus mahajäänute hulka. Paljud õpetajad proovivad neid aidata, kasutades mittetraditsionaalseid õppematerjale ja meetodeid (http://adhd-kids.narod.ru/articles/monina.html).
- Apraktilis-gnostiline düskalkuulia: ei suudeta loendada esemeid, kujutlusi, sümboleid. - Leksikaaine düskalkuulia: raskused matemaatiliste märkide lugemisel. - Graafiline düskalkuulia: ei suudeta kirjutada matemaatilisi märke, joonestada kujundeid. - Operatsionaalne düskalkuulia: oskamatus sooritada matemaatilisi operatsioone. Matemaatika õpetamise seisukohalt tuleb pidada väärtuslikuks Bley ja Thortoni uuringuid, milles on ühendatud neuroloogiline ja pedagoogiline vaatenurk ning toodud arvutamisoskuse omandamise raskused mitmesuguste neuropsühholoogiliste hälvete puhul.* Tulemused on järgmised: Hälbeline psüühikavaldkond 1. Tähelepanu Probleemid aritmeetikas Ei soorita kõiki ülesandeid lõpuni Raskused mitmekohaliste arvude lugemisel Raskused numbri- ja tähemärkide eristamisel
sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korr
VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu j�
SISSEJUHATUS Selleks, et ilus, tark ja osav olla, peab palju tööd tegema. Esmalt iseendaga ning siis alles tegema tööd, mida armastad. Sest kuidas Sa muidu tead, mida Sa armastad kui seda pole endale enne selgeks teinud? Iseenda proovile panekuks käime me koolis: see on esimene koht, kus me õpime end tundma: kui palju me suudame koos teistega töötada, kuidas me talume pingelisi, piinlike või stressirohkeid olukordi ja palju muud. Kool on õpilase põhitöökoht, olgu ta siis juba täiskasvanu või mitte. Kool on koht, kus inimene õpib esmalt tundma iseend ja siis alles tööd, mida ta tegema hakkab. Oma töös uurime Tartu KHK õpilasi nende suhtumist kooli, õppetöösse ja pahedesse. Selleks viisime läbi küsitluse ning oma töösse tõime saadud andmed sektordiagrammidena. 3
olid minu vanaema ja klassi kõige targem poiss, kes oli matemaatik. Direktor vaatas lastele, kes olid sokki puutunud, otsa ja muigas. Siis helises kell ja asi oli lõpetatud. Ei noomimist, riidlemist ega midagi. Vanaema lõpetas Käina koolis kaheksanda klassi ning läks edasi Kärdla Keskkooli üheksandasse klassi. (aastal 1963) Siis oli koolivorm selline: sinisetriibuline pluus, pikkade käistega, tumesinine pihikseelik. Vahetusjalatsid olid kohustuslikud. Nendega ei tohtinud õues joosta, ainult siis, kui oli kevad ja sügis, ning kuivad ilmad. Korrapidajad kontrollisid seda, ega vahetusjalanõudega õues ei joosta. Kord oli üsna range ning seda rikuti väga harva. Väga harva sai keegi õpetajalt noomida või märkuse. Keskkoolis lõikasid tüdrukud juba juukseid, lokke ei tehtud. Mitte mingisuguseid ehteid ei kantud, väljaarvatud patsipaelad, mis pidid olema korralikult triigitud. Keskkoolis kandsid mõned koolipidudel tagasihoidlikke klaaspärleid
a)Õppimise olemus 1. Õppimise mõiste. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. 2. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Tahtlik õppimine on kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu e kaasnev õppimine on teadvustama protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. 3. Õppimise ajendid ja allikad. vt õppimise mõiste alt 4. Õppimine kui kohanemine keskkonnaga. Õppimine on võime mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Käitumise muutust selles käitumisprotsessis ajendavad kas hedonistlikud motiivid või sisemine huvi üm
puhtaks saaksid. Tunnis valitses sõbralik õhkkond. Lapsed kuulasid ja said ise väga palju küsida. Õppetegevus sujus väga hästi. Õpetaja vaatlus Kell 10.10-10.10.45 Esmaspäev 22.10.2012 Õpetaja :Ülle Ulman Muusika Õpetaja räägib lastele Michael Jacksonist. Seejärel laseb lastele laulu „Earth song“. Muusikaõpetaja on pannud laulu täitsa põhja nii, et ma plaanisin saalist lausa välja joosta. Hoidsin natuke isegi kõrvu kinni. Õpetaja räägib lastele et üksteist on vaja hoida. Lapsed palun hoidke üksteist. Mis meist saab? Lapsed vaatavad imestunult õpetajat. Näha on, et nad ei saa midagi aru, millest jutt käib. Õpetaja Ülle räägib edasi: what about us? Kas me suudame hoida headust? Õpetaja palub, et lapsed kordaksid tema järel: „What about us?“ Õpetaja küsib laste käest, kuidas on vastus? Mitte ükski laps ei vasta
Võrreldes episoodilise mäluga on semantiline mälu abstraktsem, sest informatsioon säilitatakse selles loogiliselt seotud kujutluste, mõistete ja põhimõtetena. 10) Metakognitsioon. Tajutava informatsioooni selekteerimist ja töötlemist mälustruktuurides suunab ning kontrollib metakognitsioon. Õppimisega kaasnevas metakognitsioonis eristavad paljud autorid mõtlemist oma teadmiste ja õppimise kui protsessi üle. praktika on näidanud, et õpetajad ei pööra veel piisavalt tähelepanu metakognitiivsete oskuste kujundamisele, kuigi need on edukaks õppimiseks hädavajalikud. Nende oskuste õpetamine aitab kaasa nii madalate kui kõrgete võimetega õpilaste õppimisele. Metak.oskuste õpetamine parandab oluliselt kerge vaimse peetuse ja õpiraskutega õpilaste lugemisoskust. V Kognitiivsete õppimisteooriate rakendused: Õpitu üldistamine ja ülekanne konstruktivistlikud õppimisteooriad ja nende rakendused 1
Spordipedagoogika kordamisküsimused 1. Spordipedagoogika kui teadus, uurimisvaldkonnad. Õpetamiseks vajalikud teadmised (Shulman). SPedagoogika uurib kuidas õpetatakse ja treenitakse, õppeprotsessidega seotud kehaliste võimete arendamist, keh kasvatuse ja spordiõpetuse programme. Spordi all mõistame me tippsporti, võistlussporti, rahva-ja tervisesporti. Seega vajatakse spetsialiste nii kooli, terviseklubidesse kui tippsportlaste treenimiseks spordioskuste õpetajaid. Spordipedagoogid võib jagada tinglikult kaheks: 1) pedagoogid, kes uurivad õpetamismeetodeid, õppeprogrammide/treeningplaanide sisu, tuginedes teistele sporditeaduste alamdistsipliinidele nagu spordipsühholoogia, -füsioloogia, -sotsioloogia, -biomehaanika jt., aga ka pedagoogikale üldiselt. 2) teised kasutavad teiste poolt tehtud/korraldatud uuringute tulemusi praktilises töös. Õpetamise ja treenimisega seotud uurimustes käsitletakse järgnev
koolides vajaka jääma nii tänapäeval kui ka minevikus. - Ei olnud. Valgustus ei olnud kõige parem, pingid olid ebamugavad, tahvlid vanad ja kriibitud. - Sama nagu praegu, ma arvan. Pingid, toolid, tahvel. - Klassiruumid olid õpilasesõbralikud. Tavaline koolimööbel, suht mugav, seintel pildid, tabelid. Milline oli/ on kord ja distsipliin tunnis ja vahetunnis? Kirjeldage palun! - Tunnis oli kõva kord. Õpetajale ei julgenud keegi vahele segada. Vahetunnis joosta ei lubatud, jalutamine toimus ringis, õpetaja valvsa pilgu all. - 70- nendatel jalutasid õpilased vahetunnis kahekaupa ringiratast koridorides. Korrapidajaõpetaja jälgis kõike. Tunnikord olenes õpetajast. Me olime suur klass, keda ei olnud kerge distsiplineerida. - Tunnis oldi üldjuhul väga vaikselt, sest kardeti õpetajat, direktorit, lapsevanemaid. Vahetunnis jalutati ringiratast koridoris, korrarikkujad pandi ringi keskele seisma. Jalutama pidid kõik.
