TAI KUNINGRIIK Globaliseeruv maailm Koostas: Tartu 2015 Tai Riik Kagu-Aasias, Indohiina poolsaarel. Tai on populaarne turismimaa. Tai Pindala: 514 000 km² Elanikke: 66 405 000 Pealinn: Bangkok Rahaühik: baht 1 baht on 0,02 eurot. Bangkok Valitsev monarh Kuningas Rama IX Ametis viimased 69 aastat. On pikima valitsusajaga monarh Tai ajaloos. Rahvastik Linnades elab 20% rahvastikust. 80% tegeleb peamiselt põllumajandusega. Tootlikus: Riis - 20 miljonit tonni aastas Kookospähklid - 1,4 miljonit tonni aastas Kautsuk - 1.3 miljonit tonni aastas Kalapüük - 2.7 miljonit tonni aastas Kliima Iseloomulik troopiline kliima ja 3 aastaaega. Vihmahooaeg maist-oktoobrini. Talv
Tai Kuningriik Tai on ainus Kagu-Aasia riik, mida pole kunagi koloniseeritud, ning sellest maast õhkub piiritut energiat ja usku oma rahvasse. Otsetõlkes tähendab Tai "vabade inimeste maad". Tailased on muretud, rahulolevad ja oma maa üle uhked. 95% elanikest on budistid. Nende kultuur on meie omast väga erinev. Taide jaoks on lahkhelide vältimine väga oluline. Seepärast ei tohi kasutada topelteitust ega esitada küsimusi, mis nõuavad jah- või ei-vastust. Wai on taide traditsiooniline tervitus. Wai`ks tuleb panna käed nagu palveks kokku ja hoida neid rinna kõrgusel. Kummardades, nii et silmad põrandat näeksid, puudutavad sõrmeotsad peaaegu laupa. Väga tähtis viisakusreegel on naeratamine. Rääkida tohib kõigest, mis puudutab teie isiklikke huvisid ja hobisid või mis Tai juures huvitab. Rääkida ei tohiks poliitikast, hetke sündmustest või mis tahes teemal, mis võib
· Majandusorganisatsioonid Lk 7 Majandusnäitajad ja väliskaubandus Lk 8 · Rahvastik Lk 9-10 · Rahvastiku sooline-vanuseline koosseis Lk 11 · Linnastumine Lk 12 · Energiamajandus Lk 13 · Kasutatud kirjandus Lk 14 3 Rootsi Kuningriik Konungariket Sverige Rootsi lipp Rootsi vapp Ametlik keel rootsi (de facto) Pealinn Stockholm Kuningas Carl XVI Gustaf Peaminister Fredrik Reinfeldt Pindala 449 964 km² Rahvaarv (2006) 9,060,430
... 16 2 Üldiseloomustus Üldandmed Pindala: 43 094 km Rahvaarv: 5 368 854 Peallinn: Kopenhaagen Pealinna elanike arv: 1,2 milj. elanikku Keel: taani keel Rahaühik: taani kroon DKK Geograafiline asend Taani kuningriik asub Põhja- ja Kesk- Euroopa, Läänemere ja Põhjamere vahel. Ajaloo ja kultuuri poolest kuulub ta Põhja-Euroopa riikde hulka, looduslikult ja majanduslikult aga Kesk-Euroopassa Taani paikneb Jüüti poolsaarel ja ligi 500 saarel Läänemeres, neist suuremad on Sjaelland, Fyn, Lolland ja Falster. Norrast eraldab Taanist Skagerraki väin, Kattegat ja Öresund Rootsist, mandrist eraldab Fyn`i Väike Belt, Sjaellandist aga Suur Belt. Lõunanaaber on Saksamaa. Taani
