Paleosoikum (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

9

pptx

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Paleosoikum ehk vanaaegkond Ajastu-Perm Anna Renzina 10 b klass Jõhvi Gümnaasium  Palosoikum Palosoikum ehk vanaaegkond on kronostratigraafiline üksus (ladekond) ning Geokronoloogiline üksus (aegkond). Paleosoikum vastab ajavahemikule 542...251 miljonit aastat tagasi. Paleosoikum on Fanerosoikumi vanim aegkond. Kogu Paleosoikumile eelnevat geoloogilist aega nimetatakse eelkambriumiks. Paleosoikumile järgnes Mesosoikum ehk keskaegkond. Paleosoikum hõlmab kuus geoloogilist ajastut (vanim ajastu on alumine). Need on: Perm Karbon (kivisöeajastu) Devon Silur Ordoviitsium Kambrium  AjastuPerm Soomeugri hõimu nimest Eriti kuiv ja külm ajastu. Suurim ookeani taandumine.

Geograafia

7

doc

Maa teke ja areng

TUND nr 7 11.klass 2.3. MAA TEKE JA ARENG Galaktika on miljonite, miljardite või triljonite tähtede kogum. Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille heledus kasvab ootamatult miljoneid kordi. Plahvatuse tulemusel võib tekkida ülitihe objekt (neutrontäht, must auk), energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema eluea jooksul kiiratava energia hulgaga. Arvatakse et supernoovade plahvatustest eraldunud raskete elementideta poleks elu teke olnud võimalik. Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooni tõttu seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, gaas). Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus normaalses tähetekke protsessis, mis tekitas ka Päikese

Geograafia

29

docx

Erinevad ajastud

Eelkambriumi kivimid on üldse maavarade poolest väga rikkad. Siis moodustunud kulla-, vase-, nikli-, koobalti-, polümetallide, uraani ja teiste maardlatel ei ole võrdseid hilisemate seas. Kahjuks on need kivimid enamasti üsna sügaval. Nad paljanduvad niinimetatud kilpidel. Ida-Euroopa platvormil on kaks suur kilpi ­ Balti ja Ukraina kilp. Ulatuslikud kilbid asuvad ka Aafrikas, Indias, Austraalias, Kanadas, Gröönimaal ja Siberis (Ivar Arold, 1987).  2. Vanaaegkond ehk paleosoikum Paleosoikum on geoloogiline aegkond, mis järgnes Proterosoikumile ja eelnes Mesosoikumile; algas 540 miljonit aastat tagasi, kestis 290 miljonit aastat ja lõppes 250 miljonit aastat tagasi. Paleosoikum jaguneb Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri, Devoni, Karboni ja Permi ajastuteks (joonis 1.)(http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/paleosoikum.html). Joonis 1. paleosoikumi geokronoloogiline tabel

Loodus õpetus

21

docx

Evolutsioon Maal

Fanerosoikum Triias 251 Perm 299 Karbon 359,2 Paleosoikum Devon 416  Vanaaegkond Silur 443,7 Ordoviitsium 488,3 Kambrium 542 Proterosoikum Agueoon 2500 Arhaikum ürgeoon 4600 Arhaikum ürgeoon 4,6 - 2,1 miljardit aastat tagasi.

Ajaloolised sündmused

45

pdf

Elu areng Maal

gaasidest. Proterosoikum ehk Agueoon 2500 miljonit - 542 miljonit aastat tagasi. Proterosoikumis olid ürgkontinendid juba olemas. Kliima oli külm. Proterosoikumis oli meres rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest. Vanimad leiud - käsnade spiikulad ehk nõelakesed - pärinevad 570 miljoni aasta vanustest kivimitest Hiinast. Fanerosoikum Fanerosoikum jaguneb kolmeks aegkonnaks - Kainosoikum Uusaegkond , Mesosoikum Keskaegkond , Paleosoikum Vanaaegkond. Fanerosoikumi vältel on toimunud skeletiga hulkraksete organismide areng Paleosoikum Vanaaegkond - kestis 290 miljonit aastat ja lõppes 250 miljonit aastat tagasi. Jaguneb kuueks ajastuks - Perm( 299-25 1), Karbon( 359,2-299), Devon(416- 359,2), Silur(443,7-416), Ordoviitsium(488,3-443,7), Kambrium(542-488,3) Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng nn "Kambriumi plahvatus", mille käigus ilmusid peaaegu kõik tänapäevased grupid

Bioloogia

13

pptx

Loomade evolutsiooni esitlus

Evolutsioon seletab, kuidas loomad ja taimed pika aja jooksul on muutunud ning arenenud. Maa tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Evolutsiooniprotsessist annavad tunnistust kivimites säilinud fossiilid. Nende fossiilide järgi näeme, et ammu elanud loomad ja taimed on praegustest väga erinevad. Toimunud on evolutsioon. Evolutsiooni toimumine on fakt- seda kinnitavad paljud erinevad tõendid.  Paleosoikum ehk Vanaaegkond Vara-Paleosoikum koosneb kahest ajastust - Kambriumist ja Ordoviitsiumist. Esimesed fossiilid hulkraksetest eluvormidest on umbes 600-miljoni aasta vanused. Kambriumieelsed loomad olid pehmekehalised: millimallikad, meriliiliad, ussid jt. Seetõttu on eelkambriumist suhteliselt vähe kivistisi. Kambriumi ajastu algas 540 miljonit aastat tagasi ja lõppes 500 miljonit aastat tagasi. Kambriumi ajastu

Bioloogia

3

doc

Maa areng

merisiilikud ja karbid, tekkisid pelaagilised foraminifeerid (globigeriinid), kalade hulgas said valdavaks pärisluukalad. Maismaal jätkus suurte roomajate kõrgaeg. Taimestikus valdasid Kriidi keskpaigani palmlehikud, hõlmikpuud, okaspuud ja sõnajalgtaimed, ajastu teisel poolel tõrjusid kiiresti arenevad õistaimed need tahaplaanile. Kriidi lõpus hääbus hulgaliselt loomaliike: kadusid suured roomajad, ürglinnud, ammoniidid ja belemniidid. Vanaaegkond ehk Paleosoikum 1) Kambrium (540- 495 miljonit aastat tagasi) Kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad. Kivististe järsu ilmumise tõttu nimetatakse seda aega "Kambriumi plahvatuseks". Mingil põhjusel kiirenes elu areng ja organismide mitmekesisus suurenes geoloogiliselt lühikese aja jooksul kiiresti. Ilmusid erinevad veeselgrootud molluskid, trilobiidid, arheotsüaadid (surid

Geograafia

51

ppt

Maa geoloogiline areng ja evolutsioon

1,9 miljardi aasta vanustest kivimitest. Proterosoikumis oli meres juba suhteliselt rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest Rauabakterid , mille säilmed moodustavad kuni 95 % maakoore rauamaagi varudest Ürgmandrid 1.Grypania spiralis 2.Ediacara hulkraksete rekonstruktsioon 1. 2. Käsnad - veekogu põhjale kinnitunult elavad primitiivsed, tõeliste kudede ja elunditeta hulkraksed. Vanaaegkond ehk Paleosoikum Kambrium Ordoviitsium Silur Devon Karbon Perm  Kambrium kliima oli mõõdukas ajastu alguses ilmusid mineraalse toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad :erinevad veeselgrootud molluskid, trilobiidid, arheotsüaadid (surid välja Kambriumi keskel), puuduluksed käsijalgsed , käsnad, meduusid, ussid ja paljud teised organismid taimestikus olid ülekaalus merevetikad maavarad-sinisavid MOLLUSKID

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)