4.2 Tööde hindamine Õpilased on oma loomult kärsitud. Oma tööd tahetakse kohe pärast tegemist tagasi saada, lausa hinnatuna. Selletõttu on õpetajad hakanud ka oma elu mugavamaks tegema. Kohe pärast kontrolltöö tegemist jagatakse tööd uuesti laiali ning õpilased parandavad üksteise töid. Hinded ja punktid saadakse kohe teada ning nii on kergem õpetajal kui ka kärsitul õpilasel, kes ei jõua oodata, et hinnet teada saada. Kuidas selline moodus aga õpilastele sobib? Ligi kolmveerand vastanutest leidis, et õpetajad peaksid parandama tööd ise ning hiljem näeb õpilane ainult oma hinnet. See võib olla tingitud sellest, et õpilased tahavad privaatsust ning kardavad, et jäävad kaasõpilaste seas häbisse kui nende tulemus ei ühti teiste omadega või vastavad mõnele küsimusele valesti. Seetõttu hinnatakse pigem seda kui õpetaja parandab töid üksinda
stressi. Selle analüüsimiseks said õpilased hinnata erinevaid võimalikke stressi tekitavaid olukordi skaalaväärtuses 1-6, kus 1- ei nõustu üldse ning 6- nõustun täielikult. Autor võttis analüüsimise aluseks skaalaväärtused 5 ja 6, mis näitavad, et toodud asjaolu on vastanu jaoks tõsine probleem. Vastustest selgus, et 75% vastanutest tunnevad stressi siis, kui on liiga palju õppimist, 61,5% pikkade koolipäevade näol, 55,7% negatiivsete hinnete pärast, 41,2% hirm hindeliste tööde pärast, 32,7% halbade suhete pärast kaasõpilastega, 30,8% halbade suhete pärast mõne õpetajaga ning 17,3% sellepärast, et puuduvad eesmärgid. Sellest võib järeldada, et gümnaasiumiõpilased kogevad stressi kõige rohkem siis, kui on liiga palju õppimist. Täpema ülevaate vastustest annab joonis nr 7. Joonis nr 7. Situatsioonid, mis tekitavad stressi ja pingeid 18
Inimesel peab olema loova õppimise rõõmule, mis annaks valdkonnas, kus ta võiks loovust ilmutada, inimesele tiivad ja kannaks teda flow-na piisavalt asjakohast kogemust, kaasa, pole just palju ruumi jäetud. seega haridust selle sõna traditsioonilises Inimest eristab kõigist teistest elusolenditest tähenduses. Uued muusikud sirguvadki loovus. Paraku tundub praeguses väga tihti muusikute peredes, sest koolis loovus olevat luksus, mis nad kasvavad üles keskkonnas, kus võib ju olla, aga peaasi et õppekavad muusika on igapäevane. Presidendi kärajatel oleksid läbitud ja ainehinded korras. Tartus toonitas Skype'i üks loojaid Loovtegevuseks ei jää aegagi. Õpikuteadmised Jaan Tallinn, et tema edu tagas Tallinna pähe, algoritmid selgeks, korralik ettevalmistus reaalkoolis valitsenud üldine huvi
ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade) kohta. Kogu õppepäeva vältel annavad pedagoogid õpilasele tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Põhikool reageerib juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega. § 21. Teadmiste ja oskuste hindamine kui kokkuvõtvate hinnete alus (4) Põhikool võib viie palli süsteemi asemel kasutada koolisiseselt teistsugust hindesüsteemi. Kasutatav hindesüsteem ja hinnete viie palli süsteemi teisendamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas. Õpilase koolist lahkumisel teisendatakse selle õppeaasta kokkuvõtvad hinded ja käimasoleva õppeveerandi jooksul saadud hinded viie palli süsteemi. (5) Põhikooli I ja II kooliastmel võib õpilase hindamisel kasutada kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid,
TUNNIKONSPEKT OLGA PRIVALOVA, SKVVM-1 AINE: Vene keel võõrkeelena KLASS: 9 klass, eestikeelne kool TUNNI TEEMA: Riided EESMÄRGID: 1. : - : (, , ) «»; , , ; - : , , 2. : , , , ; , , , , . 3. : , ; 1. Õppeesmärgid: - keeleesmärgid: uue materjali õppimine ja selle kinnitamine (leksika, grammaatika, foneetika), mille üldteemaks on ,,Rõivad", nimisõnade ja omadussõnade sugu (korraldamine), nende seostuvus, äraõpitud leksika kordamine - kommunikatiivsed eesmärgid: õppida rääkida riietest, garderoobist, riieteesemeid kirjeldada 2. Arenemiseesmärgid: 1 Fantaasia, mõtlemise, tähelepanu, vaatlemisoskuse arendamine, üldise silmaringi laienemine, ka lingvistilise silmaringi arenemine, analiseerimisoskuse ja suhtlemisoskuse arenemine 3. Kasvatuseesmärgid: Iseseisvatöö oskuse arenemine, h
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ01 Irina Vassiljeva ÜHEKSANDIKUD Analüüs Õppejõud: Pille Kriisa. MA Mõdriku 2013 Saade Üheksandikud põhineb katsel, mida viiakse läbi üheksanda klassi õpilastega, kes on õppe tasemelt Eesti halvimad ja soovitakse õppeaasta lõpuks eksami sooritust viia Eesti parimate sekka. Sellepärast vahetatakse klassis viis aineõpetajat. Igal õpetajal oma lähenemine. Hilinemine ja koolist puudumine on selles klassis täiesti tavaline nähtus aga ka koduseid töid ei tehta. Kuna õpetajatele on lapsed võõrad ja et teada saada laste õppetaset viivad õpetajad kõige alguses tasemetöid. Tööde tulemused on aga ja
Kool oma olemuselt on stressirohke koht. Tuleb vara ärgata, istuda pikalt koolis, käia tundides, õppida. Nii palju on vaja teha aga aega pole kohe üldse. Kisu kasvõi juuksed peast välja. Stuudiumist vaatab vastu lõputu rida puudulike hindeid ning erinevaid kontrolltöid ja ülesandeid. Kõige parandamiseks on vaid nädal aga samal nädalal on veel kaks kirjandit. Hambad risti tuleb hakata nüüd kõike lahendama. Nädalaega hiljem võib puudulikke hinnete ritta lisada ka need kaks kirjandid. Siis näidatakse näpuga õpetaja poole kes aina lahmib töösid teha ja ühtesid sisse toksida. Tegelikult peab tunnistama, et koolistress on enamjaolt õpilaste enda tekitatud. Õpetaja peab järgima õppekava ning millegi eest hindeid panema. Neil ei jää midagi muud üle. Kas õpetaja tõesti soovib teha kolm tööd nädalas igale klassile mida ta õpetab ning siis pooleööni neid kodus parandad? Isiklikult arvan, et neil on ilmselt
järgmistele küsimustele. · Keda või mida hinnatakse ? · Miks hinnatakse? · Mis hindamisega kaasneb? · Mida hindamistulemustega peale hakata? Vaidlus. · Eksperiment KTI-s "Organisatsiooni maine". Enamasti ei ole hindamise tulemus arusaadav ega informatiivne Õpetajad, õpilased ega nende vanemad ei tea tegelikult, · mida (keda) oleks vaja ja oleks võimalik hinnata, · mida tegelikult hinnatakse, · kuidas hinded eri eas poistele ja tüdrukutele toimivad, · mida võiks hinnete põhjal järeldada, · mida tuleks senisest teisiti (paremini) teha jne. Tuleb ette, et · (head) hinded muutuvad eesmärgiks; · (halvad) hinded kujunevad karistusvahendiks; · hinnete pärast spikerdatakse ja petetakse muul teel; · vastandutakse ja tülitsetakse; Peaaegu kõik teavad, et hindamine on bluffimine, aga ei söanda seda välja öelda. Hindamistulemusi aina liidetakse-lahutatakse ning nende alusel reastatakse koole ja inimesi, riike ja rahvaid
