Kanep (0)

Uurimustöö
Kanep
Juhendaja : Helen Oppar
Koostas: Kevin Suurkivi
Varstu 2009
ÜLDANDMED:
Kanep ehk Cannabis üks levinumaid narkootikume, mis näiteks Hollandis on legaliseeritud. Kanep jaguneb omakorda marihuaanaks, hashiseks ja vedelaks hashiseks ehk vedelaks kanepiks. * Marihuaana on kanepi emastaimede kuivatatud ja peenestatud ladvad ja õisikuosad. * Hashis on tavaliselt valmistatud kanepi näärmerakkude vaigutaolisest eritisest käsitsi. *Vedel hashis on valmistatud hashise lahustamisel atsetoonis või alkoholis. Marihuaana sisaldab kanepi narkootilist mõjuainet THK-d kõige vähem, 1%-12%, aga on leitud ka 25% THK-d sisaldavat marihuaanat. Hashis sisaldab THK-d tunduvalt rohkem, umbes 8%-25%. Vedel hashis sisaldab THK-d kuni 60%. Cannabis indica ehk india kanep on kanepi alaliik, mida tuntakse cannabis sativa nime all on laialt tuntud ka meil. Sellest saadakse narkootilist ainet kannabis, millest saadakse omakorda marihuaanat ja hashishit. Eestisse tuuakse kannabist Kesk- Aasiast läbi Venemaa. Eestis kannabist tavaliselt suitsetatakse. Hashisht tehakse kannabise vaigutaolisest sekreedist, seda tehakse ainult taime emasõitest.
NIMETUSED :
MARIHUAANA - travka, trava, anasha, smail, rohi , mari , õis, mant
HASHIS - plastiliin, afganka, maroko
VÄLIMUS :
Kanepivaik meenutab väikeseid pruune klombikesi, kanepi lehed, varred ja seemned meenutavad rohekaspruuni tubakat .
TARVITAMINE :
Kanepist keeratakse sigaretitaoline suits, mida suitsetatakse. Vedelat kanepit ehk hashise õli ka tilgutatakse tavalisele suitsule. Samas võib suitsetada ka paljast kanepit või kanepivaiku (hashist). Vahel suitsetatakse seda spetsiaalsest piibust, ning vahel harvem isegi keedetakse ja süüakse.
MÕJUD :
See lõdvestab inimesi ja annab neile sõbralikuma enesetunde. Inimesed itsitavad, on lõbusad ja tahavad palju suhelda.
MILLISED ON OHUD?
Inimesed võivad endale ette kujutada, et kõik ümberringi räägivad temast ja teevad tema kulul nalja . Kanep võib muuta inimese paaniliseks ja väga kahtlustavaks. Inimesed satuvad kanepit tarvitades segadusse ja võivad sageli sattuda õnnetustesse, näiteks rattaga sõites või teed ületades. Inimestel, kes kasutavad kanepit, on sageli verd täis valgunud silmad, kuivanud suu ja neil on pidev väsimus ning nälg. Võivad tunda peapööritust, ja iiveldust, eriti siis kui kanepit on võetud koos alkoholiga. Nagu tubakaski, võib kanep põhjustada bronhiiti ja kopsuvähki, aga kanepi puhul on risk suurem, kuna kantserogeenset tõrva leidub kanepis rohkem. Kanepi puhul tekib suhteliselt kiiresti psühholoogiline sõltuvus, füüsilist sõltuvust tavaliselt ei esine. Suurtes kogustes viib hashish sonimise ja meeltemuutusteni, tema järjekindel kasutamine aga nürinemiseni, mõistuse allakäiguni.
NATUKE VEEL...
Kanepist saadavaid mõnuaineid kasutati Hiinas juba aastal 3000 e. Kr. Arvatakse, et Hiinast levis kanep Indiasse ja sealt Aafrikasse. Euroopasse tõid india kanepi kasutamise kombe Napoleoni Egiptuse-sõjakäigult naasnud sõdurid 19. sajandi alguses. Ameerika kanepi kasutamine levis Kesk-Ameerika indiaanlaste juurest käesoleva sajandi alguses ka Põhja-Ameerikasse. Just kanep on see taim, millest valmistatakse taolisi narkootilisi aineid, nagu marihuaana ja hašiš.