ning viisin läbi küsimustiku Pärnu linna koolide 3-4 klasside õpilaste seas koolivägivallast. Tahaksin tänada kõiki osutatud abi eest selle aastatöö valmimisel. Eriline tänu mu aastatöö juhendajale õpetaja Valter Maateele ja kõigile küsitluse täitjatele, ilma nendeta ei oleks see töö selline nagu ta teie ees praegusel kujul on. 1. LAPSE VÄÄRKOHTLEMINE Lapse väärkohtlemisest on hakatud rääkima alates 1962.aastast, kui dr. C.H. Kempe ja tema kolleegid tõid avalikkuse ette termini "battered child syndrome", mis pani aluse väärkoheldud laste riiklikule kaitsmise ja abistamise poliitikale (Gelles & Straus 1988, 40). Laste väärkohtlemise erinevaid tõlgendusi kohtab kirjanduses mitmeid. Erinevate teadlaste poolt antud definitsioonid on küllalt erinevad võimaldamaks saada ühest arvamust lastele suunatud vägivalla levimusest ja olemusestki. Erisugustest lähenemisviisidest tulenevalt mõistetakse ja
Õppe kavandamine kontrolltöö 1. Õppimise olemus. Põhilised õppimisteooriate liigid. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. Õppimise kaks liiki: 1. Tahtlik õppimine- õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. 2. Tahtmatu õppimine- teadvustamata protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. Erinevate õppimisteooriate tekke põhjustasid lahknevad arusaamad õpiimise ajenditest. Biheivoristlikud õppimiteooriad käsitlevad õppimist kui märguannetele reageeringute kujunemist. Mõtlemise osa on neil teisejärguline. Kognitiivsed õppimisteoo
Tradisioonilised intelligentsustestid ei suuda praktilise intelligentsuse tahke adekvaatselt mõõta, leiti 20 aastat tagasi. (1988) R. STERNBERG osutab, et traditsioonilised testid ei mõõda vaimseid protsesse, mis käivituvad meie arukal tegevusel, nagu näiteks sellise ül lahendamisel: Mart on pikem Jürist, Jüri on pikem Juhanist. Kes poistest on kõige lühem? Praktiline intelligentsus on see igaühe erinevus, kuidas ta selle ülesande lahendab. Seega tavaline prühhomeetria ei pööra testülesannete taga olevale arutlusele või selle erinevustele kuigi palju tähelepanu. Veel erinevusi: IQ testi on formuleerinud teised, aga pr intellig probleemid pole formuleeritud, tuleb ise ära tunda; IQ test ei paku sisemist huvi, aga pr.intellg test pakub; IQ – kogu vaj info teada, aga pr puhul on osa infot puudu; IQ ei seostu igapäevase praktikaga, aga pr tuleneb igapäevasest
Voldemar Kolga: ,,Kellel on adekvaatne Küllap see on nii ka tänapäeval, enesetunnetus, see enamasti ei lase sest me ju igatseme nii vabadust kui ka ennast sõpradest, iidolitest, autoriteetidest, armastust. Aga ilmselt oli vabaduse reklaamist, poliitikast mõjutada." algne ja konkreetne tähendus selline: ta laskis mind vabaks, sest ta armastab ,,Haridus teeb vabaks" see sentents mind. Kui õpetaja armastab õpilasi, on omistatakse Vana-Kreeka filosoofile õpilased vabad, ja vastupidi, kui õpetaja Epictetusele. Kui kirjutada Interneti otsimootorisse juhtumisi ei armasta õpilasi, siis on nad only educated are free (ainult orjad. haritud inimesed on vabad), saame teada, et Vana-Kreeka stoikust filosoof HARIDUS TEEB VABAKS Epictetus (55 ca 135), k
Järgmisena astus sisse Ingrid, kes oli Sveni armunud, ta kohkus kui nägi Tiinat aga Tiina hakkaski just astuma. Tiinal oli hea meel Ingridi ja Sveni suhte üle, nüüd saab Sven vähemalt kellelegi toetuda. Kuigi Svenil oli alguses väga piinlik kooli tagasi minna, hakkasid tema rõõmuks kõik temasse hästi suhtuma. Tegelased -Tiina on Eesti tüdruk, kes käib Rootsi koolis. Teda häirib tema liigne pikkus ja suur nina. Tiina on väga tark tüdruk aga ka temal on tunne, et vanemad ei pööra talle nii palju tähelepanu kui ta tahaks. Tiina on hullupööra armunud ühte vanemasse poissi. -Villes voolab samuti Eesti veri, aga ta ise pole kunagi Eestis käinud. Mõlemad tema vanemad on eestlased. Ville on oranzikate juustega ja tal on palju tedretähne. Ta ei ole just klassi kõige ilusam poiss. Villele meeldib Tiina. -Sven Allan oli klassi kõige targem poiss, tal olid alati kõik viied. Svenil ei olnud mitte ühtegi sõpra, kõik põlgasid teda
Põltsamaa Ühisgümnaasium Põltsamaa Ühisgümnaasiumi endise õpetaja Helvi Laasi elulugu Uurimistöö Kristiina Kangro Juhendaja õp. Toomas Annuk Põltsamaa Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................2 1. Lapsepõlv...............................................................................................................................3 1.1 Vanemad........................................................................................................................... 3 1.2 Vanaisa maja .............................................................
on avatud ja koostööaldis partner, aitab leevendada nii mitmeidki vanemate muresid ja hirme. (Lasteombudsman, 2014) 3.Leia igas õpilases tema tugevused ning peegelda neid ülejäänud õpilastele. Tugevuste märkamine ja nende teadvustamine võimaldab lapsel oma nõrgemate külgedega paremini toime tulla. Samuti lisab see teadmine enesekindlust, mis on aluseks heale enese tundele. Klassis end hästi tundev õpilane on parema õppeedukusega õpilane. (Lasteombudsman, 2014) 4. Pööra tähelepanu positiivsele käitumisele. Sageli peetakse positiivset käitumist iseenesest mõistetavaks ja reageeritakse ainult negatiivsele käitumisele. Kui õpilased näevad, et õpetaja tähelepanu saab ka läbi positiivse käitumise, siis väheneb neil vajadus negatiivset käitumismustrit järgida. (Lasteombudsman, 2014) 14 5. Soodusta õpilaste omavahelist suhtlemist. Vaheta regulaarselt pinginaabreid ja moodusta erinevaid töögruppe
Matemaatika 1. klassile ÕPETAJARAAMAT I osa Kaja Belials Matemaatika 1. klassile ÕPETAJARAAMAT I osa Retsenseerinud Kalju Kaasik Toimetanud Esta Erit Keeletoimetaja Kaire Luide Kujundanud Anne Linnamägi ISBN 9985-2-0849-8 © AS BIT, 2003 Müügiesindused: TALLINN 10133, Pikk 68 tel 6 275 401, faks 6 411 340 TARTU 51003, Tiigi 6 tel/faks (07) 420 637, tel (07) 427 156 PÄRNU 80011, Kuninga 18 tel/faks (044) 42 278 JÕHVI 41532, Rakvere 30 tel/faks (033) 70 108 www.avita.ee [email protected] Lugupeetud õpetajad Käesolev õpetajaraamat püüab teile abiks olla ja nõu anda, kui ka- sutate Kaja Belialsi koostatud tööraamatut I klassile ning ülesanne- te kogumikke „Arvuta” ja „Iseseisvad tööd”. Tundide näitlikustamiseks saab kasutada õpetajaraamatu juurde kuuluvat pildikomplekti. Raamatu lk 38–40 võib paljun
annaabi.ee 
