Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Meedia ja sugu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ajakirjad, reklaam, meedium, kuulaja, massimeedia, meelelahutus, psühholoogilised, nauding, toimetajad, sõbranna, feromoon, nendest, edastatud, edastamise, olemuselt, vahendamine, meediumid, kuulmise, pikendus, ostmise, seksuaalsuse, ennekõike, ilmuv, väljaanded, turg, osakond, ingrid, medium, järelvalve, ühelt, avalikkus, unustada, lõimingutressursilt teisele. Aktsiaalse variandi info võib olla edasi levimisel natuke muutunud ja mitte täpne. Retiaalses levikutüübis on info edastatud ühest keskusest kõikidele vastuvõtjatele ning siis võib kindle olla info õigsuses. Meedia edastamiseks peab olema 4 tähtsat punkti olemas. Need on kõneleja , kõne , kuulaja ja tulemus. Kõneleja on see, kes viib kõne kuulajani ja kui see on edastatud jõuab kuulajani tulemus. Selle iformatsiooni tähtsused on uudis , meelelahutus , arvamus ja ka inimeste veenmine kui ka manipuleerimine inimestega. Info esitus on oluline. Info on kindlalt suunatud kelllelegi , kuid rahvapärast teksti pole hea kasutada ja info on uudiste edastamise vahend. Infos on kõigil asjadel mingi mote. Meediale on kahjuks vähe tagasisidet. Ette valmistatud kõne on kindla teavega , suunatud kindlale aadressile , edastatud spetsiaalsete vahenditega , mõeldud laiale kuulajaskonnale ja selle tagasiside on suhteliselt väike.
TARTU ÜLIKOOL Meril Mägi, Marianne Sokk, Veronica Palm, Ivika Tihhonova, Carina Peet Eesti ajakirjad 2014 Referaat Juhendaja: Ragne Kõuts Tartu 2014 Sisukord Referaat............................................................................................................................... 1 1. AJAKIRJADE OLEMUS..................................................................3 2. AJAKIRJADE LIIGITUS.........................................................
muljet avaldada. Ajakiri usub, et lugeja armastus moe ja ilu vastu ei välista ka huvi sügavamate teemade - isikliku arengu, sotsiaalse vastutuse ja pereelu vastu, ning loomulikult ka vastupidi. (Anne&Stiil 2010) Eesti Naine - universaalne kuukiri, mis käsitleb kõiki teemasid, mis naise elus ette tulevad: armastus, lapsed, perekond, töösuhted, tervis jne. Eesti Naise eesmärk on olla hea sõbranna, kes oskab anda kasulikku nõu ning kelle seltsis on alati huvitav. Eesti Naises kajastuvad järgmised rubriigid: kaanelugu, elamise kunst ja suhted, mees, õnnevalaja, sajandi armastuslugu, maailm, ilu, mood, tervis, köök, naine ja raha, sinu laps, käsitöö, sisustus, paar, ristsõna, horoskoop.. (Eesti Naine 2010) Pere ja Kodu - on mõeldud kõigile, kellel on üks või mitu last. Väljaandes kirjutatakse lastest beebieast teismeliseni
4. vajadus luua korda erinevate tööliste hulgas viib keerulisemate organisatsioonide ja spetsiifiliste institutsionaalsete sfääride tekkele Konfliktiteoreetiline mudel: koondab tähelepanu ühiskonnas taastekkivatele ja kestvatele indiviidide ja gruppide vaheliste pingete ja võitluse allikatele. Ebavõrdsus, ressursside ebavõrdne jaotumine viib gruppide koondumiseni ja aktiviseerumiseni. 9. mis on sugu? Sugu sotsiaalses tähenduses? Anatoomilised ja psühholoogilised erinevused = sex (ingl.k) ehk sugu Sotsiaalne sugu on seotud ühiskonna poolsete määratlustega mehelikest ja naiselikest tunnusteks ning need ei pruugi kattuda inimese bioloogiliste tunnustega 10. mis on seksuaalne identiteet? Kuidas seotud ühiskonna ja kultuuriga? Seksuaalne identiteet inimese enesmääratlus mehe või naisena ja sellega kaasnevate kultuuriliste maskuliinsete või feminiinsete tunnuste omamine.
Sissejuhatus meediasse ja kommunikatsiooni Kontrolltöö "McQuaili massikommunikatsiooni teooria" põhjal Kontrolltöös on hõlmatud järgmised McQuaili raamatus käsitletavad mõisted ja nähtused: 1.ptk 1. Massimeedia mõiste Suure levialaga kommunikatsioonivahendeid, mis jõuavad ühiskonnas peaaegu igaüheni. See mõiste osutab mitmetele meediumitele, mis nüüdseks on pika ajalooga ja üldtuntud, nagu näiteks ajalehed, ajakirjad, film, raadio, televisioon ja fonogramm (salvestatud muusika). Massimeedial on ebamäärane piir mitmete uut tüüpi meediumitega. Peamise erinevuse põhjuseks on viimaste suur personaalsus, mitmekesisus ja interaktiivsus peamine uue meediumi esindaja on Internet. Traditsiooniline massimeedia ei ole aga kusagile kadumas, pigem toimub edasi kiire arenguprotsess, seda laiendatakse ja täiendatakse pidevalt. (lk 3) 2. Kommunikatsiooni püramiid
Sellisena toonitavad nad, et materiaalsete asjade kasutus on ikkagi üsna sarnane modernses ja eelmodernses ühiskonnas. Appadurai on seda kommenteerind nii, et ,,nad taastasid kultuurilise elemendi ühiskonnale, mida muidu nähakse suure majanduskogumina ning majandusliku mõõte ühiskonnale, mis muidu on idealiseeritud kultuurikogukond." (1986) D & I töö oli esimesi sellelaadiseid ning ei uurinud kahte asja: - Kuidas sotsiaalne ebavõrdsus mõjutab sümbolilst vahetust - Kuidas reklaam ja meedia mõjutab sümbolilist vahetust. Inimeste vabadus on antud üsna suurel määral, võiks isegi öelda, et selliselt, nagu naivist võiks arvata, et reklaamimaailm aitab inimestel ainult valikuid teha, kuidas ise oma elu ja sümboolikat korraldada. Seepärast arvab näiteks kokkuvõtte teinud Secilia Lury, et 7 tänapäevan materiaalne kultuur on siiski rohkem omaette sfääriks muutunud, kus kehtivad oma kultuurisisesed reeglid.
Selle asemel peaks iga inimene teadma, kui ta on massi osa. Kultuur on kadunud, kuna igapäevasuhtluses pole enam moraalset korrastatust, kõik on üks ja sama. Ainult autentsuses võib veel leida moraali. Adorno ja Horkheimeri jaoks indiviidi isoleerumine ja tüüpilised massiühiskonna märgid: kogukonna ja isiklikkuse kadu, perekonna jm staatuste kadu, vabatahtlike ühenduste allakäik, individualiseerumine - tööjõu ja eluviisi kaudu, massimeedia poolt looud pseudoisiklik maailm. Mittevabadus ja manipuleerimine: 10. Rousseau vastandab tugevasti teatavale filosoofilisele eeldusele inimese kohta (mida viljeles näiteks Hobbes). Mis oli see eeldus ja milline oli Rousseau kriitika sellele? inimese soovid on loomulikult piiramatud: vajadusi ja luksusejanu ei saa loomulikus olukorras lahutada. Ahnus on progressi mootor. Seega ühiskond ja riik peab tulema ellu selleks et inimese rahuldamatut iha valitseda ja suunata
