Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Meedia mõju 2". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
arva, ajakirjandus, kuulsuste, ajakirjad, pevkur, nõmper, pressinõukogu, arvamusi, hannover, esitanud, axel, näitleja, ajakirjanikega, tiitel, ansip, väljaande, tarbijakaitse, taheta, mõjutamine, fotode, rahulolematust, reklaam, manipulatsioon, kõmuajakirjandus, viitab, raketid, huvitab, lauristin, puutumatus, relika, üritavad, keelan, edastamise1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted- demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus. Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info Ei tohi tekitada kellelegi põhjendamatuid kannatusi 2 Sõltumatus Ei võta vastu soodustusi, tasu, kingitusi jm, mis tekitavad huvide konflikti ja mõjutavad tema usaldusväärsust Ei tohi infot kasutada isiklikes huvides
..................................................................... 12 Kasutatud allikad:.......................................................................................................................... 13 2 SISSEJUHATUS Käesolev referaat on kirjutatud põhiseaduse § 45 põhjal sõnavabadusest. Sõnavabadus ehk väljendusvabadus on tagatud põhiseaduse §-ga 45 ,,Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaiseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistjatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusmõistmise huvides
kohtul. (Euroopa Komisjon Andmekaitse) Õigus eraelu puutumatusele võib mõnikord minna vastuollu sõnavabadusega ja eriti ajakirjanduse ja massiteabevahendite vabadusega. Huvi avaliku elu tegelaste eraelu vastu on mingil määral mõistetav. Kuid, kui palju ja mis alustel on õigust sekkuda avaliku elu tegelase eraellu ning avaliku elu tegelase perekonnaliikmete eraellu? Sellised küsimused on esitanud härra Silver Meikar õiguskanslerile oma 17. septembri 2008 aasta pöördumises, millele õiguskantsler vastas alljärgnevalt: Avaliku elu tegelase eraelu Küsisite, kui palju ja mis alustel on õigust sekkuda avaliku elu tegelase ja tema perekonnaliikmete eraellu. Vastan seega Teie esimesele ja teisele küsimusele koos. Esmalt selgitan, et mõistet "avaliku elu tegelane" kasutatakse põhiliselt ajakirjanduse
algatama mingit tegevust. Tarbetekstide ring on väga lai, ulatudes bussi sõiduplaanist või juhendist pangaautomaadi ekraanil kuni liikluseeskirja või rahvusvaheliste seadusteni. Suurema osa tarbetekstidega puutub inimene kokku lugeja positsioonilt, kuid mõningaid väga olulisi tarbetekste peaks oskama ka ise kirjutada. Tarbetekst erineb teistest tekstidest selle poolest, et reeglina annab ta edasi põhiliselt faktilist informatsiooni, harvemal juhul ka arvamusi ja tundeid. Tarbetekstideks saame nimetada õpikuid, käsiraamatuid, reisijuhte, teatmeteoseid, sõnaraamatuid, telefoniraamatuid, kirju, postkaarte, telegramme. 5 Oluline on osata neid koostada ja kasutada. Ega siin tegelikult midagi keerulist olegi, sest tänapäeval pole eriti vaja avaldustki ise kirjutada, sest kõikjal on olemas vastavad blanketid, mis tuleb vaid õigesti täita. Kindlasti on tähtis, et seda tehakse õigesti, nii,
Moldova leidis EIÕK, et Molodva poolt seadusliku baasi, mis võimaldas isikul oma etnilist kuuluvust muuta, loomata jätmine on riigi positiivse kohustuse rikkumine ning rikub isiku õigust privaatsusele. Füüsilised omadused on isikut identifitseerivateks tunnusteks ning moodustavad seetõttu ka kindlasti osa identiteedist. Füüsiliste omaduste esitlemise viisiks on mh isiku pildi kasutamine ilma isiku vastava nõusoleku või muu tahteavalduseta. EIÕK on kaasuses Hannover vs. Saksamaa leidnud, et isiku kohta piltide avaldamine on tema füüsilise ja psühholoogilise puutumatuse rikkumine ning sellest tulenevalt vastuolus artikliga 8. Sotsiaalne kuuluvus on osa isiku identiteedist ning kaitstav privaatsusõigusega. Kaasuses Odiere vs. Prantsusmaa leidis EIÕK, et isikul on õigus teada oma geneetilisi vanemaid, sest informatsioon vanemate kohta moodustab osa isiku identiteedist, mis on osa eraelust.
