Muhammed käis aegajalt mõtisklemas Hira mäe koobas. 610 olles Hira mäe koobas ilmutas Allah end Muhammedile. Muhammed usku kuulutamas 610a hakkas Muhammed kuulutama ranget monoteismi Ta nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana Ta nõudis teistes jumaladest lahti ütlemist. Muhammed põgeneb Mekast 622 Hakkab Meka linna ülemkiht suhtuma Muhammedi umbusklikult ja vaenulikult. 622 Muhammed põgeneb koos oma toetajaskonaga Mekast,Mediinias Muhammed Mediinas Muhammed Mediinas kogus palju toetajaid üle Araabia. 630 naaseb Muhammed Mekas oma toetajatega ja talle ei osutatud vastupanu Võtab Kaaba tepmplist maha kõik teised 360 jumalte puitust kujud ja pühendab templi Allahile. 632 Muhammedi surm. 632 sureb Muhammed. Pärast tema surma kirjutatakse Koraan. Võimule valitakse moslemite pooltKaliif kas nad olid Muhammedi lähikondlased või hõimkondlased. Islami usu viis tugisammast Usutunnistus Palvust Alamus Paast
meelde jätnud ning kirjutanud need üles. Islami pärimuse järgi oli Muhammad ise kirjaoskamatu. Hiljem kogusid Muhammadi kaaslased ja järgijad need ilmutused kokku raamatuks. Esimese ilmutuse sai Muhamed 610. aastal. Järgneva 23 aasta jooksul sai prohvet kokku 114 ilmutust ehk suurat, millest koosnebki Koraan. 86 suurat sai Muhamed Mekas - need on müstilisemad ja lühemad ning käsitlevad Allahi jumalikkust ja paganluse ohtusid. Ülejäänud 28 suurat ilmutati Mediinas - need olid pikemad ja jutustavamad, pühendatud peamiselt usuelu korraldusele, õpetustele sõdadest, poliitikast, perekonnakorraldusest jne. Legend räägib, et Mediinas võttis Muhamed vastu ka nn "Saatanlikud värsid". Islami viis sammast Nn islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles muslimid oma usku väljendavad. Nendeks on: Usutunnistus (Shahādah ehk šahada) Palvus (Şalāh ehk salat) Annetamine (Zakāh ehk zakat) Paast (Şawm ehk saum)
need üles. Islami pärimuse järgi oli Muhammad ise kirjaoskamatu. Hiljem kogusid Muhammadi kaaslased ja järgijad need ilmutused kokku raamatuks. Esimese ilmutuse sai Muhamed 610. aastal; järgneva 23 aasta jooksul sai prohvet kokku 114 ilmutust ehk suurat, millest koosnebki Koraan (Qur'an). Esimesed 86 suurat sai Muhamed Mekas - need on müstilisemad ja lühemad ning käsitlevad Allahi jumalikkust ja paganluse ohtusid. Ülejäänud 28 suurat ilmutati Mediinas - need olid pikemad ja jutustavamad, pühendatud peamiselt usuelu korraldusele, õpetustele sõdadest, poliitikast, perekonnakorraldusest jne. Legend räägib, et Mediinas võttis Muhamed vastu ka nn "Saatanlikud värsid". Lisaks Koraanile on islamile oluline tekstide kogumik ahadith. Olulised moslemite palveesemed on muuhulgas: · Tigiya - meessoost moslemitele heegeldatud peakate. · A'baia - moslemimeeste riietusese.
7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, Jumalad, prohvetid "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele Mainitud on veel prohveteid näiteks Aabraham, Ismael, Iisak, Jaakob, Taavet ja Ristija Johannes. Pühakiri, pühakoda Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli dikteerima talle ilmutusi. Legend räägib, et Mediinas võttis Muhamed vastu ka nn "Saatanlikud värsid". Lisaks Koraanile on islamile oluline tekstide kogumik ahadith. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Leviala Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Suurimad moslemikogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis.
"Ei ole teist Jumalat peale Allahi ja Muhamed on Allahi saadik" ● Miks on moslemite jaoks olulised Meka ja Mediina linnad (leia linnad ka kaardilt)? Meka - Sellest linnast visati Muhamed välja Mediina - sinna läks Muhamed kui ta Mekast välja visati ● Mis aastast algab islamimaailmas ajaarvamine? Vastus: Muhamedi lahkumine Mekast, 622. a Muhamed oli nii usu- kui ka väejuht, kes ühendas kõik Araabia poolsaarel elavad hõimud. Kuid 632. a suri ta Mediinas ootamatult haiguse tagajärjel. Kui Araabia poolsaar oli vallutatud, siis jätkusid Muhamedi järglaste sõjaretked Lähis- Idas, Põhja-Aafrikas ja Hispaanias ning Prantsusmaal (vaata kaarti). ● Millal jagunes islami kogukond kaheks? Vastus: 661. Aasta pidevad võimuvõitlused ● Nimeta islamiusu kaks rivaalitsevat suunda? I - sunniidid II - šiidid ● Kes on kaliif, mis on kalifaat? Vastus: kaliif - aimuliku ja ilmaliku võimuga valitseja tiitel islamimaades
ilmutused meelde jätnud ning kirjutanud need üles. Islami pärimuse järgi oli Muhammad ise kirjaoskamatu. Hiljem kogusid Muhammadi kaaslased ja järgijad need ilmutused kokku raamatuks. Esimese ilmutuse sai Muhamed 610. aastal; järgneva 23 aasta jooksul sai prohvet kokku 114 ilmutust ehk suurat, millest koosnebki Koraan (Qur'an). Esimesed 86 suurat sai Muhamed Mekas - need on müstilisemad ja lühemad ning käsitlevad Allahi jumalikkust ja paganluse ohtusid. Ülejäänud 28 suurat ilmutati Mediinas - need olid pikemad ja jutustavamad, pühendatud peamiselt usuelu korraldusele, õpetustele sõdadest, poliitikast, perekonnakorraldusest jne. Legend räägib, et Mediinas võttis Muhamed vastu ka nn "Saatanlikud värsid". Lisaks Koraanile on islamile oluline tekstide kogumik ahadith. Islami viis sammast Nn islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles muslimid oma usku väljendavad. Nendeks on: · Usutunnistus (Shahdah ehk sahada) · Palvus (Þalh ehk salat)
mõningate Araabia hõimude ühendaja. Esimese ilmutuse sai Muhamed 610. aastal, kui ta Meka ümbruse mägedes ringi uitas, olles 40-aastane. Talle ilmus nägemus - hirmuäratav kuju, kelles Muhammed tundis ära peaingel Gabrieli. Järgneva 23 aasta jooksul sai prohvet kokku 114 ilmutust ehk suurat, millest koosnebki Koraan (Qur'an). Esimesed 86 suurat sai Muhamed Mekas - need on müstilisemad ja lühemad ning käsitlevad Allahi jumalikkust ja paganluse ohtusid. Ülejäänud 28 suurat ilmutati Mediinas - need olid pikemad ja jutustavamad, pühendatud peamiselt usuelu korraldusele, õpetustele sõdadest, poliitikast, perekonnakorraldusest jne. Legend räägib, et Mediinas võttis Muhamed vastu ka nn "Saatanlikud värsid". Muhammedi õpetuste peamine iva oli vaeste ja väetite kaitsmine - eesmärk, mis põhineb Allahi hoiatusel, et kui saabub viimne kohtupäev, siis mõistetakse teiste ekspluateerijad igaveseks ajaks hukka. Muhammedist sai Mediina valitseja, kes
· Muhamedis oli kõige märkimisväärsem kahe iseloomu rahulik kooslus: ekstaatiline prohvet ja külm praktik ühes inimeses koos. · Islam ongi praktiline , vähenõudlik, kergesti mõistetav ja tolerantne. Seetõttu ka lihtsalt vastuvõetav. · Esialgu tahtis Muhamed inimkonda , Araabiat võita monoteismi pooldajaks. Islam pretendeeris maailmavalitsusele, ning siis kujunes ajajooksul iseenesest välja prohveti piiramatu valitsemine. Nüüd tuli see Mediinas maksma panna. Praktiline teoloogia, mille eest muhamed võitles, poliitika, riik ja religioon tuli Mediinas üheks tervikuks liita. Seda ei suutnud aastasajad murda. · Islam oli teokraatlik demokraatia inimesed on jumala orjad ja orjadena olid nad võrdsed. III osa I ptk. · Siin lõpeb prohvet Muhamedi elulugu ja algab riigimehe karjäär. Sõna jõul tekib kõrbesse riik. · Mediinas elas kokku 5 hõimu
Moslemid kutsuvad oma Jumalat Allahiks mis tähendab araabia keeles Jumal. Moslemid usuvad et Allah saatis oma sõnumi inimkonnale selleks, et juhtida neid kes on talle ustavad. Mees kelle Jumal valis oma sõnumitoojaks oli Muhammad ibn Abd Allah kes oli 40aastane kaupmees Mekast. Muhammadile saadetud 7. sajandil ilmutus sai tuntuks nimega Koraan. Nüüd tähendab Koraan moslemile jumala kirjasõna ja on moslemitele püharaamat. Algul levitas Muhammad ilmutust Mekas, pärast seda naaberlinnas Mediinas. Islami levik Islam on maailmas üks levinumaid usundeid, järgijate arvult teisel kohal peale kristlust. Inimesed kes usuvad Allahi kutsutakse moslemiteks. Moslemeid on maailmas ligikaudselt 850. miljonist kuni 1. miljardini. Enamjaolt on see levinud Aafrika ja Aasias. Islami kogukond koosneb kahest väiksest rühmitusest, mille tõekspidamised on pisut erinevad. Omavahel võistlevad kaks rühmitust: Suniidid ja iidid. Koraan Koraan on Islami püharaamat
● Ainus jumal pidi olema Allah, kõik teised jumalad (ebajumalad) tuli hüljata. ● Muhamed kuulutas end Allahi prohvetiks. ● Mekalased suhtusid uude õpetusse tõrksalt ning Muhamed oli sunnitud linnast lahkuma koos oma poolehoidjatega tagakiusamiste tõttu (622.a). See sündmus on aluseks islami ajaarvamisele. MEKA- ISLAMI TÄHTSAIM PÜHAPAIK Aastal 630 vallutasid moslemid Meka Muhamed suri 632.aastal Mediinas. Selleks ajaks olid islami omaks võtnud kõik araabia hõimud, kes tunnistasid Muhamedi oma poliitilise juhina. Pärast Muhamedi surma ● KALIIF- Muhamedi (ilmaliku valitseja ja usujuhi) järglane ● KALIFAAT-vastloodud riik, pealinn Mediina ● DŽIHAAD- püha sõda, mis peeti ümbritsevate maade vastu, sellega kaasnes ka islami levitamine. ● Alistatud, kes tunnistasid ainujumalat (kristlased, zoroastristid,
Suurem osa inimesi olid beduiinid Lõunaosa oli niiskem Araabia poolsaart läbivate kauba- teede ristumiskohtades asusid jõukad kaubalinnad Jathrib ja Meka Usuti paljusid jumalaid Tähtsaim usukeskus asus Mekas, kus suure pühamu Kaaba ümber asustati 360 jumalust Islami tekkimine Muhamed hakkas kuulutama uut usku Uue usu nimeks sai islam - "Kuuletumine" Mekas leidus uue usu pooldajaid, kuid vastaseid oli rohkem Mediinas leidis ta rohkem järgijaid Peagi võtsid ka teised ümberkaudsed hõimud islami omaks, teised aga allutati sõjaga Islami 5 sammast Kõik usklikud on jumala ees võrdsed ja peavad jumala ees täitma viite kohust ehk viite sammast: 1)Tunnistama, vaid üht jumalat 2)Palvetama 3)Paastuma 4)Annetama 5)Palverännakul käima Mekas asuv pühamu Kaliif ja kalifaadid Kaliif Muhamedi järglane ja asemik, islamiriigi juht
Kehra Gümnaasium Mosee Ettekanne Juhendaja: Õp. Leili Reimann Kehras 2008 Esimene mosee Varajaste moseede eeskujuks oli Muhammadi maja hoov Mediinas, mis ehitati 622 a. Esialgu oli see orienteeritud qibla järgi, mis näitas Jeruusalemma suunda. Alles 1,5 aasta möödudes orienteeriti see Mekale. Selle mosee funktsioon polnud rangelt religioosne, lisaks Muhammedi ja ta perekonna eluasemele täitis see ka poliitilisi ning juriidilisi ülesandeid. Rangete reeglite puudumist võib seletada sellega, et tol perioodil polnud reegleid veel antud, Allah alles ilmutas neid Muhammadile. Peale Muhammadi surma sai moseest oluline islami sümbol
Jumala kohus ja viimnepäev on lähedal." Muhamedi pooldajaid hakati nimetama moslemiteks. Moslem jumala tahtele alistunud. 622 siirdus Muhamed koos pooldajatega Mediinasse. Islami ajaarvamise algus! Algas uus etapp Islami ajaloos. Muhamed asus agaralt Islami kogukonda moodustama, ehitas moseesid, määras kindlaks palvuste ajad ja muutis palvetamise suuna Jeruusalemma asemel Mekaks. Muhamed andis seadusi moslemite usu, eluviiside ja sotsiaalse tegevuse kohta. Mediinas saadud ilmutuse toel võttis ta seisukoha ka sõjaliste ja poliitiliste sündmuste suhtes. 630. aastal naases Muhamed oma armeega Mekasse. Tema käsul hävitati Kaaba pühamu ebajumala kujud. Ruudukujulise pühakoja nurka kinnitatud musta meteoriitkivi jättis ta paigale. Nii muudeti araablaste iidne kultusepaik kõiki moslemeid ühendavaks keskuseks. Muhamed suri 632. aastal, enne surma oli ta ühendanud usuliselt ja riiklikult peaaegu kõik Araabia poolsarel elavad hõimud
Alles oma 40-ndates hakkas huvi tundma usuliste küsimuste vastu. 610. aastal sai Meka lähedal jumalalt Allahilt esimese ilmutuse. Seda aastat võibki pidada islami tekkeaastaks. Allah oli Muhamedi välja valinud oma prohvetiks ja käskis sõnumit edastada teistele. Esialgu kõik, mis ta rääkis, tekitas umbusku ja vaenu. Mekas tekkis Muhamedi vastu vastasseis. 622. aastal oli ta sunnitud põgenema Mekast Mediinasse. Seda aastat peavad moslemid ja islami tunnistajad oma ajaarvamise alguseks. Mediinas lasi ta püstitada Allahi maja ehk mosee, kus ta hakkas usku jutlustama, mis peagi leidis palju poolehoidu. Hõimude toel pöördus Muhamed 630. Mekasse tagasi. Seal ta n-ö puhastas Meka. Kõik see, mis varem oli olnud, kadus. Ka Kaaba tempel, mis varem oli olnud paljude jumalate teenimiskoht, muutus ainult Allahile pühendatud paigaks. Uus usk pääses võidule kiiresti. 632. aastal, kui Muhamed suri, oli ta uue usu abil ühendanud enamiku Araabia poolsaare hõimudest
Alles oma 40-ndates hakkas huvi tundma usuliste küsimuste vastu. 610. aastal sai Meka lähedal jumalalt Allahilt esimese ilmutuse. Seda aastat võibki pidada islami tekkeaastaks. Allah oli Muhamedi välja valinud oma prohvetiks ja käskis sõnumit edastada teistele. Esialgu kõik, mis ta rääkis, tekitas umbusku ja vaenu. Mekas tekkis Muhamedi vastu vastasseis. 622. aastal oli ta sunnitud põgenema Mekast Mediinasse. Seda aastat peavad moslemid ja islami tunnistajad oma ajaarvamise alguseks. Mediinas lasi ta püstitada Allahi maja ehk mosee, kus ta hakkas usku jutlustama, mis peagi leidis palju poolehoidu. Hõimude toel pöördus Muhamed 630. Mekasse tagasi. Seal ta n-ö puhastas Meka. Kõik see, mis varem oli olnud, kadus. Ka Kaaba tempel, mis varem oli olnud paljude jumalate teenimiskoht, muutus ainult Allahile pühendatud paigaks. Uus usk pääses võidule kiiresti. 632. aastal, kui Muhamed suri, oli ta uue usu abil ühendanud enamiku Araabia poolsaare hõimudest
inimesed pööravad uude usku, ei tulda enam Mekasse palverännakutele ja kaupmeeste tulu jääb saamata. Selle tagajärjel hakati Muhamedi taga kiusama ja ta põgenes 622. aastal Mediinasse. Muhamedi juttu hakati aga kirja panema ja valmis püha raamat- koraan. Muhameedlased uskusid, et Allah on nende saatuse ette määranud ja selle pärast ei maksa muretseda, surm tuleb nagunii. Muhamedi juurde kogunes Mediinas palju poolehoidjaid ja peagi tundis ta end piisavalt tugevana, et tagasi Mekasse pöörduda. 630. aastal sõitiski ta tagasi Mekasse. Peale selle sai Mekast muhameedlaste püha linn. Muhamed suri aastal 632, kuid selleks ajaks olid enamus araablasi uue usu vastu võtnud. Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Araablaste kaudu õpiti tundma kompassi. See pani aluse suurtele maadeavastustele.
Märgatavad oli bütsantsi ja pärsia,kagu-aasia malai kultuuri mõjud. Õitseng kestis 8-12.saj. ISLAMI KUNST · Tähtsal kohal oli arhitektuur. Kõikjal, kus muamedlus oli kerkisid moseed(pühakojad),medresed(islamiusuliste noormeeste koolid),hauakambrid,rajati kaubatänavaid,karavandide peatuspaiku. · Kuppelkatused olid,võlvitud sissekäigud,galriid,rikkalik ornamentika. Püstitati losse,paviljone. · Esimesed moseed Mekas ja Mediinas olid tagasihoidlikumad,hakkas kerkima suuremaid nagu Omari mosee Jeruusalemmas, Al-Aksa mosee ja Omaijaadide mosee Damakuses. Al-Azhari mosee Kairos. Mida suurem oli nende võim, seda uhkemaid ehitisi lasksid nad püstitada. · Probleeme tekitas Muhamedi keeld kujtada Allahi loodud elusolendeid-inimesi ja loomi. Sellep puudusid islami kunstist skulptuur ja tahvelmaalid. Hooneid ilustati vaid
Muhamed sündis Mekas, jäi varakult orvuks, kasvas onuga üles ning abiellus rikka kaupmehelesega. Meka lähedal Hira mäe koopas olla Allah end talle ilmutanud ja käskinud oma sõnumit edestada. Koraan – islami püha raamat Hakkas juudi usku ja kristlust pidama väärõpetuseks -> vihastas välja mekalased (eriti ülemkihi) -> 622. põgeneb Jathribi ehk Mediinasse -> Muhamedi lahkumist loevad moslemid oma ajaarvamise alguseks. Mediinas saab ilmutusi edasi -> sealhulgas korralduse palvetada Meka poole. Koraani kirjapanek palmilehtedele (roheline = pühavärv) Lahingud mekalastega. 630 naaseb Mekasse. 632 Muhamedi surres on Araabia poolsaar islami usku Kalifaat ja araablaste vallutused Kaliif – prohveti asemik, kelle valisid moslemid -> Araabiat nimetati kalifaadiks. Džihaad – püha sõda islami eest ja muu-usuliste vastu Araablased olid vallutustes väga edukad, sest põhjapoolsed riigid Bütsantsi keisririik ja Uus-
JUMAL JA MUHAMMAD "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite (jumala sõnumi edastajad) suu läbi, keda ta on maailma läkitanud kokku 124 000. Viimane neist oli Muhamed (Muhammad). Muhammad sündis 570 Mekas ja suri 8. juuni 632 Mediinas. Kõik Muhammadi elu kohta on saadud araabia autoritelt, kes on selle kirja pannud sajandeid peale Muhammadi surma. Seetõttu pole need andmed kuigi usaldusväärsed, eriti seetõttu, et varasemates teadetes pole prohveti elu kuigi täpselt fikseeritud, kuid mida aeg edasi, seda täpsemaks ja kanoonilisemaks tema elulookirjeldused muutusid. Muhammad kuulus Kuraisi hõimu Hasimi linnaaraablaste sugukonda. Ta isa suri kohe peale poisi sündi, ema 10 aasta pärast. Muhammadi kasvatas üles
o Ahhemeniidid Islam · Suuruselt teine religioon maailmas · Prohvet Muhammad ( sündis 570 aastal ja suri 632 aaastal) · Pühakiri on koraan. Koraan tähendab kõvasti lugemist. · Islam tähendab allumist kõigekõrgemale · Jumalaks on allah · Kõige uuem usund Abrahamist · Salafiidid elavad nii nagu Muhammad oma eluajal · Muhammad sai ilmutuse peaingli Gabrieli kaudu. M meeldis eralduda. Paastus tihti mekas ja mediinas. Sai esimese ilmutuse 610.aastal. M oli epileptiline. Esimesena võtsid vastu islami tema naine, onu ja onupoeg. 610-622 a Meka periood. 622-632 a Mediina periood. M oli Qurays hõimust. M polnud enda arvates luuletaja.(Sel ajal tähendas luuletaja inimest, kelle sees oli dzin, kes tema eest rääkis) · Esimene ilmutus räägib taevast ja põrgust. · Paradaisio tähendab pärsia keeles aeda · 622 Muhhammad põgenes Mediinasse, naine oli surnud
Selles pidi olema vaid üksainus jumal ja tolle nimi oli Allah. Kõik inimesed pidid talle vaieldamatult kuuletuma. Meka kaupmeestele ja Kaaba templi preestritele ei meeldinud Muhamedi tegevus. Nad kartsid et, kui islami usk võidule pääseb, ei austata enam vanu jumalaid ja nende tulud jäävad saamata. Nad hakkasid Muhamedi taga kiusama ja mees aeti Mekast minema naaberlinna Mediinasse. See juhtus 622. aastal. Aastal 622 algas ka muhameedlaste ajaarvamine. Kui Muhamed oli Mediinas ja kuulutas seal oma usku, kogunes talle palju toetajaid. Lõpuks aastal 630 sõitis Muhamed koos toetajatega tagasi Mekasse ja muutis Kaaba templi Allahi pühakojaks. Mekast sai muhameedlaste püha linn. Aastal 632 Muhamed suri. Koraan ja islami usu kombed Muhamedi õpetustest ja ütlustest valmis islamusuliste püharaamat koraan. Pärimuse järgi usutakse, et koraan oli algselt kirjutatud rohelistele palmilehtedele. Sellepärast
Sõna koraan täpne tähendus pole teada. Kõige sagedamini loetakse selleks "(ette)lugema", aga esineb ka allikaid, mis tõlgivad seda "koguma", või "kokku siduma". Räägitakse, et 23 aasta jooksul olevat Muhamed saanud ilmutusi, mida tema kirjaoskajad järgijad üles märkisid. Esimesed 86 ilmutust sai ta Mekas need on müstilisemad ja lühemad ning käsitlevad Allahi jumalikkust ja paganluse ohtusid. Ülejäänud 28 suurat ilmutati Mediinas - need olid pikemad ja jutustavamad, pühendatud peamiselt usuelu korraldusele, õpetustele sõdadest, poliitikast, perekonnakorraldusest jne. Selle kohta, kui palju jõuti Koraanist kirja panna juba muhamedi elu ajal, täpsed andmed puuduvad. Vastavalt suulisele pärimusele ja varasematele kirjapanekutele koostati Koraani ametlik väljaanne seitsmenda aastasaja keskpaiku. Muhameedlaste jaoks on Koraan täpne koopia taevasest originaalist, mis Muhamedile anti
põhitõdesid. Nende kuuest lapsest jäid ellu neli tütart. Muhammad ei olnud ainult uue usu kuulutaja. Ta oli ka leidlik ja fanaatiline araabia hõimude ühendaja. Ühendamine toimus sõja ja vägivalla teel nagu mujalgi maailmas. Ta lootis pöörata oma usku ka Mediina juudid, keda ta austas. Algul ta palvetas näoga Jeruusalemma poole. Kui juudid ei nõustunud temaga, siis pidid muslimid hakkama palvetama näoga Meka poole. Muhammadi Mediinas loodud kogukond ehk umma sai islamistliku teokraatliku riigi algmudeliks. Peale surma 632 aastal tuli valida ta asetäitja ehk kaliif. Kuna prohvet ise selgesõnaliselt oma asetäitjat (esindajat) ei määranud, siis tänapäevani kestavad vaidlused õigusjärgluse üle, mis lõhestavad islami maailma. Prohveti noorima tütre Fatima mees Ali väitis, et tema on järglaseks määratud. Enne Muhammadi surma juhatas palvetusi aga tema lemmiknaise Aisa isa Abu Bakr. Valiti Abu Bakr
Kuigi Omar ei elanud nii kaua, et Sassaniidide impeeriumi lõplik varing ära näha, oli tema valitsemisaja lõpuks kogu Iraagi territoorium ja suur osa Iraanist moslemite kätte langenud. 6 4. KOLMAS KALIIF OTHMAN Omari surma järel 644. aastal valiti kasvavale suurriigile uus kaliif. Selleks sai Othman ibn Affan, Omaijaadide suguvõsast. See suguvõsa oli olnud Muhamedi vastane ajal, kui prohvet alustas oma jutlusi Mekas ja hiljem Mediinas. Kuigi suguvõsa hiljem liitus islamiga, oli Omaijaadide ja mitmete teiste islamikogukonna gruppide vahel ikka veel pingeid. Othmani valitsemisajal need pinged süvenesid, kuni osa moslemeid asus valitsejaga opositsiooni. Moslemiväed jätkasid Othmani valitsemisajal uute territooriumide vallutamist: Egiptusest suundusid nad edasi lääne poole Põhja-Aafrikasse ning Iraani aladel jätkasid Sassaniidide alistamist. Paraku olid nad peagi sunnitud pöörama kogu
moraalinormide kogum. Sunniidid on ülekaalukalt suurim islami haru (nimetatakse ka (sunnismiks). Sunniite on umbes 90% moslemitest. Shi-iidid moodustavad sunniitide järel islami suuruselt teise suuna. Neid on muslimitest 10 15%. Qadi (kaadi) moslemite kohtunik-ametnik. Kaliif prohvet Muhamedi järglased ja asemikud, kes juhtisid araablasi pärast prohveti surma. Imaam moslemite kogukonna juht, eespalvetaja ja usuõpetaja. Ummah islami kogukond, mis sai alguse Mediinas. Dzihaad islamis püha sõda, relvavõitlus uskmatutega; üksikisiku vaimne püüdlikkus, võitlus iseenda ja oma pattudega. Konfutsianismi arusaam õigusest Polis, demos , agoraa, nomos, hellenism pax et iustitia rahu ka õiglus fas jum. õigus, ius õigus, mos maiorum Rooma senat, magistraadid, patriitsid ja plebeid, rahvatribuun, plebistsiit Manus käsi, patria potestas isavõim Mancipatio õigustoiming (käe peale panek, millega tehti kõik tehingud), in iure cessio
Meka suurimal turul oli tavaliselt rohkesti lamba- ja kitsekarju, kaamelikaravane ning linnaelanikke ja nomaade, kes olid tulnud siia kaupa ostma ja müüma. Hinna üle tingivate kaupmeeste ja ostjate kord valjemad, kord vaiksemad hõiked, vürtside, lambanahkade, värske liha ja datlite lõhnad segunemas päikeses kuumaks köetud kõrbetolmuga niisugune oli keskkond, kus ligi 1400 aastat tagasi veetis oma noorusaja islami prohvet. (M. S. London ,,Islam'' 2001) Mediinas sai islam oma lõpliku kuju. Muhamed lõi oma kogukonna, ehitas moseesid, määras kindlaks palvuste ajad ning palvetamise suuna Meka poole. Kui kogukond oli piisavalt suur, vallutas Muhamed Meka, puhastas selle ebajumalatest, jättes ruudu kujulise pühamu nurka meteoriitkivi alles ning lõi sellest moslemeid ühendava keskuse kuhu hakati tegema palverännakuid. Tänapäeval koguneb igaaastase palverännakau ajal Mekasse umbes 2 miljonit islamiusulist. (M.S. London ,,Islam'' 2001) 4 2
Meka suurimal turul oli tavaliselt rohkesti lamba- ja kitsekarju, kaamelikaravane ning linnaelanikke ja nomaade, kes olid tulnud siia kaupa ostma ja müüma. Hinna üle tingivate kaupmeeste ja ostjate kord valjemad, kord vaiksemad hõiked, vürtside, lambanahkade, värske liha ja datlite lõhnad segunemas päikeses kuumaks köetud kõrbetolmuga niisugune oli keskkond, kus ligi 1400 aastat tagasi veetis oma noorusaja islami prohvet. (M. S. London ,,Islam'' 2001) Mediinas sai islam oma lõpliku kuju. Muhamed lõi oma kogukonna, ehitas moseesid, määras kindlaks palvuste ajad ning palvetamise suuna Meka poole. Kui kogukond oli piisavalt suur, vallutas Muhamed Meka, puhastas selle ebajumalatest, jättes ruudu kujulise pühamu nurka meteoriitkivi alles ning lõi sellest moslemeid ühendava keskuse kuhu hakati tegema palverännakuid. Tänapäeval koguneb igaaastase palverännakau ajal Mekasse umbes 2 miljonit islamiusulist. (M.S. London ,,Islam'' 2001) 4 2
Meka keskuses Suures Mosees asuv Kaaba palverännaku ajal Mediina on teine püha linn Saudi Araabias. Sarnaselt Mekaga suunduvad ka sinna enamus moslemitest palverändureid, ka sinna ei lasta mitte-moslemeid. Koht on populaarne ning püha selle 10 tõttu,et seal asub Masjid an-Nabawi ehk Prohveti moseele. Mosee on ehitatud Islami prohveti Muhamedi matmispaiga kohale. Muhamed rajas sinna esimese islami koguduse. Masjid an-Nabawi mosee Mediinas Ka riigi pealinnas, Ar-Riyadis käib palju turiste. Linn on tohutult arenenud tänu 1970ndatel alanud naftabuumi tõttu - linnas näeb palju pilvelõhkujaid, uusi hooneid ning kaubanduskeskuste komplekse. Linnas on üle 4 300 mosee. Al Bathaa, mis asub linna keskmes, on vanim osa linnast. Enamus turiste käib seal turgudel ostlemas, muuseumites, ning ka kohalikus loomaaias, mis avati aastal 1957. Lisaks käiakse uudistamas Al Musmaki kindlust, mis ehitati aastal 1865 ning on
8) Islami levik ja teke 7 sajandi alguses hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama monoteistlikku ehk ainsat Jumalat tunnustavat usundit. Muhamed väitis, et Allah on ainus ja tõeline Jumal, kes on loonud maailma ja inimese. 622. Aastal lahkus Muhamed Meka linnast ja läks Mediinasse. See sündmus on on aluseks islami ajaarvamisele. 630 aastal moslemid vallutasid Meka, millest sai Isami tähtsaim pühapaik. Kui Muhamed Mediinas 632.aastal suri, olid islami omaks võtnud kõik araabia hõimud. Usujuht kaliif, pealinnaks Mediina. Alustati ümbritsevate maade vastu püha sõda ehk dzihaad ning koos sellega islami levitamist. Sealjjures võisid need alistatud riigid jääda oma usu juurde, kuid pidid selle eestmakse maksma, millest moslemid olid vabastatud. Loomulikult tõi seesugune poliitika vallutatud aladel kaasa islami
pani kirja hästi, lähevad paradiisi 5) mis sai antakse edasi pidamise ettemääratus midagi ei juhtu ilma alguse suuliselt paik koraani Jumala tahtmata Mediinas reedeti sunna Meka suunas palvetatakse 5x prohveti Mohammad päevas; palvetaja ja palvekoht peab tavad, lood, ibn Abd-al olema puhas kõned, mis
Pärineb Araabia ps. Islami eelne periood. Peduiinid(elasid kürbedes). Linnapeduiinid(elasid oaasides). Olid polüteistid. Kõige tähtsam pühapaikk Meka linn ja seal asuv Kaaba tempel. Seal austati jumalaid, Allah üks jumal teiste seas. Dinn loodus vaimud, arvati et mõjutavad inimeste käekäiku. Yathridis(põhja osas) elasid juudid. Islami teke. Abu al-Quasim Muhammed Ibn Abd Allah ibn Abd al-Muttalib Ibn hasin- Raja Ehk siis Muhamed(570-632) sünnib Mekas ja sureb Mediinas. Moslemid peavad teda prohvetiks. Muhamed abielub Hadizaga. Käis kord aastas mägedes palvetamas Allahi poole. Kui ta oli 40 a. Ilmub talle peaingel Gabriel. Gabriel anat talle teada et jumal(Allah) on valinud tema prohvetiks(Jumala sõnumitooja). Et Allah on ainuke jumal. Inimesed peavad meeltparandama peatselt saabuva kohtupäeva ees. Inimesed pidid loobuma teiste jumalate teenimisest. 622.a(ajaarvamise algus) põgenest muhamed oma pooldajatega Mekast Yathribi,
*suri u 630 *jäi orvuks *hakkas tööle kaupmehena ja reisima mööda maailma *kohtus oma naisega ja sai lapse Fatima(teised lapsed surid vastsündununa) *ilmutud Hira koopas *"ei ole teist jumalat peale Jumala" *622. läks Mediinasse- I islamikogukond, islami sünd, islami aajaarvamise sünd *630 pöördus Muhameed tagasi Mekasse ja pühitses Kaaba pühamu ainujumale *Kaabast kujunes islami ühtsuse sümbol ja Jumala kodu, mida see on tänapäevani *suri 632. aastal Mediinas,mis juhtus 622. aastal*Muhameed lahkus koos kaaslastega Mekast ja otsustas elama asuda Mediinasse, kuhu kujunes esimene islamikogukond. Muslimid peavad islami sünniaastaks ja oma ajaarvamise alguseks. Kaaba pühamu *islami ühtsuse sümbol, tänapäeval kummardavad selle suunas muslimid igapäeva palvuste ajal Meka ja Mediina *Meka- pärast Kaabu pühitsemist sai teistele usundirühmadele keelatud linn *Mediina -kujuned I islamikogukond Koraan
Islami karistusõiguse arengus eristatakse peamiselt kolme perioodi: enne koloniseerimist (VII-XIX sajanditel), koloniaalne (XIX keskpaik-XX sajand) ja postkoloniaalne (XX keskpaigast kuni tänapäev).8 2.1 Islami karistusõigus enne koloniseerimisajastut Enne koloniseerimise perioodi algust kasutati kriminaalasjade lahendamisel islami õigust. Piirkonniti oli selle kasutamine erinev, sest eri piirkondades tegutsevad õiguskoolkonnad tõlgendasid islami õigust erinevalt.9 Mediinas tegutses Malikiitide koolkond, mille rajaks oli Abu Abdallah Malik ibn Anas.10 Bagdadis tegutses Hanbaliitide koolkond, mille rajajaks oli Ahmad ibn Hanbal.11 2.2 Islami karistusõigus koloniaalajastul Koloniaalsel ajastul mõjutas islami õigust kõige rohkem kolonisaatorite õigus: kolonisaatorid surusid peale Lääne õigust. Ent islami õigus ei kadunud, sest oli tihedalt seotud religiooniga. Võõras (s.h õigus-) kultuur ei saanud islamiühiskonna osaks
- Oli Meka kõige tugevamate kaupmeeste perekonnast pärit - Palverännakud Mekasse toimusid ka enne Muhamedi sündi - Kasvatas tema onu, hiljem Kadija(kaupmees), kellega hiljem Muhamed ka abiellus. - 610 sai Muhamed esimese ilmutuse - 613 pidas oma esimese jutluse. - Muhamedi elulugu jaotatakse kaheks: esimese poole veetis Meka linnas kuni 622; teise poole elust Mediinas 622-632. - Muhamedil puudus eliidi seas toetus - Mediinas hakkas Muhamed tegelema poliitikaga, sõjaväe juhtimisega - 632 suri ootamatult. Kutsutakse kokku kõik kaupmehed ja Muhamedi järgijad ning otsustatakse, kellest saab prohveti asemik. - Esimeseks asemikuks valiti prohveti sugulane Abu Bakr. · Kui keegi valitatakse kaliifiks ja ta on juba kaliifiks saanud, siis see on olnud jumala soov
Selles raamatus oli kirjas 5 käsku: 1. Allah on ainujumal. 2. 5x päevas peab näoga Meka poole palvetama. 3. 1 kuu aastas peab paastuma. 4. 1x elus peab käima Mekas palvetamas. 5. 25% varast annetama vaestele. 3 Muhameedlased uskusid, et Allah on nende saatuse ette määranud ja selle pärast ei maksa muretseda, surm tuleb nagunii. Muhamedi juurde kogunes Mediinas palju poolehoidjaid ja peagi tundis ta end piisavalt tugevana, et tagasi Mekasse pöörduda. 630. aastal sõitiski ta tagasi Mekasse. Peale selle sai Mekast muhameedlaste püha linn. Muhamed suri aastal 632, kuid selleks ajaks olid enamus araablasi uue usu vastu võtnud. Araabia kultuur Araablased ei püüdnud oma kultuuri alistatud maadele peale suruda, pigem võtsid nad ise nende maade kultuuri omaks. Aegamööda alistatud maade kultuurid sulasid ühte ja seda nimetatakse araabia kultuuriks.
4. virgumiseni viib 8-osaline tee, teadmine, kuidas elujanu lakkab 5 kohustust islamis: 1. Usutunnistus-ma tunnistan, et ei ole teist jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet. 2. Palvus- 5korda päevas pead palvetama näoga Meka suunas, kindlad palveasendid ja –ajad, palvus lõpeb rahu soovimisega, minarettide otsas oleate valjuhäälditega kutsutakse inimesi palvusele. 3. Palverännak-kohustus 1 korra elus käia Mekas (või Mediinas, Jeruusalemmas), nendes linnades tohib olla ainult max 2-3 päeva, sest palverännakutel käib tohutult palju inimesi. 4. Paastumine-1 korra aastas, kestab kuu aega (ramadan), loetakse koraani, ei tohi süüa ega juua päikesetõusust loojanguni, alkohol on keelatud, paastumisest on vabastatud rasedad, haiged, alaealised, need, kes on reisil (peavad hiljem paastu järgi tegema), ramadan lõpeb pidustustega. 5
Põrgu Usutakse Usutakse Islam 1. Mida tähendab sõna "islam" ? Sõna islam tähendab araabia keeles allumist, allaheitmist, andumust Jumalale Allah ile. 2. Milline usund valitses Muhamedi eelses Araabias? Muhamedi eelses Araabias valitses polüteistlik paganlus. 3. Milline ingel ilmutas end Muhamedile? Ühe järjekordse koopaperioodi ajal ilmunud Muhamedile peaingel Gaabriel (Dzibril). 4. Kuidas kutsuti koobast Mekas ja Mediinas kus Muhamed sai oma ilmutused? Mekas (Hira koopas) ja Mediinas (Sauri koopas) 5. Nimetage Muhamedi esimese naise nimi. Hadidza (Khadidza). 6. Nimetage Muhamedi lemmiknaise nimi. Aisa 7. Mis aastal lahkus Muhamed Mekast, kuhu ta läks ja kuidas seda kutsutakse? Septembri lõpul aastal 622. Sündmus on tuntud äramineku hidzra - nime all ja see sai islami 16 kuukalendri ajaarvamise aluseks. 8. Millised sõnad Muhamed lausus Kaaba musta kivi juures võitjana Mekasse saabumisel?
et nad tema eest peajumala ees kostaksid. (Partridge 2006: 356) Enamik araablasi olid rändhõimude liikmed ehk beduiinid ja nad pidasid tähtsaks pigem inimese õilsust kui mingit jumalikku jõudu. Nad uskusid, et kogu nendega toimuva määrab ette ära Saatus või Aeg. Neid ei austatud usuliselt, vaid käsitati lihtsalt kui ,,asjade kulgemist". Mõned hõimud ja hõimuliikmed olid võtnud omaks ristiusu ning Mediinas ja mujal Lääne-Araabias oli ka juudi kogukondi. Seetõttu olid paljud araablased mõneti tuttavad juutide ja kristlaste tõekspidamistega. (Ibid: 356) 4 Muhammadi ülesandeks oli hoiatada oma rahvast Meka linnas tänapäeva Saudi Araabias. Kuigi teda ei võtnud enamik inimesed kuulda, uskusid mõned siiski, et ta avaldab jumalikku tõde. Nendest inimestest moodustus esimene moslemite kogukond, kes
Muhamedi kinnituse kohaselt oli Allah saatnud aegade jooksul inimeste juurde mitmeid porhveteid, kellest tähtsamad on: ADEM- Aadam, NUH- Noa, IBRAHIM- Abraham, MUSSA- Mooses, IŽA- Jeesus, MUHAMED- viimane prohvet, kes kuulutas õiget usku. c. Moslemite maailmapildis on tähtsal kohal õpetus maailma lõpust, põrgu ning paradiisi (= DŽANNA) olemasolust. (kõik tahavad Džannasse saada). d. 10 tõotusvannet- nn. naistõotus 1. 621 Mediinas, andsid Muhamedi esimesed poolehoidjad tõotuse (keelas ära vastsündinute tapmise ja varastamise vaeslapselt) b. DŽIHAADID- Püha sõda. 1. Suur dšihaad- usk iseendasse, endast võitu saamine 2. Väike džihaad- võitlus islami eest b. Islamis puudub pärispatu mõiste, mis tõttu ei ole vajadust lunastuse järele (puudub lunastaja Jeesus). Allah on usklike juba aktsepteerinud ning need peavad oma seisundid vaid hoidma
Hanif ainujumala tunnistaja, kuid mitte ühegi konkreetse usu järgija. M. võttis vastu pakkumise hõimuvalitsejatelt, kes lubavad kummardada Allahit, kui M. tunnistab nende kolme jumalat. M. sai uue ilmutuse, mis keelas tal nõnda talitada. Ühiskondlikud muudatused. Enam polnud tähtis ustavus hõimule, vaid ustavus teistele moslemitele. 618. aastal suri M. onu ja M. jäi sisuliselt üksi. 622. aastal põgenes M. Mekast Mediinasse. Viimase juhid olid salaja lubanud M.-le võimu Mediinas, kus polnud erinevate kogukondade vahelised suhted (araablased ja juudid) korras. M. imetles judaismi: paljud legendid ja jutustused koraanis kattuvad Vana Testamendiga. Koraani jutustused on variatsioonid Vana Testamendi kaanonitest. Mediinas saavutas M. oma poliitikaga teatavat edu, järjest rohkem inimesi pöördub islamisse. 630. aastal kehtestus M. võim ka Mekas (reetmise läbi). 632. ta suri. Aastani 632 kestis ideaalne ajastu, mil valitses prohvet M
Nemad korraldasid palverännakuid Meka juurde. Hiljem jäi ta silma Hadiga’le, oli temast vanem. Tõstis ka temas staatust Meka linnas. Arvatavasti 610 sai ta esimese ilmutuse ja 613 pidas ta esimese jutluse. Jaotatakse tema elu 2ks, esimese osa veetis ta Mekas ja teise poole Mediina linnas. 622-632 Meka aeg: jumala kuulutamise aeg. Lahkus Meka linnast et minna mediina linna: oli enne kirglik jumala kuulutaja muutus poliitikuks. Koraanis on eristatud ka ilmutused millised mekas ja millised mediinas. Kuulutas islamit kuni 632, tuli äkiline surm. Kaliif prohveti asendaja maa peal. Esimeseks valiti Abü Bakr(632-34). Kogus olid esimesed moslemid, teiseks olid mediina moslemid e prohveti abilised, ja kolmas grupp e meka kaupmehed. Bakr valiti esimesest grupist. Esimese naisena võttis usu vastu moslemi esimene naine ja laps nimega Ali ibu Abt Tälib. 4 kõige oluisemat valitsejat , keda on õigeteks peetud ajaloos
· Pärit vaesunud perekonnast · Umbes 40-selt näeb usulisi ilmutusi · Välja kujunes 2 mõtteliini · Hea looja · Viimne kohtupäev Usu levik Muhamedi eluajal · Tülid kaupmeestega · 622 aasta · Muhamed põgenes Mekast Yathribi · Yathribi nimetamine Mediinikaks(prohvet linn) · Islami aja-arvamise algus · Mediinast kujunes usukeskus · 630 naasmine Mekasse · Tänaseni islami usu Püha linn · 632 Muhamedi surm Mediinas Islami tähendus ja põhimõtted I · Islami usk põhineb 5 põhimõttel ehk sambal · USUTUNNISTUS · Pole teist jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet · PALVETAMINE · 5x päevas näoga Meka Suunas · Palvetama peab kultuslikult puhtas olekus · ANNETAMINE · Vabatahtlik almuste jagamine · Kohustuslik annetamine Kooliharidus. · Kloostri-või kirikukoolid · Õpetajateks preestrid · Eesmärk õpetada tulevasi preestreid, munki
Vastuolud tekkisid juudid ei tunnistanud teda prohvetina. Nii hakkas muhamed pidama kristlust ja juudi usku väärkas õpetuseks. Ühtlasi nägi end lõpliku prohvetina, kes pole kutsutud kuulutama usku mitte araablastele vaid kogu maailmale. Mekalased, eriti ülemkiht, suhtus vaenulikult ja umbusklikult. Seetõttu asus muhamed 622.a Jathribi linna, mis nüüd sai nimeks Mediina. Muhamedi lahkumist Mekast Mediinasse loevad moslemid tänaseni oma ajaarvamise alguseks. Mediinas käskis muhamed palvetada araablaste kultuskeskuse, Meka poole. 630.a naasis ta Mekasse ja kaks viimast eluaastat oli ta Meka ja ümbruskonna valitseja. Kaaba tempel pühendati üksnes Allahile, teiste jumalate kujud kõrvaldati. Kalifaat ja araablaste vallutused: Prohveti surma järel valiti asemik, kaliif, araabia riik = kalifaad. Esimesed 4 kaliifi muhamedi lähisugulased. Koraan nägi ette, et moslen peab usu nimel pingutama - dzihaad püha sõda islami eest ja muu-usuliste vastu ,
Islamiusu levik: mittemoslemite lisamaksustamine, araabia keel, selged reeglid. Muhameedi elu (570-632): jäi 6.a orvuks, karjane, karavanikaupmees Mekas. 40-a ilmutused, pidas end Moosese ja Jeesuse järeltulijaks. Kuulutas usku ainujumalasse Allahisse, kirjaoskamatu. 622 lahkus Mediinasse- jüngrid, relvastatud salgad. 630 naasis Mekasse u 10 tuh mehega, haaras võimu. Lasi ehitada Kaaba templi, mis oli pühendatu Allahile. 632 suri Mediinas. Ütluste üleskirjutamine araabia keeles- Koraan (moslemite püharaamat)- reguleerib abielu, ärielu, vaimuelu, hügieeni, käitumine/tavad/kombed, 7.s. Islam- jumalale kuuletumine. Moslem/muslim- see kes kuuletub jumalale. Kaljumošee Muhameedi hinge õhku tõusmis paik (Jerusalemm). Muhameed pidas end prohvetiks (Jumalasõna edastajaks). 5 käsku: pole muud jumalat peale Allahi; 5 korda päevas pöördumine Allahi poole (enne peab pesema,
Põrgu Usutakse Usutakse Islam 1. Mida tähendab sõna "islam" ? Sõna islam tähendab araabia keeles allumist, allaheitmist, andumust Jumalale Allah ile. 2. Milline usund valitses Muhamedi eelses Araabias? Muhamedi eelses Araabias valitses polüteistlik paganlus. 3. Milline ingel ilmutas end Muhamedile? Ühe järjekordse koopaperioodi ajal ilmunud Muhamedile peaingel Gaabriel (Dzibril). 4. Kuidas kutsuti koobast Mekas ja Mediinas kus Muhamed sai oma ilmutused? Mekas (Hira koopas) ja Mediinas (Sauri koopas) 5. Nimetage Muhamedi esimese naise nimi. Hadidza (Khadidza). 6. Nimetage Muhamedi lemmiknaise nimi. Aisa 7. Mis aastal lahkus Muhamed Mekast, kuhu ta läks ja kuidas seda kutsutakse? Septembri lõpul aastal 622. Sündmus on tuntud äramineku hidzra - nime all ja see sai islami kuukalendri ajaarvamise aluseks. 8. Millised sõnad Muhamed lausus Kaaba musta kivi juures võitjana Mekasse 18 saabumisel?
Jumala kohtupäev on ligi. Esimesed toetajad, muslimid (ar 'Jumala tahtele alistunu'), olid tema naise sugulased. 622. a põgenes koos teiste muslimitega kaubalinna Mediinasse. Mediinast kujunes uue usundi (islam 'kuuletumine') poliitiline keskus. Muhamed: · rajas koguduse · ehitas moseesid · määras kindlaks palvuste ajad ja suuna · andis välja seadusi 630. a vallutas ta Meka ja määras sealse muistse Kaaba pühamu peamiseks usukeskuseks. Mahamed suri 632 Mediinas ja on sinna maetud. Islami seisukoha järgi oli Muhamed inimesena Allahi viimane saadik prohvet, kes vahendas inimestele Allahi tahte Koraani. Pühakiri Koraan koosneb Muhamedi ilmutustest. Pühakirja juurde kuulub Muhamedi kohta käiv pärimus ehk sunna. Tekst pandi ja redigeeriti 7. saj keskpaigaks. Islami järgi on Koraan taevase originaali täpne koopia. Ehtne saab Koraan olla vaid araabia keeles, nii nagu Jumal selle Muhamedile ilmutas. Koraan koosneb 144 suurast (peatükist)
aastal Mediinasse. Muhamedi juttu hakati aga kirja panema ja valmis püha raamat- koraan. Selles raamatus oli kirjas 5 käsku: 1. Allah on ainujumal. 2. 5x päevas peab näoga Meka poole palvetama. 3. 1 kuu aastas peab paastuma. 4. 1x elus peab käima Mekas palvetamas. 5. 25% varast annetama vaestele. Muhameedlased uskusid, et Allah on nende saatuse ette määranud ja selle pärast ei maksa muretseda, surm tuleb nagunii. Muhamedi juurde kogunes Mediinas palju poolehoidjaid ja peagi tundis ta end piisavalt tugevana, et tagasi Mekasse pöörduda. 630. aastal sõitiski ta tagasi Mekasse. Peale selle sai Mekast muhameedlaste püha linn. Muhamed suri aastal 632, kuid selleks ajaks olid enamus araablasi uue usu vastu võtnud. Araabia kalifaat ja selle lagunemine Peale Muhamedi surma juhtisid araablasi prohveti asemikud ehk kaliifid. Nad juhtisid araablasi vallutama naabermaid
Lisaks sisaldab see hulga praktilisi ettekirjutusi perekonna, suhete jne kohta. Koraani ei saanud muuta sest see oleks olnud jumalateotamine, seega loetakse seda ette ainult araabia keeles. Ta ei saanud läbi juutide ja kristlastega ta pidas neid paganateks. Mekalased suhtusid Muhamedi kuulutusse umbusklikult ja seetõttu liikus ta teise linna mis sai nimeks Mediina. Seda lahkumist loevad moslemid siiani oma ajaarvamise alguseks. Mediinas oli palju konflikte juutide ja moslemite vahel. Nüüd hakati palvetama jeruusalemma asemel meka poole. 630 sai muhamed tagasi mekasse minna, valitsejana võttis ta seal islami vastu ning pühendati Kaaba tempel Allahile. Prohveti surma järel valisid moslemid talle asemiku ehk kaliifi, mistõttu nimetati Araabia riiki kalifaadiks. Bütsantsi keisririik ja uus-pärsia impeerium olid laastavatest sõdadest nõrgestatud. Paljud
ta enamiku beduiini hõime pannes aluse Kalifaadile - araabia riik, mida valitsevad kaliifid. Kaliifi all mõeldakse tavaliselt sunniitide ülemaailmse usujuhi tiitlit (loodi 632 ja kaotati 3. märtsil 1924). See on olnud aga ka ühe siiitide sekti (Fatimiidide) valitseja- ja usujuhi tiitel ning Córdobas valitses samuti oma kaliif. Tänapäeval tiitel enam kasutuses pole. Muhammedi järglaseks sai tema ustav järgija, endine kaupmees Ab Bakr, kellest sai esimene kaliif. Mediinas võeti islam paljude poolt omaks ja seejärel hakati jälle lahku ütlema, et mitte makse maksta; mille puhul on selgelt näha usu irooniline pool ning "uskujate" siiruse teatav küsitavus. Allah Allah on araabiakeelne sõna, mis tähendab "Jumal". Sõna koosneb määravast artiklist al- ja sõnast ilah- "jumal". Seega tähendab "Allah" umbes sama, mis suure algustähega kirjutatud sõna "Jumal" eesti keeles. Seda sõna kasutavad nii kogu maailma muslimid kui ka araabia
ja majanduslikule ning kultuurilisele üleolekule vaenlastest. Luure ja spionaazh. Mitut masti barbarid sageli osteti ära. Sarnasus Hiinaga. Suutis 700 aastat pidurdada islami pealetungi. 7.2 Islami teke ja levik Sai alguse 622. enne meie aega. Keskuseks oli Meka – paganlike uskumuste keskuseks. Imaan – õpetlane,kes tõlgendab koraani. Islam ja Muhhamed olid ülimalt kriitilised paganluse osas. 622. võttis Muhhamed oma järgijad ja nad asusid rännakule Mekast-Mediinasse. Mediinas kogus ta endale üsna arvestatava järgijaskonna ja läks tagasi Mekasse, allutas selle ning pani sellega alguse Islami usule. Muhhamed õpetas elama puhtalt,austama inimest ja järgima moraale. Sealiha välistati söögiks hügieeni tõttu – siga oli must loom ning soojas kliimas oli suur parasiitide oht. Alkohol seetõttu, et joobes inimene on kole inimene. Muhhamed suri 632.aastal, peale mida asusid tema pärandit kaitsma sunniidid. Šiidid aga asusid
annaabi.ee 