tõdemuse: Peamiselt ongi naised ise need, kes kirjutavad naistest ja naistele. Huvitav on märgata, et naised kirjutavad teisest naisest sootuks erinevas toonis, kui mehed seda teevad. Nii saab Eesti Kirjandust ja muud eesti vanemat ajakirjandust uurides selgeks, et just naised võtavad vaevaks ja kritiseerivad teiste naiste ilmunud teoseid, just naised ise kirjutavad naisliikumisest ja naiskirjanikest, naised ise asutavad naiste teemadega tegelevad ajakirjad ja ilmutavad raamatud. Meeste ülevaated naistest on naistele võõrad, nad ei tunne end meeste kirjelduses teinekord sugugi ära. Näitena viitab ta Suburgile: Vt näiteks Anton Jürgensteini ülevaadet naiskujudest kirjanduses, mis ilmus Lindas 1903 ja millele Suburg vastas, kuid tema vastulauset ei avaldatud (käsikirjana kättesaadav Tartus). Aino Undla-Põldmäe kokkuvõte Lindast Suburgi Kogutud kirjatööde järelsõnas on niigi igakülgselt paikaasetav, nii et siinne essee võib
seksuaalakti, on erutus tugevam. William Masters ja Virginia Johnson seksuaalse erutuse mudel baseerub 12 aasta vältel tehtud laboratoorsetel uuringutel. Nende jaoks oli erutus puhtalt füsioloogiline. 14 Helen Singer Kaplan - tema räägib esimest korda, et seksuaalse erutuse tekkeks on esmalt soov. Soov > erutus > orgasm. Esimest korda tulevad psühholoogilised aspektid kõne alla. David Reed. Soov - > erutus - > ,,võrgutamine" - > ,,taju" -> orgasm (,,allaandmine") - > ,,reflektsioon" Taju seostub vaid seksuaalsusega. Taju fookus seksuaalsele stiimulile. Victoria ajastul oli ,,taju" lõppfaasiks, kuna seks oli tabu. ,,reflektsioon reflekteeritakse seda, mis toimus. Subjektiivne hinnang sellele, kuidas seksuaaltoiming toimis. soovitatakse ka partnerile teada anda, milline seksuaalne erutus oli.
abielluma. Mõned indiviidi on abiellumiseks liiga kauged. Näiteks ei tohi abielluda üle rassipiiride. Eksogaamia: millisest grupist väljapoole peab inimene abielluma. Näiteks sugulastega ei tohi abielluda. Mõnedes ühiskondades keelatakse abiellumine hõimusiseselt, sest nad peavad end ühise esivanema järletulijateks ning seega ka sugulasteks. Globaliseerumine, maailmaküla: kultuuride ühtesulamine, ühtsete väärtuste ja sarnaste elementide levimine. Massimeedia, popmuusika, sidevahendid, sport, Coca- Cola. Sellega seoses kasvavad ka kultuuribarjäärid, globaliseerumine ei aita üksteisemõistmist, kultuurilised konfliktid. Erinevad kultuuritasandid: globaalne tasand: kõigis ühiskondades olemas samad aspektid regionaalne tasand: regionaalsel tasandil olemas kultuuris ühised aspektid lokaalne tasand: lokaalsed tasandil on kultuuris ühised aspketid (individulaane tasand): klassikalises kultuuridefinitsioonis on kultuur kollektiivne,
Jannsenit, kes 1864. aastast peale pühendas end täielikult toimetajatööle ning elatas end ja oma peret toimetajatööst. * Ühe professionaalse kriteeriumi ilmumist võime näha juba 18. sajandil: see on ühiskondlike huvide teenimine e missioon. Esimeste eestikeelsete ajakirjandusväljaannete tegijatele polnud nende ajakirjanikutöös põhiliseks motiiviks ja stiimuliks mitte lisasissetulek, vaid nad pidasid seda tegevust missiooniks. Varase perioodi väljaannete toimetajad olid kohalikud baltisakslased või üksikud saksakeelse hariduse saanud eestlased või mingil määral eesti päritolu haritlased. Kõigi nende toimetajate eluvaated olid mõjustatud valgustusideedest, millega nad tutvusid Saksamaa ülikoolides (Jenas, Halles, Königsbergis jm) õppides. Suurem osa neist on oma toimetajatöö põhilise ajendina märkinud soovi äratada, valgustada, harida kohalikku rahvast ja aidata neil sel viisil oma elujärge parandada.
Võrdõiguslikkuse Komisjon) on piisavalt aega ning ka ehk tahtmist kontrollida paragrahvis 8, lõige 1 sätestatut. Sellega keelatakse avalikustada reklaami, mis kujutab või süvendab naiste ja meeste vahelise ebavõrdsust kujutavaid stereotüüpseid soorolle, samuti reklaami, mis on üht sugu halvustav või mõjub ühe soo inimväärikust alandavalt. Siinkirjutaja peab seda punkti üsna oluliseks, sest ühelt poolt on reklaam ühiskonnakorralduse peegeldus ning teisalt on reklaam ka see, mis arusaamu kujundab. Ühtegi seadust ei täideta enne, kui selle normid on isiklikul tasandil aktsepteeritavad. Suhteliselt loosungi tasandile jääb paragrahv 9, lõige 1, mis ütleb, et riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutused on kohustatud naiste ja meeste võrdõiguslikkust süstemaatiliselt ja eesmärgistatult edendama. Nende ülesanne on 6
Lähisuhtevägivald on üle maailma murettekitav probleem. WHO viitab 48-le populatsioonipõhisele lapsest. 70% juhtudel on tegemist paarisuhtevv-ga, kusjuures enamasti on vv-tsejaks meesterahvas. 40% uurimusele kogu maailmast, millest nähtub, et 10%69% naistest on langenud mingil hetkel oma elus perevv ohvritest koges vv 2x aastas, iga 10. aga rohkem kui 1x kuus. Tulemused näitasid, et peamiselt lähisuhtepartneri rünnaku ohvriks. 16-44 aasta vanuste naiste seas on vv suurim surma ja invaliidsuse kutsutakse politsei välja siis, kui vv on joobes. põhjustaja, põhjustades enam surma ja haigusi kui vähk ja liiklustraumad. Eesti uuringu tulemuste järgi Statistikaameti turvalisuseuuringu kohaselt on umbes iga teine 15-74-a in kogenud oma paarisuhtes olid naised sagedamini isikuvastase vV ohvriteks (21%) kui mehed (16%), kusjuures naised langesid vähemalt 1 vvepisoodi. Meeste ja naiste erinevused ilmnevad kogetud vv raskusa
...........................................................8 II Reklaamipsühholoogia lähtealused......................................................................9 2.1 Reklaami psühholoogiline olemus......................................................................9 2.2 Reklaamipsühholoogia ,,kuldreeglid"................................................................11 2.3 Reklaamsõnumi ülesehitusest............................................................................12 2.4 Reklaam, kui protsess.........................................................................................14 2.5 Reklaam ja hoiakute muutmine..........................................................................15 2.6 Margiteadvus......................................................................................................17 III Mõjumehhanismid & psühholoogilised efektid................................................18 3.1 Mõjumehhanismide üldliigitus................................
REKLAAMIKEEL Reklaamikeel kasutab kõiki teadaolevaid tekstivõtteid. Kasutatakse narratiivseid „soovitusi“ (nt „sain tänu sellele tootele sõpru“ vm hüvesid). Reklaamide määratlemine on keeruline. Tekstidel pole ühtseid eesmärke. Informatiivsed ja kutsuvad eesmärgid on põimunud. Kuigi reklaamid on meid kõnetada püüdvad tekstid, ei saa öelda, et kõik, millele tähelepanu pöörame või mis on meie veenmiseks mõeldud, oleks reklaam. Liigitamine on pigem suhtelise kui absoluutsuse küsimus. Müüma ei pea alati midagi materiaalset, toodet, vaid võib ka ideed müüa (nt poster kiriku uksel). Reklaami seisukohast on oluline, et kampaania toodaks sihtrühmas eesmärgipäraseid reaktsioone. Üldiselt on soovitud eesmärke 3 liiki: Kognitiivsed ehk infotasandi mõjud Afektiivsed ehk tundetasandi mõjud Konatiivsed ehk käitumistasandi mõjud Reklaam ise võib olla väga selgelt suunatud eesmärgile
indiviidide omaduste, sh agressiivsusele. Agressiivsuse kontrollimise ja sotsiaalselt aktseptreeritud esinemise vormid omandatakse alles hiljem. Täisealisena on destruktiivselt agressiivsed need indiviidid, kelle agressiivsuse tase oli juba sünnipäraselt kõrged ning kellel puudusid võimalused edukaks sotsialiseerumiseks. Kuritegevuse uuringute kõige suurem väljakutse seisnebki tulevikus selles, kuidas kriminaalse käitumise seletemisel õnnestub kõige paremini intergreerida sotsiaalsed, psühholoogilised ja bioloogilised andmed. (Saar, 2007, lk 60-62) 2.1.2 Kriminaali füüsis, kehaehitus Kuritegeliku käitumise pärilikkuse probleemiga on otseselt või kaudselt tegelenud kõik uurijad, kes püüdnud kindlaks teha kuritegijate füüsilisi erisusi võrrelduna üldpopulatsiooniga. Inimese kehaehitus omandatakse ju eelkõige geneetilisel teel oma vanematelt (nt kehapikkuse puhul räägitakse pärilikkuse koefitsienfist 0,9) ja kui tõestada
............................................................ 122 16.1.5. Perekonna funktsioonid on järgmised:...................................................... 123 16.1.6. Perekonnatsükkel:......................................................................................124 11 16.1.7. Alternatiivsed elustiilid:............................................................................ 124 17. Popkultuur ja massimeedia......................................................................................126 17.1. Popkultuur........................................................................................................ 126 17.1.1. Vaba aja kasutamine:.................................................................................126 17.1.2. Popkultuur massiühiskonnas: funktsionalistlik vaatenurk........................ 127 17.1.3
tarbimise ja kasutamise kohad. Nagu jooniselt 17 nähtub, sõltub tarbija käitumine ja ostuprotsess väga paljude faktorite koosmõjust. Lisaks turunduskompleksile etendavad olulist tähtsust ka ümbritsev majanduslik keskkond, tarbija sotsiaalne taust, ostmisel kujunev situatsioon ja ostja isiklikud ning psühholoogilised karakteristikud. Kõikide tegurite koosmõjul kas sooritatakse ost või loobutakse sellest. Esimesel juhul valitakse konkreetne mark, kaubakogus, ostukoht, ostuaeg jms. TURUNDUSE MÕJURID • Toode • Hind • Edustus • Jaotus (turustus) KESKKONNA- TARBIJA INDIVIDUAALSED
.......................................................................................... 8 2.1.1 Geneetilised...........................................................................................................8 2.1.2 Ümbrusest tingitud................................................................................................ 9 2.1.3 Kultuurilised..........................................................................................................9 2.1.4 Psühholoogilised................................................................................................... 9 2.2 Kehahoiakud...............................................................................................................9 2.2.1 Zestid...................................................................................................................10 2.2.2 Ilmed...................................................................................................................
12 - sihtturundus – siin tehakse kindlaks turu koosseisu kuuluvad tarbijarühmad ja tooteid pakutakse just neile. Segmenteerimisel kasutatakse järgmisi segmentimiskriteeriume: demograafilised – vanus, sugu, pere suurus, sissetulek, amet, haridus, rahvus, psühholoogilised – isikuomadused, elustiil, käitumisalased – teadmised, hoiakud, reageeringud toote suhtes, geograafilised – riik, regioon, kliima. Hea turusegment peab olema: piisavalt homogeenne, s.t. segmendi tarbijad on ühesuguste vajadustega ja nad reageerivad sarnaselt turundusmiksile; piisavalt heterogeenne võrreldes teiste segmentidega, s.t. erinevatesse
< 1961 konservid “Kunstniku sitt” (90 tk, iga kaalus 30 gr) “made in Italy”, müüdi kulla hinnaga Prantsusmaa: Nouveau Realisme Nouveau Realisme (= prantsuse popkunst) - 1960 Pierre Restany Pariisis asutas grupi Yves Klein, Tinguely, Arman, Spoerri, Cesar, Niki de Saint Phalle - Teemad: linn, tehas, massimeedia, konsumerism… Christo (s. 1935) Bulgaariast ja Jean-Claude (s. 1935) Yves Klein oli kunstnikuna müstik, kes otsis “puhast vaimu” Yves Klein (1928-1963) Hüpe tühjusesse 23. okt 1960 Saksamaa: kapitalistlik realism
afektiivsel/emotsionaalsel informatsioonil 3) informatsioonil, mis puudutab inimese eelnevat käitumist vi käitumuslikke kavatsusi. Hoiakute tähtsus: * hoiakuid peetakse vrdlemisi püsivateks *enamik hoiakutest on pitud *hoiakud mjutavad ka seda, kuidas inimesed töötlevad infot. * kige olulisem on aga see, et hoiakud mjutavad käitumist. Hoiakute formeerumine 1) Hoiakud, mis phinevad kognitiivsel infol: isiklik kogemus ja teised inimesed. Viimase alla kuuluvad nt vanemad, eakaaslased, massimeedia, kool, kirik jne. Massimeedia mjus eristub 3 aspekti: antakse edasi terve hulk infot, mida me muidu ei ole vimelised kätte saama. Meedia on valikuline - ta selekteerib välja ja kommenteerib teatavaid nähtusi ja sündmusi oma vaatevinklist ja seetttu on vimalik, et inimesel oleks tekkinud seda sündmust ise nähes hoopis teistsugune arusaam. Meedia vib omada ka täiesti ootamatut efekti vaatajate uskumustele, hoiakutele ja käitumisele. 2) Hoiakud, mis phinevad
FILOSOOFIA 1. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. Fenomenoloogia. Positivismi esindajad olid A. Gomte ja J. S. Mill.Sisuks on filosoofia ülearuseks kuulutamine.Positiivne tähendus oli, et eksperimendid on andnud käegakatsutavaid tulemusi.Iseloomustas selgus, täpsus ja rakentatavus.Ei ole vaja enam midagi muud, kui positiivseid eriteadused.Positivismiga tekkis 3suurt muret. 1.Vaimuteadused ei saa olla positiivsed st. ei saa olla selgeid rakendavaid tulemusi.Ajaloos ei ole võimalikud eksperimendid. 2.Positivism hakkas puutuma inimesi e. hakkas nendega tegelema.Comte ütles, et matem., astronoomia jne. on teadused.Samuti peeti sotsioloogiat teaduseks.Inimesele läheneti positivismiga- mõõdeti inimesi.19. saj. lahtertati inimesi seda nim. eugeenikaks.Otsiti ideaal inimese mudelit. 3.Instrumentaalne mõtlemine.Mõeldakse efekti rütmis ja keegi ei esita metafüüsilisi küsimusi st. tegeleti e
Tallinna Majanduskool Ametkondlik käitumiskultuur (sekretäritöö, üldteadmised etiketist) Loengumaterjal Tallinn 2013 1 Ametkondlik käitumine, kutse-eetika ja etikett ........................................................................................... 4 Kutse-eetika .............................................................................................................................................. 4 Sekretäritöö eetikakoodeks ........................................................................................................................... 5 Nõuded juhile: ............................................................................................................................................. 7 Visiitkaardid ja nende kasutamine ....................................................................................................