Kanep on laialt levinud üheaastane kuni 5-6 m kõrgune põõsakujuline taim, mis kasvab nii metsikult looduses kui ka kultuurina kogu maailmas. Laiemalt tuntakse kahte liiki — india kanepit (Cannabis sativa var. indica) ja ameerika kanepit (Cannabis sativa var. americana), mida kohalikud elanikud on iidsetest aegadest kasutanud inimese psüühika mõjustamiseks. Kanepit on kultiveeritud ka kiu saamiseks, seemneid on kasutatud kanepiõli valmistamiseks. Kanepitaimes on kuni 60 alkaloidi, millest tähtsaim on narkootiliselt aktiivne (9delta)tetrahüdrokannabinool (THK). Viimast kasutatakse meditsiinis glaukoomi (rohekae) raviks, kasvajavastastest ravimitest põhjustatud iivelduse ja oksendamise pärssimiseks ning harva ka langetõve ravis . Tal on mõningane valuvaigistav toime.
Kanepist valmistatud narkootiliste ainete (marihuaana, hašiš) suitsetamisel on tunda eripärast lõhna, mis fikseerub riietele, levib lähiümbruses. Suitsetamisel avaldub kanepi toime väga kiiresti (10-30 minutiga) ja kestab väikeste annuste puhul 2-3 tundi. Esmakordsel kasutamisel , isegi mitmel esimesel korral ei kutsu kanepisaadused esile meeldivat elamust ega head enesetunnet, vaid enamasti põhjustavad koguni negatiivset reaktsiooni. Harjumuseni jõudmiseks on vaja läbi teha sissejuhatav periood, mille jooksul tuleb üle saada ebamugavatest kogemustest.
Soovitud toimeks on meeleolu tõus, lõbusus, nalja- ja naerutung, eufooria , üldine kehaline mõnutunne, kergus, aja kulg muutub kiiremaks, mõtlemine liikuvamaks, kujutlused värvikateks. Igapäevased käitumisepidurid kaovad. Mõõdukad annused muudavad kõne segaseks, tekivad mäluhäired, väheneb õppimisvõime, kontsentreerumisvõime (liiklusohtlikkus!). Kanep suurendab söögiisu. Üleannustamisel tekib hirm, segasus, tugev paanika, ärevus, paranoia ja hallutsinatsioonid. Pikaajalisel kasutamisel eufooria väheneb, samuti nalja- ja naeruhimu. Subjektiivselt tunnetab narkomaan mõtlemisvõime erakordset tõusu, ta võimed oleks nagu tohutult kasvanud. Objektiivselt midagi sellist ei juhtu ja tegelikkuses ta vaid targutab üldiste probleemide ümber. Narkomaan tunneb nüüd järjest suuremat vajadust eemalduda kaaslastest ja olla omaette . Ta tahab mõnuleda vaikses meditatsioonis. Joove kestab 1,5-3 tundi ja lõpeb tuimuse, füüsilise ja psüühilise tühjustundega, uimasuse, unisuse ja unega. Pidev suitsetamine isoleerib ümbrusest.
Kanepisaaduste puhul domineerib psüühiline sõltumus, vähesel määral esineb ka füüsilist. Isiksus muutub. Südamehaigused ja kõrge vererõhk on ohuteguriks kanepi suitsetamisel. Skisofreenia ja depressiooni kulg võib halveneda. Sperma hulk ja liikuvus väheneb. Pidurdub ovulatsioon ja loote üsasisene areng, seksuaalne aktiivsus tervikuna , esinevad muutused reproduktiivsüsteemi arengus. Narkomaanide lapsed on oluliselt lühemat kasvu ja kaaluvad vähem, nad on väga närvilised. Narkomaanid on ka nakkuste osas vastuvõtlikumad.
 
Kanepisigarettide põlemisel tekib kolm korda rohkem kantserogeenset tõrva ja viis korda rohkem vingugaasi kui tubaka puhul. Narkootikumi kasutamine põhjustab kroonilist bronhiiti, hääle kähedust, muutust kopsudes.
Kanepist valmistatud narkootiliste ainete käsitlemine on Eestis keelatud. Euroopa Liidus on karistus 5 aastat vanglat omamise ja 14 aastat levitamise eest.
Kanep ehk Cannabis Indica.
Mitmed arheoloogid on veendunud, et esimene kultuurtaim mida muistsed kütid- korilased teadlikult kultiveerima hakkasid oli kanep. Niisiis mitte nisu ega mais vaid kanep, mis on tõesti väga mitmekülgselt kasutamiskõlbulik taim, kusjuures peaaegu kõik taime osad (v.a. juured) on millekski kasutatavad.
