Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Meditatsioonid esimesest filosoofiast". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
meditatsioonid, esimesest, kehaks, kahtlus, jaatav, eitav, eksisteerimine, teiselt, temata, kujutlus, milleta, tajude, kehaga, jagamatu, tunnetata, vaimustega keha, aga kas tõesti on siis inimene seotud nii oma keha ja meelte külge, et ilma nendeta olla ei saa? Descartes arvab, et on olemas keegi ülivõimas pettur, kes sihilikult teda eksitab, sest kui ta ennast veenab, siis on ta ju olemas, aga see keegi üritab teda eksitada ja arvama panna, et teda polegi olemas. Meditatsioon jätkub keerulise küsimusega, kelleks Descartes ennast varem pidas? Arvata on, et inimeseks, aga kui uurida lähemalt, siis kehaks, kellel on hing. Hinge all kujutles ta midagi peent, nagu tuul, tuli või eeter, mis on laiali levinud keha tihkematesse osadesse. Keha all mõistame seda, mis on mingi kindla kujuga, teda saab liigutada, mida saab tajuda puudutuse, nägemise, haistmise, kuulmise või maitsmisega, aga tal ei ole jõudu. Descartes oli väga üllatunud, kui mõnedes kehades leiti selliseid võimeid. Jällegi arvab ta, et see pahatahtlik pettur on teda selles kõiges eksitanud ja eelnevat polegi päriselt olemas
määral tõelisust, aga et ma ei näe veel piisavalt selgesti, siis püüan magama jääda, et unenäod sedasama tõelisust mulle tõesemalt esitaksid. Niisiis tunnen ära [cognosco], et asjad, mida suudan haarata kujutlusvõime abil, ei puutu teadmisse, mis mul iseenda kohta on; ja vaim tuleb neist asjust 9 väga hoolikalt lahus hoida, selleks et ta tajuks ise oma loomust võimalikult selgelt ja täpselt. Ent mis ma niisiis olen? Mõtlev asi. Mis see on? Teadagi kahtlev, jaatav, eitav, tahtev, mittetahtev, ning ka kujutlev ja aistiv. Seda on tõepoolest palju, kui need kõik minu juurde kuuluvad. Aga miks ei peaks kuuluma? Kas siis pole see mina ise, kes ma praegu kahtlen peaaegu kõiges, kes ma aga siiski midagi mõistan, kes ma jaatan, et see üks on tõde, teisi eitan, ihkan rohkem teada, ei taha petetud saada, paljut kujutlen, ehkki vastu tahtmist, täheldan paljut, mis tuleb justkui meeltest? Kas on neis midagi, mis pole
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL xxxxxxx R. Descartes. Meditatsioonid I, II ja VI raamat Lühireferaat 2012 Iseenda tundmine ja enda parem mõistmine. See on kindlasti üks selline eesmärk, milleni tahaks jõuda iga mõtlev ja filosoofiast lugupidav inimene. Rene Descartes`i meditatsioonid annavad meile selleks tarbeks väga hea ,,töövahendi", mille abil on igaühel võimalus kaevuda sügavale oma sisemusse
MEDITATSIOONID ESEMESEST FILOSOOFIAST RENE DESCARTES Rene Descartes sündis 31.märtsil 1596 aastal Prantsusmaal. Temast sai üks mõjukamaid mõtlejaid inimkonna ajaloos ja teda peetakse kaasaegse filosoofia asutajaks. Järgnevalt toetume tema suurele filosoofilisele tööle "Meditatsioonid esimesest filosoofiast " aastast 1641.Tegemist on tõlkega I, II ja VI meditatsioonist. Teen antud Marju Lepajõe tõlkest kokkuvõtliku ülevaate ja väljendan sinna juurde oma mõtteid. Descartese I meditatsioonis leiame arutelu selle üle, mis on tõeline ja mis mitte? Kas asjad on olemas või on need olemas ainult kujutlustes? Kas jumal on kõikhea või paheline? II meditatsioonis arutleb autor enese olemasolu teemal. VI meditatsioonis on peamiseks teemaks inimese hinge ja keha vaheline erinevus
1 KEHA JA VAIM Sissejuhatus vaimufilosoofiasse Keha ja vaimu probleem. Seda probleemi käsitleme rõhuasetusega moodsal, 20. sajandi filosoofial. Vaimufilosoofia (ingl. Philosophy of Mind) on üks olulisemaid 20. sajandi 2. poole uurimisvaldkondi analüütilises filosoofias. Vaatluse all on mentaalsete nähtuste olemus. Keha ja vaimu vahekorra probleem on iseenesest väga vana, eristus on oluline vähemalt alates Platonist. Kuid probleem on segane, kuna pole ühest selgust, mida vaimuks nimetada (ja kas seda üldse olemas on). Tuleb tähele panna, et filosoofia ajaloos seguneb mentaalsete nähtuste probleem religioosse ja spirituaalse hinge-käsitusega (eriti kristlikus doktriinis, Kreekas enne Platonit väga ranget kehahinge eristust ei olnud). Tasub rõhutada, et moodne vaimufilosoofia ei tegele hinge küsimusega. Kuid isegi ilma uskliku taustata on küsimus vaimust relevantne, sellega seonduvad sellised probleemid nagu teadvus, minasus- e. esimese isiku probleem, meelte ja mõi
ESIMENE MEDITATSIOON Arvamustest, mida saab kahtluse alla seada. Meie meeltes olevatel teadmisel on mingid alustalad, millega me oleme harjunud terve elu. Meile on loomulik, et teamised, mis me oleme omandanud on tõesed ja õiged. Me ei ole nende tõepärasuses kahelnud, kuna kõik tundub loogiline. Samas võib seda võtta kui kellegi tahet, et me nii mõtleksime. Meeled võivad meid petta. Kui me tahame kõigest aru saada, siis peame järelikult tegema maatasa kõik millesse me oleme terve elu uskunud, et mõista mis on õige. Autor toob näite unest ja ärkvelolekust. Inimene näeb unes tõeseid asju, kuna ei ole võimalik kujutleda seda, mida ei ole mõeldud. Seetõttu võib kogu meie reaalne maailm tegelikult tunduda unena. Võib väita, et me oleme ärkvel, kuid seda ei saa tõestada, jah hommikul tegime silmad lahti, käisime pesemas, sõime hommikusööki, aga ei saa välistada, et see on unes toimuv, mitte re
nagu Platon. Oli katoliiklane. Tema teosed on otsesed ja vahetud, mõeldud tema haritud kaasaegsetele inimestele mitte ainult vähestele ülikooli professoritele. Kirjutas prantsuse keeles, mitte ladina keeles nagu siiamaani oli heaks tavaks ja normiks. 1637 ,,Arutlus meetodist" ei äratanud ilmudes märkimisväärset tähelepanu. Trükiti 500 eksemplari, millest autori kätte jäi 200 ja kui D. suri, siis poldud ülejäänud 300-st ka suurt ära müüdud. 1641 ,,Meditatsioonid esimesest filosoofiast" 1644 ,,Filosoofilised printsiibid" õpikulaadne teos Armastas olla kirjavahetuses kuninglike isikutega (mis sai ka hukutavaks) nt. Rootsi kuninganna Kristiinaga, kellega kirjutati armastuse ja tundeid puudutavatel filosoofilistel teemadel, mis viis teose ,,Hingeliigutused" avaldamiseni 1649. Teos liigutas Kristiinat niivõrd, et ta kutsus D. enesele filosoofiat õpetama. Pärast pikka järelemõtlemist D. soostus ja kuninganna saatis sõjalaeva talle järgi
Ja ehkki mul on vist (või pigem kindlasti, nagu ma hiljemütlen) keha, millega ma olen seotud vägagi tihedalt, kuna ühelt poolt on mul ju selge ja selgepiiriline idee iseendast, kuivõrd ma olen vaid mõtlev asi, mitte ulatuvusega keha; ja teiselt poolt on mul selgepiiriline idee kehast, kuivõrd see on ulatuvusega asi, mitte mõtlev, siis on [ometi] kindel, et ma olen tõepoolest midagi muud kui mu keha ja suudan eksisteerida ilma temata.” (Descartes 1996: 1655-1666) Olen mõtlev asi (res cogitans), mitte ulatuvusega asi (res extensa) / Vaimne substants Materiaalne substants Identsete eristamatus Identsete eristamatuse printsiip: A ja B on identsed siis ja ainult siis, kui A-l ja B-l on samad omadused. Kui leidub vähemalt üks A omadus, mida B-l ei ole, siis A ja B erinevad. Ma saan kahelda oma keha olemasolus (kaheldavuse omadus). Ma ei saa kahelda enda olemasolus (kaheldamatuse omadus).
Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 5 MEDITATSIOONID Põhiideed: Descartes alustab esimest meditatsiooni mõttega, et kõik, mida ta kunagi on uskunud, on pettus. Eksiarvamuste hävitamiseks tuleb leida mingi põhjus kahelda põhitõdedes. Aga kuigi saame kõik tõed meelte kaudu, ei saa me kõigis tõdedes siiski kahelda, kuna leidub ka selliseid tõdesid, mida ei saa kahtluse alla seada. Näiteks ei saa kahelda selles, et inimene omab keha. Samas võib
TUNNETUSTEOORIA EKSAM 1. Tunnetusteooria põhimõisted ( teadmine, teadmise tüübid ja vormid, ratsionaalne, empiiriline, apriori,aposteriori, intuitsioon, introspektsioon jt ) Episteme ja doxa Episteme - teadmine, teadus. Doxa - arvamus, uskumus Teadmine ja põhjuslikkus Teadmine on kaasajal peamiselt põhjuslike seoste kindlakstegemine asjade vahel. Öelda "ma tean" tähendabki peamiselt seda, et tean põhjus - tagajärg seost. Samas ei ole põhjuslikkuse probleemil ka kaasajal lõplikku lahendust. A priori ja A posteriori Vastavalt "enne kogemust" ja "kogemuse põhjal" ehk pärast kogemust. Ratsionalistid väidavad aprioorse teadmise olemasolu, st sünnipärast teadmist. Aposterioorne teadmine on sisuliselt empiiriline teadmine, st kogemusele toetuv teadmine (kr. empereia - kogemus, vaatlus) . Kontseptid ja propositsioonid Kontsept oleks kõige rangemas tähenduses m
ja iseseisvalt. Aga milline onmeie idee nendest kehadest? Värvuste, helide ja muude teiseste omaduste ideed on välistatud. Liikumise idee sõltub ulatuvuse ideest,ulatuvuse idee aga tahkuse ideest. Järelikult on võimatu, et tahkuse idee võiks sõltuda kummastki neist. See tähendaks ju, et liigume suletud ringis ja paneme ühe idee sõltuma teisest, samal ajal kui teine jälle sõltub esimesest. Niisiis ei anna meie moodne filosoofia meile mingit õiget ega rahuldavat tahkuse ideed, ja järelikult ka mitte mateeria ideed."Ibid 59. Reaalsuse absoluutne kontseptsioon Moodne filosoofia (mille all siin mõeldakse Locke'i vaateid) nagu ka nn teaduslik maailmapilt eeldavad, et meile on kättesaadav "reaalsuse absoluutne kontseptsioon". See on maailma kirjeldus nagu ta iseeneses, meist sõltumatult on. Ta sisaldab asju ning seoseid, mille abil saab seletada kogu
Nativism – millega sünnitakse ja palju omandatakse elu jookusul. Keha-vaimu käsitusi. Füsikalism – maailmas on üksnes füüsikalised entiteedid. Naturalism – maailma seletamiseks pole tarvis toetuda üleloomulikele asjaoludele. Reduktsionism – mõne valdkonna väidete tõesuseks pealtnäha vajalikud faktid või entiteedid on asendatavad teistliiki faktide või entiteetidega. 2. Dualism(Descartes, Meditatsioonid esimesest filosoofiast) Dualism. Seisukoht, mis käsitleb keha ja vaimu eri liiki entiteetidena. Keha surm ei kujuta endast teadvuselakkamist, kuivõrd vaimu eksistents jätkub. Substantsdualism – keha ja vaim on erinevad loogilised substantsid. Substants: miski mis eksisteerib iseseisvalt; omaduste kandja, olemata ise üks nendest omadustest. Omadusdualism – vaim ei ole substants, kuid on olemas mittefüüsilised vaimsed omadused.
Asi võib toimuda alateadvuslikult. Kunstnikule pole ette antud reegleid milline lõppteos olema peab. Maali üle ei saa otsustada enne selle valmimist · Sartre väidab, et inimene vastutab selle eest, milline ta on? Millega ta seda põhjendab? Kas tema seisukoht pole ebaõiglane nende inimeste suhtes, kes ei ole objektiivsetel põhjustel edu saavutanud? o Eksistents eelneb olemusele. Me tahame eksisteerida ja samas luua kujutlust endast. See kujutlus kehtib kõigi inimeste ja ajastu kohta tervenisti. Seega on meie vastutus palju suurem, kui võiksime arvata, sest see on seotud kogu inimkonnaga. o Eksistents ei vasta inimese objektiivsele olemisele, vaid tema isiklikule, subjektiivsele olemasolule. Selle subjektiivsuse kogemise viisile. Eksistentsialistide jaoks on loomulik elada lähtuvalt subjektiivsusest ning väljendada end subjektiivsust rõhutavatel viisidel, sh kirjanduses, kunstis jne.
Descartes vastas igale traktaadile traktaadiga ning leidis kõigest hoolimata mahti avaldada 1644. aastal üks oma põhiteostest "Filosoofilised printsiibid". 1638 Descartes avaldas raamatu, mis sisaldas kolme esseed matemaatika ja teaduse teemadel ja "Arutlusi Meetodist" ("Discourse on Method"). Nende eesmärgiks oli harida mitte ainult teadlasi, vaid kogu maailma. Aastal 1641 Descartes järgis seda teosega "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" ("Meditationes de Prima Philosophia"). See lühike töö on rohkem metafüüsiline, kui teaduslik ja selle eesmärgiks on kehtestada teatava aluse teadused mis Descartes teatas oma vastasseisus koos Chandoux aastal 1628. See teos avaldati koos vastuväidete ja vastustega koos kuue filosoofi ja teoloogiga (s.h. Thomas Hobbes, Pierre Gassendi ja Antoine Arnauld.) Descartes kirjutas oma viimase teose, "Hinge passioonid" ("Les passions de l'Ame")
igavest, liikumatut, muutumatut ja jagamatut olemist maailma materiaalseks aluseks. Ta samastas olemise mõtlemisega, põhjendades seda väitega, et mõelda saab ainult olevast. Platon rajas olemise idealistliku käsitluse, mille järgi tõeliselt on olemas ainult ideed, materiaalne maailm on ideede "vari". Aristoteles kasutas terminit "olemine" mitmes tähenduses. "Ühelt poolt tähendab olemine asja olemust, midagi kindlat, teiselt poolt omadust, hulka või mõnd muud asja kohta öeldavat. Esmalt tähendab olemine asja seda külge, milles väljendub tema olemus (kui tahame öelda, milline on asi, siis ütleme, et ta on hea või halb, kuid mitte seda, et ta on 3 küünart pikk või et ta on inimene; aga kui tahame öelda et ta on olemas, siis me ei ütle, et ta on valge, soe või 3 küünart pikk, vaid et ta on inimene või jumal) ... Olemus on olemine
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alu
Küsimused René Descartes’i teksti “Meditatsioonid esimesest filosoofiast” kohta (Tähtaeg 11.09.14) 1. Milline on inimese olemus Descartesi järgi ning milliste põhjendustega eristab ta inimese olemust tema kehast? 2. Kirjeldage, kuidas toimub Descartesi järgi info liikumine vaimu ja keha (aju) vahel. Millisele põhimõttele see allub? Kehade olemasolu tõestas ta üldse Jumala-olemise argumendiga ning tõi välja selle, et Jumal ei saa olla pettur ja inimese loomuses on paratamatult olla vahel vigane ja ebaloomulik
3) lehed ja viljad rakendusteadused (mehaanika, arstiteadus, eetika) Järeldused: inimteadused moodustavad terviku, terviklikus tuleneb ühisest juurestikust, kasulikkus teaduse puhul (viljad), kuid ilma juurteta ei saa neid. TARKUS ei ole, kui tahad palju vilju (teadmisi), TARKUS on mõistmine kui oskame seisukoha tuletada alustpanevatest printsiipidest. Uue filosoofia rajamine mõistus eksiarvamustest puhastada saab kui kõiges kahelda. (Skeptikutel kahtlus uuristöö tulemus, Descartel alguses kahtlus). Isegi kui kõiges kahtlen, siis üks on kindel: kui ma kahtlen -> Ego cogita, ergo sum (ma=hing mõtlen, järelikult olen olemas). Teine ilmselge tõde: Jumal on olemas. Kolmas ilmselge tõde: materiaalne maailm on olemas (ehk olemas lisaks hingele ka keha). Descartes maailmavaade dualistlik: 1) olemas vaimne maailm (hingega seotud = mõtlemine = res cogitans mõtlev asi)
Hakkas välja töötama kategooriaid ehk mõisteid. Küsimus-vastus vormis. Näiteks: Mis on kõige suurem? V: Selleks on ruum, sest ruum sisaldab kõike. Mis on kõige üldisem? V: Lootus, sest see on ka nendel, kellel mitte midagi muud ei ole. Anaximandros Thalese õpilane. Väitis, et algaineks on apeiron ehk midagi piiritlematut ja määratlematut. Väitis , et loodus, s.h inimene, elab võlgu, ning hävimise ja surmaga maksame kinni kõik oma eksimused ja vead st et eksisteerimine on võlg, mis tuleb tagasi maksta. Tema käsitlus on antropomorfne inimese keskne (andros mees, kreeka keeles). Anaximenes tegi arche osas tagasisammu pidades selleks õhku, kuid kirjeldas esimesena seda, kuidas kvantiteedi muutumine toob kaasa kvaliteedi muutumise (nt õhu hõrenedes tekib tuli, õhu kokku tõmbumisel aga vesi ja maa) 2. Pütaagorlased (Pytagoorlased) Nemad pidasid archeks arvu kogu maailm on arvulistes suhetes, arv ei valeta, arvuga võib
Sellele toetub kõik muu. Filosoofia pakub kaitset. See õpetab eluga hakkama saama o Seneca väidab, et filosoofia orjamine ongi vabadus. Õnnelikku elu võimaldab täiuslik tarkus. Filosoofia ei ole laialtlevinud oskustöö, ta seisneb tegudes (mitte sõnades), ta vormib ja kujundab vaimu, korraldab elu, reeglistab tegusid, näitab, mida teha ja mis tegemata jätta. Ilma temata ei saa mitte keegi elada kartmatult ja kindlalt; iga tund loob loendamatu hulga olukordi, mis vajavad nõu, mida küsida tuleb temalt. Filosoofia peab meile kaitset pakkuma. Ta manitseb meid, et me jumalale meeleldi ja saatusele trotslikult kuuletuksime; ta õpetab meid jumalat järgima ja saatust taluma. Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? (vt. kiri VIII 35, XVI 79)
Kordamine filosoofia eksamiks 1.Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine, praktiline teadmine, teoreetiline teadmine. Loov teadmine on poeetiline teadmine. Teadmine mis aitab midagi ära teha, tekitada, sünnitada.Ala oskusteave. Teoreetiline teadmine - vaid iseenda , mitte millegi muu pärast. Praktiline teadmine (eetiline teadmine) võimaldab hästi ja õnnelikult elada. Sofia käib teoreetilise teadmise alla .Sõnas filosoofia sisaldub sõna philos sõber, armuke ja sõna sophia- tarkus. Filosoofia on tarkusearmastus. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine Jumalikest ja inmlikest asjadest. Teadmine taevalikest ja maistest asjadest. A)Taevased : kehalised ja kehatud. Kehalised: materjaalsed objektid ja 4 olulisemat teadust (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia). Kehatud: jumal või jumalad (teoloogia), hing (psü
Filosoofia 1.loeng MIS ON FILOSOOFIA? I Filosoofia mõiste. Traditsiooniliselt on mõiste tuletatud kreeka sõnadest philein, phileo – armastama ja sophia – tarkus. Keeleteadlased on aga sellele väitele vastu. Sõna philosophia esmakasutus langeb u. 5-4. saj e.m.a. Herodotos (5.saj e.m.a) kasutas verbi philosopheo, kuid see tähendas silmaringi avardamist, mitte filosofeerimist. Pythagoras (6.saj e.m.a) olevat end nimetanud tarkusearmastajaks ja ei lubanud end targaks nimetada, see olla kohane vaid jumalatele. Ka Sokrates (5.saj e.m.a) oli tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (7.-6.saj e.m.a) Filosoofia määratlusi: Simon Blackburn määratleb filosoofiat kui midagi, mis uurib maailma üldiseid ja abstraktseid tunnuseid ja mõtlemise kategooriaid, (F uurib mille abil maailmale läheneme). Elmar Salumaa määratleb filosoofiat kui igasugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil püüab ta jõuda se
Sissejuhatus filosoofiasse: kordamisküsimused eksamiks (kaugõpe, sügissemester 2009) 1) Mis võib tekitada filosoofilist mõtlemist ja filosoofilisi küsimusi? Filosoofilisi mõtlemist võib tekitada kahtlus, igavus ( aeg mõelda ), huvi millegi vastu. Küsimused: mis on õnn? Mis on tõde? Kuidas me teame, et me teame? Kas teadmine on võimalik? Olla või mitte olla? Filosoofia tegeleb mingite probleemide ja küsimustega, kõik need aga on omavahel seotud. Tegeletaksegi nende küsimuste ja probleemide arutamisega. Fil. Mõtlemine algab aga fil keskkonna korrastamisest, mõistetest arusaamisest. Fil tegeleb eluga, vastuste otsimisega. Fil püüdleb sügavuse
toetuvad printsiipidele, mis on tuletatud teistest printsiipidest, mille aluseks on kolmandad printsiibid jne, kuni jõuame punkti, millest edasi meie meeled ei taju, kuigi see punkt on tegelikult veel lõputult jagatav. Meile on seega kättesaamatu nii kindel teadmine kui ka täielik teadmatus. Inimese piiratus ja keskne asend kahe äärmuse vahel avaldub ka kõigis tema võimetes, sest tema meeled ei taju midagi äärmuslikku. Kuulmine on ühelt poolt piiratud kuuldelävega, teiselt poolt valulävega. Liigne valgus pimestab, liigne kaugus ja lähedus takistab nägemast jne. 2. Mida peab Pascal inimese loomuseks? Millega ta seda põhjendab? Pascal peab inimese loomuseks harjumust. Ta täpsustab isegi, et loomus on esimene harjumus ja harjumus on teine loomus. Ka loomulikud põhimõtted on lihtsalt vanematelt üle võetud harjumuspärased põhimõtted. Pascal põhjendab seda sellega, et kogemus on
kirgastumist vastavalt oma võimetele, see kuninga Theodorichi juures. tähendab vastavalt seisusele, mis tal on olevuste · Kahtlustatuna äraandmises ta vangistatakse ja astmikul, vastavalt tasandile, kuhu Jumala mõte on mõistetakse piinarikasse surma. ta hierarhiliselt paigutanud. Kiirgusest alguse saanud universum on särav, kaskaadidena langev · De consolatione philosophiae voog ja esimesest Olendist välja voolav valgus Filosoofia lohutusest paneb oma muutumatule kohale igaühe loodud · Selle teose kirjutab ta vanglas karistust oodates. olenditest. · See on dialoog autori ja Filosoofia vahel. · Esimene kõneleb proosas ja teine vastab luules. · Ent ta ühendab neid kõiki. Armastuse side seob · Teos meenutab Dante Vita Nuovat.
1. Kuidas kirjeldab Pascal absurditunde avaldusi? Albert Camus on öelnud, et inimene omandab elamise harjumuse enne, kui mõtlemise harjumuse. Ühel hetkel hakkab inimene mõtlema argipäevastest toimingutest väljapoole, hakkab mõistma, et maailm on talle võras ning miski maailmas ei samastu temaga. Samuti hakkab inimene mõistma, kui mõttetu on kannatada. Sellisel hetkel avaldub Camus sõnul absurditunne. Inimese vai justkui ärkab ning hakkab mõistma tegelikkust seda, mis on väljaspool seda rutiini ja ärgipäevamöllu. Sellisel hetkel paljastub ka, kui arusaamatu on elamine. See absurditunne sunnib põgenema kas lootusse või enesetappu. Samuti ütleb Camus, et see "iiveldus", mida tekitab inimeste enda ebainimlikkus ning selle ebainimlikkuse teadvustamine ja tajumine, on absurditunde avaldus. 2. Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? Absurditunde põhjuseks peab Albert Camus ühel hetkel pinnale kerkivat küsimust - milleks?. Samuti tülpimust igapäevarutiini
teaduses on kõik lubatud. Tuleb kaitsta ja pooldada pluralismi. Pidas oluliseks teaduse lahutamist riigist. 16. Epistemoloogiline tõeteooria: tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel,tõde kui teadmiskindlus. Ontoloogiline: tekkis vastandus doxa(arvamus)-teadmine. Omistab omaduse olla tõene olevale endale, mitte väitele või teadmisele. Tõe tunnetamiseks vaja menetlust. Skeptikud võitlevad ontoloogilise vastu! Pragmatismi tõeteooria: absoluutseid suhteid eitav, jäädakse terve mõistuse positsioonile, vaadatakse, kuidas saab olla tõde ühiskondlikult kasulik, Tõde on see, mis osutub heaks uskumuste vadkonnas! Koherentsiteooria: tõde on kooskõla erinevate väidete vahel, uue väite võrdlemine olevasolevatega. Korrespondentsiteooria: tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel.eristub empiristlik ja ratsionalistlik seisukoht. Tõestamismeetodid keskpunktis! Descartes- tõde kui teadmiskindlus.
dogmaatilisus sealpoolse suhtes. Inimene võib saada oma usu ning tava- ja rituaalse tegevuse kaudu mõjustada enda ja ühiskonna FILOSOOFILINE MAAILMAPILT tugineb kõige üldisematele abstraktsetele mõistetele, mis enamasti postuleeritakse või tuletatakse mingil järjekindlal meetodil lähtudes tervest mõistusest või vaieldamatust kogemusest, kus võidakse arvesse võtta filosoofilisi tekste. Tunnuseks on kriitilisus ja kahtlus. Probleeme püütakse lahendada loogilise analüüsi ja mõtteeksperimentide abil. Inimese koht maailmas sõltub konkreetsest filosoofiast. Filosoofia jaotusest (Loogika õpetus korrektse mõtlemise reeglitest) Metafüüsika (Andronikus Rhodoselt I eKr.) Ontoloogia olemisõpetus (Epistemoloogia) Epistemoloogia tunnetusõpetus (Teadusteooria õpetus teaduse metodoloogiast) Väärtusteooria (aksioloogia) e. praktiline filosoofia. Eetika moraalifilosoofia
1. Tunda filosoofia valdkondi (metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika) ning mida nad uurivad. Metafüüsika - küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Tänapäeval ei ole metafüüsika populaarne, valitseb relativistlik-liberaalne kõigi arvamuste suhtelisus. Kuna maailm ei ole enam metafüüsiliste küsimuste jaoks avatud, siis elab moodne filosoofia igavesti oma lõppu läbi. Käesoleva kursuse lähtekohaks siiski, et metafüüsika on esimene filosoofia -- mitte ainult ajalooliselt, aga ka tähtsuse poolest. Kõigis filosoofia reformimise kavades on sees varjatud metafüüsika, arusaam oleva tervikust (kuna metafüüsika fundamentalismina ei ole moes, siis sageli nüüd varjatud kujul). Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala positsioon).
Kolooniad, kaubandus. Sinna jõuavad ka teiste rahvaste teadmised. Vaimse horisondi avamine. 6.-7.saj.e.Kr. toimub vaimne pööre - üleminek müüdilt logosele. Mütoloogiline maailmavaade modelleerib maailma omamoodi, see on teatud viis maailma kirjeldada. Logos on seadustemaailm. Enne kujutati mütoloogiliselt. Mütoloogiline maailmapilt on kirja-eelne maailm, palju suulist traditsiooni. Kirjakeelest meelestatud maailm - loogikale alluv. 1)Küsimus maailma esimesest algest ( ). Otsitakse kõikeühendavat alust. 2)Tõde (aleneaa) - mittevarjatuna, tõeselt. Mõiste probleemid. 3)Tegeldakse inimese loomuse ja eetiliste väärtustega. Mis on hea - aratou? Mis on vooruslik - areth? Isiklik õnn? Epohhid: 1)Eelsokraatiline periood - periood kuni Sokrateseni. Mileetose, eelea koolkond, etomistid, sofistid. 2)Klassikaline filosoofia periood - loetakse Makedoonia tõusust. Tähistab segukultuuri. Aleksander Suurest sai alguse valitsejate jumalik
põhjus oleva olemine miks olev on? · loogiline paratamatus · täius kuidas olev on? · liikumatult, liikumine on illusioon · liikuvalt, liikumatus ja püsivus on illusioon milles seisneb / mis on oleva olemine? Mis on filosoofia? alguse küsimus Millest filosoofia algab? · Aristoteles imestusest · Descartes radikaalne kahtlus · Camus absurdist · Bibihhin meeleolust Mis on filosoofia? meetodite küsimus faculty / hingejõud / zanr / vorm meetod võime mõtlemine arutlus õiged arutluse reeglid (loogika) kujutlusvõime kirjanduslik tekst /kõne metafoorid ja kujundid, teksti / kõne retoorilised omadused
loomadest. Inimese peamiseks erinevuseks loomadest peetakse mõistust. Mõistus annab inimesele võime luua erinevaid abivahendeid ning mõelda erinevate probleemide üle. Aristoteles arvates eristab meid teistest loomadest ka võime teha vahet õiglusel ja ebaõiglusel ning headusel ja kurjusel . · Klassikaline filosoofiline antropoloogia vaatleb inimest kui liit substantsi. Kõige levinumate seisukoha kohaselt jaotatakse inimene kaheks substantsiks kehaks ja hingeks. Kõiki kehi, mis suudavad liikuda, loetakse elusateks. Liikumise võime annab kehale hing mida loetakse keha elustavaks printsiibiks. Mõnikord jaotatakse hing veel omakorda kaheks substantsiks kehaliseks hingeks ja Intellektiks. Kehaline hing kui hinge alam osa alla kuuluvad inimese erinevad iseloomujooned ja tunded ja tunnetused. Intellekti juurde kuuluvad aga mõtlemine ning tõe ja õigluse ära tundmine.
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Ol
annaabi.ee 
