Kokkuvõte filosoofilisest tekstist Rene Descartes Rene Descartes oli prantsuse filosoof, matemaatik ja loodusteadlane. Teda huvitas peamiselt optika, geomeetria ja hinge loomus. Just viimase teemaga seotud filosoofilisi meditatsioone võtan mina kokku. Decartese teises meditatsioonis kõlas põhiväitena ,,mina olen, mina eksisteerin, on paratamatult tõde, kui ma seda iganes sõnas väljendan või vaimuga haaran’’. Tema väite põhiargumendiks oli ,,...Seega olen kahtlemata olemas ka mina, kui ta eksitab mind; ja eksitagu palju tahab, ta ei saavuta siiski iialgi, et ma oleksin eimiski, niikaua kuni ma mõtlen, et ma miski olen. Ümber sõnastatult tähendab see, et nii kaua, kuni inimene on võimeline
teaduste juures. (http://www.hot.ee/indrme/descartes.htm) Matemaatikule omaselt rajas René Descartes oma filosoofia kahele printsiipide tunnusele: 1) Nad on ilmselged tõed. 2) Iga tõsikindel teadmine peab neist järelduma. Piiratud teadmiste ja ajanappuse tõttu keskendub referaadi autor käesolevas referaadis Rene Descartese peateose "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" tutvustamisele ja Esimeses Meditatsioonis esitatud väidete uurimisele. 3 1.MEDITATSIOONIDE LÜHTUTVUSTUS Esimeses meditatsioonis rakendab Descartes metoodilist kahtlust. Ta kahtleb tunnetuse printsiipides, millele tuginevad kõik tema senised tõekspidamised. Esimesena jätab ta kõrvale kõik arvamused, mis on saadud meelte vahendusel. Seejärel jätab ta kõrvale aritmeetika, geomeetria ja teiste sääraste teaduste tulemused, mis tegelevad üldiste asjadega, sest on
Descartes ,,Meditatsioonid" Esimeses meditatsioonis kahtleb Descartes tunnetuse printsiipides, millele tuginevad kõik tema senised tõekspidamised. Ta rakendab metoodilist kahtlust. Ta kirjutab,et inimene peab hävitama kõik eksiarvamused, mille ta on kunagi tõepähe võtnud, kõiges tuleb kahelda. Selleks,et inimene suudaks sellise suure töö ette võtta, peab ta olema piisavalt küps ning ta peab omama mingit põhjust, miks seda teha. Selle põhjuse annab inimesele tema aru, mis ütleb, et miski ei ole kindel. On väga kerge minna tagasi
MEDITATSIOONID ESEMESEST FILOSOOFIAST RENE DESCARTES Rene Descartes sündis 31.märtsil 1596 aastal Prantsusmaal. Temast sai üks mõjukamaid mõtlejaid inimkonna ajaloos ja teda peetakse kaasaegse filosoofia asutajaks. Järgnevalt toetume tema suurele filosoofilisele tööle "Meditatsioonid esimesest filosoofiast " aastast 1641.Tegemist on tõlkega I, II ja VI meditatsioonist. Teen antud Marju Lepajõe tõlkest kokkuvõtliku ülevaate ja väljendan sinna juurde oma mõtteid. Descartese I meditatsioonis leiame arutelu selle üle, mis on tõeline ja mis mitte? Kas asjad on olemas või on need olemas ainult kujutlustes? Kas jumal on kõikhea või paheline? II meditatsioonis arutleb autor enese olemasolu teemal. VI meditatsioonis on peamiseks teemaks inimese hinge ja keha vaheline erinevus. Materiaalsete asjade eksistents. I meditatsioon Descartes (edaspidi autor) alustab võimalusest oma arvamused ühekorraga kõrvaldada ja pidada tõelist ebatõeliseks ja vääraks
Descartes'i ,,Meditatsioonid esimesest filosoofiast" René Descartes oli prantsuse matemaatik, loodusteadlane ja filosoof, kes oli 17. sajandi ratsionalismi loojaks. Tema teos ,,Meditatsioonid esimesest filosoofiast" on üks kuulsamaid filosoofilisi teoseid. Esimeses meditatsioonis arutleb ta selle üle, millistes arvamustes on võimalik kahelda; teine meditatsioon keskendub inimvaimu loomusele ning kuuendas meditatsioonis räägitakse materiaalsete asjade olemasolust ning vaimu ja keha seosest ja erinevustest. Descartes usub, et kui tahta teaduses midagi korda saata, tuleb kõik olemasolev enne maatasa teha. Seega alustab ta puhtalt lehelt. Ta leiab, et kuigi kõik, mida ta senini on tõeseks pidanud, on saadud meelte kaudu, võivad meeled meid vahel petta asjade puhul, mis on väga väikesed või meist kaugel. Pette näiteks toob ta une. Kuid on ka selliseid meeltest tulenevaid
,,Arutlus meetodist IV osa" Rene Descartes Põhiidee: Tekstis satuvad põhjalikuma arutelu alla mitmed esimeses meditatsioonis mainitud teemad, nagu jumala ja inimeste täiuslikkus, samuti ka eksistents. Põhipunktid: 1. Mõndade maade kombed on väga veidrad, kuid neid kombeid austatakse siiski ja peetakse neist kinni ja neis ei kahelda. Nii on ka inimeste mõtete ja tundmustega- kõik mida me tunneme ja näeme ei saa olla vale. 2. Kui ta pidas kõike vääraks ja ebatõeliseks, hakkas paratamatult mõtlema selle peale, et ta mõtleb, järelikult on olemas. Ta hakkas mõtlema, mis ta on
mis on võetud meeltest ning milles ei saa kahelda, näiteks sellised põhialused, et mina loen praegu seda teksti, või istun siin toolil. Need on esmapilgul iseenesest mõistetavad põhitõed, kuid samamoodi need muutuvad kaheldavaks, kui me kogeme seda unes. Kunagi ei saa kindlate tunnuste järgi ärkvelolekut eristada unest ning kui me näeme unes seda, et me istume ja loeme seda kirjutist, osutub see ebatõeseks kuna tegelikkuses me magame linade vahel. Descartes esimesed meditatsioonis seab kahtluse alla kõik arvamused, mis koosnevad kokku paljudest lihtsatest ja üldistest tõestest arusaamadest. Ehk siis need lihtsad ja üldised arvamused on kõige aluseks ning neis ei saa kahelda. Nii näiteks ei saa kahelda aritmeetikas ja geomeetrias, sest need koosnevad väga üldistest aspektidest ja kolm pluss kaks on alati viis, olenemata sellest kas me oleme ärkvel või näeme und. Descartes peab Jumalat kõige tõesemaks. Jumala läbi tajume materiaalseid
Vastuväited: Jumal ei saa olla täiuslik, kuna ei ole ühtegi asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. Kriitika: Autoril jääb tõestamata, kuidas teha kindlaks kas ja kuna meie mõtted on tõelised või mitte. Küsimused probleemid: Kui jumal on meile sisendanud usu jumalasse ja kasvõi üks inimene ei usu jumalat, kas see on piisav argument jumala eksistentsis kahelda? 3. Ühised: Kui mõelda siis peab ka olema Ainult teises meditatsioonis Mina olen, mina eksisteerin, on paratamatult tõde, kui ma seda iganes sõnas väljendan või vaimuga haaran. argument See on mõtlemine, üksnes seda pole võimalik minust ära rebida. Ma ei ole kunagi eimiski, niikaua kuni ma mõtlen, et ma miski olen.
Descartes'i 6. meditatsiooni kokkuvõte. Meditatsioonis arutatakse ja uuritakse seda kas materiaalsed asjad eksisteerivad või mitte. Julgelt võib mainida, et autori põhiväide oli minu arvates see, et väliste meelte otsused on ekslikud. Põhiväite argumendid on erinevad. Üheks argumendiks on see, et tornid, mis kaugelt paistsid ümmargused, tunduvad lähedalt hoopis kandilised. Maa pealt vaadates tunduvad kõrgel olevad suured esemed väiksemad, kui algul arvates. Kujutlemiseks on vaja eripärast vaimupingutust, et vaadata kujundite üldist pilti. Kui vaadata kolmnurka oma vaimusilmaga, siis näeme me kolmnurga asemel hoopis kolme joont, mida nimetatakse kujutlemiseks. Ma tajun asju, mis on mõtlemisest täiesti erinevad. See tähendab seda, et erinevad asjad tunduvad erinevates olukordades erinevad. Kuna kehalised asjad eksisteerivad, siis näiteks unes olles võib tunduda kõik tõene, kuid kui ma seda ei tea, siis see pole tõene. Kui a...
Sissejuhatus Rene Descartes`i "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" raamat ilmus esimest korda 1641. aastal. Selles referaadis on kasutatud kolme osa esimest, teist ja kuuendat meditatsiooni. Esimeses meditatsioonis räägib Descartes arvamustest, mida saab kahtluse alla seada. Põhiprobleemiks kujuneb see, kas inimese meeled petavad või on nad tõesed? Teine meditatsioon räägib inimvaimu loomusest: et ta on tuntum kui keha. Selle põhiküsimuseks kujunes, kas inimene on niivõrd seotud oma keha ja meeltega, et ilma olla ei saa? Kuues meditatsioon räägib materiaalsete asjade eksistentsist ehk erinevusest inimese hinge ja keha vahel. Ja selle põhiprobleemiks on materiaalsete asjade olemasolu
vahel". See ei olnud piisav tõestamaks, et hing on surematu, kuid see tugev argument kõrvaldas selle, et hing peab hukkuma koos kehaga. "Pühendused" raamatu eesmärgiks on tõestada,et Jumal on olemas. On ka olemas eraldi keha ja hing. 5. Keha ja hinge eristamine Siin tulebki keha ja hinge eristamine. Descartes oma neljandas "Meditatsioonis" kirjutab ta:"Kuna ma tean, et kõik asjad, mida ma selgelt tunnetan ja mida ma eristan, võivad olla loodud Jumala poolt nagu ma tunnetan. Piisab, et ma olen tunnetan ühte asja teisest selgelt jaeristatavalt eraldi. Et olla kindel, et üks erineb teisest, peaksid nad eksisteerida eraldi vähemalt kõikvõimsal Jumalal."Eristamist on kolme liiki: reaalne, modaalne ja põhjenduslik
Või kujustatakse ennast Tara või Avalokitesvarana. Siis mõeldakse, et ma olen. Tara või ma olen Avalokitesvara. Selline on kujustamise meditatsioon. Tegelikult pole asja olemas, aga kujustatakse, et seal miski on. Tasapisi luuakse see oma vaimse jõuga. Teatud ajaks saab enda ümber luua mandala. Sellised on kolm peamist meditatsiooniliiki (3.). Kõik need liigid saab omakorda jagada kahte põhikategooriasse. Üks on olemuselt keskenduv ja teine analüüsiv. Keskenduvas meditatsioonis on meel alati keskendunud ühele objektile ning ei analüüsi, ei väitle, ei pea dialoogi, ei ratsionaliseeri. Keskendutakse valguspunktile või mingile tsüklile või mis tahes valitud objektile. Keskendumise harjutamist nimetatakse samthaks. Kui suudetakse juba keskenduda ühele objektile nii kaua kui soovitakse, minnakse üle analüüsivale, mõtisklevale meditatsioonile. Siis ei keskenduta ühele objektile, vaid üldiselt ühele teemale ja analüüsitakse seda
tunnetatakse). a. Pole võimalik asjade olemasolu kinnitada (kuna meeled võivad inimest petta). 2. Täiuslikkuse (ehk siis Jumala) olemasolu. a. Kuna ebatäiuslik inimene ei ole võimalik täiuslikkust kujutlema, peab miski (täiuslikkus) selle idee temasse sisestama. b. Descartes'i väitel ei ole ebatäiuslikkust ilma täiuslikkuseta. Teises meditatsioonis sisalduvad väited ja argumendid: 1. Keha ja hing on tihedalt seotud, hing ei saa eksisteerida ilma kehata. a. Hing on ilma kehata väljamõeldis, kuna ilma selleta ei suuda see tunnetada. 2. Inimene on see, keda ta tunneb. a. Täpne teadmine minast ei sõltu sellest, mida inimene veel ei tea. b. Kujutlusvõimega haaratav ei kuulu teadmisse 3. Kehalised asjad on selgemad, kujutlemisele mittealluvad ebaselgemad. 4. Keha olemus.
tänapäeval ei oleks kõige usutavam ellusuhtumine. Samas mõned mõtted on autoril päris head ja panevad pikemalt kaasamõtlema. Miks me mõtted muutuvad päeval rohkem täiuslikumaks kui öösel? 3.OSA Argumendid ja väited mis kordusid: Mõlemad rääkisid hinge olmusest. Täiuslikkusest mis on pärit jumalast. Mõlemad peavad eksisteerimist reaalseks. Pidevalt arutletaks enda olemuse, ja eksisteerimise üle. Argumendid ja väited mis olid ainult 2.meditatsioonis: Kõik, mida ma näen, on võlts; usun, et mitte miski sellest, mida valelik mälu esile toob. Mul pole mingeid meeli ega mingit keha. Keha loomusesse ei kuulu mingil juhul see, et tal on jõudu iseennast liigutada, samuti aistida või mõtelda. Ta peab und tõelisuseks ja soovib magama jääda et nende tõelisust tõelisemalt esitaks. Näide vaha kohta. Mis nagu oleks olemas kuid samas ka ei ole, muutes oma vormi, kuju, lõhna, maitset.
Vokaalil on palju vorme, alates soolost ja lõpetades koorilauluga. Löökpillid, eriti trummid ja kõristid, on ühised saated, mille abil saavad lauljad hoida ühist rütmi. Pärimusmuusika tavaliselt algab aeglaste ja ühtlaste löökidega, mis kasvavad järk-järgult kiiremaks. Indiaani flööt on saavutanud mingil määral kuulsust iseloomuliku heli tõttu, mida kasutatakse erinevates New Age ja maailma muusika salvestistes. Selle muusikat oli kasutatud kurameerimiseks, meditatsioonis ja vaimsetes rituaalides. Indiaani flööt on ainus flööt maailmas, mis on ehitatud kahest õhk-kambrist - seina sees ülemine (aeglane) õhukamber ja alumine kamber, kus on vilistamise- ja sõrmeaugud. Ülemises kambris on ühtlasi resonaator, mis annab flöödile iseloomuliku heli. Alaosas on auk "aeglase" õhukambriga ja (üldjuhul) ruudukujuline auk ülaosa kambris.
koos kehaga hukkuma. "Pühendused" raamatu eesmärgiks on tõestada · et Jumal on olemas · et Jumala olemasolu on kindlam, kui meid ümbritsevate kehade olemasolu, ja · et on olemas eraldi keha ja hing. 6 KEHA JA HINGE ERISTAMINE Kui ma saan kindel olla, et ma olen olemas, siis saan ma kahelda oma keha olemasolus. Siin tulebki keha ja hinge eristamine. Descartes oma neljandas "Meditatsioonis", kus ta lõpetab diskussiooni keha ja hinge eritamise vahel, kirjutab ta: "Kuna ma tean, et kõik asjad, mida ma selgelt tunnetan ja mida ma eristan, võivad olla loodud Jumala poolt nagu ma tunnetan. Piisab, et ma olen tunnetan ühte asja teisest selgelt ja eristatavalt eraldi. Et olla kindel, et üks erineb teisest, peaksid nad eksisteerida eraldi vähemalt kõikvõimsal Jumalal." Eristamist on kolme liiki: reaalne, modaalne ja põhjenduslik. Reaalne on õigupoolest rajatud
Üleannustamisel tekib hirm, segasus, tugev paanika, ärevus, paranoia ja hallutsinatsioonid. Pikaajalisel kasutamisel eufooria väheneb, samuti nalja- ja naeruhimu. Subjektiivselt tunnetab narkomaan mõtlemisvõime erakordset tõusu, ta võimed oleks nagu tohutult kasvanud. Objektiivselt midagi sellist ei juhtu ja tegelikkuses ta vaid targutab üldiste probleemide ümber. Narkomaan tunneb nüüd järjest suuremat vajadust eemalduda kaaslastest ja olla omaette. Ta tahab mõnuleda vaikses meditatsioonis. Joove kestab 1,5-3 tundi ja lõpeb tuimuse, füüsilise ja psüühilise tühjustundega, uimasuse, unisuse ja unega. Pidev suitsetamine isoleerib ümbrusest.
ja selle pärast inimesed kõivadki vanu sissetallatuid teid mööda. Küsimused: Teksti kohta ei jäänud mind mingi konkreetne küsimus vaevama, küll aga tekkis küsimusi autori kui inimese kohta. Peamiselt tema maailmavaate ja iseloomu kohta ning kindlasti otsin Descartese kohta lisainformatsiooni, mis aitaks veel paremini tema väiteid mõista ja argumentidest aru saada. 3) Descartes'i 2. meditatsioon + Arutlus meetodist võrdlus Ainult 2. Meditatsioonis: 1. Toitun, kõnnin, aistin ja mõtlen need tegevused omistasin küll hingele. 2. Meeli ei ole mul üldse; keha, kuju, ulatus, liikumine ja koht on kimäärid. 3. Kas pole olemas kedagi Jumalat või ükskõik mis muu nimi talle anda kes saadab minu sisse needsamad mõtted? Aga miks ma peaksin seda arvama. Mõlemas tekstis: 1. Siiamaani ma ei tunnista midagi muud minus olevat peale vaimu. 2
Küüsi võib hõõruda teepuuõliga 2 korda päevas. Pediküüri tarvis võib valmistada järgmise terapeutilise jalavannilahuse: 10 tilka teepuuõli ja 15 gr vedelat seepi lahustada 4 liitris vees. Kasutatakse tihti, seebi, hambapasta, deodorandi, jm hügieenitoodete koostises. Kasutatakse massaaži tegemisel, vannis, kehaõlides, lõhnalampides, küünaldes, käte-, näo- ja nahahoolduses, saunades, parfüümides, taskurätikutel ja meditatsioonis. Doseerimine Nahaõlid/massaaž: 1-6 tilka kahe teelusikatäie alusõli (taimne rasvõli) kohta. Inhalatsioon: ca 6-8 tilka kuuma veega täidetud kruusi. Vann: reeglina 6-7 tilka vannivette. Õlid, millel on tugev ärritav toime, 1-2 tilka. Saun: Ligikaudu 8 tilka leilivette, lavalaudadele või põrandale. Kogus sõltub sauna suurusest. Lapsed vanuses kuni 18 kuud: Massaaž: 1 tilk eeterlikku õli 5ml alusõli kohta. Ärritava toimega õlisid mitte
aegade ma kummardan ainuõige tarkuse ees ma kummardan nähtamatu võimsa tarkuse ees Kirjuta millised tööriistad on sul endal olemas ( nimeta vähemalt 3) oma kogemusest on andnud sulle kundalini jooga ( mida oled saanud teada kursuselt ja oma praktikast: kriya, mediatatsioon), et maandada stressi, väsimust, ärevust, negatiivsust, hirmusid: 1. Mantrate loitsimisel tuleb teadvustada endale seda, mis on mu kavatsus ja kuhu on mu energia suunatud 2. Meditatsioonis on silmade fokuseerimine ühte punkti vahend, mis aitab end nii-öelda kohal hoida. 3. Mediteerimine rahustab ja tekitab rohkem enesedistsipliini. Nimeta vähemalt 3 täiusliku hingamise kasulikku mõju sulle endale ( võid mõelda ja kirjutada ka oma kogemusest kui oled praktiseerinud, mis tuleb meelde) 1. Hingamise kontrollimine aitab mõtted mujale viia 2. See rahustab. 3. Täiuslikult hingates ma justkui hingan halva energia endast välja. Nimeta vähemalt 3
rohkem kui 100 miljonit keelt. Hinduism on oma järgijate arvu poolest kolmas religioon maailma (950 miljonit järgijat, 14% maailma rahvastikust). Indias on suurimad hinduistlikud templid ehk Mandirid ning seal asub hinduistide püha jõgi Ganges. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon, ent puudub asutaja, pole ühtset usutunnistust ega ühtset autoriteedi allikat. Hinduismi sümbolid: 1) Aum või ka om, mida kasutatakse mantrana sügavas meditatsioonis , tähed sümboliseerivad brahmanit (jumal absoluut ning igavik), selles sisaldub minevik, olevik ja tulevik. 2) Lootose õis on sealses templiarhitektuuris ja kunstis palju kasutatud loomise, ilu, tervise, pika elu, puhtuse sümbol. 3) Svastika on õnnetoov heaolu sümbol, mille neli suunda sümboliseerivad kosmost ja päikest. Kuigi hindud teenivad erinevaid jumalaid on nad kõik ühe ülima jumala ehk brahmani erinevad tahud. Jumalal on
Filosoofia vahearvestus III osa Kahe teksti võrdlus Olulised väited ja argumedid, mis kordusid mõlemas tekstis · ,,Mina olen, mina eksisteerin; see on kindlalt teada. Aga kui kaua? Küllap niikaua kui mõtlen; võib ju juhtumisi ka sündida, et kui katkestaksin mõtlemise täiesti, siis lakkaksin üldse olemast." ma mõtlen, järelikult ma olen. · ,,Ma mõtlen järelikult olen" Olulised väited ja argumendid, mis sisaldusid ainult 2. meditatsioonis, aga seminaritekstis (Arutlus meetodist) mitte. · ,,Seevastu keha kohta mul kahtlusi polnud; arvasin, et tean täpselt ta loomust ja kui ma ehk oleksin proovinud kirjeldada, millisena ma teda vaimuga haarasin, siis oleksin selgitanud nii: ma mõistan keha all kõike, mida saab mingi kujuga piiritleda, kohaga ümbritseda; mis täidab ruumi nii, et see välistab temast kõik teised kehad; mida saab tajuda puudutuse, nägemise, kuulmise, maitsmise või
Dharma muutumatu loomulik seadmus, mis on kõige oleva aluseks. Buddha õpetus Karma praeguses ja eelmistes eludes tehtud teod; teo ja tagajärje seadus Kusinara koht, kus Buddha suri ning põletati. Tänapäeval palverändurite sihtkohaks. Lumbini Siddharta Gautama sünnikoht oli Lumbini puudesalu. Tänapäeval palverändude sihtkoht. Mahajaana- ,,Suur vanker", budismi haru, mis on levinud nii põhjaskui idas Mantra jumalateenistusel, meditatsioonis või palves kasutatavad spetsiaalsed sõnad Meditatsioon meelte arendamine keskendunud mõtlemise teel Nirvaana seisund, milles on vabanetud uuestisündidest ning jõutud täielikku rahusse ja kõrgeimasse tunnetusseisundisse. Kadunud on soovid, kannatus ja surm. Pagood budistlik pühamu. Kõrgem ja saledam kui stuupa ning on levinud enam idas. Sangha munkade ja nunnade kogukond Sansaara lõpmatu taaskehastumiste jada
on kanepikookide või kanepiküpsiste valmistamine, või kanepist tehtud võiga küpsetamine. Peamiselt suitsetatakse kanepit joindina, kasutatakse piipu, või bongi. Bong on seade mis võimaldab tarvitajal tõmmata kanepitossu läbi vee, filtreerimaks tossu. Lisades jääd, on võimalik toss nii maha jahutada et seda peaaegu et ei tunnegi. Kanepi religioosne tarvitamine Kanep on rituaalne osa hindu festivalis Holi. Budismis kasutatakse kanepit meditatsioonis ja ta on püha taim aastast 550 e.Kr. Hiinas on kanepit kasutanud shamaanid 1000 aastat e.Kr Vanas germaani kultuuris seostati kanepit Norra armastuse jumala Freyaga. Kanepi legaalne staatus Austria 9. juulil 2008võeti Austrias vastu seadus, mis lubab kanepit kasutada teaduslikel ja meditsiinilistel eesmärkidel. Argentiina Argentiina ülemkohus seadustas 25. augustil 2009 väikese koguse kanepi omamise isiklikuks tarbeks Belgia
vastaspoolus: suursugune (junzi). Kuid võib tähistada ka väikest inimest, nagu 1. kuusjoon ka shengren'i. Shengren'id (täiuslikult tark inimene, pühak, Linnart Mälli tõlkes õnnis) olid ka Xici zhuani järgi Muutuste raamatu loojad. Shengren on omakorda Daodejingi inimideaal. 2. kuusjoone korral on tegemist teostava ja vaid nõrkadest Yin joontest koosneva märgiga (justkui laip). Neidanis(sisemine alkeemia) tähistab see meditatsioonis tekkivat surnud punkti ületamist (nn Lapse tundi), kui yang jõud hakkab naasema ja see avab sisemise ringluse (zhou). Konfutsianism sai alguse KONG FUZI õpetusest, mis omakorda põhines muistsel mõttepärimusel. KONG FUZI sihiks oli taasväärtustada muistsust ja muinasaja tõekspidamisi. Tema taotlused seostuvad inimese konkreetse elu ja tegevuse korraldamisega, mille lähtealuseks on alalhoidlik kõlblus- ja riigiõpetus
peeti mõtlematuiks ja ka tegelikult kahjutoovaiks (arusaam, milleni läänemaailm alles nüüd tehtu eest kallist hinda makstes jõudma hakkab). Taoistlik meditatsioon sisaldab otsest süüvimist loodusesse. Mõtetest painamata teadvus näeb ennast osana elusloodusest, mitte kõrgema olendina, kellel on õigus ekspluateerida, muuta ja rüvetada, vaid ühe elemendina jumalikust, jagamatust müsteeriumist, mis on Tao kõiksuslik teadvus. Taoistlikus meditatsioonis tekkis ka teine, enam sisemusse suunatud vorm, mille eesmärgiks pole ei rohkem ega vähem, kui saavutada surematus. Erinevalt teistest religioonidest, mis vaatlevad suremist puhtalt hingelise protsessina, arvatakse taoismis, et see tuleneb inimese kõigi võimevarude, nii füüsiliste, vaimsete kui ka hingeliste täielikust rakendamisest. Mediteerimisharjutustes muundati ching (füüsiline energia) chi'ks (vaimne või peen energia), chi aga
Dharma muutumatu loomulik seadmus, mis on kõige oleva aluseks. Buddha õpetus Karma praeguses ja eelmistes eludes tehtud teod; teo ja tagajärje seadus Kusinara koht, kus Buddha suri ning põletati. Tänapäeval palverändurite sihtkohaks. Lumbini Siddharta Gautama sünnikoht oli Lumbini puudesalu. Tänapäeval palverändude sihtkoht. Mahajaana- ,,Suur vanker", budismi haru, mis on levinud nii põhjaskui idas Mantra jumalateenistusel, meditatsioonis või palves kasutatavad spetsiaalsed sõnad Meditatsioon meelte arendamine keskendunud mõtlemise teel Nirvaana seisund, milles on vabanetud uuestisündidest ning jõutud täielikku rahusse ja kõrgeimasse tunnetusseisundisse. Kadunud on soovid, kannatus ja surm. Pagood budistlik pühamu. Kõrgem ja saledam kui stuupa ning on levinud enam idas. Sangha munkade ja nunnade kogukond Sansaara lõpmatu taaskehastumiste jada
katkestaks liikumise, ei lakkaks ta olemast. Kui aga uurida neid asju, mille olemasolus saab veenduda vaid neid meeltega tajudes, siis saab veenduda, et inimene eksisteerib, kuna ta veendub asjade olemasolus mõtlemise, kahtlemise ja arutlemise käigus. Seega tajub inimene erinevaid kehi intellektiga ning oma vaimu on kõige kergem tajuda. Samas rõhutab Descartes, et inimese vaim eksib üsna tihti ning sageli on tõde raske uskuda. Kuuendas meditatsioonis arutleb autor materiaalsete asjade eksisteerimise üle. Meeleaistingud on Descartese arvates seotud kujutlusvõimega, st kui me suudame objekte ette kujutada, siis nad on olemas. Igal objektil, mida inimene tajub, tekib inimesega eriline seos inimese aju teeb meelelise tajumuse põhjal järeldusi. Järelikult ei peta meid meeled, sest siis oleks selleks petturiks Jumal, vaid me teeme mõnikord saadud info põhjal ekslikke järeldusi. See, kuidas neid järeldusi teha, õpetab
tõenäoliselt eksisteerib, ent üksnes tõenäoliselt. Samas hoolikalt kõike järele uurides ei saa me siiski veel olla kindlad, et sellest keha loomuse selgest ideest, mille me leiame oma kujutluses, võiks mingit põhjendust leida, mis vältimatult tõestaks, et mingi keha eksisteerib. Oma ajastule kohaselt ja tõenäoliselt ka kantuna soovist kirikuga mitte otsesesse vastuollu minna on Descartes`i meditatsioonis ja filosoofilise arutelus tähtsal kohal Jumal, kui eksistentsiaalselt kõrgeim vorm, kes on hea ja aus. Jumala poolt edasiantu tuleneb või jõuab meieni loodusest ja loodusseadustest. Descartes nimetab seda loomuseks, mis ei tähendagi ju midagi muud, kui Jumalat ennast või loodud asjade korrastatust, mis on rajatud Jumala poolt. Aga iseenese loomuse all mõistab Descartes partikulaarselt kõige selle kombinatsiooni, mis Jumal on meile andnud.
piima, ja mõnikord ka sibulatega. Teevaimustus jõudis kõrgpunkti Songi valitsemise ajal. Korraldati ka võistlusi, kus prooviti ja hinnati uusi teesegusid. (Gööck, 7-8). Teest oli saanud põhiline kaplemise vahend. Tee levis mööda maailma. Teda imporditi mitmetesse maadesse, kus ta kogus kiirelt populaarsust. Budistlik preester Yeisei oli esimene, kes tõi teeseemned Jaapanisse. Ta oli näinud tee väärtust tõusvat Hiinas religioosses meditatsioonis. Ta on Jaapanis tuntud kui ,,tee isa". Selle tõttu on Jaapanis teed alati zen- budismiga seostatud. Tee levis kiiresti kuninglikus õukonnast ja kloostritest jaapani ühiskonna teistesse osadesse. Tee tõsteti kunstivormiks, mis lõppes Jaapani teetseremoonia loomisega. Kuna tee oli saavutanud kõrge arengutaseme nii Jaapanis kui Hiinas, hakkas teed puudutav informatsioon imbuma ka Euroopasse. Esimene eurooplane, kes teega isiklikult
Igapäevases usuelus budistid püüavad järgida Buddha õpetusi mitmel moel: meditatsiooni kaudu; taimetoitlusega; almuste andmisega ja ohvriandide toomisega pühamutes, templites ning kloostrites. Budismis ei ole jumalat, kuid budistid palvetavad Buddha poole. Tiibetlased palvetavad erilisel viisil, nad usuvad, et kui teatud helisid ja sõnu (mantrad) öelda päevas korduvalt, tekib inimeses positiivne energia. Mantra on püha, maagiline silp või õnnetoov häälik, mida kasutatakse meditatsioonis, jumalateenistustel jne. Seda öeldakse: ,,om mani padme kum", mis tähendab: ,,Oo kalliskivi lootoses". On olemas ka palvelipud, millele kirjutatakse palved ja paigutatakse tuulisesse kohta. Lisaks veel palveveski, mis on silinder, mille sees on rull, millele on kirjutatud tuhandeid palveid. Sangha on munkade või nunnade klooster, mis asub templi juures, kuhu saab minna igapäevaelu askeldustest eemale.
Üleannustamisel tekib hirm, segasus, tugev paanika, ärevus, paranoia ja hallutsinatsioonid. Pikaajalisel kasutamisel eufooria väheneb, samuti nalja- ja naeruhimu. Subjektiivselt tunnetab narkomaan mõtlemisvõime erakordset tõusu, ta võimed oleks nagu tohutult kasvanud. Objektiivselt midagi sellist ei juhtu ja tegelikkuses ta vaid targutab üldiste probleemide ümber. Narkomaan tunneb nüüd järjest suuremat vajadust eemalduda kaaslastest ja olla omaette. Ta tahab mõnuleda vaikses meditatsioonis. Joove kestab 1,5-3 tundi ja lõpeb tuimuse, füüsilise ja psüühilise tühjustundega, uimasuse, unisuse ja unega. Pidev suitsetamine isoleerib ümbrusest. Kanepisaaduste puhul domineerib psüühiline sõltumus, vähesel määral esineb ka füüsilist. Isiksus muutub. Südamehaigused ja kõrge vererõhk on ohuteguriks kanepi suitsetamisel. Skisofreenia ja depressiooni kulg võib halveneda. Sperma hulk ja liikuvus väheneb. Pidurdub ovulatsioon ja loote üsasisene areng, seksuaalne aktiivsus
teid läbistavad. Praegu hakkate nägema kahel pool kõrval kristalle, mis moodustavad vastamisi samuti valguselehtri, ja te olete selle kahe kristalli vahel. Me palume, et see energia, mis teie keha läbistab, läheks sellesse kohta, mis vajab tasakaalustamist, harmoniseerimist ja tervenemist. See energia voolab sellesse kehaosasse ja hakkate seda tundma. Näete, kuidas see haige kehaosa täitub valgusega. Lisaks sellele, et tervendate teile vajalikku kehaosa, puhastatakse selles meditatsioonis kõik teie tsakrad hakkate seda tundma kõhu alaosas II tsakras 4
See on üks hiina kultuuri elemente, mille rinzai koolkond üle võttis ja endale kohandas. Hiinas kasutati teed juba ammu kehaorganite funktsioneerimise harmoniseerimiseks. Chado, mis pole küll rangelt võttes religioosne toiming, on tihedalt seotud zeni vaimuga. Õeldakse, et ,,zenil ja teel on üks maitse". Eisai loodud rinzai zen taotleb spontaanset satorit (jaapani väljend, mis tähendab valgustusele jõudmist), mis saavutatakse kõigisse asjadessesulandumisega meditatsioonis (3). 3.3. Jaapani budistlikud usupühad Jaapani budism matkib mõningal määral sintoismile iseloomulikku pühade (matsuri) pidamise tava. Näiteks peavad mõned budistlikud templid aprilli algul lillepüha, millega tähistatakse Buddha sünnipäeva (8. aprillil). Buddha kuju, mis kujutab teda lapsena, asetatakse lilledega ehitud raami ja osavõtjad kastavad seda veega, mida nad võtavad kuju ees paiknevast kausist (5).
5. Saj levis tee Hiinas ka naudingu allikana ning paljud talupojad kasutasid osa maast tee kasvatamiseks. Jaapanisse saabus tee 729. Aastal Hiina munkade kaudu. Arvati, et tee on abivahend pikkade meditatsioonide ajal aitas ära hoida tukastamise. Eestis hakati teelehti müüma 1695 Tallinna raeapteegis. (3.) 1.1 Jaapani mõju Esimesed teeseemned tõi Jaapanisse budistlik preester Yeisei, kes oli näinud tee väärtust tõusvat Hiinas religioosses meditatsioonis. Selle tulemusena on Yeisei Jaapanis tuntud kui ,,tee isa". Selle varase seose tõttu on teed Jaapanis alati zen-budismiga seostatud. Tee sai peaaegu kohe imperiaalse toetuse ja levis kiiresti kuninglikust õukonnast ja kloostritest Jaapani ühiskonna teistesse osadesse. Tee tõsteti kunstivormiks, mis lõppes Jaapani teetseremoonia loomisega. Selle kompleksse kunstivormi arvatavasti parima kirjelduse kirjutas iiri-kreeka ajakirjanik-ajaloolane Lafcadio
Tiibetis palvetatakse kogu aeg. Tiibetlased palvetavad erilisel viisil nad usuvad, et kui teatud helisid ja sõnu (mantrad) öeldakse päevas korduvalt, tekivad inimeses head võnked. Mantra on püha maagiline silp või õnne toov häälik, mida kasutatakse meditatsioonis, jumalateenistustel jm. Nagu hinduismi nii ka budismi jaoks on tähtsaim silp Om. Seda öeldakse kas omaette või ,,Om mani padme hum.", mis tähendab: ,,Oo kalliskivi lootoses. Seda võib mõista mitmeti. Üks võimalus on, et kalliskivi sümboliseerib dharmat ja
võib arvata nii loogilise positivismi kui ka analüütilise keelefilosoofia rajajate hulka. Maailm on kõik, millega on tegu. Tal õnnestus kõrvaldada filosoofilised probleemid. Pakkus välja korrektse keelekasutuse, 7 põhiteesi koos seletustega. Eetikaloeng eetika on uurimus sellest, mis on hea. Mõiste hea erinevad tähendused. Tähendus on kasutus. Keelemänguteooria keel kui tööristakast. Privaatkeele argument suunatud cogito, ergo sum. Wittgenstein leiab, et Descartes oma II Meditatsioonis kasutab privaatkeelt, mida mõistab ainult ise. Privaatkeelt ei saa olla. Descartes kui ainus mõtleja maailmas ei saa hakata mõtlema, sest tal pole vastest, kellega argumenteerida. Üksikul lausel ei ole enam motet. Korrektse keelejasutuse puhul ei tohi keelemängu segada (religion ja kultuur). Ebakorrektne kui väidame midagi, mille korrektsust ei suuda tõestada. Keelemängud osaliselt kattuvad. Perekondlike sarnasuste mõiste läbiv sarnasus,, terve süsteemi või struktuuri sarnasus
kaovad. Tekib tung liikuda, tahtmine midagi korda saata. Fantaasia on piiritu. Aja jooksul, jätkates kanepi tarvitamist, muutub eufooria tagasihoidlikumaks ja asendub kanepitarbijale tundega, et ta mõistus on eriliselt avardunud. Subjektiivne tunnetus, et võimed on tohutult kasvanud, annab julguse polemiseerida ka väga keerukatel teemadel. Pideval ja regulaarsel kanepitarbimisel asendub kõik eelnev järjest suureneva vajadusega olla omaette, eemalduda ja mõnuleda oma vaikses meditatsioonis. Selles faasis hakkab domineerima kanepi tugevat psühholoogilist sõltuvust tekitav omadus ja isiksuse muutumine on märgatav ning alguse saab sotsiaalse võimekuse langus (Otter 1997, 67- 68). Noore uimastitarvitamine on sageli üheks põhjuseks, miks jäädakse koolist eemale. Uimasti regulaarse tarbimisega langeb peagi õppeedukus, tekib suutmatus koolis rahuldavalt toime tulla. Muutuvad sõbrad, huvide ring kahaneb. Noor hakkab seltsima peamiselt nendega, kes ka ise uimastit kasutavad
Teine ilmselge tõde seostub ülimalt targa, võimsa ja täiusliku Jumala ideega, mille inimene oma mõistuses avastab. Jumala idee allikaks saab olla ainult Jumal ise, sest inimene, olles ebatäiuslik, ei suudaks luua ideed nii täiuslikust olevusest. Nii et teine ilmselge tõde kõlab: on olemas Jumal. Ainukeseks teeks, kuidas mõistust kõigist eksimustest korraga puhastada, on Descartes’i arvates kahtlemine kõiges. Filosoofia esimene printsiip. Esimeses meditatsioonis rakendab Descartes metoodilist kahtlust. Ta kahtleb tunnetuse printsiipides, millele tuginevad kõik tema senised tõekspidamised. Kõigepealt jätab ta kõrvale kõik arvamused, mis on saadud meelte vahendusel. Seejärel jätab ta kõrvale aritmeetika, geomeetria ja teiste sääraste teaduste tulemused, mis tegelevad üldiste asjadega, sest on mõeldav, et jumal (või pigem kuri vaim) võiks teda neis asjus petta. Bacon: (1561-1626)
Kuid võib-olla on see Jumal, kes kutsub meie mõistuses esile ettekujutusi ruumilist ulatust omavatest kehadest, st võib-olla Jumal petab meid? Kuid see oleks vastuolus Jumala tegeliku loomusega. Seetõttu on kindel, et peale mõtleva hinge ja Jumala on olemas ka materiaalne maailm - puud, majad, inimese keha jms. Teine meditatsioon On üks punkt, milles ei saa kahelda, sest isegi jumal ei saaks selles petta. Kui ma mõtlen, et ma olen, siis ei saa selles mind petta. Teises meditatsioonis eeldab Descartes ikka, et kõik, mida ta näeb, on võlts. Tal ei ole meeli, keha, kuju, ulatust, tundeid ehk mitte midagi pole kindlalt teada. Siiski tekib tal küsimus, et kas pole olemas Jumalat või kedagi, kes saadab tema sisse neid mõtteid? Kuid siis tekib jälle küsimus, et kas ta ise ei võiks olla nende mõtete autor? Ometi ütles ta ju äsja, et tal pole meeli ega keha, aga kas tõesti on siis inimene seotud nii oma keha ja meelte külge, et ilma nendeta olla ei saa
Ja näitab, et me püüdleme valgustuse ja juhatuse poole. Palves pöördume küll Jumala poole, aga väga tihti me ei oota ära vastust. Meditatsioon on vabanemine ja tühjendamine tõketest ning laseb meil ühendust saada Jumaliku Jõuga nii vaimselt, mentaalselt kui ka füüsiliselt. Meditatasioon on Jumalale lähedalolek ja häälestab meie füüsilised ja mentaalsed kehad vaimsele Allikale. "Ole rahus ja tea, et ma olen Jumal." Meditatsioonis, milles on tõeline joondumine ja tõkked puuduvad saavad Jumala Loome Jõud tõusta mööda meie kehade vaimseid ja füüsilisi kanaleid ja laiali minna vaimsetes tsakrates. Palve on meditatsiooni ettevalmistaja. Mediteerige regulaarselt, et Elav Jumal teie kehas saaks puhastatud ja pühitsetud. 72. Käesoleva momendi seadus. Aega ei eksisteeri. See, mida me nimetame minevikuks ja tulevikuks on meie teadvuse konstruktsioon. Aja idee on kokkulepe mõtte ja keele vahel, sotsiaalne kokkulepe
valmistuse meetodid vanas Hiinas. Selle töö tohutu määratlev olemus tõstis Lu Yu peaaegu pühakuseisusesse tema eluajal. Imperaatori enda poolt soosituna põhines tema töö selgelt zen- budismil, millesse ta oli pühendatud lapsena. Seda teetseremoonia vormi tutvustasid zenbudistlikud misjonärid hiljem Jaapani impeeriumis. 1.2 JAAPANI MÕJU Esimesed teeseemned tõi Jaapanisse budistlik preester Yeisei, kes oli näinud tee väärtust tõusvat Hiinas religioosses meditatsioonis. Selle tulemusena on Yeisei Jaapanis tuntud kui ,,tee isa". Selle varase seose tõttu on teed Jaapanis alati zen-budismiga seostatud. Tee sai peaaegu kohe imperiaalse toetuse ja levis kiiresti kuninglikust õukonnast ja kloostritest Jaapani ühiskonna teistesse osadesse. Tee tõsteti kunstivormiks, mis lõppes Jaapani teetseremoonia (,,Chano Yu" ehk "kuum vesi tee jaoks") loomisega. Selle kompleksse kunstivormi arvatavasti parima kirjelduse kirjutas iiri-
Mis kadus kõigepealt? Mis moondus? Mis tuli juurde? Kommunikatsiooni on võimalik jaotada ka interpersonaalseks ja intrakommunikatsiooniks. Esimene neist tähendab kõnelemist teiste inimestega (kasutades kas sõnalisi või mitteverbaalseid vahendeid), teine aga iseendaga kommunikeerumist, iseendaga arupidamist. Intrakommunikatsioon väljendub ka päevikupidamises, kunstiteoste loomises, kirjades, meditatsioonis, sisemonoloogis. Mõtle ja analüüsi erinevaid suhtlemissituatsioone. Leia näited kõikidele ülalpool toodud kommunikatsiooni alaliikidele. Missuguseid tähelepanekuid sul on nende kohta veel lisada? Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 43 Kommunikatsioon
annaabi.ee 
