Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Meedia ja eetika". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eetika, internet, eetilised, tõekspidamised, artiklit, tööandja, infoallika, privaatsus, televiisor, kommenteerima, ebaeetiline, piire, jooksma, koguda, loevad, lugusid, järgimine, palgatud, ajakirjandus, huvidega, saladuse, tunnetamaTeemad eksamiks valmistumiseks 1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted- demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus. Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info
kontrollima isennast. Ajakirjaniku isikuomadused Isikuomadused, mida eeldatakse: • Avatus, tasakaalukus ja erapooletus, et suuta vaadata iga uut sündmust värske, eelarvamusevaba pilguga. • Uudishimu, uue info otsimise ja teadasaamise soov, mis paneb inimese infot otsima. • Kriitilisus maailma ebakohtade suhtes. • Võime hästi kontakteeruda erinevate inimestega, armastus inimeste ja rahutu elu vastu. • Tugev eetika, mis lubab sõltumatuse demagoogiast ja manipuleerimisest jne. • Hea analüüsivõime ja mälu, faktide seostamine. • Tugev stressitaluvus. • Kiire otsustus- ja mõtlemisvõime, et ajaga toime tulla. • Edevus, auahnus, soov olla avalikult nähtav. Reporteri teadmised ja kogemused Reporter ja valdkond. Reporteri teadmisi saab jagada kaheks. Esiteks, peavad olema üldteadmised maailma asjade kohta – elukogemused. Teiseks, reporter töötab kindlas
................................................6 Probleemi püstitus.........................................................................................................................8 Juriidiline analüüs:........................................................................................................................8 Võimalikud abijuhised:...............................................................................................................10 Eetilised printsiibid:....................................................................................................................11 Tekkinud tagajärjed.....................................................................................................................12 KOKKUVÕTE JA EETILINE VALIK..............................................................................................14 VIIDATUD ALLIKAD................................................................................
taotlusele, kuid ei tohi kunagi teha seda tähtsate uudiste osas. 1. Leht peab olema mitmekesine nii teemadelt kui toonilt. Leht ei tohi muutuda monomaaniliseks ja sõimavaks. 2. Lehenumber peab pakkuma lugejale mõtlemisainet, tundeid, meelelahutust ja üllatust. 3. Lehes peab olema midagi, mis ajaks ametnikud tagajalgadele püsti. Peab olema lugejale uudisväärtuslik. 4. Ka peavad lehes olema sama päeva lood ja oluliste teemade arenused. Uudiste valik ja eetika Igasugusele objektiivsusele tuleb arvestada ka eetikat. Avalikkusel on õigus teada, mis toimub ühiskonnas. Kuid ei pea kirjutama kõigest ja kõike. Inimeste staatus ja eetika. Esimeseks oluliseks piirajaks on inimeste staatus. Selle alusel võib neid jagada viide gruppi: 1. Avaliku elu tegelased 2. Avaliku elu tegelased piiratud ulatuses 3. Tavalised inimesed 4. Kaitsetud inimesed 5. Eksperdid Avaliku elu tegelased tuvastatakse kahel alusel: 1
· esimesed on seotud, sest vastavad ajakirjanike päringutele ning pakuvad välja ideid, millest kirjutada pressiteade, nad on pädevad firmas toimuvat massimeediale kommenteerima; ajakirjanikud on seotud kas küsija või firma poolt tulnud teate uudisväärtuslikkuse üle otsustaja rollis; sekretär on aga näiteks mõnikord unustanud ajakirjanike päringud juhile edasi anda või kippunud ise oma pädevuse piiridest väljapoole jäävat kommenteerima · probleem mõjutab organisatsiooni teravalt, sest massimeedias ilmuv informatsioon kahjustab organisatsiooni imagot ning sellest tulenevalt suhteid sihtgruppidega. Probleemi määrangule järgneb põhjuste analüüs. Suhtekorralduslikust aspektist on alati kasulikum alustada probleemi allika otsimisel sisemiste faktorite analüüsiga, st enne kellegi teise süüdistamist on mõttekas vaadata, mida on ise valesti tehtud
meelelahutuslikku. Niisiis ei otsi lugeja alati ajakirjandusest usaldusväärsust ning neile esimesena meeldetulev väljaanne ei seostu selle mõistega. Uudise väärtused: aktuaalsus, sündmuse mõjukus, erakordsus, konfliktsus, värskus, asjaosaliste tuntus ning geograafiline lähedus. Uudisväärtused: täpsus, objektiivsus, tasakaal 4. Interneti tulek ajakirjandusse. Ajakirjastajate ja globaalne viga ärimudeli muutumisel. Kuidas majanduskriis ja internet muutsid ajakirjandust. Integreeritud uudisruumide(toimetuse) tekkimise põhjused. Meedia tarbimise mõõtmine ja sellega seotud proleemid. Integreeriutud uudisruum: Ühendatud toimetustes on liidetud erinevad tugistruktuurid ja paberlehe ning veebiväljaande osakonnad. Selline lähenemine võimaldab ühendada grupi erinevate väljaannete ressursid, et toota suurema efektiivsusega rohkem sisu erinevate kanalite jaoks. Konkurents
Ärikorralduse Instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool EETILINE JUHTIMINE Referaat õppeaines Juhtimine (TMO0010) SISSEJUHATUS Viimase kümne aasta jooksul on ettevõtete eetilisusele pööratud järjest rohkem tähelepanu. Elu näitab, et majanduslikult edukamad on ettevõtted, kes on eetilisemad. Nendega koostöö tegemiseks peame ka ise eetilised olema. Ka ülikoolides pööratakse järjest rohkem tähelepanu juhtimise eetilisusele. Samas teadus eetilise juhtimise kohta on veel väga noor. Antud teema tundus aktuaalne ja huvitav. Valisime sellise teema kuna soovisime välja selgitada, kuidas ettevõttes eetilisuse taset tõsta. Samuti soovisime me teada mis mõjutab eetilist juhtimist ja mis kasu ettevõtted sellest saavad. Mõistmaks mis on eetiline juhtimine oleme alustanud mõiste defineerimisest. Eetiline
ÄRIEETIKA Loengukonspekt SISUKORD 1. EETIKA MÕISTE, OLEMUS JA ARENG...........................................................3 1.1 Mõisted ja eetika filosoofid...................................................................................3 1.2 Eetika kategooriad.................................................................................................3 1.3 Eetika põhiprintsiibid............................................................................................4 Teleoloogilised printsiibid........................................................................................4 Egoism......................................................................................................................4 Utilitarism.................................................................................................................5
Kas autotootjad peavad kasutama kulukaid uusi ohutust tagavaid detaile, teades, et see muudab auto kliendile liiga kalliks? Hoolimata otsuste legaalsusest, on sellistes situatsioonides tehtud otsuseid ja tegevusi vaja hinnata ka teiste tegurite järgi kui õige ja vale. Ärieetika on oma olemuselt vastuoluline ning seal pole üheselt õigeid vastuseid. Milleks eetika äris? Äri ja eetikat ei ole võimalik pikalt lahus hoida. Inimesed (ükskõik millisel tasandil) seisavad vältimatult silmitsi ka eetiliste otsustega oma igapäevases töös ja tegevuses. Eetilised / eetika küsimused kerkivad üles seoses nii juhtimise, turunduse, tootmise, uurimistöö, inimkapitali, finantsjuhtimise, äritegevuse strateegia kui ka ettevõtte valitsemisega.
Vahel viidatakse mitu korda loos allikale. • Teistkordsel viitamisel peaks kasutama ainult perekonnanime või lühikese täiendiga. • Võib kasutada ka asesõnu tema-ta, kuid ainult vahetult nime esitamise järel ja mitte üle kahe korra. Vältida sõnu nagu viimatinimetatu, eelnimetatu. • Pikema loo puhul lõpus kasutada inimese täisnime. • Kui loos on palju tegelasi, siis tuleks meenutada lugejale, mis on teemaga seotud. Idendifitseerimine ja eetika Idendifitseerimisel võib tekkida vigu, mis solvavad inimest. Et vältida solvumisi, tuleb inimesed identifitseerida selgelt ja täpselt. Õiged nimetähed, kirjutatud õigesti jne. parim allikas selleks on alati inimese ise. Identifitseerimine ei tohi mingil juhul olla hinnang, eriti negatiivne hinnang. Ei tohi rikkuda inimese privaatsust ega panna ohtlikku olukorda. Selleks on mõned reeglid: Valida tiitleid hoolikalt konfliktide kirjeldamisel. Hoolikas olema naiste identifitseerimisel
• KÕNEISIK: Isik keda meedia tsiteerib, mainib või keda meedia kasutab arvamusliidrina. ja muuta olemasolevaid.WIKI-tehnoloogia üheks tuntumaks väljundiks on demokraatlikel põhimõtetel sündiv • ALLIKATÜÜBID: IMF Baltic on kasutusele võtnud järgmised kategooriad: Päevalehed, Ajakirjad, mitmekeelne entsüklopeediline Wikipeedia, millele 2001 aastal panid aluse Jimmy Wales ja Larry Sanger• Maakonnalehed, Infoagentuurid, Internet, Televisoon, Raadio Eesti Vikipeedia sai alguse 2003 aastal. • ARTIKLITÜÜBID: IMF Baltic on kasutusele võtnud järgmised kategooriad: Artikkel, Juhtkiri, Elektroonilised vahendid• Internet, Intranet• Blogid (ajaveebid) & “blogosfäär”• Podcasting/ Messenger – Arvamus/Kommentaar, Uudislugu, Lühiuudis, Pressiteade
esitatud nõudmise täitmiseks või välise surve tõttu; • puuduliku (õigusliku) regulatsiooni täiendamiseks. Probleemid: eetikakoodeks võetakse vastu, aga selle rakendamisega ei tegeleta efektiivselt või selleks puuduvad ressursid, näiteks: juhid ei ole piisavalt heaks eeskujuks; vastu võetud käitumisprintsiibid lähevad vastuollu seadusega; rakendamise süsteemi eest pole keegi vastutav. 2. Professionaalne eetika ja avalikkuse teenimine. Eetikakoodekseid saab jagada eri tunnuste alusel mitmeks grupiks. Professionaalsed koodeksid on sageli aga kombinatsioon mitmest erinevast võimalusest. Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel, juristidel, ajakirjanikel jne. Avalikkuse teenimine: • Avalik institutsioon täidab avalikku funktsiooni või ülesannet. – Lojaalsus avalikkuse ees – Vastutus • Avalikkuse teenimine – Asutuse ülesannete täitmine
1) amet muutub põhitegevusalaks = täishõive tekkimine 2) luuakse koolitussüsteem = erialakoolituse tekkimine 3) tekib kutseorganisatsioon = kutseorganisatsiooni asutamine 4) elukutse juhtivad esindajad hakkavad võitlema seadusliku õiguse eest kontrollida ametisse pääsemist (kutseorganisatsioon taotleb seaduslikku kontrolli õigust alalepääsu ning ameti praktiseerimise üle) 5) kutseorganisatsioon sätestab eetilised reeglid, mille täitmist kontrollitakse = eetikakoodeksi kehtestamine. (Wilensky 1964: 137-158). Professionaalsusel on kindlad kriteeriumid. Inglise sotsioloog Geoffrey Millerson loetleb professiooni tunnustena sagedamini järgmisi: 1) teoreetilistel teadmistel põhinevad oskused: spetsiifilised teadmised põhinevad pikaajalistel süstemaatilistel õpingutel (eriharidus), mille abiga saavutatakse praktikas pädevus (mida testitakse) ja kindlad ametioskused (praktilise ettevalmistuse
Sisukord Eetika olemus ja tähtsus ühiskonnas......................................................................3 Eetilise juhtumi analüüs......................................................................................... 4 Olulised faktid:.................................................................................................... 4 Huvilised:............................................................................................................ 5 Eetilised probleemid:........................................................................................... 5 Juriidiline analüüs:............................................................................................... 5 Formaalne analüüs:............................................................................................. 5 Mitteformaalsed testid:....................................................................................... 6 Eetilised printsiibid:................
1. Eetika olemus ja kultuur. · Eetika mõiste. Eetika, moraal, kõlblus. Eetika on filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel. Mõistel eetika on mitu tähendust. Laiemas tähenduses on ta samane mõistega moraal ja kõlblus (sünonüümid). Nii on see kinnistunud argiteadvuses ja leiab kasutamist argises kõnepruugis. Kitsamas tähenduses mõistetakse aga eetika all teadust moraalist, s.t eetika kui moraalifilosoofia uurimisobjektiks on moraal ehk kõlblus. Seisukoht, mis küllalt levinud ka paljude uurijate juures. Et siin võib tekkida loogika viga eetika uurib iseennast, ei näi kedagi huvitavat. Ilmselt on tava surve liiga tugev. Mõneti võib mõiste eetika mitmetähenduslikkus tuleneda ka sellest, et uurijad ei suuda kokku leppida, kuidas eetikat täpsemalt määratleda. Eetika uurimisvaldkonnaks on traditsioonilised maraali probleemid: mis on hea ja
- - - ÕPIMAPP Iseseisev töö Juhendaja:- - Sissejuhatus kutse-eetika iseseisvas töös koostasin õpimapi. Selleks kogusin infot eetika ja selle alaliikide kohta. Mnu alaliikideks on eetikaprintsiibid, sekretäri-eetika printsiibid, äri-eetika, raamatupidaja-eetika printsiibid ning Õhtulehe artikli analüüs. Iseseisev töö algab eetika mõiste lahtiseletamisega, ja lõpeb artikli analüüsiga. Kutse-eetika Eetikakoodeks on kirjapandud normide ja/või väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. Levinumateks eetikakoodeksite koostamise põhjusteks on elukutse sisemine vajadus, väline surve, ühtsete käitumisstandardite kujundamine, regulatsioonide täiendamine, maine kujundamine Esimesed eetikakoodeksid Moosese 10 käsku Budisti 10 käsku
.............................................................................................3 1.EETILISE JUHTIMISE OLEMUS..............................................................................................4 1.1Juhtimiseetika tüübid ja lähenemisviisid................................................................................6 2.ÄRIEETIKA.................................................................................................................................7 2 Eetika erineb valdkonniti..........................................................................................................9 3 Ärieetika näited.......................................................................................................................10 3.JUHI ROLL EETIKA KUJUNDAMISEL.................................................................................11 KOKKUVÕTE......................................................................................................
eelkõige inimeste jaoks. Ka kõiki tooteid ja teenuseid, mida valmistatakse ja mida pakutakse, on loodud just inimeste jaoks ja nende vajaduste rahuldamiseks. Inimesed moodustavad organisatsioonid, ühiskonnad ja riigid, seetõttu ei saa ära unustada inimest ja tema vajadusi ning soove. Ärieetika hõlmab endas mitmeid erinevaid aspekte, on oma olemuselt vastuoluline ning ärieetikas ei eksisteeri üheselt mustvalgeid vastuseid. Ärieetika koosneb kahest mõistest: äri ja eetika, kus: · äri on eesmärgipärane majanduslikku kasu taotlev tegevus ja · eetika on kõlblusõpetus, mis annab juhiseid tegemaks valikuid õige-vale ja hea-halva vahel Iga töötaja individuaalne panus on ettevõtete arengus ääretult oluline ning väga paljud organisatsioonid tõstavad esile parimaid saavutusi ja tublimaid töötajaid. Eetika norme teadmine ja eetiline käitumine on organisatsioonis igal ajal aktuaalne. Heast käitumisoskusest
ptk 1. Massimeedia mõiste Suure levialaga kommunikatsioonivahendeid, mis jõuavad ühiskonnas peaaegu igaüheni. See mõiste osutab mitmetele meediumitele, mis nüüdseks on pika ajalooga ja üldtuntud, nagu näiteks ajalehed, ajakirjad, film, raadio, televisioon ja fonogramm (salvestatud muusika). Massimeedial on ebamäärane piir mitmete uut tüüpi meediumitega. Peamise erinevuse põhjuseks on viimaste suur personaalsus, mitmekesisus ja interaktiivsus peamine uue meediumi esindaja on Internet. Traditsiooniline massimeedia ei ole aga kusagile kadumas, pigem toimub edasi kiire arenguprotsess, seda laiendatakse ja täiendatakse pidevalt. (lk 3) 2. Kommunikatsiooni püramiid Massikommunikatsiooni määramiseks kommunikatsiooniuurimise kontekstis, lähtudes ühiskondliku korralduse tasanditest, millel kommunikatsioon aset leiab. Püramiidi igal madalamal tasandil kasvab üksikjuhtumite arv, igal tasandil on oma uuritavate probleemide ja teoreetiliste käsitluste spetsiifika. Kui
Õendusfilosoofia ja eetika EETIKA Reet Urban, MSc, RN Eetika ja kutse-eetika Õppemaht 16 tundi, sellest: · 4 h loengud · 4 h seminar · 8 h iseseisev töö Kirjandus: Tuulik, M. (2002). Eetika ja moraal. Tallinn: Ilo Van der Arend, A.J.G. (1997). Kutse-eetika. LEMON. Õendusala õppematerjal, IX peatükk. Tallinn: Sotsiaalministeerium Rahvusvaheline õe eetikakoodeks (www.ena.ee) Õpiväljundid Peale kursuse läbimist üliõpilane: · tunneb peamisi eetikateoreetilisi ja rakendusmoraali lähenemisi · analüüsib ja tõendab eetika teadmiste olulisust õenduses · väärtustab õe tegutsemispõhimõtete aluseks olevaid väärtusi
suhtumine mingisse nähtusesse" (Vadi 2000: 86). ,,Hoiakud on väärtustega tihedalt seotud ja puudutavad inimese maailmavaadet; mõned nimetavad neid ka arusaamadeks või põhimõteteksMitmed uurijad on leidnud, et töörahulolu võiks käsitleda erinevatest osadest koosnevana. Weiss (2002) on soovitanud töörahulolu mõiste jagada kolmeks erinevaks komponendiks: üleüldine hinnang tööle, afektiivne (emotsionaalne) kogemus töö suhtes ja tõekspidamised töö kohta. Ta leidis, et tänu sellele on võimalik kujundada efektiivsemad meetodid töörahulolu hindamiseks. Henne ja Locke (1985: 222-223) arvates on ,,töörahulolu (või töörahulolematus) töötaja emotsionaalne vastus/reaktsioon sellele, kuidas ta hindab konkreetset tööga seotud väärtust". See tähendab, et kui inimene tunneb, et tööga seotud väärtused on täidetud, siis kogeb ta meeldivat emotsiooni, kui aga tunneb, et ei ole, siis kogeb töörahulolematust. 2 3
1 EETIKA EETIKA OLEMUS. PÕHIMÕISTED Eetika ehk morallifilosoofia, moraal, kõlblus Eetika teooria, teadus; teadus moraalist; kõlblusõpetus Kõlblusnormid (kodanlik, kristlik, religioosne eetika) Inimese ethos (kr. k.) elulaad, karakter Eetika käitumisstandard, mis põhineb moraalsetel kohustustel ja väärtustel ning inimese arusaamisel heast ja halvast. Eetika kui filosoofia praktiline osa, mille küsimustele ei pruugi olla reaalsuses objektiivset vastust.
Maarja Janson EETIKA Iseseisev töö Tartu 2009 EETIKA JA MORAALIFILOSOOFIA Eetika mõiste Eetikal on mitmeid tähendusi. Laiemas tähenduses on ,,eetika" ja ,,moraal" sünonüümid. Mores ( ladina k.) ja ethos ( kreeka k.) on algselt samatähenduslik: kombed, harjunud eluviis. Kitsamas tähenduses ,,eetika" ja ,,moraal" pole moraalifilosoofide arvates sama. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja norme. Mõiste ,,eetika" on pigem uurimus nende normide kohta e. uuurimus moraalist (moraalifilosoofia).
