Ainuõõssed (2)

AINUÕÕSSED.
Kotikujulised veeloomad . Nende keha on suur õõs ja seda ümbritseb kahest rakukihist koosnev kehasein .
Ainuõõssete hulka kuuluvad: hüdrad, meriroosid , korallid ja meduusid .
Hüdra elab puhtaveelises veekogus. Tal on sale kotikujuline, umbes sentimeetripikkune keha. Keha ühe otsa tallaga kinnitub ta taimele või veealusele esemele. Teises otsas on suuava mis on ümbritsetud kombitsatega.
Hüdra saab kehakuju muuta. Hüdra kehas paiknevad teiste rakkude seas ja närvirakud. Närvirakud kokku moodustavad võrgukujulise närvisüsteemi.
Hüdra ei uju kunagi vabalt vees vaid on kinnitunud.
Kinnitunult elavat ainuõõsset looma nim. polüübiks.
Toitu püüab kombitsatega ja kui mingi loom tema kombitsat puutub see loom sureb . Sest looma süstitakse surmav mürk.
Hüdra sigib pungumise teel. Välispinna moodustab esialgu väike kühmuke. Kui pung on kasvades omandanud hüdra kuju eraldub see ja alustab iseseisvat elu.(kevadest sügiseni pungumise teel.)
Sügisel sigib hüdra sugulisel teel.
Tema kehas arenevad sugurakud . Hüdra on lahksuguline loom st et emasloomas arenevad munarakud ja isasloomas seemnerakud .
Pärast sugulist sigimist loomad hukkuvad.
(hüdra talvitub viljastatud munarakk elab üle talve)
Ujuvat kumera kehaga ainuõõsset looma nim. meduusiks.
Suuava on keha alapoolel. Meduusid toituvad väikestest veeorganismidest. Saaki püüab kombitsatega ja suu ümber paiknevate suusagaratega.
Meriroosid elavad merepõhjas üksikute kivide ja kaljude küljes. Ümber suuava on kõrverakud mis varustatud kombitsatega. Meriroosid võivad inimest kõrvetada.
Korallid on väikesed mõne mm pikkused polüübid kes vajavad eluks sooja ja väga soolast vett. Nad elavad üksteise kõrval ja moodustavad kolooniaid . Õrna keha kaitseks moodustub korallidel lubiainest toes.