Jõhvi Gümnaasium Nepaali Kuningriik Jõhvi 2011 Nepaali kuningriik Nepaal jääb oma arengutasemelt madalate näitajatega riikide hulka, paiknedes maailma mastaabis 144ndal kohal. Hõive põllumajanduses on äärmiselt suur, moodustades tööjõu hõivatusest 76%. Umbes pool riigi elanikest elab allpool vaesuspiiri ja peavad toime tulema päevas vähemaga kui 1.25 dollarit. Haridustase riigis on madal, lugemisoskus ulatub veidi alla 50% rahvastikust, samuti on terav ka töö ning paiguti tööjõupuudus, mis pärsib majanduse arengut. Nepaali SKT jääb 1000
Kõneldavad keeled: Flaami (hollandi keele dialekt), prantsuse ja saksa keel (viimast kõneleb alla 1% elanikkonnast, kes elab idapiiri lähedastes valdades). Inglise keele oskus on väga hea Flandrias ja suhteliselt tagasihoidlik Valloonias. Rahaühik: frank Vääring: euro- (1 € = 40.3399 BEF) Suuremad linnad: Brüssel, Gent, Charleroi, Liege, Antverpen, Brugge, Namur. Tööpuudus: Kokku tööga hõivatud 59.7% elanikkonnast (Eurostat 2002) Oma loodeosas Põhjamere rannikule avanev Belgia Kuningriik, üks kolmest Benelux'i maast, piirneb põhjas ja kirdes Hollandi Kuningriigi, idas Saksa Liitvabariigi ja kagus Luksemburgi Suurhertsogiriigi ning läänes Prantsuse Vabariigiga. Põhjapoolne osa, umbes pool territooriumist (peamiselt Flandria) on tasandik, u. 50 m üle merepinna; Walloonia, eriti lõunaosas kõrgendik (Ardennide mäestik; kõrgeim tipp Belgias 694 m merepinnast). Kliima on mereline, sademeid 900...1400 mm, vihmaseid päevi aastas u. 200 (Brüsselis). Suvine
Belgia kuningriik Lipp ja vapp Üldised andmed Paiknemine · Belgia Kuningriik asub Lääne-Euroopas. Põhjamere ääres. · Belgial on ühine piir Prantsusmaa, Hollandi, Luksemburgi ja Saksamaaga. Loodus Loodusmaastik Tiheda asustuse tõttu leidub loodusmaastikku vähe.Seda püütakse säilitada looduskaitsealadel. Suurimad riiklikud kaitsealad on Westhoek (rannikul,340ha;luitemaastik, rikkalik linnustik) ja Hautes Fagnes ehk Hobes Venn (Ardennides, 3894ha; nõmmed ja rabad. Maastik · Belgia maastik on väga vaheldusrikas:
Sissejuhatus Belgia Kuningriik asub Lääne-Euroopas. Belgial on ühine piir Prantsusmaa, Hollani, Luksemburgi ja Saksamaaga. Belgia jaguneb kolmeks piirkonnaks: prantsuskeelne Valloonia, hollandikeelne Flandria ja pealinna Brüsseli piirkond, kus on ametlik staatus mõlemal keelel. Belgia sai ametlikult sõltumatuks Madalmaade Kuningriigiks, mis koosneb Belgiast, Hollandist ja Luksemburgist 4. oktoobril 1830. Iseseisvuspäevana tähistatakse 21. juulit, mil Léopold I sai 1831. aastal esimeseks Belgia kuningaks.Belgia riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Kahekojaline parlament koosneb esindajatekojast (mille liikmed valitakse kuni neljaks aastaks) ja ülemkojast ehk senatist, mille liikmed valitakse või nimetatakse. Belgia poliitilisest olukorrast tulenevalt juhib riiki reeglina koalitsioonivalitsus. Praeguseks riigipeaks on Philippe I. Belgia on 1957. aastast Euroopa Liidu liikmeks. Brüsselis on mitme rahvusvahelise organisatsiooni peakorter: siin paikneb enamik Euroopa Lii
Kõik kommentaarid