1) Varred. Vartest saab vastupidavat kiudu millest on läbi aegade valmistatud köit ja kangast. Seetõttu oli ta veel üsna hiljuti strateegiline tooraine - laevandus ei saanud ilma selleta kuidagi läbi. Sõdade ajal on inglise talupoegadel alati olnud kohustus kasvatada mingil määral kanepit. Kanep tuli aga asendada , kuna meremehed suitsetasid salaja lihtsalt kogu kanepi ära.
2) Lehed. Lehtedest (ja ka vartest) on alati paberit valmistatud. Kõigile õpetati koolis, et paber leiutati Hiinas viis tuhat aastat tagasi. Vähesed teavad, et seda paberit tehti kanepist. Ka euroopas on kanepist paberit tehtud: näiteks Gutenberg trükkis esimese Piibli kanepipaberi peale. Ühendriikide konstitutsioon originaaleksemplarid on trükitud kanepi- paberile. Puidust hakati paberit valmistama alles üsna hiljuti, mis on ilmselt meie õnn, kuna muidu ei oleks kindlasti enam ühtegi metsa alles.
3) Seemned. Seemnetest saab kõrgekvaliteedilist õli mida on kasutatud väga mitmel moel. Toiteväärtus on kõrgem kui mistahes muul taimeõlil ( soja anna küll suurema saagi). Vanadel eestlastel oli mitu traditsioonilist kanepitoitu, kõige kuulsam neist on kindlasti kanepipiim. Põhja-Aafrika rahvastel on kanepiseemnetes keedetud puder sama tavaline nagu meil kaerahelvestest valmistatu. Isegi maitse olla neil sarnane.
4) Õied. Emastaime õied eritavad vaigulaadset ainet (delta-9-TetraHydroCannabinol, THC) mida on juba aastatuhandeid tarvitatud ravimina väga erinevate vaevuste vastu. Alates valudest ja lõpetades psüühiliste probleemidega ( unepuudus jne.). Viimase saja aasta vältel on kannabinoide väga põhjalikult uuritud, kusjuures ei ole avastatud peaaegu mingeid kahjulikke kõrvalmõjusid.
Narkootiliste ainete keelamisega on kaudsed kahjud kolossaalsed: samad pahed mille eest hoiatas Euroopa demokraatia vaimsete alustalade hulka kuuluv filosoof John Stuart Mill oma hiljuti maakeeles ilmunud raamatus "Vabadusest": " ...kas siis seetõttu, et juhtum kuulub nende hulka, mille puhul inimene eeldatavalt käitub omaenese äranägemise hooleks jäetuna kokkuvõttes paremini kui mis tahes viisil ühiskonna poolt kontrollituna; või siis seetõttu, et kontrolli rakendamise katse võib kaasa tuua muid pahesid, suuremaid nendest , mida ära hoitakse. Jutt käib näiteks juhtumist kui alkoholi keeluseadusega, mis püüab ära hoida alkoholi liigtarvitamisega kaasnevaid tervisehäireid, kaasnes nagu automaatselt põrandaaluse struktuuri teke ja väljaarendamine (nn. maffia). See organisatsioon aga omakorda tekitab näiteks automaatrelvade tarvitamisega rahvarohketes paikades hulga suuremaid ja tõsisemaid terviseprobleeme kui mistahes alkoholi kuritarvitamine seda iial suudaks. Sama on lugu ravimitega - senikaua kui tinktuure müüdi apteegis, ei olnud nn. sotsiaalset tellimust narkomaffia järele ja seetõttu ei olnud kellelgi vähimatki põhjust koolide läheduses kokaiini, heroiini, speedi, extacy või kanepiga kaubitseda.
Kusjuures tavaliselt on lubatud koguni reklaamida üht kõige ohtlikumat (rekordiline arv surmajuhtumeid) narkootilist ainet - tubakat. Ma ei tea kahjuks Eesti statistikat, aga USAs raporteeriti 1995 a. ligikaudu 405 000 tubakaga seostatavast surmajuhtumist. Samade andmete järgi sureb igal aastal USAs ca 125 000 inimest alkoholi (liig)tarvitamise pärast. Ka laialt kasutust leidev aspiriin tapab Harvardi Meditsiiniinstituudi (Harvard Medical School) uurija Lester Grinspooni andmetel ca 2000 ameeriklast aastas, kanepi puhul ei ole aga dokumenteeritud ühtegi surmajuhtumit mitte kunagi. Küll aga on arvukalt teaduslikke tõendeid raviefektide kohta umbes sadakonna erineva haiguse puhul.
MARIHUAANA KUI RAVIM :
Aastatel 1840 kuni 1900 publitseerisid Ameerika ja Euroopa ajakirjad rohkem kui sada artiklit Cannabis Indica nimelise rohu (praegu tuntud kui marihuaana terapeutiliste väärtuste kohta. Seda soovitati kui söögiisu stimuleerijat, lihasrelaksanti, analgeetikut, uninutit ja kui krambivastast ainet. 1913 aastal soovitas sir William Osler seda kui kõige paremini rahuldavat ravimit migreeni puhuks.
Tänapäeval on kannabise 5000-aastane meditsiiniline ajalugu peaaegu unustatud. Taime kasutamine vähenes 20.sajandi alguses sellepärast, et valmististe potents oli varieeruv , reaktsioon suu kaudu manustamisele korrapäratu ja alternatiivid -- süstitavad opiaadid ja hiljem sünteetilised ravimid nagu aspiriin ja barbituraadid - muutusid kättesaadavateks. Ühendriikides oli lõplikuks löögiks 1937.aasta Marihuaana Maksuakt ( Marijuana Tax Act). Et ära hoida laialdast kasutamist lõõgastusvahendina tegi see seadus kannabise hankimise meditsiinilisteks vajadusteks nii raskeks, et ravim eemaldati farmakopeiast. Kontrollitud Ainete Akti põhjal on see nüüd kitsendatud tabelisse I ( Schedule I drug) kui aine, millel on kõrge kuritarvitamise potensiaal, millel puudub vastuvõetav meditsiiniline kasutusvaldkond ja mis on ohtlik isegi asjatundjate järelvalve all.
Aastal 1972 esitas Marihuaanaseaduste Reformimise Rahvuslik Organistasioon Narkootiliste ja Ohtlike Ainete Büroole (nimetati ümber Drug Enforcment Agency 'ks - DEA), palvekirja marihuaana viimiseks üle tabelisse II, et seda ravimit saaks legaalselt välja kirjutada. Menetluse käigus ühinesid paljud parteid, teiste hulgas ka AIDSipatsientide Hooldamise Ühing (Physicians Association for AIDS Care). Alles 1986 nõustus DEA seaduse poolt nõutava avaliku uurimusega. Kahe aasta jooksul küsitleti paljusid patsiente ja arste ning tutvustati tuhandeid lehekülgi dokumentatsiooni. 1988 märkis DEA administratiivne jurist Francis L. Young, et marihuaana oma naturaalsel kujul täitis legaalsed nõudmised parasjagu aktsepteeritavates meditsiinilistes kasutusvaldkondades haiguste ravimiseks Ameerika Ühendriikides. Ta lisas , et see on 'üks ohutumaist terapeutiliselt aktiivsetest ainetest, mida inimkond on kunagi tundnud . Tema määrust marihuaana taime viimisest tabelisse II ei vaidlustanud ükski meditsiiniline autoriteet vaid DEA ise 1992 aasta märtsis lükates tagasi kõik palvekirjad, mis taotlesid ümberklassifitseerimist.
Üks marihuaana suurimatest eelistest ravimina on selle märkimisväärne ohutus. Tema toime tähtsamaisse füsioloogilistesse funktsioonidesse on väike. Pole teada ühtki letaalse üleannustamise juhtumit; hiire tapab 40 000 kordne inimesele mõeldud doos. Lihasrelaksandi, uinuti ja analgeetiku kohta on marihuaana tunduvalt vähem sõltuvust tekitav ja väärkasutust leidev kui praegu kasutusel olevad ravimid. On tõestatud, et mariuhaana ei tekita absoluutselt mitttemingisugust psüühilist ega ka füüsilist sõltuvust. Peamine põhjendatud probleem on suitsetamisest tingitud efektid kopsudele. Kannabise suits sisaldab isegi rohkem tõrva ja teisi spetsiifilisi aineid kui tubakas . Suitsetatud kanepi hulk on aga palju väiksem, eriti meditsiiniliste rakenduste puhul.
LEGALISEERIMINE :
USA presidentide isiklikest ülestähendustest nähtub, et USA presidendid Jefferson , Madison , Monroe ja teised suitsetasid hashishit, nagu ka Benjamin Franklin ja Mary Todd Lincoln . President J.F. Kennedy on kirjutanud, et kasutas kanepit oma seljavalude leevendamiseks. Ka Prantsusmaa peaminister Lionel Jospin on tunnistanud (valimiskampaania ajal), et ta on elus kaks korda hashishit suitsetanud ja pakkus välja nõrgematoimeliste uimastite "dekriminaliseerimise" idee. Paljud Ameerika suured juhid ja teerajajad (ka George Washington) olid kanepifarmerid.