võlaõigusseadus, avaliku teabe seadus, isikuandmete kaitse seadus. Kui isikuandmete kaitse seadus reguleerib üksikisikute õiguste kaitse meetmeid, siis avaliku teabe seadus teabe avaldamist avalikkuse huvides (Nõmper & Tikk 2007: 76). Kuigi paberil tundub kõik kenasti paigas olevat ning inimese õigused privaatsusele on seadustega defineeritud ja kaitstud, näitab praktika midagi muud. Nagu tabavalt ütlevad Eneken Tikk ja Ants Nõmper: „Tänapäeval oleks lapsik eeldada, et inimene tahab või suudab ka tegelikult kontrollida, kes, mida ja millal tema isikuandmetega teeb” (2007: 37). Kaasaegse Põhjamaade õiguse käsitluses on privaatsus inimese õigus olla oma isiklikus elus kaitstud. Isikliku elu alla, mille kaitsele igaühel õigus on, kuuluvad inimese eraelu, perekonnaelu, kodu, füüsilised, vaimsed, moraalsed ja intellektuaalsed
võtnud kaebuse tõsiselt. Ikkagi kohus leidis et kannatuse vastus oli üsna suur et võta ebinimliku kohtlemise artikkel 3 rikkumise. Yankov vs Bulgaaria (2003) Tegemist on finants asutuse juhiga, keda süüdistati korruptsioonis ja roteeriti. Vangla ametnikud võtsid ära juhi käsikirjad. Tyrer vs UK (1978) Rikub inimväärikust. Costello-Roberts vs UK (1993) Erakooli direktor füüsilisest karistas poissi. Toimus direktori kabinetis ei keegi pole seda näinud. Kohus ottsustas et ta pole esitanud tõendeid et see olukord võiks tekkida tagajärgi. See olu üsna privaatne ja see ei sobi artikli 3 alla. Vanemad teadsid kuhu nam oma lapsid ära panevad ning teadsid reeglid KUNA TEGEMIST ON ERAKOOLIGA, nad ise selle valisid. Campbell k Cosans vs UK (1982) Tegemist on riigikooliga. Kahe poissi emad arvavad et kehaline karistus ei ole aktsepteeritud sellel ajal. Kui poisiid oleksid reaalselt karistatud siis võiks kasutada art 3 kuna tegemist on
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Helen Rohtla VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS Lõputöö Juhendaja: LLM, Jaanus Konsa Tallinn 2013 Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kinnitan, et antud töö koostamisel olen kõikide teiste autorite seisukohtadele, probleemi- püstitustele, kogutud arvandmetele jmt viidanud. Autor Helen Rohtla Õppekava: Õigusteenistus Töö vastab kehtivatele nõuetele. Juhendaja Jaanus Konsa SISUKORD LÜHENDITE LOETELU..........................................................................................................4 LÜHIKOKKUVÕTE.................................................................................................................5 SISSEJUHATUS.......................................................................................................
paikkonna või grupi kihtidest. • Arhivaari eetikakoodeks: Arhivaarid edendavad arhivaalide võimalikult laia kasutamist ja tagavad kõikide kasutajate erapooletu teenindamise. Arhivaarid väldivad liigseid arhivaalidele juurdepääsu ja nende kasutamise piiranguid, kuid võivad üleandmistingimustest tulenevalt soovitada või rakendada selgelt sätestatud piiratud kestvusega piiranguid. • Eesti ajakirjanduseetika koodeks: Ajakirjandus teenib avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Ajakirjanduse üks peamine kohustus on ühiskonnas kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku võimu teostamist. • EPRA eetikakoodeks: Teenides klientide ja tööandjate huve, pühendame me end parema kommunikatsiooni, arusaamise ja erinevate isikute, gruppide ja ühiskonna institutsioonide vahelise koostöö edendamisele. Tunnistame oma kohustusi
Organisatsiooni esindaja ning auditi korraldaja valivad koos välja võimalikult mitmekülgse grupi sihtrühma esindajatest. Kvalitatiivuuringu (valdavalt või ainult suulised intervjuud) puhul on küsitletavate tavapärane hulk 3050 inimest, kvantitatiivuuringu puhul (üldjuhul kirjalikud ankeedid) võib arv olla palju suurem. Tuleb aga silmas pidada, et küsitletavate hulgast on olulisem rääkida õigete inimestega, et kaardistada ja analüüsida nende arvamusi, hinnanguid ning ootusi. Audit algab tavaliselt organisatsiooni esindajate intervjueerimisega, mille tulemusena kaardistatakse suhtluse peamised kitsaskohad sellisena, nagu need organisatsioonile endale paistavad, seejärel liigutakse välissihtrühmade küsitlemise juurde. Otsus, kas kasutada kommunikatsiooniauditi koostamiseks kvantitatiivset ankeetküsitlust või kvalita- tiivseid tehnikaid (tavaliselt süvaintervjuusid) sõltub auditi eesmärgist ja kajastatavatest teemadest,
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Etenduskunstide osakond Tantsukunsti eriala IV kursus Alar Orula TANTSIJA FÜÜSILISE VIGASTUSE MÕJU ELUKUTSELE SOMAATILISTE TREENINGSÜSTEEMIDE NÄITEL Seminaritöö Töö juhendaja: Raido Mägi, tantsukunsti spetsialist Kaitsmisele lubatud..................................... Viljandi 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1. TANTSIJATE TÜÜPVIGASTUSED JA NENDE TEKKEPÕHJUSED....................................5 2. VIGASTUSE PREVENTSIOON................................................................................................9 2.1 Pilatese tehnikast lähtuvalt.......................
TURISMIMAJANDUSE ALUSED Iseseisev individuaalne töö- Õpimapp Pärnu 2009 Koostas TÜ Pärnu kolledzi TH 26 üliõpilane Merili Maasikas ([email protected]) 1) Referatiivne ülevaade turismimajanduse kahest artiklist 1.Kultuuriturism: selle mõjud ning ilmingud rahvusvahelises turismimajanduses (Reisimaailm 6/ 2009 Turismi, majutuse ja toitlustuse erialaajakiri, Autor:Katri Pille) Kultuuriturism on kahtlemata üks turismi kandvaid vooge, et mitte öelda lausa omaette kultus. Rääkimata sellest, et viimase mõne kümnendiga on turismist endast saanud omaette kultuurinähtus. Tõsi , kultuurituristide põhiliseks reisimotiiviks on tundma õppida võõrase maade kultuuri ning ajalugu. Selleks külastatakse muuseume, erinevaid vaatamisväärsusi, festivale ning muid rahvustele omaseid kultuurisümboleid. Vahepeal on teinud turism suure pöörde. Sihtkohta ei külastata enam niivõrd sooja päikese, vaatamisväärsuste vaid hoopis kultuurikogemuste pärast. Artiklis oli toodud näide, e
Õiguse üldpm-d Rv Kohtu statuudi art 38 (1), nt kahju hüvit, keeld osaleda iseenda üle kohtumõistmisel. Nüüd hõlmavad ka õiguse enese poolt arendatud pm-d nagu vastastikkus, riikide võrdsus, heausksus, merede vabadus. Kohtuotsused ja õigusteadlaste arvamused Rv Kohtu otsused kohustuslikud ainult vaidluse osapooltele; kasut normide tõlgenda-l. Siseriiklike kohtute otsused olulised riikide tunnustamise, diplom puutumatuse, sõjaseisukorra küs-tes. Riigid kasut õigusteadlaste arvamusi kohtute poole pöördumisel. Rv-te organisats otsused ja leebe regulats Nii siduvad kui mittesiduvad. Konsensuspm-tte tõttu on siduvad need, mille võtavad kõik vastu. Mittesiduvad otsused näitavad õigusveenet, et otsustes sisalduvad käitumisjuhised on siduvad tavaõigusena, kui nende poolt hääletab enamus. Leebeks regulats on nimet norme, mis aset ühelt poolt moraali- ja poliitikanormide ja teiselt poolt õigusnormide vahel. Puudub õiguslik toime, kuid mõj juriidilisi otsustusi
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sotsiolingvistiline uurimistöö JÜRI MUTTIKA IDIOLEKT SAATE „RINGVAADE“ NÄITEL Mirell Põlma Tartu 2014 SISUKORD 1.KEELEJUHT. MATERJAL............................................................................................4 1.1. Jüri Muttika taust....................................................................................................4 1.2. Analüüsitavad saated ja vestlusteemad...................................................................5 2.TEOREETILINE TAUST...............................................................................................7 2.1. Analüüsitavad keelejooned...............................
Eutanaasia ehk suremisabi ehk halastussurm ehk surmaabi on suremise muutmine valutumaks, ehk paranemislootusteta ja piinlevas seisundis viibiva haige teadlik elu lõpetamine või surma kiirendamine. EUTANAASIA SISSEJUHATUS Viimasel ajal on ka Eestis märgata uue ja terava diskussiooniteema esilekerkimist. Euroopas, Ameerikas ja ka mujal maailmas pole aga enam kaugeltki tegemist uudse probleemiga. Jutt käib eutanaasiast. Tõepoolest, kui senini avaldasid ajalehed vaid põgusaid artiklikesi mõningates riikides praktiseeritavast tegevusest, mida nimetatakse eutanaasiaks ja mille sisu ning olemus jäid tavaeestlasele sageli arusaamatuks ning võõraks, siis nüüd on ajakirjanduse veergudel hakatud avaldama ka nähtust sügavamalt käsitlevaid artikleid. Eestlastest on eutanaasiast kirjutanud Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor Jaan Sootak, kelle kirjutisi käesolevas referaadis ka refereeritakse. Oma töös olen kasutanud ka prominentse Austria arsti - Kurt Stellamori Akadeemi
Ühel päeval saatis Hollywoodis tegutsev sõjaväe fotokeskus tehasesse fotograafid ja ühe fotograafi pilk peatus Normal. Ta palus luba naist pildistada ning tema pildid ilmusid sadades sõjaväeajalehtedes. Kuigi Norma Jeane seda ise veel ei teadnud, tõi see tema ellu pöördumatu muutuse. Karjääri algus Sama fotograafi soovitas tal modelliks hakata ja Norma tegi lepingu The Blue Book Modeling Agency'ga ja uuris kuulsuste Jean Harlowi ja Lana Turneri tööd. Talle öeldi, et nad otsivad modelle heledamate juustega, seega värvis Norma oma brünetid juuksed kuldblondiks. Ta kaasati modellikooli kursustele. Vaatamata sellele, et agentuuri juhi sõnul oli temas liiga palju seksuaalset kütkestavust, sobimaks modelliks rõivamoe alal, puhkes tema karjäär õitsele, kui ta hakkas poseerima trikoodes. Ta hakkas unistama
Tallinna ülikool Sotsiaaltöö instituut Julia Uvarova SOTSIAALTÖÖ TEOORIA JA MEETODID I Portfoolio Õppejõud: Reeli Sirotkina ja Airi Mitendorf Tallinn 2014 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 2.KIRJALIK KIRJANDUSE ÜLEVAADE SOTSIAALTÖÖ TEOREETILISE KONTSEPTSIOONIST/MUDELIST.........................................................................................4 2.1 Sotsiaaltöö teooria ja praktika. R. Kreem, Tartu, 1995....................................................4 2.2 Tänapäeva sotsiaaltöö teooriad: kriitiline
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel .....
I Teema Õigusteadusest Sissejuhatav loeng Ühiskonnad ja riigid on muutunud üha enam sõltuvaks kommunikatsioonist, selle efektiivsusest ja kvaliteedist. Üha enam räägitakse globaalsest Õlikust integratsioonist. Küsimus globaalselt kehtiva Õe võimalikkuse, vajalikkuse, aga ka soovitavuse kohta. Eesti kuulub Sel põhinevasse Õkultuuri. Kõigi riiklikult organiseeritud ühiskondade ehk riikide Õsuhteid reguleerib ka rahvusvaheline Õ. Kolmanda Õstr. ina tuleb meil siin näha ka EL Õt. Neljandana: EL kui integratsiooni organisatsioon, on kujunenud eelkõige Õe kaudu. Üha suuremat rolli hakkab mängima Euroopa Kohus. päevakorrale on tõusnud sidemed erinevate Õkordade vahel. Küsimus ühe riigi Õkorrast ja legitiimsusest on väljunud traditsioonilisest jur. st paradigmast ning on Õe kui piiriülese normatiivse kommunikatsiooniprobleem. Rahvusriigi keskne paradigma on asendunud piiriülese normatiivse kommunikatsiooniga. Kommunikatsioon toimub keele kaudu. Normatiivne kom
suhtekorraldust jäämäega, et paremini selgitada inimeste suhtekorralduse tajumise ja kompleksse tegelikkuse vahekorda. Suhtekorralduses tähendab nn jääemäe sündroom, et nähtava ja tegelikult kõige väiksema osa jääemäest ehk suhtekorraldusest moodustavad suhtekorraldustehnikad ehk jäämäe veepealne osa (Black 1993) · Denny Griswold, avalike suhete matriarh ja ajakirja Public relation news asutaja, on esitanud oma nägemuse suhtekorraldusest: Suhtekorraldus on juhtimisfunktsioon, mis hindab avalikku hoiakut, identifitseerib avaliku huviga inimese või organisatsiooni poliiktikad ja protseduurid, planeerib ja viib ellu tegevusprogrammi, et teenida avalikkuse poolt mõistmine ja aktsepteerimine (Griswold, 1978). · Suhtekorraldus on spetsiifiline tegutsemisfilosoofia, mille järgi juhtkond koostab tegevuskavasid, mis oleks nii ettevõtte kui ka avalikkuse huvides
.......................................... 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................... 6 1.3. Uudisväärtused........................................................................................................................... 7 1.4. Ajakirjandus ja poliitika............................................................................................................. 8 Poliitilise korrektsuse saab tinglikult jagada kaheks: ühelt poolt igasuguse teksti viisakusega seonduvaks ja teisalt võimu või muu mõne hüve osaliste koosseisu puudutavaks (OK 2004 nr 1: 19)..............................................................................................................................................9 1.5
Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses Uurimistöö eesti keelest ja kirjandusest Koostaja: Silver Priimäe Tartu 2007 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................... 3 1 Ajakirjanduslik tekst.......................................................................................................7 1.1. Terminid................................................................................................................ 7 1.1.1 Sõnad............................................................................................................... 7 1.1.1.1 Sirp............................................................................................................7 1.1.1.2 Teater.Muusika.Kino................................................................................. 8 1.1.1.3 Areen.
kohupiimakringlit? Kaheksa halenaljakat sketsi Harju Maakohtu saalist 202." Eesti Ekspress 25. 05. 2016). Kõike ühiskonnas laiduväärset ei jõua ka Jüri Saare kujutluses ideaalilähedane õiguskaitsesüsteem läbi hammustada; küsimus on selles, kas õiguskaitseteenistus tegutseb tasakaalustatult, poliitiliste ja konjunktuursete-korruptiivsete eelistusteta. Selles kahtlejaid on palju. See mõjub purustavalt ühiskonna sidususele. Ühiskonna sidusust laastab ka Eesti vaba ajakirjandus, kus vihakõne poliitilise opositsiooni vastu võib võtta uskumatuid vorme. Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora on ajalehe 29. septembri (2016) juhtkirjale pannud pealkirja "Metsaline märatseb veel". Eesti suurima partei Keskerakonna liikmed (arvatavasti siis ka nende poolt hääletajad umbes neljandik Eesti valijatest) saab metsalise sildi. Erik 2 / 20
25 Intervjuu Anti Pathique’iga. 8 Punkliikumise algus ja „Dünamo“ staadioni intsident 1978. aastal pandi alus ansambli Propeller koosseisule, mille lauljaiks olid nii Urmas Alender kui Peeter Volkonski. Propeller suutis umbes ühe aastaga (peaasjalikult aga ühe kontserdiga) tekitada sellise tormi, mida Nõukogude Eesti noorsoo seas veel polnud nähtud. Propelleri täpne muusikaline suunitlus on tekitanud vastakaid arvamusi, näiteks Piret Viires ei nõustu oma artiklis „Eesti punkluule“ Propellerit pungiks liigitama bändimeeste „liiga hea“ pillimänguoskuse tõttu,26 kuid võttes arvesse soovi kuulajaid mõtlema panna, protestimeelsuse koos rõhutatult agressiivse mängulaadiga, võib Propelleri kindlasti lugeda üheks ENSV esimeseks tõsiseltvõetavaks punkbändiks. Ei tasu ka unustada, et muusikapalade
Põhiteemadeks on GMO, õlu ja selle ajalugu ning bastionid, kõrvalisteks teemadeks võib lugeda rahvusliku identiteedi hoidla, Tutanhamon-lapsvaarao ning Varpajami. ’’Imelise Teaduse’’ sisukorra kõrval on väike juhtkiri, kus toimetaja Ülo Toomsalu räägib veidike ulmejutust, kus rännatakse ajamasinaga safarireisidele dinosauruse aega. Sellega kutsub ta lugema teadlaste arvamusi sellest hilisematel lehekülgedel. Muud konkreetset ning vajalikku informatsiooni too tekst ei sisalda. Vastupidiselt ’’Imelisele Teadusele’’ on aga ’’Horisondi’’ teisel leheküljel juhtkiri, mille pealkirjas viidatakse vastava numbri märksõnadele, milleks on ’’moodne keskkonnateadus’’ ja ’’iidne eluolu’’. Lühidalt räägitakse lahti, miks just sellised
See oli erakordne, esimene eratrükikoda Venemaa ulatuses. 1766 ilmuski "Lühhike öppetus...", kahjuks vaid aastakese. Põltsamaa trükikoja viis Grenzius hiljem Tartusse. 19. sajandi algul olid trükikojad Tallinnas (4), Tartus (3), Pärnus (1) ja Narvas, kus eestikeelseid raamatuid ei trükitud. Vana raamatu näiteid, mida saate ka sirvida, leiab Eesti Kirjandusmuuseumi lingilt http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?gid=1 Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Trükikunst ja ajakirjandus Trükitehnika ja tehnoloogia areng on olnud ajakirjanduse seisukohast universaalne, sarnane kõikides maades. Väljaspool tehnoloogilist ja organisatsioonilist konteksti oleks ajakirjanduse eksisteerimine küsitav. Kohalikud tingimused annavad veel hulgaliselt variatsioone. Leiutised ja uuendused on Gutenbergist alates levinud ühelt maalt teisele järjest kiiremini. Eestisse jõudis trükikunst ligi 200 aastat pärast selle leiutamist. 18.-19.
Sissejuhatus meediasse ja kommunikatsiooni Kontrolltöö "McQuaili massikommunikatsiooni teooria" põhjal Kontrolltöös on hõlmatud järgmised McQuaili raamatus käsitletavad mõisted ja nähtused: 1.ptk 1. Massimeedia mõiste Suure levialaga kommunikatsioonivahendeid, mis jõuavad ühiskonnas peaaegu igaüheni. See mõiste osutab mitmetele meediumitele, mis nüüdseks on pika ajalooga ja üldtuntud, nagu näiteks ajalehed, ajakirjad, film, raadio, televisioon ja fonogramm (salvestatud muusika). Massimeedial on ebamäärane piir mitmete uut tüüpi meediumitega. Peamise erinevuse põhjuseks on viimaste suur personaalsus, mitmekesisus ja interaktiivsus peamine uue meediumi esindaja on Internet. Traditsiooniline massimeedia ei ole aga kusagile kadumas, pigem toimub edasi kiire arenguprotsess, seda laiendatakse ja täiendatakse pidevalt. (lk 3) 2. Kommunikatsiooni püramiid
EETIKA ALUSED Mis on eetika? Näited eetikaküsimustest: Kas meil on absoluutseid kohustusi? Milliseid? Kas hea ja halb, õige ja väär sõltuvad teo tagajärgedest? Mis on hea elu? Mis iseloomustab head inimest? Moraalifilosoofia Moraal ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum. Moraalifilosoofia süstemaatiline püüe mõista moraaliga seonduvaid mõisteid ning õigustada/põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika teadus/õpetus moraalist, moraalifilosoofia. Pojmanil: moraal koos moraalifilosoofiaga. Etümoloogia (eetika kr k) (ethos , lühikese `e'-ga) komme, tava, harjumus ( thos , pika `e'-ga) karakter, iseloomuomadus Aristotelese eetika ( thikos ) oli uurimus iseloomuomaduste, s.t loomutäiuste ja pahede üle, õpetus heast iseloomust ja käitumisest. Etümoloogia (moraal ld k) mos (pl mores ) tõlge nii kreeka ethosele kui thosele , kuid see ladina sõna tähistab eelkõige kombeid, tavasid. `Moraal' keskendub seega eelkõi
matult ja ilma sekkumiseta, on raske rangelt lahutada kohtute haldustegevusest. Kohtute sõltumatu ja efektiivse haldamise küsimused on aktuaalsed ka Euroopa tasandil. Euroopa Nõukogu juures on moodustatud kohtute temaatikaga tegelevad komiteed Euroopa kohtunike kon- sultatiivnõukogu (CCJE) ning Õigusemõistmise tõhususe Euroopa komitee (CEPEJ).*15 Need organid kohtuvad regulaarselt, arutavad erinevaid kohtute tööga seotud probleeme ning koostavad arvamusi ja ettepanekuid Ministrite Nõukogule, olles seega liikmesriikidele tõhusaks suunanäitajaks. Kohtuniku distsiplinaarvastutust käsitlevad muuhulgas CCJE arvamus nr 3 (2002) Kohtunike ametialase käitu- mise, eeskätt kutse-eetika, sobimatu käitumise ja erapooletuse kohta*16 ja hiljuti valminud CEPEJ aruanne 40 Euroopa riigi kohtusüsteemide kohta.*17 Sellised võrdlevad ülevaated annavad liikmesrii-
Ajakiri Kultuur ja Elu on Eestis ilmuv rahvusliku suunitlusega kultuuriajakiri, mille kesksed teemad on seotud lähiajaloo ja ennekõike Nõukogude-vastase vabadusvõitluse ning Nõukogude reziimi kuritegudega. Ajakirja eesmärgiks ei ole käsitleda süva- ja professionaalset kultuuri, vaid just seda osa kultuurist, mis üldjuhul kultuuriajakirjanduses kajastust ei leia. Sellegipoolest ilmub Kultuuris ja Elus arvamusi ja käsitlusi ka nüüdiskultuuri teemadel. Ajakirja on analüüsitud Kultuuri ja Elu numbrite 4/2010, 1/2011, 2/2011 ja 3/2011 põhjal. Esmalt on antud ülevaade ajakirja ajaloost. Seejärel on iseloomustatud Kultuuri ja Elu omanikku, toimetust ning autorkonda. Kirjeldatud on ajakirja struktuuri ja funktsioone lähtudes põhivaldkondadest ja rubriikidest, mis on väljaandele iseloomulikud. Lähemalt on vaadeldud kultuuriajakirja sisu vastavalt temaatikale ja kesksetele probleemidele. Hinnatud
Riigiõigus 1) Eesti riigi järjepidevus: Eesti Vabariik ei ole oma eksistentsi isegi okupatsioonide perioodil minetanud. Riik kui selline on alati oma põhiseaduse järgi eksisteerinud. Peale okupeerimis ppaeaks taastama täies ulatuses õiguslik olukord, mis eksisteeris enne Eesti Vabariigi okupeerimist ENSV liidu poolt. Enamus väikeriike on tunnustanud Eesti taasiseseisvumist ning diplomaatilised suhted on taastatud, seega on tunnustatud Eesti riigi järjepidevust- de jure. 2) Riigi põhialused: Riigi elemendid on territoorium, rahvas ja suveräänne riigivõim. Territoorium, on maa ala kus kehtib selle riigi võim. Eesti põhiseaduse kohaselt määratakse eesti mere ja õhupiir rahvusvaheliste konvensioonide alusel. Maismaa piir aga määratakse kindlaks Tartu rahulepingu ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega. Rahvas, see on kogu riigi alus. Rahvas kui riigivõimu kandja ja teostaja. Seoses asjaoluga, et kodakondsus lo
On mõeldud, et seda tuleks muuta, kuid enne kui seda teha, peaks vaatama, mis on võimalikud alternatiivid. Eestile on valitud kehtiva korra alusel president kolm korda ja nii nagu ennegi, ei suudetud seda teha Riigikogus vaid pidi kokku kutsuma valimiskogu. Palju on jõudnud arusaamale, et riigipea valimise kord on kohmakas ja võib viia surnud ringi, ning ei ole ju normaalne, et riigipea valitakse peale viite valimisvooru, sest lihtsalt ei saada piisav hulk hääli. Arvamusi parima meetodi kohta on palju, kes soovib presidenti otsevalimist rahva poolt, kes valimise lihtsustamist Riigikogu poolt, näiteks tavalise koosseisu enamusega, kes ainult valimiskogu kasutamist ning, kes presidendi institutsiooni kaotamist. Artiklis vaatluse all olevates 28 demokraatlikus Euroopa riiigis valitakse president otse, kasutades selleks, kas lihtenamuse, täisenamuse või alternatiivse hääle meetodit. Valdavalt
Tallinna Ülikool Eesti Humanitaarinstituut Ülevaade Delbert Burketti raamatust „The Son of Man Debate: A History and Evaluation“ ja Inimese Poja küsimuse analüüs Referaat Silvia Keerd Juhendaja Jaan Lahe Tallinn 2015 „Inimese Poja“ küsimus „Inimese Poeg“ on väljend, mida leidub nii Uues kui Vanas Testamendis. Vanas Testamendis tähistatakse sellega kas inimest, inimkonda või Iisraeli rahvast. Suure diskussiooni on põhjustanud Inimese Poja nimetus Uues Testamendis, täpsemalt neljas evangeeliumis ning nimelt selles osas, kuidas see seostub Jeesuse isikuga. Kokku esineb nimetus „Inimese Poeg“ Uues Testamendis 81 korral. Enamikel juhtudel näib, nagu kasutaks Jeesus kõneldes seda väljendit osutamaks iseendale, ning see ongi diskussiooni tuum.
annaabi.ee 
