MEDITATSIOON Vaimne treening, mis on kasutusel peamiselt idamaistes religioonides (hinduismis,budismis, taoismis, sikhismis jm). Viiakse läbi isiklikult. Välised asjaolud võivad olla enam või vähem tähtsustatud või ka hoopis tähtsusetud (aeg, koht, mediteerija asend, riietus ja abivahendid). Rohkelt meditatsioonitehnikaid. Tegeletud juba antiikajast saati. Eristatakse keskendumisele ja vabanemisele suunatud koolkondi. arenenumate tehnikate puhul kasutatakse erinevatel meditatsiooni astmetel erinevaid tehnikaid. MEDITATSIOON EESTIS Eestis muutus 1990ndatel aastatel EELISED populaarsekstranstsendentaalne Lihtne õppida meditatsioon. Ei nõua keskendust ega pingutust Ei nõua eluviisi või TULEMUSED tõekspidamiste muutust loovuse ja mõtteselguse arengu, Viiakse läbi kaks korda
Meditatsioon on erinevate tehnikate rakendamine meie meelte vaigistamiseks ning neutraalsele kanalile lülitumiseks, kus teadvus keskendub meie igapäevastest mõtetest ja muredest vabale sisemisele reaalusele ning olemusele. *Mis on meditatsioon? Meditatsioon annab meile rahutunde, vaigistab liigsed emotsioonid, teeb meid sensitiivsemaks, valvsamaks, intuitiivsemaks ning vaoshoitumaks. Järjepidev mediteerija kogeb sügavat sisemist rahu ja õnnetunnet. Meditatsiooni eesmärgiks võib olla rahunenud meelega millegi parem mõistmine või arusaamine, aga ka lihtsalt lõõgastumine, rahunemine, puhkus. Paljud pühendumust nõudvad tegevusalad (võitluskunstid, poeesia, maalikunst, teetseremoonia jt) eeldavad meditatsiooni abil saavutatavat teadvusseisundit. *Mida aitab mediteerimine? Meditatsiooni abil saavutatava teadvusseisundi (sanskriti k samadhi, paali k samatha) kohta on palju selgitusi ja kirjeldusi. Uuringute kohaselt (näiteks EEG
Minu kokkuvõtte Descartes'i 6. meditatsioonist. 1. Mis on minu hinnangul antud artikli põhiväide? Minu jaoks on antud artikli põhiväide arusaamine/arusaamatus, kas on olemas füüsiline keha ilma vaimuta ja kui on, siis kas see keha eksisteerib kõigi jaoks ühesugusena või meie vaim ja loomus ka eksitab meid. Sellele leiab Descartes erinevaid võimalikke vastuseid, uurides, kuidas tema tajub ümbritsetavat ja kuidas on vaim ja keha omavahel seotud, kui üldse on. 2. Millised on põhilised argumendid selle väite kinnituseks? Esiteks, ta esitas võimaliku väite, et eksisteerivad ainult matemaatiliselt tõestatavad kehad. Siis ta järeldas, et need kehad eksisteerivad tänu mõistmisele ja kujutlemisele. Ta hakkas mõtisklema, kas ka teised kujutletavad objektid olemas on. Ta mõistis, et objektid, mida otseselt ei näe, vaid tajutakse, on ka olemas aga nende täpsus ei ole kõigil ühesugune. Ta väitis, et kehad, mida ta nä...
Descartes'i 6. meditatsiooni kokkuvõte. Meditatsioonis arutatakse ja uuritakse seda kas materiaalsed asjad eksisteerivad või mitte. Julgelt võib mainida, et autori põhiväide oli minu arvates see, et väliste meelte otsused on ekslikud. Põhiväite argumendid on erinevad. Üheks argumendiks on see, et tornid, mis kaugelt paistsid ümmargused, tunduvad lähedalt hoopis kandilised. Maa pealt vaadates tunduvad kõrgel olevad suured esemed väiksemad, kui algul arvates. Kujutlemiseks on vaja eripärast vaimupingutust, et vaadata kujundite üldist pilti. Kui vaadata kolmnurka oma vaimusilmaga, siis näeme me kolmnurga asemel hoopis kolme joont, mida nimetatakse kujutlemiseks. Ma tajun asju, mis on mõtlemisest täiesti erinevad. See tähendab seda, et erinevad asjad tunduvad erinevates olukordades erinevad. Kuna kehalised asjad eksisteerivad, siis näiteks unes olles võib tunduda kõik tõene, kuid kui ma seda ei tea, siis see pole tõene. Kui a...
Descartes'i 6. filosoofilise meditatsiooni kokkuvõte Lihtsa struktuuri põhjal Antud artikkli põhiväide on ,,ma" olen mõtlev asi. Descartes väidab, et inimene on midagi muud, kui tema keha ja suudaks ilma selleta eksisteerida, ehkki inimene on oma kehaga väga tihedalt seotud on küll mõtlev asi, mis pole piiratud, kuid siiski on selgepiiriline idee kehast ulatuvusega asi, mitte mõtlev. Sellest järeldab, et inimene on midagi muud kui tema keha ja ta suudaks ka ilma selleta eksisteerida. Siinkohal jätab Descartes tõestamata, mis on see ,,midagi muud", millest inimene koosneb? Kuidas see ,,mõtlev" osa meist suudaks ilma kehata eksisteerida, kuna Descartes väidab, et vaimu mõjutab ka aju, mis on siiski ju keha osa? Inimene aistib, et see keha, kus ta ,,eksisteerib" viibib paljude teiste kehade vahel, mis võivad teda mõjutada positiivselt kui ka negatiivselt, mida mõõdetakse tunnete ...
" (II;1645).Tundub, et Descarte jõudis oma mõtisklustes sinnamaale, et polnud enam ühtegi tõde, mida kahtluse alla seada. Et aga kogu senise elu tõekspidamised olid maha lammutatud, siis polnud enam suurt midagi, millele toetuda. Optimistlikult võib vaadelda seda olukorda tühja krundiga, mis ootab uue maja kerkimist. Samas aga on tunda kahjutunnet lõhutud illusioonide ja tõekspidamiste pärast. See väljendub minu arvates Esimese Meditatsiooni viimases lõigus. "Aga see ettevõte on vaevaline, ja mingi laiskus viib mind tagasi harjumuspärase elu juurde. Ja samuti nagu vang, kes ehk unes nautis ebatõelist vabadust, kes hiljem hakkab kahtlustama, et ta magab, kardab, et teda äratatakse, ja andub aeglaselt meeldivatele illusioonidele: nii langen ma iseenesest tagasi vanadesse arvamustesse, ja kardan, et kui rahulikule puhkusele järgneb vaevaline ärkvelolek, tuleb mul järgmine päev veeta mitte mingis valguses, vaid äsja
,,Arutlus meetodist IV osa" Rene Descartes Põhiidee: Tekstis satuvad põhjalikuma arutelu alla mitmed esimeses meditatsioonis mainitud teemad, nagu jumala ja inimeste täiuslikkus, samuti ka eksistents. Põhipunktid: 1. Mõndade maade kombed on väga veidrad, kuid neid kombeid austatakse siiski ja peetakse neist kinni ja neis ei kahelda. Nii on ka inimeste mõtete ja tundmustega- kõik mida me tunneme ja näeme ei saa olla vale. 2. Kui ta pidas kõike vääraks ja ebatõeliseks, hakkas paratamatult mõtlema selle peale, et ta mõtleb, järelikult on olemas. Ta hakkas mõtlema, mis ta on. See, et ta kahtles teiste asjade olemasolus tõestas seda, et ta on olemas. 3. Kui inimene kahtleb, siis järelikult kahtleb ta sellepärast, et ta on ebatäiuslik. Kuna inimene ei ole ainus eksisteeriv olevus teab ta, et temast on keegi täiuslikum. Inimesest saab täiuslikum olla ainult Jumal ja temas ei ole midagi ebatäiuslik...
Descartes: ,,Arutlus meetodist" 1) Kaine inimaru on võime eristada tõde valest ning vastu võtta meie jaoks häid otsuseid. Meie arvamuse erinevus tuleb aga sellest, kuidas me oma mõistust rakendama, milliseid valikuid teeme ja kuidas oma mõtteid juhime, kas produktiivselt või destruktiivselt. Taoline seisukoht on ratsionalistlik kuna eeldab, et inimene eristab õiget ja valet tuginedes enda mõistusele ehk arule mitte aga kogemustele, niisiis teadmised tulenevad meist endist. 2) Descartes teab, et ta on olemas kuna ta on võimeline mõtlema ning keegi ei saa vastupidist väita kuni ta mõtlemast ei lakka. Niikaua kuni inimene on oma mõtete autor on ta keegi, teisisõnu: olematu asi ei saa mõelda. Teiseks väidab Descartes, et kuna inimene kahtleb oma olemuses, siis järelikult kahtlemine teeb temast ebatäiusliku olendi, kelle loomus pärineb mõnest täiuslikust olendist. Argumentide erinevus seisn...
vaid pigem sisekaemus. Välised asjaolud (mediteerimise aeg ja koht, mediteerija asend, riietus ja abivahendid) võivad olla enam või vähem tähtsustatud või ka hoopis tähtsusetud. Ida religioonides on siiski olnud kauaaegseks traditsiooniks, et mediteeritakse istudes. Eksisteerib väga palju koolkondi, mis täpsustavad soovitatavaid asendeid (,,lootose asend" jpt).Olenevalt tehnikast ja kontekstist võivad meditatsiooni tehnikad olla väga erinevad. Eristatakse kontsentratsioonile (keskendumisele) suunatud koolkondi ja vaibumisele (vabanemisele) suunatud koolkondi, kuid see pole ainus võimalik jaotus. Kaugelearenenud tehnikate puhul kasutatakse erinevatel meditatsiooni astmetel erinevaid tehnikaid.Ida usundites enamasti järgitakse traditsiooni või õpetaja juhiseid. Kloostrites toimuvad ühismeditatsioonid enamasti õpetaja või kellegi teise järelvalve all. Tema ülesandeks on
pigem sisekaemus. Välised asjaolud (mediteerimise aeg ja koht, mediteerija asend, riietus ja abivahendid) võivad olla enam või vähem tähtsustatud või ka hoopis tähtsusetud. Ida religioonides on siiski olnud kauaaegseks traditsiooniks, et mediteeritakse istudes. Eksisteerib väga palju koolkondi, mis täpsustavad soovitatavaid asendeid (,,lootose asend" jpt). Olenevalt tehnikast ja kontekstist võivad meditatsiooni tehnikad olla väga erinevad. Eristatakse kontsentratsioonile (keskendumisele) suunatud koolkondi ja vaibumisele (vabanemisele) suunatud koolkondi, kuid see pole ainus võimalik jaotus. Kaugelearenenud tehnikate puhul kasutatakse erinevatel meditatsiooni astmetel erinevaid tehnikaid. Ida usundites enamasti järgitakse traditsiooni või õpetaja juhiseid. Kloostrites toimuvad ühismeditatsioonid enamasti õpetaja või kellegi teise järelvalve all. Tema ülesandeks on jälgida
· Mõtlemisele keskendumine (Kontemplatsioon) · Mõtlemise peatamine · Emotsionaalse seisundi muutmine · Taju muutmine või suunamine EELISED · Lihtne õppida · Ei nõua keskendust ega pingutust · Ei nõua eluviisi või tõekspidamiste muutust · Viiakse läbi kaks korda päevas, 20min Eesmärgid · Lõõgastumine, stressist vabanemine · Rahunemine, valu leevendamine · Puhkus · Erinevates usundites ja traditsioonides võivad meditatsiooni eesmärgid olla aga hoopis teistsugused selgeltnägemine, hinge rännakud, suhtlemine vaimsete jõududega või teiste samal tasemel viibivate inimestega · Paljud pühendumust nõudvad tegevusalad eeldavad meditatsiooni abil saavutatavat teadvusseisundit MEDITEERIMINE IDA USUNDITES · Traditsioonide osa · Järgitakse traditsiooni või õpetaja juhiseid · Ühismeditatsioonid kloostrites, enamasti õpetaja järelevalve all
on seotud aju aktiivsuse alanemise ja teised tõusuga. Järgnevalt käsitleme järgnevaid teavuse seisundeid : meditatsioon, hüpnoos ja sensoorne deprivatsioon. Tervise seisundid Meditatsioon Meditatsioon on vaimne praktika, mis on kasutusel peamiselt idamaistes religioonides. Meditatsioon on üks teadvuse seisundist, mida inimene saab ise esile kutsuda. Selle käigus pööratakse aktiivne, väljapoole orienteeritud teadvus sissepoole, inimesse endasse. Meditatsiooni mõiste katab mitmeid erinevaid meeleharjutusi, milles arendatakse muuhulgas meelerahu, lõdvestumist, ühtesuunatud keskendumist, südamlikku sõbralikkust, kaastunnet, heaolutunnet ja uuritakse tõeluse püsimatut ning omavahelseotud loomust. Tavaliselt valime harjutuses ühe või teise objekti, millele me suuname oma tähelepanu. Selleks võime me kasutada näiteks hingamisaistinguid, kehaaistinguid, helisid, kujustatud kujusid, endale või
alustada teadmiste ülesehitamise päris nullist. Kas ma olen olemas? Millisel kujul ma eksisteerin? Kas see mida ma näen, kuulen ja tunnen, on tegelikkus või kõigest meelepete? Kas need samad meeled ja mõistus, mis on võimeline meile unes kujutama ükskõik mida ja looma ka tunde, et see kõik on tõelisus, võib seda teha ka näiteks ärkvel olles? Koguaeg? Need on peamised küsimused, mida Descartes endalt küsis ja millele asus vastust otsima. Descartes alustas oma meditatsiooni täiesti algusest. Iseendast. Jättes kõrvale kõik muu, kõik teadaoleva, selleks et oleks võimalik mõista enda olemust ja võimalik loogiliselt ning selgelt asuda oma mõttemaailma uuesti üles ehitama. Descartes alustas selles, et seadis kahtluse alla oma mõistuse ja selle, mida see talle ütles, milliseid tundmusi tekitas. Me oleme saanud kõik, mida senini pidanud tõeseks, kas oma meeltest või meelte kaudu, samas aga oleme nii mõnigi kord taibanud, et meeled võivad meid ka petta
Sissejuhatus Rene Descartes`i "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" raamat ilmus esimest korda 1641. aastal. Selles referaadis on kasutatud kolme osa esimest, teist ja kuuendat meditatsiooni. Esimeses meditatsioonis räägib Descartes arvamustest, mida saab kahtluse alla seada. Põhiprobleemiks kujuneb see, kas inimese meeled petavad või on nad tõesed? Teine meditatsioon räägib inimvaimu loomusest: et ta on tuntum kui keha. Selle põhiküsimuseks kujunes, kas inimene on niivõrd seotud oma keha ja meeltega, et ilma olla ei saa? Kuues meditatsioon räägib materiaalsete asjade eksistentsist ehk erinevusest inimese hinge ja keha vahel
· 9) Olen tundnud, et on olemas mingi kõrgem jõud, mis minu elu juhib ja mind ohu korral kaitseb · 10) Olen viimase 5 aasta jooksul palvetanud või osa võtnud jumalateenistusest Uus vaimsus EUU 2010, RSE 2014 80 70 60 50 40 30 eestlased 2010 20 eestlased 2014 10 0 Uue vaimsuse faktor (eestlased) RSE 2014 · 1) Olen viimase 5 aasta jooksul tegelenud jooga, meditatsiooni, vabastava hingamise, reiki vms.-ga · 2) Mul on huvi tulevikus midagi sellist (joogad, meditatsiooni, vabastavat hingamist jms) proovida · 3) Loen kirjandust vaimsest enesearengust, joogast, küllusest või muust seesugusest · 4) Osalen mõnes vaimses ühenduses · 5) Keegi minu lähedastest sõpradest või pereliikmetest tegeleb vaimse enesearenguga loeb vaimset kirjandust või tegeleb vaimse praktikaga: näiteks jooga, meditatsiooniga, vabastava hingamise vms
Õige tegu ( tuleb lähtuda sellest, mis on õige ja mis vale), 5. Õige eluviis ( ei pea ametit, mis kahjustaks loomi või põhjustaks verevalamist), 6. Õige püüdlemine ( kindel meeleolu, tuleb vältida kahjulikke mõtteid), 7. Õige mõtlus (mediteerides tunnetab inimene oma keha ja mõtteid), 8. Õige keskendumine (annab võimaluse eralduda 5 halvast teost ja avastada paremat.) Esimesed kaks astet on seotud õige tunnetusega, kolm järgmist õige moraaliga ning 3 järgnevat meditatsiooni kõrgeima astmega. Samuti järgivad budistid 4 üllast tõde, millest kõneles Buddha oma esimesel jutlusel. Nende mõistmiseks peab mõistus olema rahus. Esimene üllas tõde- kannatus on olemas. Teine üllas tõde- kannatusel on põhjus. Kolmas üllas tõde- kannatusele saab teha lõpu. Neljas üllas tõde- kannatusest vabanemisele viib kaheksaosaline tee. Budistid usuvad ka, et kõik, mis kuskil eksisteerib, allub karma seadusele ehk teisisõnu põhjuse ja tagajärje seadusele
Budism Referaat Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus Budismi määratletakse erinevalt, mõned autorid räägivad budismist kui ühest religioonist omasuguste hulgas. Teised näevad selles põhiliselt filosoofiat eksistentsi probleemide mõistlikku ja läbimõeldud käsitlust, kujutades budismi pigem intellektuaalse ja külmalt ratsionaalse õpetusena. Kolmandad näevad selles eelkõige teraapiat ning peavad budistlikku meditatsiooni ravimiks meie ühiskonna hädade vastu. Antud teema valisingi just selle mitmetahulisuse, huvitava maailmavaate ning budistide iseääraliku kultuuri tõttu. Oma töös keskendun eelkõige budismile üldiselt, kuna budismi liike on väga erinevaid ja kõigi nende käsitlemine oleks väga mahukas. 1.Budismist üldiselt Budismiks (ka buddhism, budalus, buda usk) nimetatakse Buddha Skjamuni filosoofiat ja
Kompuutertomograafia (CAT) mõõdetakse kiiritusintensiivsust Positronemissioonitomograafia (PET) uuritakse aju tegevuses, saab määrata, millised ajuosad on mingi tegevuse korral aktiivsed. 12. Meditatsioon Meditatsioon on vaimne praktika, mis on kasutusel peamiselt idamaistes religioonides. Samasisuline praktika ja selle teisendid on vähemal määral kasutusel ka kristluses, judaismis ja islamis ning väljaspool religioosset konteksti. Meditatsiooni eesmärgiks võib olla rahunenud meelega millegi parem mõistmine või arusaamine, aga ka lihtsalt lõõgastumine, rahunemine, puhkus. Erinevates usundites ja traditsioonides võivad meditatsiooni eesmärgid olla aga hoopis teistsugused (selgeltnägemine, hinge rännakud, suhtlemine vaimsete jõududega või teiste samal tasemel viibivate inimestega, levitatsioon, metamorfoos, teleportatsioon jne). Paljud pühendumust nõudvad tegevusalad (võitluskunstid, kalligraafia,
39-aastaselt emigreerus ta Ameerikasse, et viia kundalini jooga õpetused läänemaailma. Ta oli suurepärane õpetaja ja tervendaja ning ta oli hipipõlvkonna poolt armastatud. Ta on loonud ülemaailmse organisatsiooni 3HO, mis tegeleb endiselt Kundalini jooga edendamisega maailmas, samuti on tema algatusel loodud Kundalini Jooga Teadusinstituut. Kirjuta mantrad millega alustad ja lõpetad kundalini jooga tundi või oma isklikku praktikat kriyat ja/või meditatsiooni. Võid kirjutada oma sõnadega või materjalidest mida need mantrad tõlkes lühidalt tähendavad. Kundalini jooga tundi alustan ja lõpetan nii: aad guray nameh jugaad guray nameh sat guray nameh siri guru dayvay nameh Tõlkes tähendab see järgmist: ma kummardun ürgse tarkuse ees ma kummardun tõelise tarkuse ees läbi aegade ma kummardan ainuõige tarkuse ees ma kummardan nähtamatu võimsa tarkuse ees Kirjuta millised tööriistad on sul endal olemas ( nimeta vähemalt 3) oma
Milliste filosoofia tegemise tehnikatega te selle kursuse jooksul kokku puutusite? -Kuidas kirjutada filosoofilist esseed? -Arutlus (loogikareeglite järgimine) -Naerule apelleerivad tehnikad 8. Milline on filosoofilise teadmise loomus? Teadmine tähendab suuta tões seista (Heidegger). Teadmine, mis suudab argiteadmise küsimuse alla seada, selles kahelda ja uusi teadmisi luua. Tuleb arvesse võtta selle negatiivset funktsiooni. Küsimused Descartes'i 2. meditatsiooni kohta: 1. Kuidas tõestab Descartes "mina" olemasolu ja millistele argumentidele see tõestus toetub? ,,Mina" on olemas, sest keegi pettur, ülimalt võimas eksitab seda mina. Eksitagu palju tahab, ,,mina" ei kao ära nii kaua, kui me ise mõtleme, et oleme olemas. ,,Mina" on olemas, on tõde niikaua, kui me seda sõnas väljendame ja vaimuga haarame. 2. Millist rolli mängib selles tõestuses keha? Miks?
Gong pärineb Kaug-Idast ja on suur sissepoole painutatud servaga pronksketas, mida lüüakse nuiaga. Nuid on haamrikujuline aga pehme otsaga pulk.Gong on taldrikukujuline metallist muusikariist, heli kõrgus oleneb gongi läbimõõdust. Rahvaste muusikas leidub ka määratlemata helikõrgusega gonge, kuid tänapäeva sümfooniaorkestrites kasutatavad gongid on kindla heli kõrgusega. Kasutatakse meditatsiooni vahendina. Hiinas gongiga peletati eemale kurje vaime.Gongil on oluline osa paljudes usundeis. Hiinas kui algasid turniirid oli komme lüüa vastu gongi et kõik teaksid et võitlusturniir algas. Isegi praegu mõneid mänge enne ei alusta kui kõlab gong. Londonis aastast 1929. kasutatakse laevadel gongi helisignaalide andmiseks udus (udusignaalid) ning kutseks lõuna- ja õhtusöögile. Räägitakse et mõned gongi helid lõdvestavad, errutavad vereringet, vabastavad pingest.
kinnipidamise vajalikkusest lahknesid, tekkis mitu koolkonda. Aja jooksul toimus mitmeid jagunemisi. Umbes 1. sajandil eKr toimus lahknemine, mille tulemusel tekkis kaks suunda. Buddha originaalsangast eraldunud mungad hakkasid ennast nimetama mahajaanaks (suur sõiduk, tee) ja Buddha originaalsangat halvustavalt hinajaanaks (väike sõiduk, tee). [2] 10 Meditatsioon Meditatsiooni ehk mõtluse ülesanne on meele puhastamine. See seob meditatsiooni Buddha keskse sõnumiga: meie ebamugavuse põhjus seisneb meie ihades, kolmes ebaterves alges- ahnuses, ihas ja meelepettes. Budismis on olemas palju meditatsioonimeetodeid, kuid need saab ühendada kaheks peamiseks, praktikas kasutatavaks meditatsiooniks: 1. Tüünusemeditatsiooniks: Tüünusemeditatsioon on omane mitte ainult budismile.
..................................... III Täida lünktekst. Teadvuse seisund, mida inimene ise endale esile saab kutsuda nimetatakse ................................. Mediteerides pööratakse väljapoole orienteeritud .................. inimesse endasse. Uuringute kohaselt erineb see nii ärkvelolekuteadvusest kui ka unenägemise ja sügava une ajal esinevast teadvusseisundist teadvus on meeltest ...................... ja väline ärritaja ......................... aju elektrilisi laineid. Meditatsiooni eksisteerib ................ liiki: ühed võimalikest on .............................. ja ......................... Meditatsioon annab tänapäeva inimesele võimaluse nii .................................... kui ka ....................................... Idamaade religioonides on meditatsioon ........................ osa.
arendamine, töö efektiivsuse tõstmine. Need ei ole väga head mediteerimise motiivid, aga nad sobivad siiski. On mediteerijaid, kes igatsevad teatud psüühilisi võimeid võimu maise vara üle. Kui sellise motiiviga mediteerida, siis pole see tegelik mediteerimine, vaid üksnes meelemäng. Arvan, et see on piisav vastus miks mediteerida (7.). 4 Meditatsiooni kui tegevuse käigus otsivad paljud vastuseid suurtele maailma müsteeriumitele ning mõnikord need ka leiavad kuid kas selle sama tegevuse kaudu ei saaks leida vastust ka küsimusele miks mediteerida. On ju Albert Einstein kunagi öelnud: ``Olulistele küsimustele ei saa leida vastust samal mõtlemise tasemel, kus me need esitasime.`` 2. MEDITATSIOONITEHNIKAD Meditatsioonitehnikad on väga lai teema. Kõigest rääkida oleks võimatu. Lühidalt aga saab seda kirjeldada
inimese sisemaailma. Esiteks on olemas kontsentratsiooni tee. Inimene istub vaikselt ja koondab tähelepanu ühele asjale-mantrale e pidevalt korratavatele palvetele, mingile pildile, küünlaleegile või siis mandale-kujutisele, mis on konstrueeritud nii, et pilk jõuab ikka ja jälle pildi kekspunkti. Tulemuseks inimese lõdvestumine. Teise tee puhul koondatakse meelte välisärritajatest vabastamiseks tähelepanu keha seisundile, aistingule. Siin üritatakse meditatsiooni abil laiendada argielu teadvustamist. 13. Hüpnoos • on teadvuse seisund, mida iseloomustavad tugev lõdvestumine ja äärmiselt suur vastuvõtlikus sisendusele. Hüpnotiseerija viib hüpnotiseeritava unesarnasesse seisundisse, veendes teda lõdvestuma, unustama välised asjad ja keskenduma hüpnotiseerija soovitustele. Kui inimene on lõdvestunud, annab hüpnotiseerija mõne lihtsa korralduse. 14. Sensoorne deprivatsioon
Siddhrtha, nagu printsile kohane, õukondlikus luksuses. Alles 29-aastaselt sattus ta esimest korda elus inimlike kannatuste tunnistajaks, nähes rauka, haiget ja surnut. Saades innustust ja inspiratsiooi ühelt erakult ja joogilt, kes oli hüljanud maised kiindumused ja saavutanud hingelise rahu, ütles Siddharta lahti luksuslikust printsielust, et otsida vaimset virgumist ja ülimat teadmist olemasolu loomusest, millega käib kaasas vabanemine kõigist kannatustest. Pärast pikka aega kestnud meditatsiooni Põhja-Indias Varanai lähedal tänapäeva Bodh Gaya jõudiski ta virgumisele, ning sai budaks (buddha) ehk virgunuks.Budism õpetuse järgi oli enne Siddhrthat elanud meie maailmas juba neli nn maist budat: Dipankara, Krakutsanda, Kanakamuni ja Kasjapa.Saavutanud Valgustatuse ehk virgumise, hakkas Buddha kuulutama enda õpetust, kuidas vabaneda sansaaras kannatustest. See õpetus ehk dharma algas nelja õilsa tõe ja kesktee kuulutamisega. Neli õilsat tõde avaldas Buddha
Vaimne praktika Sisekaemus Mediteeritakse istudes Erinevates koolkondades erinevad tehnikad Jälgitakse traditsioone ja õpetaja juhiseid Ühismeditatsioonid ja ka üksinda Budistlik meditatsioon tee meelerahu ja ületava mõistmiseni Arendatakse meelerahu, lõdvestumist, ühte suunatud keskendumist, südamlikku sõbralikust, kaastunnet, heaolutunnet Et saada valgustatuks, vabastada lõplikult meeled ja jõuda nirvaanasse Suunatakse tähelepanu mõnele objektile Budistliku meditatsiooni abivahenid Mantra Mandla Hingamistehnikad (nt pranayama) Kehaasendid (nt asana) 8-osaline tee Saavutatakse mediteerimise teel ja lõpptulemuseks on jõudmine nirvaanasse. 8-osalise tee astmed: 1. täiuslik nägemus 2. täiuslik tunne 3. täiuslik kõne 4. täiuslik tegu 5. täiuslik eluviis 6. täiuslik püüdlus 7. täiuslik teadvustamine 8. täiuslik keskendumine Kuidas alustada mediteerimisega? 1. Leia aega mediteerimiseks. 2
(Eliade 1987: 299-300) Mitmed taoismi voolud otsisid pikaealisuse saladust, isegi surematust, nende meetodid olid ainsad erinevused neil otsingutel. Kuigi filosoofid tundsid elu/tervise parandamise füsioloogilisi meetodeid, tuginesid nad siiski peamiselt müstikale ja ekstaasile, mis aitas sellest maailmast põgeneda. Hilisemad koolkonnad taoismis õpetasid erinevaid meditsiini, hügieeni, alkeemia ja maagia võtteid, millel oli ikka üks eesmärk. (Eliade 1987: 289) Meetodeid Seotuna meditatsiooni ja mõtisklustega olid hingamisharjutused ja dieedid olulised osad pikaealisuse saavutamisel. Tõhusus arvati peituvat nende tehnikate ringlust puhastavas toimes, see vabastavat keha ebapuhtusest ja hellitab ürgset hingamist. (Eliade 1987: 301) Kõige silmapaistvam tehnika surematuse otsinguil on vast alkeemia. Võib eristada kahte tüüpi alkeemiat: wai-tan (väline alkeemia) ja nei-tan (sisemine alkeemia, meditatsioonid)). Huang-ti'd seostatakse pikaealisuse tehnikate leiutamisega
Religioosne Taoism Hanai dünastia ajal (206 eKr-220 pKr) muutsid varastes tekstides esitatud filosoofilised taoistlikud ideed religiooniks. Laozid nähtikui jumalat ja neid, kes tema õpetusi hästi tundsid, peeti meistriteks, kes võisid juhtida teisi surematusele. Järgnenud sajandite jooksul taoism muutus, hõlmas uusi sekte, rituaale, arendas meditsiinilisi ja maagilisi praktikaid, mis pidid elu pikendama, ning tutvustas meditatsiooni. Tangi dünastia ajaks (618-907) oli taoism muutunud õukonnas populaarseks, riik toetas templeid ja "Daodejingi" õpetati riigiteenistujatele. Riigi toetus religioonile jätkus ka Songi ja Yuani dünastia ajal (960-1368). Quanzheni koolkond (13.sajandil) nägi kõigi kolme Hiina peamise religiooni taoismi, konfuatsianismi ja budismi tähtsust ning julgustas inimesi lugema nende kõigi tekste. See avatus teistele
3. Vaimsuse koobas (Dongshen): Kolme Valitseja (Sanhuang traditsiooni) tekstid. Tao meistri madalaim aste. DAODEJING & ZHUANGZI "Daodeijng" ("Raamat teest ja väest", / "Kulgemise väe raamat" ) on taoismi põhiteos Daodeijng'i autoriks peetakse vana pärimuse järgi Laozi't Teine tähtis teos on "Zhuangzi" (pärimuse järgi samanimeliselt autorilt; teadlaste arvates erinevatelt autoritelt TAVAD JA PÜHAD Enesearendamine meditatsiooni kaudu Ohvriandide toomine templis Abielu traditsioonid oluline roll astroloogia Matusetraditsioonid surnu ühendamine surematutega ALLIKAD WIKIPEDIA "USUNDID" "ENEKE4"
juudikoguduse liiikmetel. · Palvuse asemel käiakse sünagoogis, kus traditsioonilisest toimub individuaalne õppimine, seega midagi rammatukogu taolist. Siin õpetab üks õpetatud mees neid, kes on vähem õppinud, mis teeb selle kooli taoliseks. Seal kohututakse, et arutada kogukondlikke probleeme, mis teeb selle koosoleku saaliks. Alati ei vaja sünagoog rabit. · Juudid loevad oma palveid väga kiiresti ja väga vaikselt. See on rohkem meditatsiooni abistamiseks, olles midagi mantra taolist · Juutide jumal Jahve ei vaja palveid. · Teda arvatakse kõike teadvat ning sellepärast pole vaja talle palveid oma otsuse muutmiseks. · Judaismi arusaamade järgi õpetab Jumal meile pidevalt eristama tõde valest. · Iga päeva igas minutis annab ta inimestele teadmisi ja arusaamist. · Jumal on inimese käekäigust pidevalt huvitatud. · Mida rohkem inimene seda teab, seda targemaks, tervemaks ta muutub.
HINDUISTLIKU TAGAPÕHJAGA USUNDID 1. Transtsendentaalne meditatsioon. Algselt vaimse taassünni liikumine. Alla kuuluvad Loova Intelligentsi teadus ja Maharishi Internatsionaalne ülikool jt. Rajaja: Maharishi Mahesh Yogi = Tema Pühadus, Suur Tark. = MMY kogudus. Väitis, et õppis Šri guru Deva juures. 1965 Akadeemilise Meditatsiooni ühing. 1970 Maharishi Rahvusvaheline Ülikool. Harrastajad väidavad et see pole religioon, seega soodsad levikuvõimalused. Kasutab palju teaduslikke termineid (usaldusväärsus). Mediteerimine ja mantrad. Eitatakse kristlikku lunastust. Eesmärgiks rahu, lõõgastus, loovus, õppimisvõime. Ühendväli ja kooskõla loodusega. Indiviidi rahu on maailmarahu alus. Maharishi efekt=koos mediteerimisega keskkonna mõjutamine ehk vähem liiklusõnnetusi, paremad otsused
1.lugesin läbi Descartes'i 2.meditatsiooni ning rakendasin selle peal erinevaid tõlgendustehnikaid. Kõige paremini sobisid mulle enim levinud Teksti tõlgendamise tehnikad: Olulise allajoonimine, teksti liigendamine alateemadeks ja lühikokkuvõtte kirjutamine. See andis mulle kõige parema tervikliku pildi teksti sisust. Edaspidi hakkan kindlasti kasutama olulise allajoonimist ja teksti alateemadeks liigendamist. 1a)Eelnevalt oskasin ja rakendasin tehnikaid : olulise allajoonimine, teksti liigendamine alateemadeks, lühikokkuvõtte kirjutamine, mõttekäikude übersõnastamine. 1b)Juurde õppisin jooniste -ja mõisteskeemide tegemise ning hermeneutilise ringi tehnika. Esimest ei ole varem rakendanud ja teisest lugesin esmakordselt. 2. Kokkuvõte Descartes'i "Arutlus meetodist" 4. Osa Väited: 1)Pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 2)Kui mõtelda, siis peab ka olema. 3) Tunnetada on t...
Olles kas siis unes või ärkvel on kaks pluss kolm ikka viis. Need nii ilmsed tõed satuvad siin kahtluse alla. Ka kõikvõimas Jumal on vaid paha vaim kes kõige üle valitseb. Kõik mida tunnen- näen on ekslik ja ei ole ilmsi. Selline ettevõtmine kõike kahtlustada viib selleni, et keegi kes arvab, et ta magab kardab, et teda äratatakse. Ja nii on ka autor seda meelt, et antud ettevõtmine on vaevaline, langedes tagasi vanade harjumuste juurde. II meditatsioon Mõeldes eelneva meditatsiooni peale ja jätkates seda sama teemat on autor ikka arvamusel, et kõik mida ta näeb on võlts. Tõde on see, et mitte miski pole kindlalt teada. Samas, kui on keegi kes mind pidevalt ja sihikindlalt eksitab, siis pean olemas olema ka mina on autor arvanud. Ehk siis inimene kel on keha, kes toitub, kõnnib, aistib ja mõtleb. Kui aga ka see on kõik väljamõeldis jääb üle vaid mõtlemine. Kujutlemine mõtlemises aga peaks samuti tõene olema, kui kujutlusvõime ise moodustab osa mõtlemisest
Isegi kui muremõtted tekivad, puudub neis tavapärane intensiivus. Mediteerija suudab mõtteid justkui eemalt jälgida, neisse uppumata ja nendega samastumata. Tulemuseks on see, et ebameeldivaid emotsioone suudetakse esile manada üha vähem. Kõige aluseks jääb mõtteis ja tunnetes valitsev sügav rahu. 3 Võimalikud muremõtted liiguvad nagu pilved üle päikese palge ja asenduvad meelerahuga, mis saavutatakse vaid endaga rahujalal olles. Meditatsiooni ei tohiks kunagi pidada eraldiseisvaks tehnikaks, millele ennast allutada, nagu paljuski toimub võõrkeele või arvutioskuse omandamine. Sisuliselt on meditatsioon millegi meis alati olemas olnu taasavastamine, pooleli unustatud lehekülgede avamine ammu armastatud, kuid hüljatud raamatus. See ei tähenda, et meditatsiooniga pöördume tagasi lapsemeelsusesse. Meditatsioon ei nõua elukogemstest loobumist või mõttejõus kahtlemist. Ei ole vaja muutuda
pahatahtlikkus, lodevus ja unisus, rahutus ja vaimne murelikkus ja kahtlemine. Lõpuks jõutaks meelerahu ja ärksuse seisundisse, mis toob kaasa kirgastumise, nirvaanana. Kaheksaosaline tee on viimane Neljast õilsast tõest ning jaguneb omakorda kolmeks. Õige arusaam ja õige meel viivad tarkuseni, õige kõne ja õige tegutsemine kuuluvad eetika juurde. Õige püüdlus, õige ärksus (tähelepanelikkus) ja õige keskendumine on mõtluse (meditatsiooni) osad. Viis esimest on mõeldud nii munkadele kui ilmikutele, viimased kolm aga vaid munkadele. Õige tähelepanelikkus on hinnangutest vaba, enesekesksuseta pidev tähelepanu pööramine budistlikule teele, igapäevatoimingutele ja teistele olenditele. Pidev tähelepanelikkus on avatud, kohanev ja muutuv see kuulub igasse ajahetke. Keskendumine on aga suunatud ühele valitud punktile. Kõik häiriv jäetakse tähelepanuta. ELU MÕTE
nägemisega. Sagedamini esineb lastel, nende vanemaks saades häire kaob. · Freudi (ja tema pooldajate) arvates on unenäod teeks inimese alateadvuse juurde. Manifestne sisu on seotud möödunud päeva sündmustega ja une ajal toimuvaga. Latentses sisus avalduvad inimese alateadlikud soovid ja vajadused. See väljendumine toimub sümbolite kaudu. Freudi arvates on sümbolitel enamasti kindel tähendus. 11. Meditatsioon, hüpnoos... · Meditatsiooni seisundis on aktiivne (väljapoole orienteeritud) teadvus pööratud sissepoole (inimesesse endasse). Inimese aju ei reageeri helidele,lõhnadele,mõtetele jne · Esineb kahte liiki meditatsioone... 1) Inimene istub liikumatult ja koondab tähelepanu ühele asjale - mantrale ehk pidevalt korratavale palvele, mingile pildile, küünlaleegile vms. Kontsentratsiooniga pöörab
Nende käigus aitavad vabatahtlikud arstidel välja selgitada, kas uus meetod toimib ning kas see on patsientidele ohutu. Alles peale seda, kui ravi tulemused kaaluvad üle raviga kaasnevad riskid, lubatakse see meetod tavakasutusse. Täiendavad teraapia vormid Neid kasutatakse koos tavaliste ravimeetoditega. Mõned toetusravi meetodid võivad aidata patsientidel kergendada vähi sümptomeid või ravi kõrvalmõjusid, samuti parandada patsiendi enesetunnet. Näidetena võib välja tuua meditatsiooni stressi leevendamiseks, piparmündi- või ingveriteed iivelduse raviks. Integreeritud teraapia Seda mõistet kasutatakse sageli tavaravi ja täiendavate teraapiate kombinatsiooni kirjeldamiseks. Alternatiivravi Alternatiivravi kasutatakse tavaravi asemel. Alternatiivravi on kas tõestamata ravi (teaduslikult testimata) või mittesoovitatav ravi (uuringute käigus on tõendatud nende kasutus)
III Üleminekuperiood 1968-1976 uuris põhjalikult Gruusia rahvamuusikat, edasi huvitus orelimuusikast, uute otsingute ja leidmiste ajajärk, muusikalise küpsuse saabumise aeg IV periood "Tintnabuli ja modernism", algab 1976/77. Algab Hortus Musicuse kontserdiga, mil kanti ette Pärdi teos Tintinnabuli, see tähendab üksteisega ühendatud hääles kellukesi, mis kutsuvad munki kloostris palvusele ja muudele tegevustele, P-le tähendas see meditatsiooni, iga heli väärtustavat stiili, kus domineeris. 3kõla, sellest lähtub diatooniline muusikamaterjal. töhtsad polüfooniad, kõige produktiivsem, loominguline vabadus tekkis 80ndate lõpus, kui immigreerus Berliini, Lääne-Berliin on koduks praegugi, kuid õige pea kolis Laulasmaale. P looming ja salvestused tihedalt seotud kammerorkesstri ja kooriga, keda juhatab Tõnu Kaljuste, parimad teosed just sel perioodil, suur tuntus tekkis Berliini missaga, De Denim, Magnificat, Litany,
3 1. BUDISM Budism sai alguse Indiast 5. sajandil eKr ning selle religiooni asutajaks peetakse prints Siddhartha Gautamat, kes pärast 29 aastat lossis kestnud jõudeelu avas enda silmad ja hakkas ringi rännates ja erinevat moodi eksperimenteerides maailmast tõde taga otsima. Tõe ta ka leidis, aga mitte kuskilt kivi alt ega pilve pealt, vaid pärast 49 päeva väldanud meditatsiooni enese seest. Ajalugu tunneb nüüd seda printsi ka Buddha nime all. Kas siis jumal (e. tõde) oli tõesti end ainult tema sisse elama sättinud? Ei, mitte ainult tema, vaid vastavalt budistide õpetustele asub ta meie kõigi sees, kuid kõik meist ei näe ega tunneta teda. Et seda leida, on vaja inimesel vaadata enese sisse - viimast teostatakse meditatsiooni abil (2). Budismi eesmärgiks on Buddha Sakjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi
Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 5 MEDITATSIOONID Põhiideed: Descartes alustab esimest meditatsiooni mõttega, et kõik, mida ta kunagi on uskunud, on pettus. Eksiarvamuste hävitamiseks tuleb leida mingi põhjus kahelda põhitõdedes. Aga kuigi saame kõik tõed meelte kaudu, ei saa me kõigis tõdedes siiski kahelda, kuna leidub ka selliseid tõdesid, mida ei saa kahtluse alla seada. Näiteks ei saa kahelda selles, et inimene omab keha. Samas võib inimene ka unes asju tajuda, kuid neid asju tegelikult ei eksisteeri, seega on tegemist pettusega.
See seisund, kus oleme teadvusel ja meie informatsiooni hulk ja selle töötlemiseprotsessi kiirus on tasakaalus. (Minaseisund 'I') Selle märkimiseks kasutab ta lõpmatuse märki ,,See on see kogemus, kus kaovad piirid mina ja mittemina vahel" Selle kogemuseni on võimalik jõuda 2 erineval teel: ergotroopne(inimene jõuab TTS mõistes ekstaasi, pinge kasvab, kaob piir mina ja mittemina vahel) ja trofofoopne (jõuab sisemise vaikuse, meditatsiooni kaudu) 1. Hingamine 2. Röökimine 3. HU (karjumine, hüppamine) 4. Vaikus Selgub, et erinevates usulistes traditsioonides võib selfi tunnetamine olla erinev. Enesetunnetamise ülim kogemus, vabastav tunne (unes lendamine). Selfi elamust kirjeldatakse kui vabastavat, aga teel selfini pole midagi vabastavat. Teadvuse tasandil (I) on võimalik otsustada, mida teha, aga selfis ei saa enam otsustada.
SAAVUTATAKSE SÜGAVA LÕDVESTUSE SEISUND; 2) INIMENE KOODNAB MEELET VÄLISÄRRITAJATEST VABASTAMISEKS TÄHELEPANU KEHA SEISUNDILE VÕI AISTINGUTELE; ÜRITATAKSE LAIENDADA ARGIELU TEADVUSTAMIST; SENSOORNE DEPRIVATSIOON: SEISUND, MILLE PUHUL VÄHENEB MÄRGATAVALT MEELEELUNDITE KAUDU VÄLISMAAILMAST SAADAV INFO; TEKIB, KUI AJU EI SAA PIISAVALT STIMULATSIOONI, AFEKTSIIVSET INFOT, SELLE TÕTTU ILMNEVAD HALLUTSINATSIOONID ; SELLENI JÕUTAKSE MEDITATSIOONI KAUDU VÕI ISEENESEST. NARKOOTILISED AINED (KUIDAS JAGUNEVAD? LEVINUMAD AINED, TOIME) STIMULANDID : KOFEIIN, NIKOTIIN, EXTASY, AMFETAMIIN , KOKAIIN ERGUTAVAD, AKTIVEERIVAD ; DEPRESSANDID: ALKOHOL, MORFIIN, BARBITURAADID , VALUVAIGISTID RAHUSTAVAD, ALANDAVAD PINGET; HALLUTSINOGEENID: MARIHUAANA, LSD, MESKALIIN TAJUHÄIRED, TEKIVAD PETTEKUJUTLUSED. SÕLTUVUSE TEKKIMINE, MIKS NARKOOTIKUMID ON OHTLIKUD? -
· Olles õppinud jälgima, valitsema ja juhtima oma hingamist saame mõjutada emotsionaalset seisundit, keskendumisvõimet ja energia liikumist kehas, saame mõjutada oma emotsionaalset seisundit. Näiteks on keskendumisvõimel oluline tähtsus treeningul valitsedes oma hingamist on selle saavutamine kindlasti tunduvalt lihtsam kui mitte oma hingamist kontrolli all hoides. 5) Pratyahara: Keskendumise ning meditatsiooni hõlbustamiseks lülitatakse välja aistingud. See tähendab seda, et meeled pööratakse väliselt sotsiaalselt ja füüsiliselt maailmalt ära sisemisse mõtte-, hinge- ja vaimumaailma. · Praeguses ühiskonnas viibime me pidevalt niiöelda massimeedia rünnaku all. Meie meeli püütakse mõjutada just meelte kaudu. Tuleb elada aga nii, et elu tõelised eesmärgid ei jääks kõrvale. Mõistus ehk teadvus töötab kõige paremini, kui ta on mõtetest tühi.
Oma otsinguid jätkas ta üksinda. Kord bodhi- puu all istudes otsustas ta mediteerida niikaua, kuni talle antakse valgustus ja tunnetus kannatuse ja kaduvuse mõistuse kohta. Siis nägi ta oma esimese nägemuse, milles deemon Mara sõjavägi ründas teda tormituule ja leegitsevate relvadega. Seejärel pakkus Vanakuri ise talle kogu maailma rikkusi, kui ta vaid loobub oma eesmärgist saada valgustatud. Ta jäi kõigutamatuks, mispeale Mara koos väehulgaga põgenes ja Gautamast sai pikaajalise meditatsiooni järel Buddha-valgustatu. Ta saavutas nirvaana, seisundi, milles kustub elujanu, ja ta vabanes uuestisündide ringist. Ta oli jõudnud selleni, mida ta otsis; ta oli leidnud kannatuste algpõhja ja tee, kuidas neist vabaneda, hüljates nii meeleliste naudingute kui ka karmi askeesi tee. Kuid pikapeale jäi peale kaastunne teadmatuses vaevleva inimkonna vastu ning Buddha hakkas oma õpetust kuulutama. Tema õpilasteks said need askeedid, kes pöördusid temast ära.
Kõik tehtu tuleb inimesele tagasi. Seda põhjuse-tagajärje seost nimetatakse karmaks. Inimene ise on karma looja ning ta saab oma karmat muuta. Palve Budistid palvetavad oma sügavaima olemuse poole. Tiibeti budistid loevad pidevalt ja kõikjal mantrat ,,Om mani padme hum". Mediteerimine Meditatsioon on abivahend oma mõtete kontrollimiseks ja meelte puhastamiseks. Mediteerides püütakse vabaneda hinnangulistest mõtetest ning mõtetesse klammerdumisest. Meditatsiooni eesmärgiks on rahu ja positiivsuse saavutamine Mandala Tiibetlased kasutavad mediteerimisel kontsentreerumiseks erilisi pilte, mandalaid, mis aitavad kontsentreeruda meditatsioonile. Loomine Kristlased ja juudid usuvad, et maailma on loonud Jumal üksi ning loomine on ainukordne sündmus. Budistid usuvad, et on palju maailmu, kuhu võib sündida/ ümber sündida. Igas maailmas on mingid piirangud (näiteks ei saa naine habet kasvatada või mees sünnitada).
*Kõik tehtu tuleb inimesele tagasi*. Seda põhjuse-tagajärje seost nimetatakse karmaks. Inimene ise on karma looja ning ta saab oma karmat muuta. Palve: Budistid palvetavad oma sügavaima olemuse poole. Tiibeti budistid loevad pidevalt ja kõikjal mantrat. Mediteerimine: Meditatsioon on abivahend oma mõtete kontrollimiseks ja meelte puhastamiseks. Mediteerides püütakse vabaneda hinnangulistest mõtetest ning mõtetesse klammerdumisest. Meditatsiooni eesmärgiks on rahu ja positiivsuse saavutamine Mandala: Tiibetlased kasutavad mediteerimisel kontsentreerumiseks erilisi pilte, mandalaid, mis aitavad kontsentreeruda meditatsioonile Loomine Budistid usuvad, et on palju maailmu, kuhu võib sündida/ ümber sündida. Igas maailmas on mingid piirangud (näiteks ei saa naine habet kasvatada või mees sünnitada). Karma täidab budismis jumala rolli, kuid ta on alati inimesega seotud. Mõeldud
" Kuidas teha vahet unenäol ning reaalsusel, kuidas üldse me teame unenägu ei ole nii reaalne? Ometi võib ka unes näha neid olukordi sama aredatena. Descartes ei väida, et on olemas kindlaid tunnuseid, mille järgi võib eristada und. Siis on mõningad asju, mis võivad meid aidata. Unenäos me ei hakka arutama selle üle, kuidas teha vahet reaalsusel ja unenäol. Unenäos me lihtsalt kulgeme, mitte ei pea meditatsiooni une ja reaalsuse üle. Tahame leida, midagi üldist ja tõeset, milles ei saa kahelda. Descartes jõuab oma arutluses nii kaugele, et väidab neiks olevat aritmeetika ning geomeetria. Teadused, milleks ei pea liitma teadusi, nad ise ongi kõige alused. Teadused aga, mis sünnivad liitsete asjade vaatlusest annavad meile põhjuse nendes kahelda. Näiteks võib tuua meditsiini, astronoomia, füüsika jne. Mõeldes Jumalast
Esimene taoistlik kaanon (Dao Zang) pandi kokku 471. a. pKr. See koosnes 1200 kirjarullist ehk meie mõistes "raamatust", mis olid kogutud kõigist taoismi peamistest traditsioonidest. Kõik nad tunnistasid Daodejingi. Dao Zang koosnebki peamiselt tao meistrite poolt antud tõlgendustest Daodejingile ning sisaldab kirjutisi alkeemiast ja surematusest, surematute ja kangelaste elukäikudest, filosoofilisi kirjutisi ja rahvapärimust, samuti taoistlikku maagiasse, meditatsiooni, rituaali, liturgiasse ja paljudesse teistesse taoismi aspektidesse puutuvaid tekste. 748. aastal saatis Tangi dünastia keiser Tang Xuanzhong, kelle sugupuu pidi pärimuse kohaselt ulatuma kuni Laozini, õpetlased üle terve Hiina koguma kokku taoismi kirjutisi. Kokku saadi 7300 kirjarulli. Nendest moodustus teine Dao Zang. 1016. aasta paiku, Songi dünastia valitsemise ajal, mil trükikunst oli Hiinas juba kasutusel, vaadati Dao Zang uuesti üle
valitsenud suguvõsa printsina. Noorena elas ta luksuses, kuid olles umbes kolmekümne aastane sai ta inimlike kannatuste tunnistajaks nähes haiget, rauka ja surnut ning sai innustust kerjuselt, kes oli oma hea elu jätnud ja saavutanud hingelise rahu. Siddhartha ütles lahti luksusest, et otsida vaimset virgumist, ülimat teadmist olemasolu loomusest, millega käib kaasas vabanemine kõigist kannatustest. Pärast pikka meditatsiooni Põhja-Indias saigi temast virgunu ehk buddha ning ta hakkas oma õpetust levitama. Budismi levik Budismi kõrgaeg ja suurim levik Indias kestis esimese aastatuhande keskpaigani, millest alates hakkas see hinduismi survel hääbuma. Budismi levikut soodustas budistlike tekstide tõlkimine. Buddha ütles, et tema õpetus peab kõigini jõudma nende emakeeles. Budism on alati püüdnud sulanduda kohalikku kultuuri, võttes üle mõisteid kohalikust kultuuriruumist,
annaabi.ee 