Antud hetkel on kanepi suitsetamine lubatud 16's Ameerika osariigis (Ameerikas arvatakse kokku olevat ca 20 milj. kanepi regulaarset suitsetajat) ning ka Hollandis. Hollandist tahavad eeskuju võtta nüüd juba ka Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia , kus on kanepi legaliseerimise probleem juba pikemat aega üleval. Viimasel ajal on see mull eriti suureks paisunud.
Mina isiklikult pooldan täielikult kanepi legaliseerimise ideed. Kui aine on ohutu, tal on suurepärased ravivõimalused, ta ei tekita agressiivsust ega ka sõltuvust ning tema kasvatamine tooks riigile sisse suuri summasid (Hollandi põllumehed teenivad kanepiga aastas 73 miljardit Eesti krooni).
Samas jääb kõigile vaba valik - kes tahab, see suitsetab , kes ei taha, ei suitseta. Ma olen täiesti kindel, et väheneks ka igasugune muu narkootikumi tarbimine, speed ja extacy koos kompanjonidega tõrjutaks turult välja - kes tahaks hakata tegelema ebaseaduslikuma ning kõvasti kulukamate narkootikumidega, kui on olemas legaalne kaup. Idee oleks selline: legaliseerida kanep ning maksustada see aine samamoodi nagu näiteks alkohol ja tubakas - jätta inimestele inimlik valikuvõimalus.
 1976 aastast alates on marijuana kasvatamist , müüki ja väikeste koguste (kuni 30 grammi)omamist Hollandis lubatud. Kuigi tehniliselt illegaalsed, lubatakse tegutseda üle 1000 marijuana edasimüügi äril ( coffee shops ). 
Marijuana vastased seadused kehtivad vaid nendele, kes muutuvad teistele tülikaks või ületavad korduvalt lubatud koguse piire .
On võrreldud kasutajate hulka noorte hulgas nii USAs kui Hollandis. 1994 aasta andmed.
%-s
USA (keelatud)
Holland (lubatud)
Populatsioon
(üle 12 aastased)
31.1
28.5
Noored täiskasvanud
(18-34 a.)
47.3
45.5
Vanemad teismelised
(16-19 a.)
38.2
29.5
Noored teismelised
(12-15 a.)
13.5
7.2
Uurijad on jõudsid selgusele, et dekriminalisatsioonil pole olnud praktiliselt mingisugust efekti marijuana üldisele kasutamisele ja uskumuste ning suhtumise muutumisele marijuana tarvitamises Ameerika noorukite hulgas.
Weed is not actually as bad as everyone thinks. It is like it is because every people has their own point of view on all topics, everyone can't have the same views because then we would not be different from anyone . Weed is a drug but not only a drug it is also a medicine it’s like a painkiller. Even the USA-s presidents have grown weed and they did not take it like a drug but they took it as a medicine so it only is a drug when you want it to be a drug
Siit sain infot: 1. Merit Kopli, "Euroopa arutab uimastite üle", Eesti Päevaleht, 01.10.1997 2. Costa Rican Study , 1980; Jamaican Study, 1975; Nixon Blue Ribbon Report , 1977 3. John Stuart Mill, "Vabadusest" lk. 47, 1995 4. Allan Kiik, "Kanep - moraali ja teaduse igipõline konflikt" internet http://www.kirmus.ee/~mvali/indica/Konflikt.ht m, 1996 aast 5. Internet - http://www.SKY.org/ 6. In the Matter of Mariuhana Rescheduling Petition, Docket 86-22, Opinion, Recommended Ruling, Findings of Fact, Conclusions of Law, and Decision of Administrative Law Judge , September 6, 1988. Washington, DC: Drug Enforcement Agency; 1988 7. Costa Rican Study, 1980; Jamaican Study, 1975; Nixon Blue Ribbon Report, 1977 8. Merit Kopli, "Euroopa arutab uimastite üle", Eesti Päevaleht, 01.10.1997 9. USA National Archives, published reports, 19??, USA 10. Grinspoon L, Bakalar J. Marihuana, the Forbidden Medicine. New Haven , Conn.: Yale University Press; 1993 11. Merit Kopli, "Euroopa arutab uimastite üle", Eesti Päevaleht, 01.10.1997
Pildid: