10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-10-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
alexander1
Õppematerjali autor
aastaseid suuri palverännakuid. Meka muutus usukeskuseks, palverännakud tõid kaupmeestele suurt tulu. Samal ajal puututi kokku judaismi ja kristlusega. Mõjul tõusis araabia jumalate seas esile üks allah. Muhamed ja tema kuulutus: 7 saj algul hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama ranget monoteismi. Ta nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest lahtiütlemist. Sellest tulenevalt sai usk nimeks islam (ar, allumine) ja selle pooldajaid nimetati moslemiteks (ar, muslim see, kes allub). Muhamed sündis Mekas, orvuks jäi, kasvas onu eestkoste all, abiellus noore mehena endast vanema rikka kaupmehelesega. Kirjaoskamatu, kuulutas suuliselt. Kirja pandi need tõekspidamised alles pärast muhamedi surma, koostati püha raamat koraan. Muhamed ei pidanud end uue usu rajajaks, nägi oma misiooni juutidele ja kristlastele omase ainujumalakultuse juurutamises
· Hasimid ja Muttalibid ei hakka islamit järgima, kui Muhamed neile sellest räägib.Muhamedi onu vihastab ettepaneku peale nii hirmsasti,et saadab oma poja naise (Muhamedi tütar), Muhamedi juurde tagasi. Tütrel aga vedas,sest teda tuli kosima Othman ibn Affan, Omaij suguvõsast. Temast saab islami 3 kaliif. · 3 aastat jutlustas Muhamed vaikselt oma 20 järgijale. 4 aasta alguses käskis Gabriel tal esile astuda, ning usku kuulutada. VI ptk. · Islam rahu, kaitse, pääsemine. Islam nõuab usku ainujumalasse. Muhamed ei olnud uue usu looja, ta tahtis vanal uues hiilguses üles tõusta lasta. Ta oli reformaator ja islam , mida ta jutlustas, tähendas talle maailma algse usu ülestõusmist. · Saria islami seaduste kogu, püha seadus. Kasvanud välja koraanist, määrab igapäevast elu. Ei näe eribevust igapäeva- ja usuelu vahel.
aj ordu tegevuse. 1309 – algas paavstide nn Avignoni vangipõlv (kuni 1378). 15.s 1453 – türklased vallutasid Konstantinoopoli; Osmani riigi kiire aj laienemine. 16.s Mongolite Suurmogulite riigi rajamine Põhja-Indias. aj Islam ja ristiusu kirik KESKAEG II Koostaja: P.Reimer 3 1. ISLAM: 1.1. Araabia poolsaare looduslikud olud ja varane ühiskond: Araabia poolsaar on suuremalt jaolt kaetud kõrbete ja poolkõrbetega. Niisutuspõllundust oli võimalik viljeleda ainult poolsaare lõunaosas – Jeemenis. Enamik rahvastikust elatas ennast kaamelite rändkarjakasvatusest (beduiinid). Karavaniteede äärde kujunesid aja jooksul kaubalinnad, millest tähtsaimaks kujunes Meka. Foiniikia tähestiku
normaalseks). Araablaste usk oli polüteistlik austasid peale jumalate ka loodusobjekte (ka kivisid). Neist tähtsaim on Mekas asuv suur must meteoriit. 16)Islami teke ja põhimõtted. Araablased uskusid paljusid jumalaid, tänu kristluse ja judaismi mõjutustele, kerkis esile üks jumal Allah. 7. sajandil hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama ranget monoteismi. Ta nõudis araablastelt vaid Allahi austamist ainujumalana. Sellest tulenevalt sai usk nimeks islam (ar ´allumine´) ja uskujad moslemid (ar ´see, kes allub´). Pärimuse järgi oli Muhamedil tavaks käia Hira mäe koopas mõtisklemas, seal olevat Allah end talle ilmutanud ja käskinud enda sõnumit levitada. Kirja pandi see alles peale Muhamedi surma (ise oli kirjaoskamatu), kui koostati islami püha raamat Koraan. Muhamed ei pidanud end uue usu rajajaks, vaid tahtis juurutada ainujumala uskumist ka araablaste seas (nagu juutide ja kristlaste seas oli levinud). Tema silmis oli
Ta koondas oma lähikonda õpetlased ja see huvi jätkus ka tema poja ajal. Toonane kultuuri elavnemine on tuntud ka kui Karolingide reessanss. Frangi õukonda kogunenud õpetlased uurisid kirikuisade teoseid ja Piiblit, kirjutati ümber ladinakeelseid teoseid. Peale kirikute ja kloostrite rajati ka koole, sest haridus oli suure osatähtsusega. Kuid Karolingide renessanss oli otseselt seotud Frangi valitsemisega, siis jäi see peale riigi langemist unarusse. Araabia riik ja islam. Araablaste usk oli polüteistlik. Peale jumalate usuti ka loodusobjekte, nt kive. Tähtsaim must kivi asus Mekas, müürituna Kaaba templi seina, sinna tehti palju palverännakuid. Kaubalinn Meka sai ka usukeskuseks. Samal ajal puutusid araablased kokku ka judaismi ja kristlusega. Esile tõusis üks jumal Allah, aga ta oli siiski üks paljudest. 7 sajandi algul hakkas Meka kaupmees Muhamed hakkas kuulutama ranget monoteismi. Allah peajumalaks, sellest sai islam ning pooldajaid moslemiteks
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) · Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud desifreerida, siis on selle kultuuri peamisteks
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kultuuri peamisteks
üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud islam, ristiusk, judaism 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud peavad teisi jumalaid peale enese oma valedeks ristiusk, islam, judaism 2
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid