Raamatute ja ajalehtede tekkega oli võimalik rahvusriikide teke. Kommunikatsiooni vormi muutus muudab inimese taju maailmast. Teatavad kommunikatiivsed eesmärgid, vajadused või tarbimisviisid nt informeerimine, meelelahutus, haridus. Tehnoloogiad, mis võimaldavad avalikku kommunikatsiooni paljudega pika vahemaa tagant. Ühiskondliku korralduse vormid, mis annavad oskused ja reeglistiku tehnoloogiate kasutamiseks laiemas sotsiaalses kontekstis. 6. Trükimeedia areng: poliitiline ajakirjandus Üks ajalehe tavalisemaid vorme on parteipoliitiline ajaleht, mille eesmärgiks on aktiviseerida, informeerida ja organiseerida. Parteilise pressi ideel on isegi kahanenud vormis demokraatlik roll. Ajaleht ei sõltu tavaliselt riigivõimust, on professionaalselt valmistatud, tõsise sisuga ja püüab kujundada arvamusi. Lehe unikaalsus seisneb lugejate köitmises partei pooldamise alusel, taotluses esindada kildkondilkke huve ja mobiliseerivas funktsioonis parteiliste eesmärkide saavutamiseks
.süstemaatilises ja objektiivsel vaatlusel Normatiivne uuringud ja ettekirjutused selle kohta, kuidas meedia toimima peaks, selleks et vastata .teatud ühiskondlikele väärtustele. Sotsiaalfilosoofia ja konkreetse ühiskonna ideoloogia .Operatsionaalne praktilised ideed, mille on kogunud ja mida rakendanud meediapraktikud Meediakasutuse tavateaduslik teooria või terve mõistuse teooria. Sellel teoorial põhineb võime teha .järjekindlaid valikuid, kriitilisi hinnanguid, elustiile jms Igapäevateooria võimaldab eristada reaalsust ja väljamõeldist, lugeda ridade vahelt või näha läbi .reklaami veenmismärkide Kommunikatsiooniteadus on uurimisvaldkond, mis püüab mõista sümbol- ja signaalsüsteemide loomist, töötlemist, mõju arendades välja empiiriliselt kontrollitavaid teooriaid, mis sisaldavad seaduspärasusi, üldistusi.. toetub ühele uurimismudelile kommunikatiivse käitumise ja selle põhjuste
eelmine lõik, paljud sihtgrupid kattuvad tootjafirmaga) · mittetulundusorganisatsioon (ühingud, liidud, sihtasutused jne) liikmed, sponsorid, potentsiaalsed sponsorid, organisatsiooni programmide osalised, ajakirjanikud, riigiorganid jt · riiklik institutsioon (ministeerium, amet vms) organisatsiooni töötajad, kodanikud, kelle osutatakse avalikku teenust, valitsus, parlamendiliikmed, poliitikud, ajakirjandus, mitmesugused ühiskondlikud organisatsioonid jt · haridusasutus organisatsiooni töötajad (ennekõike õpetajad), õpilased, potentsiaalsed õpilased, õpilaste vanemad, sponsorid, potentsiaalsed sponsorid, kohalikud elanikud, riiklikud ametid, valitsus, parlamendiliikmed, kohalik omavalitsus, arvamusliidrid jt · kultuuriasutus organisatsiooni töötajad, nn kliendid (nt muuseumi külastajad, orkestri kuulajad
tahet ja vastastikku mõistmist o ja tema sihtgruppide vahel. Seitel. Eesmärk: harmoniseerida organisats D. Bates- 1990-ndate lõpp- ülevaade euroopa sk identiteediuuringud, eristumine ameerika sk-koolkonna siseseid ja väliseid suhteid nii, et organisats naudiks nii sihtgruppide heatahtlikkust , stabiilsust ja pikka iga. seisukohtadele. SK-ga seotud valdkonnad: turundus, reklaam, propaganda, ajakirjandus. Kasutat sarnaseid komunikats Ajalugu: 1800 e.m.a Sumeris info edastamine vaadete v tegevuste mõjutamiseks- bülletään. 17 saj. am-s tehnikaid. bülletään „new wnglandś first fruits“-avalikkuse huvi tekitam raha kogum. Athos-auditooriumi viimine emots. Seisundisse; logos- argumendid ja nendest tuletatud järeldused. Uudelepp- A
Mõjutamine ehk integratsioon (suhtlemine). Näiteks, reklaam. Reklaami eripäraks võrreldes silmast silma mõjutamisega on meediakanalite kasutamine reklaamsõnumite edastamiseks. Reklaami eesmärgiks on sisendada inimesele ootusi ja hoiakuid reklaamitavate kaupade või teenuste suhtes, nii ete see lõppkokkuvõttes mõjutab ka inimese käitumist nende kaupade või teenuste suhtes. Inimene hakkab kas rohkem või vähem tarbima ning soodsamas või ebasoodsamas valguses teistele inimestele nendest rääkima või kirjutama (Gerald de Goot). Otsuse mõjutamise mudel? Informatsioon Motivatsioon Hoiakuline infotöötlus/otsustamine A lt e
) Arnold: ,,Inimloomus ei tähenda, et me kõik oleme ühtemoodi võrdsete võimalustega, vaid me kõik peame teadma kus meie õige koht on." Arnoldi suurim mure: Harimata inimene ei tohi tulla valitsema. · Probleem: haridussüsteem. Hairduse kaudu tuli alamkiht eemaldada anarhiast. · Arnoldi jaoks haridus: o Haridus madalamale klassile tähendab seda, et neid oleks võimalik juhtida ja suunata. Masside saatus oli saada juhitud. Nad pidid oskma end laskma juhtida. Teadmised ei puutunud neid. · Arnoldil oli idee tugevast riigist: o Kui aristokaadia oli taandumas, siis riik pidi hakkama kontrollima. o Riik pidi vaatama madalama klassi käitumise üle seni, kuniks alamklass on võimeline ise ennast kontrollima. Arnold ise oli liige kultuurilisest eliidist. Isa oli tuntud erakooli direktor. Suguvõsas olid kõik austatud. Arnoldid ei huvtanud, mida lihtrahvas tegelikult oma kultuuriga teeb.
Kas peaksime võrdselt võtma kõikide kult erinevusi, kas kõikide argimendid on võrdsed? Ta ei taha, et rahvas määraks kultuurisfääri. Kult ei tohi määrata. Ühe inimloomusega peab suutma valida õige koha maailmas. Arnold: ,,et harimata inimene ei tõuseks valitsema, peab kult selle blokeerima." Hariduse probleem kuidas üles ehitada haridussüsteemi. Hariduse tähendus et neid saaks juhtida ja suunata. Massid peavad oskama ennast juhtida laskma. Kõik ei saa kõrgharidust. Harima peab keskklassi. Neid peab koguaeg korrigeerima ja harima. Kodanlus pidi asemele tulema. Aristokraadid pidid eralduma, et mitte takistaa teisi ehk olema kasutud. Tuleb ära hoida rahutusi idee tugevast riigist, kes peab kontrollima madalat klassi nii kaua kui nad saavad ise hakkama, alluma ja tunnistama seda. Ameerika vastandus Inglismaale. Am kui neg eeskuju, ta on kult poolt koloniseerimata maa
Sisu pool. - Interpersonaalne funktsioon – kuidas keel loob ja kinnistab suhtlusosaliste identiteete ja suhteid? - Tekstuaalne ehk intertekstuaalne funktsioon – kuidas tekst vormistab ja kujundab sõnumeid? Vormiline pool. Kriitilise tekstianalüüsi 3 astet: - Teksti kirjeldamine – mis valikud tekstis on? Alustatakse tekstide keele kirjeldamisega, milliseid sõnavaralisi ja grammatilisi valikuid on tehtud. - Teksti tõlgendamine – mis tähendusi need valikud loovad? Uurija püüab tõlgendada, kuidas tehtud sõnavaralised ja grammatilised valikud tähendusi konstrueerivad ja milliseid tähendusi just sellistest valikutest tekib. - Teksti seletamine – miks on selliseid valikuid tehtud?; kes sellest kasu saab? Ideoloogiline pool. Analüüsijate lõppeesmärk on seotud põhjus-tagajärgsuhetega. Lähtekoht on sündmuse keeleline kodeerimine
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel .....
analüüsi tulemusena ning mis on kinnitatud faktidega (empiirilise materjaliga). Sotsiaalteaduslik uurimus • Riigiteadusi loetakse sotsiaal-teaduste hulka kuuluvaks • Sotsiaalteaduslik uurimus on üks viisidest, kuidas ühiskonnas toimuvat analüüsida ning mõtestada. Püüdes keskenduda sotsiaalselt olulistele nähtustele/ probleemidele, seob ta need teooriatega, püüab nende kohta koguda võimalikult palju andmeid ning neid andmeid süsteemselt analüüsida – Üks viisidest – ajakirjandus, kirjandus, filmid… – Keskendub sotsiaalselt olulistele probleemidel/nähtustele – küsimus uurimisprobleemist, need peavad kõnetama enamaid inimesi, kui uurija ise (nt. Skocpol’i, Stoker’i seisukohad siin). – Seos teooriatega – ei ole teooriat, pole teaduslikku uurimust – Andmete kogumine – on eesmärgistatud ja andmeid üritatakse koguda erinevatest allikates, et ei tekiks kallutatuse ohtu. – Süsteemne analüüs – selleks on välja töötatud kindlad meetodid
.......................................... 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................... 6 1.3. Uudisväärtused........................................................................................................................... 7 1.4. Ajakirjandus ja poliitika............................................................................................................. 8 Poliitilise korrektsuse saab tinglikult jagada kaheks: ühelt poolt igasuguse teksti viisakusega seonduvaks ja teisalt võimu või muu mõne hüve osaliste koosseisu puudutavaks (OK 2004 nr 1: 19)..............................................................................................................................................9 1.5
inimese vahel. Kuna neid toodetakse turu jaoks, siis nad omandavad teatava fetisilaadse iseloomu, kuna keegi täpselt ei tea, kust ja kuidas nad tekivad ja miks kuld on parem kui hobuserauad... Põhinedes raamatul Sassatelli ,,Consumer Culture" 2007) alguseks Max Weberi 1923 aasta lause: tarbimisühiskond on selline ühiskond, kus igapäevaste vajaduste rahuldamine teostub kapitalistlikul viisil. See tähendab, et meie igapäevaseid vajadusi rahuldavad tarbekaubad, mis saabuvad meieni läbi turu. Nad on toodetud mitte meie, vaid anaonüümse, impersonaalse turu jaoks. Kui me defineerime selliselt tarbimiskultuuri, mida kannab tarbimisühiskond, siis me oskame ka vaadata ajalooliselt, kunas tekkis selline ühiskondliku käitumise vorm, kus asju ei toodetud või vahetatud enam isikuliselt, vaid umbisikuliselt. Sellest räägime täpsemalt järgmises loengus. Selle põhjuseks traditsiooniliselt peetakse industriaalset pöörest 19 sajandi keskel
kaubandusele...) ? Ajalugu kui konstruktsioon Mälu. Mäletamine ja elulood Pikka aega on mälu ja ajalugu olnud kaks erinevat diskursust. Inimesed mäletavad lähemaid ajaloosündmusi erinevalt. Kas mõni neist mäletab järelikult valesti? Mis tingib kogemise aluse, kas on olemas objektiivset kogemust? Inimese jutustust oma kujunemis- ja kogemusloost nimetame elulooks. See ei ole sama, mis tema poolt elatud elu, vaid eluloo autor teeb kirjutades valikuid, millises valguses seda näidata. Elulugude kasutamine algas kõigepealt USA-s, kus hakati huvi tundma indiaanlaste pärimuste vastu. Vanim sellekohane biograafiline materjal pärineb aastast 1825. Teaduspõhine ajalugu ignoreeris mälestusi ajaloo allikatena pikka aega. Alles eelmine sajand tõi suhtumises murrangu. Biograafilise meetodi ajalugu ei ole Euroopas ühtlane. Enamikes maades avastati elulood kui allikas ja meetod 1970. aastatel, Itaalias 20 aastat varem, Skandinaavias 1940.-50
lähtekohti kunstiteose teemade, tehnikate, lahendusvõimaluste jne kohta. Praktilise töö eesmärk kirjeldatakse praktilise tööga seonduvaid eesmärke, -lahendusvariante, - võimalusi jne. Tööprotsess praktilise töö tegemiseks vajalikud materjalid, - tööetapid, tööprotsessi käigus üleskerkinud probleemid ja lahendused jne. Kokkuvõte enesekriitiline hinnang praktilise töö teostamise protsessist, juhendaja soovitused ja nendest kinnipidamine, abistavate infoallikate tugi praktilise töö teostamiseks, oodatav tulemus ning hinnang oma tööle (sellesse teoreetilisse ossa lisatud ka juhendajapoolne kirjalik hinnang praktilisele tööle). Rezümee (eesti keeles ja võõrkeeles koostöös kooli aineõpetajatega) lühikokkuvõte praktilisest tööst koos praktilise töö fotoga või video` failiga (doc., jpg., pdf., mpg. vms digitaalne vorming kokkuleppel kooli infotehnoloogia
keelekollektiivi, kes teda kasutab, on tähistaja mitte vaba, vaid pealesunnitud. F. de Saussure Ühikute omavaheline seos keelesüsteemis 2 tüüpi suhted süsteemi liikmete vahel -- süntagmaatilised ja assotsiatiivsed. Kumbki tüüp tekitab oma väärtuste rea. Süntagmaatilised -- lineaarsed assotsiatiivsed -- tähekujulised ¤ Viimased võivad tekkida akustiliste kujundite või tähistatavate sarnasuse põhjal Sünkroonia on ainuke tõeline reaalsus rääkija jaoks. Lingvisti jaoks diakrooniast olulisem. Valdkond - üldgrammatika. Diakroonia olemus väljendub nihkes tähistaja ja tähistatava vahelises suhtes. Diakroonia on seotud süsteemi elementidega, mitte süsteemiga tervikuna, kuid mõjutab tervet süsteemi. Hodge, Robert & Gunther Kress (1988). Social Semiotics. Cambridge: Polity Kasutades Saussure´i skeeme ehitavad sotsiosemiootika võrgustiku.Nende semiootika käsitleb 1) kultuuri, ühiskonda ja poliitikat
Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Algelt mõeldi visuaalse antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne. Paljud olid uurimusfilmid, nt uuriti näoilmeid või kuidas inimesed kasutavad ruumi jne. Visual Anthropology räägitakse pildipöördest, inimeste eludes hakkasid rolli mängima mitmesugused filmid ja audiovisuaalsed tooted, ajakirjandus hakkas sisaldama pilte ja internetis leidus/leidub palju pildimaterjali. Rõhutatakse kujutisi, visuaalse materjali osa on suur. Tuleks rääkida pigem visuaalsetest süsteemidest. Ei tuleks rääkida ainult vis antro filmidest, vaid peaks tglt hakkama uurima rohkem visuaalset keskkonda, mis inimest igapäevaselt ümbritseb ja igal ühiskonnal on oma väljendussüsteem sel alal, see peaks olema meetod, mis kasutab visuaalseid materjale. Nt kuidas tv mõjutab mingis
Väärtus sõltub lähedusest tõele. Eesmärk avastada uuritavast objektist seda ühtainust tõde, lähtudes objektist endast. Positivism arusaam, et ainuõige on teaduslik lähenemine. · Postmodernne objektiivset reaalsust pole olemas sellist, mis ei sõltuks inimesest endast, keelest jms vähemalt ei saa me seda tunnetada. Keelelisel tähendusel suur roll. Seega pole ka ühtainust tõde, on subjektiivsed seisukohad, tõlgendused, tõed. *Mis on see reaalsus, millel puudub tähendus? 2. loeng Kvantitatiivne vs kvalitatiivne uurimus (deduktsioon vs induktsioon) Meetodi valiku seos teooria ja uurimisprobleemiga Tundmaõppimise viisid: · Deduktsioon Alustada teooriast, hüpoteesist, siis pöörduda empiiria poole eesmärgiga hüpoteese ja teooriaid kontrollida. Üldiselt üksikule. Testime olemasolevaid teooriaid. Positivistid. · Induktsioon
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik-poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Rahvusvaheline keskkond hõlmavad ülemaailmseid arengusuundi, sealhulgas otseselt ärielu mõjutavaid trende. Ülemaailmsed trendid on Euroopa Liidu laienemine, keskkonnakaitse tõhustamine ja kõrgt
Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne. Paljud olid uurimusfilmid, nt uuriti näoilmeid või kuidas inimesed kasutavad ruumi jne. Suhtumine vis.antropoloogiasse on tänapäeval väga palju muutnud, samas ka antropoloogia ise. Üks verstapost on kogumiku ümbersõnastades visuaalse antropoloogia ilmutamine. Nüüd antakse, sellele palju laem sisu kui senini oli olnud, sest maailm oli eelmise raamatuga võrreldes palju muutunud. Liikuma hakkasid visuaalsed pildid, ajakirjandus hakkas sisaldama rohkem pildimaterjali pluss internet. Visuaalset lähenemist kasutavad tegijad peaksid tegelema mitte ainult oma toote väljaandmisega, vaid uurima rohkem 1 keskkonda, mis ümbritseb inimesi igapäevaselt. Peab olema meetod, mis kasutab visuaalseid vahendeid, aga tegeleks ka visuaalse materjali analüüsiga. Igasugune filmi montaaz tähendab juba analüüsi.
Organiseeritud sport laieneb ka vabaaja ja taastustegevuseks, tervisekampaaniateks ja spordi kui kehalise aktiivsuse propageerimiseks. Sporti harrastatakse väga erinevate eesmärkide ja motiividega, millega peab samuti spordi kui sotsiaalse mõiste lahtimôtesrtamisel arvestama. Tihti küsitakse spordi sotsioloogidelt, kas rütmivõimlemine, nooleviskamine, kalastamine või male on sport või mitte. Kas mõnda nendest tegevustest võib nimetada spordiks? Sellisele küsimusele vastamisel peab arvestama sotsiaalsete organisatsioonidega, sotsiaalse dünaamikaga ja teatud tegevuste, mis on piisavalt sarnased spordi kontekstis, sotsiaalsele rakendusele. 5 Seetõttu on ka spordi sotsioloogid jõudnud selgele seisukohale, et on vajalik spordi selgepiirilisem defineerimine.
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Error! Reference source not found.Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik- poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Organisatsiooni keskkonda tuleks käsitleda kui organisatsiooni suhtes erinevate huvide ja ootustega huvigruppide kooslust, kellega juhil organisatsiooni esindajana tule
Mida rikkalikum on inimese keel, seda enam on selles loodud mõisteid maailma korrastamiseks ja seda selgemini suudab ta mõtelda ja end väljendada. Mõisted on kas täpselt defineeritud või hõlmavad nad hulka erinevaid, kuid millegi poolest üksteisele lähedasi objekte. Mõistete suures hulgas orienteerumiseks luuakse teatavad süsteemid. Üks moodustest on kategoriseerimine. See annab üldisi teadmisi ka nendest objektidest, millega me pole otseselt kokku puutunud. N: Jõgi. Niilust nägemata teame, et see on ikkagi Niilus. Mõisteid saab paigutada hierarhiatesse. N: loomad, linnud (kanaarilind), kalad (angerjas). Osa mõisteid on saadud defineerimise läbi. 11 Mõisteid loome ka prototüüpide kaudu - antud mõiste võrdkujusid, "näidiseksemplare". Mida rohkem sarnaneb mingi objekt mõiste prototüübiga, seda enam tunneme temas ära selle
..................................88 Personali organisatsioonisisene värbamine (ei välista organisatsioonivälist värbamist): ......................88 Personali valiku põhimõtted ja vead: personali valikul juhindutakse seadustikust ja eetikast ning välditakse ebaõigest valikust tingitud vigu. Organisatsioonisisene versus org.väline palkamine ? Kompleksvalik. USA 1991.a. tööseadusandlus (tänaseks on muutnud diskrimineerimise vältimise nõuded universaalseteks) - ei tohi teha valikuid: kriminaalse mineviku, isikliku vara omamise, sõjaväeteenistuses käimise, sooliste, rassiliste jmt. alustel, mis ei ole tööst sisuliselt tingitud. Keelatud on nn. onupojapoliitika. ..........................................................................................................................92 3.3 Personali hindamine ..........................................................................................................................93
nende jaoks emotsionaalselt olulisi asju keeles väljendada. Ka muusika ehk viis helisid tekitada, enda häält moduleerida. Värvide kasutamine. Konstandid võtavad väga erinevaid vorme. Kultuuri üks ülesanne on kodeerida tähenduslikuks meie konstandid, mis meie inimeseks oleku juurde kuuluvad. Selle tagajärjel moodustub midagi mida fenomenoloogilised filosoofid nimetavad elamismaailmaks ehk reaalsus milles me füüsilised kujul viibimine. Kuid täiendatud sellised viisil ja lisandatuna, et tema elemendid sisaldavad tähendusi ja nad on meie tähenduslikuks maailmas elavate olendite jaoks muutunud kätte saadavaks. See ongi kultuuriline peamine funktsioon meie jaoks. Oluline erisus kultuuri esinemise vormide vahel. Kultuuriline tegevus, kultuurilised nähtused on alati seotud tähenduste tekitamise ja edasi andmisega ja tõlgendamisega
· Reklaami seos kauba tarbimisväärusega - Reklaam võib kaupa väärtustada utilitaarsest küljest tänu infole oskab tarbija kaupa efektiivsemalt kasutada, akendada selle kõiki võimalusi. - Reklaam võib lisada imagoloogilist väärtust · Reklaami seos tarbija valikuvõimalustega turul - Kas intensiivsemalt reklaamitud kaubad suruvad teised turult välja vähendades nii valikuid või - Annab reklaam võimaluse ka uutele tulijatele end nähtavaks teha ning soodustab toodete innovatsiooni (et oleks uudiseid, sõnumeid tarbijale)? · Reklaami seos ettevõtluse kontsentreeritusega - Kas reklaam soodustab turu monopoliseerumist ja piirab konkurentsi, sest intensiivse reklaami abil tekkiv mahuökonoomia surub teised turult välja ja reklaamiga loodav margitruudus tekitab uutele sisenejatele kõrged barjäärid?
Tulnukad on enda väitel varustatud tõenditega ning nad väidavad, et neil on "seade", mis võimaldab neil näidata heli ja pilti suvalisest ajaloo punktist mida nemad või meie soovime näha. TULNUKATE BAASID eksisteerivad nelinurksetel territooriumitel Utah-is, Colorado-s, New Mexico-s ja Arizona-s. 1972 a. kirjeldati 6 baasi, mis kõik asuvad indiaani reservaadis ja kõik need asuvad nelinurksel territooriumil. Baas, mis oli Dulce lähedal, oli üks nendest, (samuti baasid Californias, Nevadas, Texases, Floridas, Maineis, Georgias ja Alaskal). LAEVADE TAASTAMINE See dokument väitis, et paljud laevad on taastatud. Laevad, mis on pärit varasematest aegadest (Roswell, Aztec, uuesti Roswell, Texas, Mexico ja teistest paikadest), nendest räägime hiljem. RÖÖVIMISED Röövimisjuhtumeid oli ammu enne 1972 a. Juba varajased tsivilisatsioonid viitavad nendele juhtumitele. Dokument väidab, et inimesi ja loomi rööviti ja/või neid moonu-
Esmamulje kujunemisel ühest firmast mängib olulist rolli näiteks see, missugune on uks, sildid, koridor, missugused lõhnad on tunda, missugused helid kuulda. Restoran, mille uks käib raskelt, ruum on hämar ja vastu lööb koristamata tualettide lõhn, loob mulje madalajärgulisest, kehva toitu ja teenindust pakkuvast asutusest. Kohates esimest töötajat, saadakse kohe mulje ka teenindusest. Esmamulje efekti on raske muuta. Nimelt mõjutab esmamuljel tajutu edasise taju valikuid ja inimene tajub just seda, mida tahab. Ka detaile, mis nagu räägiksid esmamuljel tajutu vastu, tajutakse kui esmast muljet kinnitavat. Esmamulje tekkimiseks läheb aega umbes 30 sekundit. Esmamulje efekti toetavad ka eelarvamused välistunnuste, kultuurierinevuste jms. kohta. Korduvtaju efekt esineb korduva suhtlemise puhul tavaliselt püsiklientide, tuttavate, töökaaslaste jt. suhtes
loogiliselt ritta seada. Freud kuulas ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone. Freud arendas välja ka unenägude analüüsi. Ta on loonud ka isiksuseteooria. Freud kinnitas, et psühholoogilisi meetodeid saab rakendada inimeste käitumise muutmisel. Isiksuse strukturaalne mudel Psühhoanalüüsi kohaselt koosneb isiksus kolmest funktsionaalsest osast. Teisiti öeldes on inimeses kolm motiveerivat jõudu. · Id ("Miski") on isiksuse esmane süsteem, sünnipärane psüühiline reaalsus. Id on samastatav bioloogiliste tungidega; sealt pärinevad primitiivsed ihad ja soovid. Id on ühtlasi ka energiaallikas ning seotud füsioloogiliste protsessidega. Id lähtub naudinguprintsiibist: pinged tuleb kohe lahendada ning saada rahuldus. · Ego ("Mina") on isiksuse keskus, mis tegeleb adekvaatse suhtlemisega, tajumise, tõlgendamise ja tegutsemisega. Ego on puhver Idi ja välismaailma vahel, lähtudes reaalsusprintsiibist
html) Ühtlasi eelistatakse tööle võtmisel mehi, kuna naised on kas liiga noored, hakkavad sünnitama, on juba sünnitanud, hakkavad vanaks jääma või on juba liiga vanad (http://www.riigikogu.ee/uudis.html) Kuid teiselt poolt on eesti mehe keskmine eluiga 10 aastat lühem ja suitsiidide arv maailmas esimesel kohal. Sellise nähtuse üheks põhjuseks on ka eesti mehe suur pinge ja vastutus töökohal, mis tingitud kõrgest ametikohast. Kas siis mitte pole SVS ka mehe huve käsitlev kui osa nendest ametikohtadest oleks naiste poolt täidetud. Üheks suuremaks argumendiks, miks SVS ei kaitse meeste õigusi, on kohustusliku kaitseväe ajateenistuse kehtestamine ainult meestele (§ 4 lõige 2 punkt 2). Küsimusele, kas tegu on diskrimineerimisega või mitte, on väga raske ühest vastust 4 anda, kuid võib väita, et naiste mittekohustuslik sõjaväeteenistus on ülemaailmne fenomen
oma jutu lõpetada". 2) Empaatiline kehtestamine - Siin peegeldatakse teise suhtes teatavat arusaamist ja seetõttu on jutu sees märkus sellest et teist tunnustatakse või mõistetakse. Nt sama situatsiooni puhul võib vastus olla ka selline: "Ma saan aru, et sa oled innustunud oma ideede väljendamisest, kuid ma tahaksin enne lõpetada oma jutu". 3) Eskaleeruv kehtestamine - Esialgu alustatakse minimaalsest kehtestamisest ja kui teine sellele ei vasta, siis hakatakse tasapisi enda väidete tugevust. 4) Vastanduv kehtestamine - Kasutatakse siis kui kellegi sõnad lähevad lahku tema tegudest. Siis kasutatakse väga selget vastandamist ja öeldakse teisele mida ta pidi tegema ja mida ta tegelikult on teinud. Näiteks: "Sa ütlesid et sa trükid aruande valmis neljapäevaks. Täna on neljapäev ja sa ei ole sellega ikka veel valmis. Ma palun et sa teed selle kohe valmis." 5) Mina kasutamine - Sellisel juhul kirjeldab
pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile 10 naela kartuleid tarninud, 1 nael 2 senti, siis nendest kahest tõest ei järeldu veel kuidagi, et Georg peaks John'ile ka midagi maksma. FILOSOOFIA neljas interpretatsioonis TEADUSELE TOETUV: Tugineb teadusliku uurimise tulemustele. Iga teadus algab filosoofiana ja lõpeb oskusena. Teadus on analüütiline kirjeldamine, filosoofia sünteetiline tõlgitsemine. RELIGIOONILE TOETUV: Tugineb religioossetele ja moraalsetele veendumustele ja arusaamadele. Filosoofia uurib mõistusetõdesid (mitte ilmutustõdesid), ta on teadlik
Kirjandusteaduse alused 1.Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt? Kirjanduse mõiste on ajalooliselt palju muutunud. Läbi ajaloo on peetud kirjanduseks erinevaid asju. Enne 1800 peeti kirjanduseks igasuguseid kirja pandud teadmisi, kirjutisi, nt matemaatikast, astronoomiast, maailma arusaamadest, kirjandusest jne. Alates 18.sajandi lõpust oli kirjandus pigem väljamõeldis/fiktsioon. Enne oli kirjandus kui retooriline vahend hea argumendi loomiseks. Praegu on kirjandus pigem tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta. 2.Kuidas määratleda kirjandust (4põhitüüpi)? (1) Kirjandus kui poeetiline keel. Ehk kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Kirjandus oma poeetilise keelekasutusega muudab ka igapäeva keelekasutust. Kirjanduse poeetiline keel on igapäevasest keelest hulga intentsiivsem. Kirjanduse keel erineb/võõrandub sellest, lugemisel tekib nn. võõrandumisefekt. Poeetiline keel on kahtlemata keel, mis tõmbab tähelepanu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
