5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 17 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-03-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ahtox001986
Õppematerjali autor
.....................6 Kasutatud kirjandus.................................................................................................................7 Lisa 1.......................................................................................................................................8 2 Sissejuhatus Ainuõõsed on kotikujulised veeloomad. Oma nimetuse on nad saanud selle järgi, et nende keha sees on suur õõs. Kehaõõnt ümbritseb kahest rakukihist koosnev kehasein. Paljudel ainuõõsetel on rakukihtide vahel sültjas mass. Kotitaolise keha ühes otsas asub suu. Rakud moodustavad mitut liiki kudesid, kuid mitte veel organeid. Ainuõõsete hulka kuuluvad näiteks hüdrad, meriroosid, korallid ning vabalt ujuvad meduusid. Eelnevatest ainuõõstest tuleb ka juttu. 3 Korallid Korallid on enamasti väikesed, mõne millimeetri pikkused polüübid, kes
AINUÕÕSSED. Kotikujulised veeloomad. Nende keha on suur õõs ja seda ümbritseb kahest rakukihist koosnev kehasein. Ainuõõssete hulka kuuluvad: hüdrad, meriroosid, korallid ja meduusid. Hüdra elab puhtaveelises veekogus. Tal on sale kotikujuline, umbes sentimeetripikkune keha. Keha ühe otsa tallaga kinnitub ta taimele või veealusele esemele. Teises otsas on suuava mis on ümbritsetud kombitsatega. Hüdra saab kehakuju muuta. Hüdra kehas paiknevad teiste rakkude seas ja närvirakud. Närvirakud kokku moodustavad võrgukujulise närvisüsteemi.
· Millised käsnad elavad Eestis? Eesti seisuveekogudes elab järvekäsn, vooluvetes jõekäsn · Järvekäsna ehitus. · Kuidas ja millest käsnad toituvad? Filtreerivad vett (loomne ja taimne hõljum) · Milline on käsnade tähtsus veekogus? Käsnad puhastavad vett orgaanilisest hõljumist (filtreerides) · Kuidas käsnad paljunevad? Pungumise (mitte sugulisel) ja sugulisel teel · Kes on ainuõõssed? Kotikujulised loomad, kes elavad vees · Kes kuuluvad ainuõõssete hulka? Hüdralased, karikmeduusid, meriroosid, korallid · Hüdra ehitus. · Kuidas hüdrad liiguvad? Saltodega (kombitsate ja tallaga vaheldumisi pinnale toetudes) · Kes on polüüp? Kinnitunult elav ainuöösne loom · Kuidas ja millest hüdra toitub?
Sügise saabudes langevad sisepungad veekogu põhja ning nendest arenevad kevade saabudes noored käsnad. Suguline paljunemine on käsnadel väiksema tähtsusega. Selle käigus areneb ujuv vastne, kes on varustatud ripsmetega. Hiljem kinnitub vastne veekogu põhja, kus ta areneb nooreks käsnaks. Suguline paljunemisviis on levimise seisukohalt oluline, kuna ujuv vastne võib emakäsnast hulk maad eemale liikuda. AINUÕÕSSED ON KÕRVETAVAD LOOMAD Ainuõõssed on lihtsa ehitusega veeloomad, kelle kehas on üks suur õõs. Kehaõõnt ümbritseb kehasein, mille moodustavad välimine ja sisemine rakukiht (mis sisaldavad lihaskiude) ning nende vahele jääv sültjas rakutu mass. Kehaseinas ja suuõõnt ümbritsevatel kombitsatel asetsevad arvukad kõrverakud, mis on vajalikud saagi püüdmiseks ja enesekaitseks. Närvirakud moodustavad võrkja närvisüsteemi, mis võimaldab ainuõõssetel loomadel reageerida
biofiltrid. Käsnas on kahesuguseid tugirakke: räni- või lubiainest nõelakesed(tugevus) ja sarvainest kollakaspruunid niidikesed(elastsus). Paljunevad pungudes: moodustunud pungad jäävad emaloomaga ühendusse moodustuvad kolooniad. Suguliselt: viljastatud munarakust areneb ripsmetega vastne. Ainuõõssetel on keha ühest otsast avatud suu. Suud ümbritsevad kõrverakudega kombitsad. Nende keha sees on suur õõs. Ainuõõssed: hüdrad, meriroosid, korallid ja meduusid. Ainuõõssete eluvormid: polüübid ja meduusid. Varshüdra elab puhtas, mageveekogudes. Sale, sentimeetripikkune keha, elab millegile kinnituna ehk polüübina. Kevadest sügiseni paljuneb hüdra(lahksuguline) pungudes: keha pinnale moodustub kühm, kui see omandab hüdra kuju, siis see eraldub. Sügisel suguliselt: kehas arenevad sugurakud, kui hüdra külma saabudes sureb, langeb muna veekogu põhja ja areneb uus hüdra. Meduusid
Milliseid kolme tüüpi rakke käsnades leidub? Millised on nende ülesanded? (tugirakud, kaelusviburrakud, amööbitaolised rakud) 3.Kuidas käsnad paljunevad? 4.Kirjelda käsna toitumist. 5.Milline on käsnade tähtsus looduses ja inimese elus? 6.Millised loomad kuuluvad ainuõõssete hulka? 7.Kirjelda ainuõõssete välimust/ehitust. 8.Milline on kõrverakkude ülesanne? Kus need asuvad? 9.Mis on polüüp? 10.Mis on meduus? 11.Kuidas hüdra paljuneb? Kirjelda. 12.Millest ja kuidas ainuõõssed toituvad? 13.Mille poolest võivad ainuõõssed olla inimesele ohtlikud? 14.Kirjelda imiussi (maksakaan) välimust/ehitust. 15.Kirjelda maksakaani arengutsüklit. Kes on põhiperemees, kes vaheperemees? 16.Kirjelda paelussi (nudipaeluss) Välimust/ehitust. 17.Kirjelda nudipaelussi arengutsüklit. Kes on põhiperemees, kes vaheperemees? 18.Kirjelda ümarussi (liimuksolge) välimust/ehitust. 19.Kirjelda liimuksolkme arengutsüklit. 20.Milliseid ümarusse veel looduses leidub? 21
Selgrootud käsnad, korallid, ussid, teos, putukad, õmblikud, vähid pole selgroogu suurem osa veeloomad Toes paiknb keha pinnal: 1.Kitiin(vähid, putukad), räni(tigu, koda) või lubiainest(karbid) 2. Lihastikust ja epiteelist moodustunud nahklihasmõik Kiireline sümmeetria- sümmeetria telg mitmest suunast läbi keskpunkti Kahekülgne sümmeetria- üks sümmeetriatelg okasnahksetel on plaadikesed Enamikel moodustavad koed elundeid ja elundkondi(va ainuõõssed ja käsnad): Närvisüsteem: kogub keskkonnast infot ja juhib looma elutegevust, lihtsaim närvisüsteem ainuõõssetel(närvivõrgustik). Arengu käigus keerukam, aju, mis juhib ns. Ussidel, mõned nrkogumikud algeline aju, putukatel suurem nr kogumik. Mida keerukam ns, seda arenenumad meeleelundid, putukatel silmad, ussiel silmatäpid jne. Vereringe: varustab kõiki rakke toitainete ja hapnikuga, vabastab rakud jääkainetest. Väiksematel, õhematel loomadel, ained rakust
rakkudele. · Käsna kehast läbi voolav vesi kannab sinna hingamiseks vajaliku hapniku ja eemaldab jääkained. · Käsnad biofiltrid puhastavad vett orgaanilisest hõljumist. · Käsnad sigivad pungumise teel ja sugurakkude abil. · Järvekäsna kehas arenevad seuve lõpul sisepungad · Käsnaliike on enam soojaveelistes meredes. · Eestis elavad jõe- ja järvekäsn on näited kolooniana elavatest käsnadest. · Ainuõõssed on kotikujulise kehaga veeloomad. · Kehaõõnt ümbritsev kehasein moodustub välimisest ja sisemisest lihaskiude sisaldavast rakkude kihist ning nende vahele jäävast sültjast rakutust massist. · Ainuõõssete suuõõnt ümbritsevad kombitsad · Kehaseinas ja kombitsatel asetsevad arvukad kõrverakud, mis on vajalikud saagi püüdmisel ja enesekaitseks. · Närvirakud moodustavad võrkja närvisüsteemi, mis võimaldab ainuõõssatele loomadel
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid