Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Meedia ja massikultuur tänapäevases kuues". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vastutav, henry, frederic, tabula, rasa, kontseptsioon, puhaste, tajud, kohustuseks, sündides, annet, eksisteerimine, kingitud, ühiste, selleni, valikuid, sobivat, individuaalsus, mallide, selgub, humaanne, teadliku, ahvist, sunnitakse, ideoloogiat, progressiivne, asjatuPeale viljastumist toimub ainult kvantitatiivne areng (suuremaks ja laiemaks). Teooria oli valitsev kuni Baer avastas munaraku. Preformism eitab ontogeneesis inimese kvalitatiivset arengut. Epigeneesi puhul räägitakse sellest, et toimub ka kvalitatiivne areng. Nicolaas Hartsoeker tegeles raku arengu teemadega, kas toimud preformism või epigeneetiline (kvantitatiivne või kvalitatiivne) areng. John Locke (1632-1704) ja tabula rasa teooria, seisukohad essees "Essee inimmõistusest"(1690): Bioloogia taust; filosoofiline käsitlus, metoodika teadmata Tabula rasa (puhas leht) kui inimene sünnib, ei ole tal kaasasündinud teadmist, vaid inimese teadmised pärinevad aistingutest, reflektsioonist - vastandus tolleaegsete domineerivate seisukohtadega Assosatsioon tähendab, et mingi aistinguga seotakse mingi nähtus luuakse seosed läbi kogemuste
Roger Säljö ,,Õppimine tegelikkuses" Raamatu kokkuvõte 1.Õppimine ja areng sotsikultuurilises käsitluses Õppimisel on meie kultuuris oluline positsioon ning see seondub kujutlustega majanduslikust ja sotsiaalsest arengust ning sooviga parandada elutingimusi. Haritud elanikkonda, kes suudab konkureerida kvalifikatseeritud töökohtadele peetakse tänapäeval üheks olulisemaks eelduseks suuremale heaolule ja paremale elukvaliteedile. Inimese õppimist ei saa taandada küsimusele tehnikast või meetodist, nagu vahel kipub tegema koolitus. Ka kõige võimsam infotehnoloogia ei lahenda õppimise probleemi, vaid muudab ainult selle tingimusi. Paljud põhilised arusaamad ja oskused omandame me jätkuvalt mujal: perekonnas, sõprade ja tuttavate ringis, seltsides ja töökohal, st. keskonnas, mille esmane eesmärk ei ole teadmiste vahendamine. Õppimine on inimtegvuse aspekt. Igas jutuajamises, tegevuses või sü
Ta jagas mateeria omadused kahte liiki: 1. Objektiivsed ehk matemaatilised. 2. Mitteobjektiivsed nt värvus, lõhn, temperatuur ei saa katsuda. Ülistas oma ideid ja tsiteeris vastaseid haruharva. Säärane kirjutusviis tegi tema ideede ümberlükkamise keeruliseks. Info maailmast saadakse aistingute kaudu (meelte kaudu). Tunnetusteooria põhitees mõistuses ei ole midagi mida varem ei ole olnud meeltes. Meeleline kogemus on kõikide teadmiste allikas. Tabula rasa idee- vastsündinu mõistus on valge paberileht, millele keskkond ja kogemused kirjutavad lapse elu. · Assotsiatsioonid e seoste tekkimine. Koer hammustab- ohtlik- ei lähe torkima. Paljud tunded ja mõtted arenevad läbi assotsiatsioonide. Assotsiatsioone on võimalik luua. Küünlavalgus võib seostuda paljude asjadega: jõulud, romantika, elektrit ei ole.. · Kordamine- palju inimese käitumises tuleneb kordamisest. Kordamine viib harjumiseni. Nt hambapesu
) on need asjad, mis võivad vanematelt lastele edasi kanduda läbi geenide. Füüsilistest omadustest on ka käepigistuse tugevus päritav vanematelt. Võetakse interaktsionistlik seisukoht – inimese arengus on oluline nii keskkond kui pärilikkus. Arengu järjepidevus/perioodilisus. Kvantitatiivne (pikkus) ja kvalitatiivne (inimese loomuses olevad muutused) areng. Kas varasem ja hilisem areng on üksteisega seotud? On seotud. Inimese sünnipärane olemus – imiku loomus on neutraalne sündides, ei saa olla hea ega halb imik. Aktiivsus/passiivsus – oleneb motivatsioonist, tahtejõust Arenguliste muutuste universaalsus – valim ja meetod tuleb valida selle järgi, mis on hüpotees Arengupsühholoogia ülesanne: kirjeldada (kas ja kui suur on uuritavate nähtuste probleemide tase ja milline on struktuur) seletada (nähtuse või probleemi olemust seletada, tagajärgede analüüs). Seosed, vastasmõjud (korrelatsioonid)