Ka ,,väikesed" eetilsied probleemid- teadlaste omavahelised suhtlemise probleemid. Andmete tulemuste ,,varastamine" teiselt uurijalt; ebaviisakas kriitika teise uurija suhtes jne.. III loeng 19.09 (ptk 1) SOTSIOLOOGIA AJALUGU Teaduse ajaloo kaks tahku: Ideede ajalugu teooriad, koolkonnad, voolud, uurimistulemused, avastused Institutsionaalne ajalugu õpetamine koolides, õppetoolid ülikoolides, õpikud, ajakirjad, teadlaste ühiskonnad. Kuidas levitatakse, organiseeritakse teadust. Ajaloo tähtsus või tähtsusetus: Filosoofia: filosoofiat ei saa õppida ilma filosoofia ajaloota. Füüsika: füüsika ajalugi ei ole vajalik tänapäeva füüsika mõistmiseks. Milline on sotsioloogia? Robert K. Merton sotsioloogia peab olema nagu füüsika; tõeline teadus unustab oma mineviku. Teadus ei pööra minevikule väga palju tähelepanu, tegeletakse oleviku ja tulevikuga.
ligilähedasi tooteid. Harvardi ülikooli professor Michael Porter jõudis järeldusele, et tootmisharus võivad lisaks ettevõtetele konkurentsi mõjutada ka neli välist faktorit: potentsiaalsed sisenejad, asendustooted, tarnijad ja tarbijad. Nende osakaal varieerub sõltuvalt turu iseloomust ja väljakujunenud ärikeskkonnast. 16. Tarbijate ostukäitumist mõjutavad tegurid (keskkonna, turunduse, psühholoogilised ja individuaalsed mõjurid) Ostukäitumise all mõeldakse kõiki tegevusi ja otsustusi, mis seonduvad kaupade valimise, ostmise ja ostujärgse kasutamisega. Teatavasti ei saa tarbija ennast olulisel määral ümbritsevast keskkonnast eraldada, seepärast on ka tema käitumine sünnipäraste karakteristikute, ümbritseva keskkonna ja turundustegevuse vastasmõju tulemus. 17. Väärtuse kujunemine tarbija jaoks Tarbija valib toote selles sisalduvate väärtuste järgi.
Samal ajal 8 eluaasta paiku- kui on koolilaps(eks saamas), tekib akadeemiline mina, mis on väga erinev sellest, milline on tema mina. Kui akadeemiline mina tehakse nt õpetaja, vanema poolt negatiivseks, muutub terve akadeemiline mina kategooriana negatiivseks. Kategooriad muutuvad aina abstraktsemaks. Karakter, võimed psühholoogiline mina, psüühiline tervik ja kaliteet. Hiljem (algklassides) kirjeldavad lapsed end ka psühholoogilistes terminites. Kättesaadavad on psühholoogilised terminid enda erinevatest aspektidest võttes. Noorukile on loomulik arusaam oma psühholoogilisest minast/keerulisest minast et on tervik. Ta saab aru sellest, et ta mina on iseenda sisemisest minast ja ümbritseva keskkonna vastastikmõjust tekkinud. Paneb kokku oma mina ajalise dimensiooni- mieviku, oleviku ja tuleviku mina- moodustub tervik. Seksuaalne mina ideoloogiline mina ja töö mina moodustavad identiteedi rollidega katstamine.
(Kirjanduse periodiseerimisest, 57). Enne 19. s. - eestikeene tarbekirjandus, tõlked ja mugandused (rahvale suunatud kiriklik ja didaktiline kirjavara, eestikeelne juhuluule 16. s. vahetus - esimesed eestikeelsed palvekatked ja katekismused 17. s. eestikeelsed jutlused, esimesed aabitsad, 1739. esimene piiblitõlge 18. s. - eestikeelne juhuluule, hernhuutlaste laulude ja didaktliste vagajuttude tõlked, kalendrid, Maailm ja mõnda jutud, ka esimesed ajakirjad 19. s. I pool - esimesed ajalehed, kooliraamatud, kohalike autorite kirjutatud ja mugandatud rahvajutud 19. saj. II pool - eestikeelse kõrgkirjanduse sünd, rahva- ja tarbekirjandus kaob Kirjandusajaloo kirjutamine kui rahvuslik projekt, - A) alus saksa klassikalisele kultuuriajaloole, kultuur = kõrgkultuuri vaimsed ja kunstialased saavutused - B) rahvakultuur kui `oma' kõrgkultuuri aseaine, kehastab rahvuse vaimu.
Enne 19. s. - eestikeene tarbekirjandus, tõlked ja mugandused (rahvale suunatud kiriklik ja didaktiline kirjavara, eestikeelne juhuluule 16. s. vahetus - esimesed eestikeelsed palvekatked ja katekismused 17. s. eestikeelsed jutlused, esimesed aabitsad, 1739. esimene piiblitõlge 18. s. - eestikeelne juhuluule, hernhuutlaste laulude ja didaktliste vagajuttude tõlked, kalendrid, Maailm ja mõnda jutud, ka esimesed ajakirjad 19. s. I pool - esimesed ajalehed, kooliraamatud, kohalike autorite kirjutatud ja mugandatud rahvajutud 19. saj. II pool - eestikeelse kõrgkirjanduse sünd, rahva- ja tarbekirjandus kaob Kirjandusajaloo kirjutamine kui rahvuslik projekt, - A) alus saksa klassikalisele kultuuriajaloole, kultuur = kõrgkultuuri vaimsed ja kunstialased saavutused - B) rahvakultuur kui ‘oma’ kõrgkultuuri aseaine, kehastab rahvuse vaimu.
2. Popkultuur on vastandatud kõrgkultuuriga. Populaarkultuur on justkui päriskultuurist ülejäänud osa, mis päriskultuuri hulka ei kuulu. Näide selle kohta, et kõrgkultuuri eristatakse madalast: KÕRGKULTUUR: klassikalise muusika kontserdil pole nauding kõige tähtsam. Naudingut tuleb edasi lükata. MADALKULTUUR: Kui minna klubisse tantsima, siis on nauding kohe kätte saadav. Prantsuse sotsioloog Bourdiey väitis, et kõrge ja madala jaotus pole midagi absoluutselt, üle aegade kestvat. // Kuid kui me vaatame
kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti kontekstis – seoses sisendite (eelkõige tööjõu) hindade tõusuga ei ole üldjuhul enam võimalik oma äri üles ehitada kulueelsele ja rahvusvaheliste brändide
täidetust.Terviklikkust iseloomustab süsteemi jaoks ühtne funktsioon, eesmärk, otstarve jne, mis võimaldab süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana. Süsteemi põhiomadusteks on struktuuri- ja käitumisomadused. Süsteemid võivad olla füüsikalised, bioloogilised, sotsiaalsed, mõttelised, abstraktsed, algoritmilised jne. http://www.dcc.ttu.ee/automaatika/LAS/SILTERM.html#s Kommunikatsioon on sotsiaalsüsteemi üks algelementidest. MIS ON REKLAAM? ... on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. C.Bovee, W. Arens (1989). Contemporary Advertising ... On tarbijale suunatud kaupade v teenuste tasuline avalikustamine D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria ..
Mida madalamal arenguastmel on loomad, seda väiksem on nende instinktiivse käitumise modifitseeritavus.Eeldab, et iga käitumise liigi jaoks on erinevad instinktid. Sellist instinktiderohkust on raske ette kujutada. 2) Motivatsiooni vajaduste teooriad · Vajaduste teoreetikud eeldavad, et meil on piiratud hulk kaasasündinud vajadusi, mis on õppimisega muudetavad & selle kaudu "paljundatavad" · Henry Murray arvates on inimesel -20 põhivajadust. Temale olid kõik need vajadused psühholoogilised (mitte bio-sed) · David McClelland on püüdnud nende vajaduste seast uurida & põhjendada saavutusvajadust, osalusvajadust & võimuvajadust. Enim tulemusi on saavutusvajaduse uurimise & omaduste kohta Henry Murray (1966) vajaduste loetelu : · Agressiivsusevajadus · Autonoomsusevajadus · Ebaedu ületamise vajadus · Enesekaitsevajadus
annaabi.ee 