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik-poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Rahvusvaheline keskkond hõlmavad ülemaailmseid arengusuundi, sealhulgas otseselt ärielu mõjutavaid trende. Ülemaailmsed trendid on Euroopa Liidu laienemine, keskkonnakaitse tõhustamine ja kõrgt
11 · juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, · juhtide tööd segatakse ja katkestatakse sageli, · suurema osa ajast veedavad juhid teiste inimeste hulgas, · juhtide peamiseks tegevusalaks on suhtlemine. Kui see kirjeldus kattub sinu ootustega unistuste ametikohale ning oled valmis avalikuks tähelepanuks, vastutuse võtmiseks ning väljakutseteks võib juhi töö olla sinu jaoks õige valik. Põhimõtted ja tõekspidamised töö korraldamisel Kallaus ja Keelingi järgi (Vadi 2001: 38-39): 1. Planeeri tööd mis, kuidas, millal, kus, kes, ... ; 2. Koosta üksikasjaline plaan töö täpne määratlus, kooskõla teiste plaanidega, potentsiaalsed probleemid ja nende lahendused, töö tegemise järjekord ja plaan; 3. Töö teostamine töö tehakse oskuslikult, täpselt, vajaliku tempoga, ilma liigse pingutuseta, ilma liigse viivituseta; 4
1. Selgitage mõistete „eetika“ ja „moraal“ erinevust. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja –norme. Eetika on pigem uurimus nende normide kohta – uurimus moraalist. 17. Kirjeldage Aristotelese vooruteooriat. Vooruseetika põhiidee - Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, tundeid ja emotsioone. Tähtis pole mitte ainult see, Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega
..................................... 11 Sekretäri eetikakoodeks............................................................................................................ 13 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................14 2 Eetika ajalugu ja selle mõiste · Eetika kui filosoofia valdkonna eristas esimesena Aristoteles. · Varem käsitleti eetikat ontoloogia ja epistemoloogiaga koos filosoofilise mõtlemise tervikusse kuuluvana ega eristatud eetika küsimusi või uurimismeetodeid muudest. · Ontoloogia ehk olemisõpetus on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisugusega. · Epistemoloogia ehk teadmisteooria on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega
4.Need,kesarvavad,et suudavad organisatsiooni käitumist muuta ja seda ka üritavad. Avalikkuse võib liigitada ka aktiivsuse järgi: · kõigest huvitujad · parasjagu "kuumadest" teemadest huvitujad · üksikutest probleemidest huvitujad · apaatsed SISESUHTED Sisesuhted on organisatsiooni suhted töötajatega. Edukaks avalike suhete organisatsioonisiseseks korraldamiseks peaksid olema täidetud järgmised tingimused: · usaldus tööandja ja töövõtja vahel ning firmasaladuse hoidmine · info levik kõigis suundades · iga töötaja rahulolu oma staatusega · pidev töö ilma tülideta · tervistsäästev keskkond · ettevõtte edukus · optimism tuleviku suhtes Organisatsiooni edukus sõltub selle iga lüli laitmatust tööst. Töötaja edukuse tingimused on järgmised: · tulemused · keskendumine võime keskenduda tööandja või kliendi vajadustele
seista oma enese eetiliste põhimõtetega. Veel üks lähenemine, mis parandaks eetikakomitee otsuste tegemise protsessi, oleks komitee liikmete ja uurijate omavaheliste suhtlemisprobleemide vähendamine. Selleks soovitakse erinevaid eetilisi treeninguid ja konverentse ning regulaarset suhtlemist teiste eetikakomiteede liikmetega (Ttanke and Tanke, 1982). Ka uurijad ise saavad eetilise ülevaatuse protsessis kaasa aidata, olles kursis kehtivate eetika koodeksite ja eetiliste põhimõtetega. Samuti peaksid uurijad olema ausad, avaldades vaid terviklikku ja adekvaatset informatsiooni riskide ja kasude kohta oma uurimustes, ning seda eelkõige potentsiaalselt tundlike teemade kontekstis. Uuringu tulemuste edastamine Kui eetikakomitee valdkonda kuulub uuringus osalejate eetilise kohtlemise ja nende õiguste eest seismine, siis peale uuringut on oluline roll sama valdkonna teadlastel (peers), kes
Avalikud suhted Suhtekorralduse kujunemislugu Mis on suhtekorraldus? · Suhtekorraldus on kogu organisatsiooni suhtlemisprotsessi organiseerimine ja juhtimine eesmärgiga saavutada hea arusaamine ning side organisatsiooni ja kindlate sihtgruppide vahel; see on kindel planeeritud ja pidev jõupingutus rajada ning säilitada head tahet ja vastastikust mõistmist organisatsiooni ning tema sihtgruppide vahel (F. Seitel, 1996) · 1923.a. oli suhtekorralduse isa E.Bernays (1891-1995) defineeritud suhtekorraldust kui avalikkusele antavat veenmiseks suunatud informatsiooni, et korrigeerida suhtumist ja tegusid ning jõupingutusi, et vastastikku integreerida organisatsiooni suhtumisi ja tegevusi organisatsiooni avalikkuse omadega. E. Bernay hakkas terminit kõige aktiivsemalt kasutama ja nimetas end esimesena suhtekorraldusnõustajaks. Bernays esimesena esitas
järjekorras uutele turgudele edasi liigutakse. 3.3. Klient Siin kirjeldatakse täpsemalt oma klienti: - kas eraisik või ettevõte - sissetulek/käive - ettevõtte puhul töötajate arv - eraisikute puhul harjumused - muu oluline klienti kirjeldav informatsioon 3.4. Turundusstrateegia Kirjeldatakse, kuidas viiakse info oma kaubast ja kaup klientideni: - milliseid kanaleid kasutatakse reklaamiks (TV, ajalehed, internet, otsepostitus vms.) - milliseid müügikanaleid kasutatakse (isiklik müük, oma kauplus, letid supermarketites, postimüük vms.) - millised on teie strateegia eelised konkurentide ees 3.5. Asukoht Kirjeldatakse ettevõtte asukohta ja kriteeriumeid asukoha valikul sõltuvalt tegevusalast: - lähedus klientidele - lähedus toorainele - asukoht oluliste strateegiliste punktide suhtes (bussi-, rongi-, lennujaamad, sadamad, olulisemad maanteed) 4. Konkurents
Mõlemas loos esineb uuriva ajakirjanduse elemente. Geograafiaprofessor Ott Kurs on käsitletavates Kultuuri ja Elu numbrites kirjutanud kaks persoonilugu (Villem Ernitsast (3/2011) ja Rein Sepast(3/2011)). Ka pedagoog Heiki Vaibla on viimase nelja ajakirja numbri põhjal otsustades orienteeritud persoonilugudele (Patrick von Glasenappist (2/2011) ja Rein Sepast (3/2011)). Kunstiprofessor Tiiu Talvistu tegeleb ajakirja kunstirubriigiga. Käsitletavas neljas numbris on tema sulest ilmunud kaks artiklit Eesti kunstist ja kunstnikest paguluses (4/2010; 2/2011). Kultuuriajakirja käsitletavas neljas numbris on ilmunud artikleid ka autoritelt, kes ei kuulu ajakirja püsiajakirjanike hulka. Tegemist on teemavaldkonna spetsialistidelt tellitud artiklitega. Ajakirja numbris 1/2011 ilmus MTÜ Julius Kuperjanovi Seltsi kiri Vabariigi Presidendile, milles palutakse leitnant Julius Kuperjanovi osa Eesti Vabariigi iseseisvuse loomisel ja Vabadussõja võidu saavutamisel ümber hinnata
vähemused võivad osutuda kannatajateks kulukas ja aeganõudev analüüs soovitavat tulemust on võimalik saada negatiivsete vahenditega 'suurim hüve' on küllalt kahtlane mõiste 5. Kuidas püüdis Benthami utilitarismi-teooriat täiustada J.S. Mill? Ta liigitas hüved-valud kõrge- ja madalakvaliteedilisteks ja viis niiviisi utilitarismi sisse kaalutud lähenemise. 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Miks? Kuldne Reegel: "Käitu teiste suhtes nii, nagu sa soovid, et teised sinu suhtes käituksid." Kuldne Reegel kuulub deontoloogilise eetika alla, kuna see on õiguste teooria varatsioon, mis omakorda on deontoloogilise eetika üks alajaotustest. 7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus? Positiivne õigus on garanteeritud; negatiivne õigus ei ole keelatud, kuid pole kohustuslik. 8
annaabi.ee 