eraldumine ja individuatsioon Laps märkab, et ta on eraldi , esimesed katsed erineda. Psühholoogiline sünd. 1. eristumine mõistab, et on veel teisi inimesi peale ema. 2. harjutamine (7-10 elukuud) Õpib roomama. Avastab iseennast. Reguleerib oma tegevust. 3. lähenemine (16-19 elukuud) hakkab tekkima selge arusaam oma iseseisvusest. Tugev eraldatuse ärevus. Tervikliku mine kujunemine ja sooidentiteet. 4. emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus Püsiv mina kontseptsioon ja individuaalsuse tunne. Super ego teke. BIHEIVIORISM Pavlov; Locke - Reaktsioon <- tingitud stiimul <-tingimatu stiimul - Tingimatud/tingitud refleksid John Broadus Watson (1878-1957) - 1900. Asus Chicago ülikooli- valis loomapsühholoogia eriala, uuris rotte 1903 kaitses doktorikraadi - Looma psühholoogia -> uuris rotte - 1913 psühholoogia oli seni rohkem kirjeldav -> psühholoogia peab olema
INIMESE ARENG JA ANDED Referaat Sisukord Sissejuhatus Teema valikul tuginesin isiklikele soovidele, teada saada erinevaid põhjuseid arengus, kuidas avastada andeid ning kuidas oma võimeid tugevdada. Meie elukäik on meie idividuaalne elukäik. Igaüks peab käima oma teed ja leidma selle tee mõtte nii iseenda kui teiste jaoks. Seega koostatud referaati ei saa võtta üheselt, iga persoon on erinev ning sellest tulenevalt on ka arenemised ja anded erinevad. Inimese areng Inimese arengut võib ka teisiti nimetada elukaarena. Elukaar on inimese elukäik sünnist surmani. Inimese muutused on kõige suuremad elukaare alguses ja lõpus. Elukaare alguses inimene hakkab arenema ja õppima. Elukaare lõpuosas hakkab toimuma taandareng. Kogu elutee võib joonistada kaarena. Iga inimene käib läbi kõik eluperioodid. Kõik eluperioodid moodustavad terviku. Igal eluperioodil on omad arenguülesanded ja probleemid. Elukaareuurimuses püütakse
eas. Kognitiivne arenguteooria 1970 väidab et lapsed läbivad oma arengus erinevatest staadiumitest koosneva seeria kindlas järjekorras, mis kõigil lastel on ühesugune. Liikumine ühelt astmelt teisele Arengupsühholoogia Kõige all on eelmise aasta mõlemad eksami variandid. John Locke (1632-1704) meedik+psühholoog , bioloogia haridus. Tabula rasa - Laps on sündides puhas leht. Keskkonna mõjutustele väga vastuvõtlik. Inimesel ei ole teadvust enne , kui ta sünnib. (Mõistus on tühi) Materialistliku sensualismi esindaja - enne ei ole midagi, kui ei ole kogemust. Kogemust saame Tabula rasa->sünnib->meelte kaudu->aistingud->kogemus Kõik teadmised tulevad läbi meelte . Esindab keskkondlikku teadmist. Keskkondlikud tegurid hakkavad teadvust looma. Tunded hakkavad tekkima läbi assotsiatsioonide ja kogemuste
Kokkuvõte psühholoogia õpikust 1. Psühholoogia, psüühika, teadvus 1.1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumise viise. / teadus inimese psüühikast. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. / organismi sisemuses toimuvad vaimsed ja hingelised tegevused. 1.2. Psüühika ja teadvus Psüühika liigitamine ülesannete/funktsioonide järgi on seni osutunud kõige viljakamaks. Kõige laiemalt võttes on psüühika ülesanne organismi teavitamine ümbritsevas maailmas toimuvast. Selles mõttes võib psühholoogiat nimetada ka teadvuse uurimiseks. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolu seisunditest ja tegudest. Inimene on võimeline peegeldama, mis toimub tema psüühikas, kuid siiski ei põhine inimese ümbritseva maailma tunnetus ja tema käitumine alati teadvustatud tegevusel. Teadvustamata asju on kahesugu
Arengupsühholoogia Aine konspekti koostanud Virve Kass Sügissemester 2011 Butterworth Arengupsühholoogia alused Kodutöö oktoobri alguseks [email protected] Soovitatavad ajakirjad: ◦ Developmental Review ◦ Child Development ◦ Developmental Psychology ◦ British Journal of Developmental Psychology ◦ Human Development 8.09 Tiia Tulviste Arengupsühholoogia käsitleb vanusest tulenevaid erinevusi käitumises, tunnetamises, suhtlemises Põhiline vastuolu pärilikkus vs keskkonna mõju Temaatiline jaotus: füüsiline areng- uurib keha muutumist, arengupsühholoogia enamasti ei tegele, aga füüsiline areng mõjutab olulisel määral teisi arenguid motoorne areng- erinevate liigutuste õppimine kognitiivne areng – intellektuaalne areng sotsiaal-emotsionaalne areng- s
lastehaigusi. Komponendid olid omavahel seotud. Jõukus hakkas kasvama, haridus muutus oluliseks. Perekond muutus (enne võideldi ellujäämise nimel) lapse heaolu tähtsustavaks, sest sotsiaalne kindlustunne tõusis ja hakati rääkima üha enam sellest, et perekond kasvatab last (enne seda ei tähtsustatud). 18.saj hakati üha enam rääkima ,,lapsepõlvest". Kuulsamad, kes oma arvamusi avaldasid olid J. Locke (tabula rasa teadvuses ei ole midagi sündides kaasa antud) ja J. Rousseau (lapsed sünnivad headena). Loodus vs keskkond küsimus kumb rohkem arengut suunab? Mida peaks arengus pidama rohkem oluliseks? Kas see, kus laps kasvab? Lapsi hakatakse vanemate kõrvale matma. 19.saj alguses sai pediaatriast (lastehaigused) eraldi teadus ja õppeaine ülikoolides. Esimene lastehaigla avati 1802.a Pariisis ja 1834.a Peterburis. 19.saj lõpus hakati propageerima perekonna
Voldemar Kolga: ,,Kellel on adekvaatne Küllap see on nii ka tänapäeval, enesetunnetus, see enamasti ei lase sest me ju igatseme nii vabadust kui ka ennast sõpradest, iidolitest, autoriteetidest, armastust. Aga ilmselt oli vabaduse reklaamist, poliitikast mõjutada." algne ja konkreetne tähendus selline: ta laskis mind vabaks, sest ta armastab ,,Haridus teeb vabaks" see sentents mind. Kui õpetaja armastab õpilasi, on omistatakse Vana-Kreeka filosoofile õpilased vabad, ja vastupidi, kui õpetaja Epictetusele. Kui kirjutada Interneti otsimootorisse juhtumisi ei armasta õpilasi, siis on nad only educated are free (ainult orjad. haritud inimesed on vabad), saame teada, et Vana-Kreeka stoikust filosoof HARIDUS TEEB VABAKS Epictetus (55 ca 135), k
ISIKSUSE KUJUNEMINE LAPSE JA NOORUKIEAS Ei maksa arvata, et kui laps sünnib, siis hakkavad kõik tema kehalised ja vaimsed omadused korraga arenema. Igal omadusel on oma aeg, millal tema areng algab, millal kulgeb kiiresti ja millal aeglustub või lakkab. Küpse isiksuse kujunemiseks kulub aega (u 20 aastat) · Isiksuse väljaarenemise periood koosneb neljast järgust: 0 3 aastat: kujuneb välja temperamendi tüüp; 3 10 aastat: arenevad tajud, kujutlused, mälu, mõtlemine, kujunevad välja õppimise alusoskused; 10 16 aastat: omandab süsteemsed teadmised, oskused, vilumused; 16 20 aastat: omandatud teadmised integreeruvad terviklikuks maailmapildiks, moodustub suhtumiste süsteem, maailmavaade. · Üks järk läheb üle järgmiseks arengukriisi kaudu; · Iga järk on eelisaeg mingi valdkonna väljakujunemiseks; · Iga hilisem järk toetub eelmisele ja hilisema väljakujunemine eeldusele vastavaks sõltub eelmise
olemasolevat tegelikkust ning arvestama Ülimina reegleid. Ülimina(Super-Ego) südametunnistus, inimese moraali alus;kui rikutakse Ülimina nõudeid,tekib süütunne;vanemate ja kasvatajate ettekirjutustele tuginev;eksisteerib nii teadlikult,kui ka alateadlikult,tänu Üliminale ei saa otsene seksuaalne käitumine väljenduda,vaid energia suunatakse mujale,kuigi inimene ei saa enda seksuaaltunge muuta,saab ta muuta nende objekti(laulmine,maalimine,luuletused,sport). *Maailma sündides on inimesele vaid Miski.6-8.elukuul hakkab arenema ning areneb välja 2- 3.eluaastaks Mina,5-6 eluaastal hakkab arenema ning kujuneb välja 10-11 eluaastal Ülimina* Kaitsemehhanismid; Need mehhanismid aitavad vastu panna negatiivsetele emotsioonidele,kuid samas moonutavad reaalsust,tähendades seega mingil määral eesepetmist. Repressioon ehk tõrjumine surutakse ärevust tekitavad mõtted ja tunded teadvusest
Sotsiaalse õppimise faasid: märkamine peame muud käitumisviisi ka omandama ja peame seda käitumisviisi märkama või selle suhtes tolerantsed olema meeldejärmine - reprodutseerimine - kordamine motivatsioon on oodata, et kaasneb tasustus, võibolla teiste poolt või enesekinnitus Õpetaja kui mudel õpetaas nähakse kõrgea staatusega isiklust, austatakse Õpilased mudelina Humanism Humanistlik õppimiskäsitlus kogemusliku õppimise kontseptsioon Tuntumad esindajad on E. Fromm, G. W. Allport, A. Maslow Üksteisi individuaalsete kogemuste kaudu õppimiseks läheb vaja dialoogi. Nii õpetaja kui õppija on koolitustegevuse subjektid. Mõlemad on vastutavad, mõlemad mõtlevad ise. Kolb 1975, kogemusliku õppimise mudeli looja Me võime õppida 4 põhilisel viisil: spontaanselt või teadlikult omandatud kogemusi lahti mõtestades abstraktselt teadmistelt või teoorialt aktiivsele katsetamisele siirdudes
Sissejuhatus sotsioloogiasse 1. Loeng - Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega (ptk 1) Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 – 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega. Nagu järgnevast näha, ei ole sotsiaalteaduste vahel väga rangeid piire, aga rõhuasetused on kohati siiski erinevad. Sotsioloogia ja psühholoogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Psühholoogia – uurib üksikindivii
1. SISSEJUHATUS - Kenn Konstabel · Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi isiksus ja intelligentsus (vaimsed võimed) · Vanaaegne nimetus: diferentsiaalpsühholoogia · Kuid tuleb arvestada ka, et (a) individuaalsed erinevused on olulised [ja järjest olulisemad] ka teistes psühholoogiavaldkondades, ja (b) ükski tõsine teadus ei saa tegelda ainult erinevustega, neid erinevusi tuleb ka kuidagi selgitada ja põhjendada. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon · Levinud õpikutraditsioon jagab isiksusepsühholoogia "käsitlusteks" (psühhoanalüütiline, humanistlik, biheivioristlik jne); igas peatükis on juttu ühe autori (Freud, Jung, Adler, Maslow, Rogers, Skinner, Bandura jne) teooriast. · See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nimetatud teooriatest on tühine roll. · Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, kuid õpikutraditsioonis on rõh
Vahepeal on veel lapsi, aga viimane laps sünnijärjekorras on tavaliselt probleeme kuna tal on rohkem käitumismudeleid teistelt ja tal on pidev soov neid ületada. Kurb tõsiasi - esimene laps võib olla akadeemiliselt kõige edukam, aga viimane laps elus kõige kaugemale jõuda. Edukas ja akadeemiliselt võimekas ei pruugi tähendada sama asja. Järgmine tüüp(inna): Margaret Mahler (1897-1985). Põhihuviks on lapse normaalne areng. Ütleb nii, et laps on sündides psüühiliselt mittekeegi. Tal on suur hulk valmidusi, suur hulk ajusse kodeeritud teadmisi, aga tal pole sündides valmis "mina". Ei ole seda isiksuse osa, mis juhib inimese toiminguid ja kannab ta tegude ja otsuste eest vastutust. Lapse psühholoogilist "mina" kujundavad lapse ja hoidja vahelised vastastikuse mõjutamise suhted. See kestab kolm kuni kuus esimest eluaastat. Arengu etapid: *) normaalne autism - sünd kuni teine elukuu. Ehk siis enesessesulguvus. Ütleb, et laps on
muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised nähtused jagunevad: Psüühilisteks protsessideks – vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, tunnetusprotsessid – aistingud, tajud, kujutlus, mõtlemine, tähelepanuprotsess jt. Psüühilisteks seisunditeks – üldine aktiivsuse tase, olek, meeleolu, psüühiliste protsesside kulgemise eripära; on lühema- või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud. Psüühilisteks omadusteks – konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned, iseloomustavad inimese psüühika kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu jm seisukohalt, on teatud
Demokritos, aatomi isa, üritas seletada algelementide kaudu (tuli, vesi, maa, õhk). Arvas, et hing koosneb tuleaatomitest. Heraklietos arvas, et on tule- vee kombinatsioon. Mida kuivem hing, seda targem. Kaks kreeka filosoofi, 4. saj eKr, Platon ja Aristoteles. Platon otsis vastust kahele põhilisele küsimusele: ,,Kust on pärit inimese teadmised?" ja ,,Kuidas inimene maailma tunnetab?". Platon uskus, et on olemas igavene ideedemaailm, kus on inimese hing. Sündides tuleb hing sealt maailmast ja tal on kaasasündinult ideed olemas. Tunnetamine on ideede meeldetuletamise protsess. On olemas 6 põhiemotsiooni: rõõm, hirm, kurbus, viha, üllatus, vastikus. Aristoteles oli Platoni õpilane. Ta sõnastas esimesena loogikareeglid (eeldus->järeldus) ja assotsiatsiooni seaduse (seoste tunnetus). Eitas kaasasündinud ideid, tema jaoks oli vastsündinu tabula rasa ehk puhas leht. Teadmsed kujunevad läbi aistingute. Hinged eri keerukusega:
otsida. Kõlbelist arengut saab arendada läbi teiste inimeste tegude analüüsi. Selleks sobivad raamatu- või filmitegelased või erinevad rollimängud, millega täiskasvanu saab last toetada. (Leuska, 2010) 3. Miks tundis Kadri, et tema on kõiges süüdi? Kadri tunneb end tänase päevani süüdi, ta tegeleb sellega igapäevaselt et sellest süüdimõistmisest vabaks saada. Kadril oli nii suur häbi, ta tundis ennast nii eba puhtana ja rikutuna. Oma lähedane rõhus sellele, et oled vastutav selle eest kui, isa läheb põrgusse. Süütunne ja häbitunne Cambridge'i inglise sõnaraamatu järgi on süütunne mõtestatud lahti muretsemise või õnnetuse tunde abil. See tekib sellepärast, et oled teinud midagi valesti. Vale võib sel juhul olla kas tõeline või ette kujutatud. Kui teed midagi valesti või arvad, et tegid, siis esimese asjana proovid sa seda parandada. Paljud süütundega seotud keerukad juhtumid hõlmavad
kehaasendit kontrollivad tuumad. Ajusild - ärkveloleku ja und, näolihaseid, keelt, silmi ja kõrvu korraldavad tuumad. Väikeaju - neuronid tagavad tasakaalustatud kehaasendi ning liigutuste täpsuse. Keskaju - kogub teavet nägemis- ja kuulmismeelte kaudu, aitab hoide kehatemperatuuri, tajuda valu, kontrollida arkveloleku ja une vahendumist ning kordineerida liigutusi. 11 Vaheaju - talamus, kus tuumasid talitlevad kui vahejaamad tajud teabe edastamisel ajukoorde - hüpotalamus, toitumise, vedelikutarbimise, kehatemperatuuri säilitamise ja seksuaalse käitumise olulised keskused. Eesaju - massivsed basaaltuumad, mis võimaldavad meil tahtmist mööda ja sujuvalt liikuda ning osalevad mäluprotsessides. - Hüpokampus - väga tähtis mälujälgede moodustumiseks, eriti ruumimälu osas, ning emotsionaalne õppimine on seotud tihedasti mandelkeha ja ämugdala talitlusega.
Enneaegsete elulelus on suurenenud. Peale sündi pannakse punkte Apgari skaalal, see tähendab, et hinnatakse naha värvust (sinakas, kahvatu; üldiselt normaalne; normaalne), südame tegevust (puudub, aeglane, üle 100); lihastoonust (puudub, painutab veidi jäsemeid, aktiivne liikumine), hingamine (puudub; aeglane, ebaregulaarne; hea, nutt). 7-10 punkti on terve laps. 4-6 punkti on kerge stress, alla 4 ilmselt halb lugu. Lapse küpsusastme ja arengu prognoosil on oluline gestatsiooniiga sündides. Laste vanust korrigeeritakse kahe aastaseks saamiseni (40.nädalast lahutatakse gestatsiooninädal). Lisaks mõjutab küpsust lapse ja ema suhe pärast sündi. Imiku refleksid: Ujumisrefleks (pärast 6 kuud kaob); Moro refleks ehk tasakaalurefleks (6.k. kaob); Kõndimisrefleks (kaob pärast 2-3.k.); Otsimisrefleks (pärast 3-4.k. kaob); Imemisrefleks (pärast 3-4.k. kaob); 4
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
Üld- ja sotsiaalpsühholoogia Lugemismaterjali: 1) Henry Gleitman „Psühholoogia“ 2) P. Zimbardo „Psychology: core concepts“ Psühholoogia – käitumiste ja psüühiliste protsesside teadluslik uurimine ● Agressiivse emotsiooni (nt. viha) väljaelamine võib tekitada seda tegelikkuses juurde, mitte maha rahustada. Psühholoogia juured ● Filosoofia ja religioon - vana-kreeka ja rooma: ideed teadvuse kohta; meele ja emotsioonide olemus; tajud ja välise maailma tõlgendamine.
Mis on psüühika? Psühholoogia on teadus inimese psüühikast mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise. See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. 2. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilisteks protsessideks vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel Tunnetusprotsessid aistingud, tajud, kujutlus, mõtlemine, tähelepanuprotsess Psüühilisteks seisunditeks üldine aktiivsuse tase, olek, meeleolu, psüühiliste protsesside kulgemise eripära; on lühema- või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud Psüühilised omadused on püsivad elemendid, mis määravad inimese tüüpilise käitumise.See kuidas keegi suudab oma psüühilisi protsesse rakendada, seda nimetatakse psüühilisteks omadusteks. 3. Millised küsimusi uurib psühhofüsioloogia
ESIMENE SEMINAR Populaarsete laste vanemad on suure tõenäosusega autoriteetsed. 1)Üldine sotsiaalne kontakt- laps orienteerub ja sotsialiseerub 2)Eelistusega kontakt- laps signaliseerid ja orienteerub eelistatud inimese poole 3)Lähedussuhe eelistatud inimestega, võõraste kartus 4)Suhe vastastikuse vajaduste arvestamisega, ka laps arvestab hooldajaga 5) Nutt ja naer ei ole kaasasündinud sotsiaalse kontakti loomise võtted. Tingituse mobiil on seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist. Milliseid tõendeid on selle kohta, et inimene on juba sünnipoolest sotsiaalne olend, ehk mis on kaasasündinud ja/või juba väga varakult avalduvad sotsiaalsuse eeldused? Emotsioonid Temperamendi eristamine Vajadused Nutmine ja naermine- märku andmine, kuidas end tunneb Refleksid Nibu imemine Meeled Ema lõhna eristamine Kognitiivne (mälu j
(kõlbelist) alaarengut. George Steineri arvates on praeguse hariduse ning kultuuri valitsev joon mälu kõhetumine. Traditsioon, mille järgi teati olulisi tekste peast, katkes siis, kui koolist kaotati tuupimine. Kui meil pole, mida meenutada, on meie siseelu vaene. XX sajandi haridusreformijad sellele ei mõelnud, kirjutab Toomas Paul (2009) oma raamatus "Seitse sabasulge. Katse kirjeldada inimeselooma". Inimese liigitunnus on vaimsus. Inimene on sündides vaimselt tühi, ütleb Uku Masing. Peeter Põllu määratluse järgi ongi kasvatuse ülesanne see tühjus täita, tõsta inimene vaimuilma, anda talle juurde seda, mis tal sünnipäraselt puudub. Inimese loomus on läbi aegade samaks jäänud ning samaks on jäänud ka kasvamise ja kasvatuse seosed. Käesolev raamat tutvustab lugejale klassikalise ehk traditsioonilise pedagoogika unustatud ja vanaks kuulutatud seisukohti, mis tegelikult ei vanane.
Sirkka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Sissejuhatus kasvatusteadusesse (Sisukokkuvõte) Sisukord Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid..............................................................................................4 Terve mõistus...............................................................................................................................4 Uskumused...................................................................................................................................4 Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused................................................................................4 Teadus kasvab välja argiteadmistest............................................................................................4 Teaduse tunnused.........................................................................................................................4 Põhjendatavus.......................................................
Samas ta ei oska minna mõttega nii, et leida tee tagajärjest põhjuse juurde. Alles noorukieas areneb välja abstraktne mõtlemine. (Tankler, M. 52-60) Kokkuvõte Usun, et pole olemas kahte identset inimest maailmas. Jah, ühemunaraku kaksikud võivad olla vägagi sarnased vaatluse põhjal kuid kui hakata süvenema, tuleb välja, et erinevused on ka nende vahel. Millest see siis tuleb, et inimesed arenevad juba algusest peale väga erinevalt. Juba sündides oleme väga erinevate nägude, keha proportsioonide, pikkuse, kaaluga. Erinev silma- ja juuksevärv (kellel on sündides juuksed ja kellel mitte) ja nii edasi. Kui oleme kõik nii erinevad, siis miks kanname kõik ühist nimetajat- inimene? Kuna käime üldjoontes läbi teatud etapid, mida inimese areng ette näeb, siis saabki see võimalikuks, et kanname ühist nimetajat. Ometi ei käi me neid etappe läbi samas tempos või sama kava alusel.
Jalavägi koosnes raskelt- relvastatud sõdureist, keda nimetati Kreekas hopliitideks. Parimaks jalaväeks kogu Kreekas loeti Sparta oma.. Preformatsiooniteooria- 17-18 saj. Arvati, et laps on seemnerakus juba olemas ja see hakkab arenema kohe, kui satub naise sisse. Stanley Hall- Ameerika psühholoog, kes uuris laste arengut ja evolutsiooniteooriat. John Locke väitis 17.sajandil, et inimesed sünnivad puhaste tahvlitena, tabula rasa sarnastena, millele võib kirjutada nende individuaalse kogemuse loo. Ta arvas, et füüsiline karistus ei ole õige vaid last tuleks karistada temalt millegi meeldiva äravõtmisega. Kasvatuses peavad olema kindlad reeglid, õpetada tuleks distsipliini ja "EI" ütlema. Jean Jacques Roussseau- kontrastina sellele esitas 18saj. erineva arengukontseptsiooni, milles keskkonda nähti kõlvatuna, loomust rikkuvana ja kus kõige mõjukamd olid loomulikud (geneetilised) aspektid
1879 - sellest aastast võib psühholoogiat pidadada teaduslikuks distsipliiniks. Wilhelm Bunt rajas eksperimentaalse psühholoogia labori Leipzigis. Filosoofilisi käsitlusi tunnetusest: Antiik-Kreekas kujunes kaks vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni: materialistlik (Demokritos) ja idealistlik (Platon). Platon väidab, et hingel pole midagi ühist mateeriaga, vaid hing on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas. Platon (428/7-348/7 e.m.a.): dualism – filosoofiline seisukoht, mille järgi vaimuelu (psüühika) nähtused on põhimõtteliselt iseseisvad ja sõltumatud ajutegevusest, kuigi nad võivad kulgeda paralleelselt ajutegevusega. teadmised pole sõltuvad kogemusest (meenutamine). Aristoteles (384-322 e.m.a.) teadmised maailma kohta läbi 5 erineva meele aistingud peegeldavad ümbritsevat maailma püüdis esimesena süstematiseerida psühholoogiat.
1. Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded. Seosed naaberteadustega, eriti arengupsühholoogiaga. Hariduslike erivajaduste määratlus. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. EV psühholoogia ülesanded: o Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha); o Õppida jälgima EV laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks, oluline on mõista mis arengu käigus muutub; o Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja (pedagoogilise) sekkumisega. NB! Oluline on mõista eakohast tavaarengut, siis saab otsus
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
annaabi.ee 