kergem. Näide elust enesest, mehed kes on elus väga hästi läbi löönud ja rikkaks saanud ei oma kõrgharidust. Ka minu isa ei oma kõrgharidust, ning on täiesti nullist oma firma püsti pannud, kuid nüüd vanemas eas kahetseb, et peale sõjaväge edasi õppima ei läinud, sest kunagi ei tea, mis elu toob ja kui midagi peaks juhtuma ning peaks tekkima vajadus kandideerida kuskile, siis tal pole peale gümnaasiumi hariduse oma Cvsse midagi kirjutada. Kuid tänu sellele on tal tohutu elukogemus, mida koolis õppides ei saa. Õppimist häirivad ka hobid ning spordiga tegelemine. Eelkõige tippspordiga tegelemine ja koolis õppimine ei käi käsikäes. Tartu Rocki korvpallimeeskonnas pole ühtegi meest, kes omaks kõrgharidust, ainult mu parim ja Rocki noormängija Saimon Sutt õpib avatud ülikoolis kehakultuuri, kuid on tunnistanud, et ilmselt jätab ka tema õpingud pooleli, kuna tahab välismaale mängima saada ning kui iga päev on kaks trenni
4. Pannes õpilased tööle ei tohiks neid enam segada. Iseseisva töö alguses võiks liikuda klassis ringi, et veenduda, et kõik õpilased asuvad tööle, alles seejärel võib tegeleda nõrgemate õpilastega. Vältida tuleks juba töösse süvenenud õpilaste häirimist. 5. Jälgi õpilaste tööd. Õpetaja kohalolek distsiplineerib õpilasi ja annab neile märku võimalusest loota tema abile. 6. Kontrolli iseseisva töö tulemusi ja arvesta neid hinnete väljapanemisel. Kui õpilane teab, et tema iseseisva töö tulemusi ei arvestata hindamisel, siis ta ka ei pinguta. Koduste ülesannete roll õppe- ja kasvatustöös ning ped. nõuded kodutöödele. Kodutöö-õpilastele õpetaja poolt antud kohustused, mis tuleb täita väljaspool kooli. Keskkoolis on kodutöödel positiivne mõju õpiedukusele. Riikides, kus õpilased teevad ulatuslikult kodutöid on õpitulemused paremad
Mina haridusliku erivajadusega õpilase õpetajana Haridus on oluline igapäevase toimetuleku kindlustamisel. Õnnneliku pereelu ja igakülgselt arenenud laste kasvatamiseks on tähtis nii inimeste igapäevane toimetulek kui ka oskus hakkama saada elus ettetulevate probleemidega. Seda kõike saab õpetada ja õppida. Tavakooli õpetajatel aga tihti puudub erivajadustega õpilastega töötamiseks vajalik ettevalmistus, napib sellealast täiendkoolitust. Õpetajatel, kes on osalenud erivajadustega laste probleeme käsitleval kursusel, on adekvaatsem arusaam erivajadusega õpilaste abistamisest, kui neil, kellel sellised teadmised puuduvad. Õnneks saan mina, kui tulevane õpetaja osaleda kursusel, kus õpitakse erivajadusega õpilast märkama ja tema arengut toetama, siis kogemus, mis selle essee kirjutamisel kasuks tuleb, mul kahjuks puudub. Seetõttu ei saa ma toetuda kindlatele näidetele ja kuidas ma probleemidele lahenduse leian, vaid ainult oletustele- mida
autofirmale müüdud süsihappegaasi kvoodi raha eest. (Ilves 2013b) 2013. aasta märtsis avaldati ka algne nimekiri õpetajatest, kellele oli tehtud ettepanek töö alustamiseks ühisgümnaasiumis. Lisaks sellele anti teada, et erilisi sisseastumiskatseid koolil ei tule. Kooli pääsemise määravad ära põhikooli lõputunnistus ja vestlus, mille alusel moodustatakse pingerida. Vestluseta pääsevad kooli need, kelle hinnete keskmine ja eksamite hinded on vähemalt 4. Plaanis oli vastu võtta 10. klassi 120 õpilast, rohkemaks polnud lihtsalt ruumi. (Ilves 2013a) 4 Juuni lõpuks oli teada, et 10. klassi oli soovijaid 108. Kehvade hinnete tõttu päris kõiki vastu ei võetud. Menukaimateks suundadeks olid loodus-, majandus- ja humanitaarsuund. Lisaks sai valida reaal-, sport/tervise- ja sotsiaalsuundade vahel. Avaldusi laekus Wiedemanni ja Haapsalu
Ühes tunnis aga koostas ta meile iseseisva tööna liikuva aabitsa ülesande, mille eest pidime saama hinded. Ma ei osanud seda hästi ja sain tulemuseks päevikusse hinde ,,3". Kuna olin hea õpilane, oli see suur egolaks ning hakkasin nutma. Ka õpetaja oli kurb ja lõpptulemusena ta tõmbas minu kolme maha ja kirjutas, et sooritasin tunnitöö hindele ,,5". Aga tegelikult ma teadsin ju, et see parandus ei muuda minu teadmisi ega ka tunnitöö eest saadud kehva hinnet. Küll sain teada, et õpetaja on empaatiline ja hooliv ning minu teadmised ja tegemised lähevad talle korda. See omakorda tekitas tahet õppida nii enda kui ka õpetaja rõõmu nimel. Ja kindlasti õpetas see õpetaja mulle, et headuse ning hoolivusega saab teise hinges imesid korda saata. Teiseks näiteks tahan tuua enda gümnaasiumiaegse eesti keele õpetaja, kes arvas, et lapsi tuleb distsipliini ja õpiedu saavutamiseks pidada himuterrori all ja seega hea hinne oli tõeline haruldus.
See on töö aluseks kõikidele aineõpetajatele. Õpetaja töökava: Dokument, mis määratleb õpetaja töökorralduse riikliku ja kooli õppekava realiseerimiseks antud kooli tingimustes õpetatavate klasside ja ajaühikute (õppeaasta, õppeveerand, õppenädal) lõikes koos kasutatava õppevara põhivahendite loeteluga. · aine · klass · ajalis-temaatiline plaan · teemad, alateemad, põhiterminid (põhivara) · meetodid, oodatavad tulemused, hinnete kaal(mis hinne kui palju määrab veerandihinnet) · läbivate teemade käsitlemine · õppevara (õpikud, tv) ja lisavahendid · hindamine ja kontroll · järeltööde tegemise kava, millal, kuidas hindan, mitu korda võib teha. Individuaalne õppekava: Õppesisu ja selle omandamise korraldust iseloomustav dokument erivajadustega õpilas(t)ele, tavaliselt eristamiseks õpitegevuste ja sisu korraldust üksikutele õpilastele koolis.
Stress on organismi üldine pingeseisund, kus sul on raske toime tulla kogu sind puudutava informatsiooniga. Väike stress halba ei tee, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui tunned, et absoluutselt kõik on üle pea kasvanud. Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks. Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga. Stress ja depressioon, mis olid vanemate inimeste haigused, juba ka noorte probleem. Uuriti, mis on selle põhjuseks. Ja kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga
valitud õpieesmärkide saavutamiseks. 8. Mis on õppekeskkond? 2p Õppekeskkonnana mõistetakse õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õpilased arenevad ja õpivad. Õppekeskkond toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks, kannab põhihariduse alusväärtusi ja oma kooli vaimsust ning säilitab ja arendab edasi paikkonna ja koolipere traditsioone. 9. Milline on hinnete protsentuaalne skaala ,,5" hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega ,,4" 7589%, hindega ,,3" 5074%, hindega ,,2" 2049% ning hindega ,,1" 019%. 10. Mis on eesti keele kui teise keele õpetamise põhieesmärk? Millised on Teie arvates veel olulisemad? 5p Eesti keele kui teise keele õpetamise põhieesmärk on omandamine eesti keele oskusi tasemel,
minimeerib laste agressiivsust (Dee 2007). Üldhariduskoolis on enam probleeme poistega. Õpetajad pööravadki rohkem tähelepanu just neile, suheldes poistega intensiivsemalt kui 9 tüdrukutega (Morse & Handley 1985, viidatud Bandura & Bussey 2008 järgi). Juba varases lapsepõlves saavad poisid tüdrukutega võrreldes rohkem kiita kui laita (Simpson & Erickson 1987, viidatud ibid järgi). Poisse tunnustatakse heade hinnete eest ja kritiseeritakse halva käitumise pärast; tüdrukud saavad kiita pigem puhtuse ja korralikkuse eest, laita aga kehvade hinnete pärast. Selline sanktsioonide muster jätkub kooliaja jooksul (Eccles 1987, viidatud ibid järgi). 10 Kokkuvõte Töötades läbi Mare Leino ja Kristi Kõivu raamatuid sain teada, et ükski käitumine ei ole tähenduseta. Igal käitumismallil on tähendus ning erinevad inimesed väljendavad neid erinevalt.
sest see tundus mulle raske ja arusaamatuna. Hoolimata minu vastuseisust, pidin ma seda siiski õppima. Alles põhikooli lõpuks sain ma aru, milleks mulle neid matemaatika valemeid vaja oli. Sellepärast ei tohigi õpetajaid süüdistada, kui nad õpilastel midagi pähe õppida käsevad. See on edasiseks eluks vajalik. Samas ei tohi õpilastele avaldada liiga suurt survet. Peamiselt puudutab see neid vanemaid, kes nõuavad oma lapselt perfektseid õpitulemusi ning karistavad neid halvemate hinnete saamisel. Kui lisada veel koolivägivald, võib see nooruk murduda nagu Katku Villu Anton Hansen Tammsaare romaanis ,,Kõrboja peremees" ning võtta endalt elu. Veel traagilisem on asi siis, kui peale enda elu võtab ta ka teiste inimeste elud. Selle näiteks võib tuua koolitulistamise Soomes. Alates keskkoolist muutub hariduse omandamine pigem võimaluseks ennast täiendada, sest keskkool on juba vabatahtlik ja sinna lähevad õppima vaid need, kes soovivad elus edasi jõuda.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Erakorralise meditsiini tehniku õppekava SVETLANA KAVALEROVA ,,Mina õppijana" Essee Juhendaja: Tiina Uusma, lector Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2012 Eneseanalüüs aitab inimesel paremini tundma õppida oma tugevusi ja nõrkusi. Kasutades eneseanalüüsist saadud teadmisi, on võimalik määratleda, mille kallal on vaja töötada, et oma nõrku külgi tugevamaks muuta. Oskust õppida on raske hinnata. Selleks, et mul oleks kergem ennast hinnata, ma teen endale selgeks mis on õppimine ja õppimise protsess ise. Ma saan aru, et õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine ei piirdu vaid sellega, mis on koolipingis omandatud, vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemistel, vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Kui püstitada küsimus, mis on õppimises olulist
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on tekkinud ka haridusministeeriumil seisukoht, et erikoole vähendada
Niisugused, et haridus tähendab peamiselt teadmisi, haridus peab olema reglementeeritud riiklikult ja viimase üksikasjani, haridus tähendab standardeid, haridus peab olema kõigile ühesugune. Harjumisest kasvavad uskumused: kool on peamine õppimise koht ja mällu vajutatud teadmised ongi haridus, kooliprogrammides on olemas kõik eluks vajalik, kõik õpikutes ja programmides sisalduv saabki õpilase teadmiseks ja õpilase väärtust mõõdab hinne ning eksam. Uskumus on olnud ka see, nagu võiks haridusele antud vabadus üksi luua tõeliselt väärtuslikku haridust. Aga kui inimene oma vabadust äragi pole tundnud? Sest tema mõistmine, tarkus ja vaimsus pole teda selleni juhatanud. Kahtlema ei pane inimest oma hämmastavalt sitketes uskumustes ja harjumustes seegi tõsiasi, et vähemalt viimased 50 aastat on meil tulnud harjuda elama koos globaalselt teadvustatud hariduse kriisiga. · Vahend
Kelleri plaani kohaselt toimub ainekursuste õppimine moodulitena individuaalses tempos. Iga järgneva moodulise iseseisva õppimise järel sooritab üliõpilane testi, mille tulemuste põhjal selgub, kas ta saab asuda uue õppimisele või peab töötama veel eelmisega. Kõigi kursuse moodulite eduka omandamise järel saab üliõpilane õiguse sooritada eksam. Bloomi täieliku omandamise strateegia rakendamiseks jaotatakse ainekursus või teema õppeühikuteks ja planeeritakse töö nende õpetamiseks. Iga õppeühiku õppimise järel tehtud diagnostilise testi tulemuste põhjal jaotatakse õpilased põhivara omandanuteks ja mitteomandanuteks. Testile järgnevas õppetööd likvideeritakse õppimisel ilmnenud puudujäägid ja alles siis asutakse kogu klassiga õppima uut materjali. 8
TALLINNA ÜLIKOOL Sotsiaaltöö Instituut Liisa Otsak ANNE KUI ERIVAJADUS Referaat Juhendaja: PhD, Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1.MIS ON ANDEKUS?.............................................................................................................4 2.MILLEST ON ANDEKUS TINGITUD?................................................................................6 3.ANNE KUI ERIVAJADUS.....................................................................................................8 3.1.Andekus Eesti seadusandluses.............................................................................................8 3.2.Kuidas andekat last märg
sissejuhatus õpikeskkond õpimeetodid hindamine õpilane,tugisüsteem kokkuvõte kastatud materjalid. Meie soov oleks luua haridusasutus, kus peatähelepanu all on laps, kes õpib kogemise ja loomise kaudu ümbrust mõistma ning mille peaeesmärk on kasvatada avatud mõtlemisega inimesi. Õpetuse aluseks on arenguteooria, mille järgi inimese areng kulgeb rütmiliselt üksteisele järgnevate astmetena. Inimese kasvuaeg jaguneb kolmeks oma olemuselt täiesti erinevaks perioodiks: · eelkooliiga kuni 7. aastat (füüsilise arengu periood); · põhikooliiga 7. 14. eluaasta (hingelise arengu periood); · noorusiga 14. 21. eluaasta (vaimse arengu periood) Õpikeskkond. Kool asub looduskaunis kohas, mere ääres, vähese asustusega piirkonnas, lapsi transpordib koolibuss. Õpikeskkonna kujundamisel on lähtutud Steineri pedagoogikast, milles tähtsal kohal on lapsekesksus, mida tuleb mõista nii, et ühest küljest soovitatakse tugevdada lapse enda tegelikku ole
Oluline võit e-kooli kasutuselevõtuga on kindlasti efektiivsemaks muutunud kooli ja kodu vaheline koostöö. Lapse hinded, kodused tööd, märkused ja puudumised on lapsevanemale nähtavad igal ajal igas kohas. Sellega on lapsevanemal tänu e-koolile palju parem ülevaade lapse koolielust, kui paberpäeviku puhul. Klassijuhataja seisukohalt plussid kindlasti see, et iga õpilase kohta saab väga täpset infot, nii puudumiste, hinnete, märkuste kohta. Lihtne infoedastamine lapsevanematega on kindlasti aega kokkuhoidvam, kui korraldada pidevalt näost-näkku kokkusaamisi. Ma arvan, et e- koolile kulub vähem aega, kui sama infot sisaldava pabermajanduse täitmisega. Koolijuhtidel on kindlasti tänu e-koolile parem ülevaade kogu koolielust. Koolijuhid saavad ülevate puudumistest ja õppimise tulemuslikkusest, aineõpetajate ja klassijuhatajate
eesmärk, mille raames võisid kõik õpilased kogeda edasiminekut. Ometi põhjustas see pahamelt, et tema eesmärgid sisaldasid üldinimlikke väärtuseid, mis kristlike fundamentalistide arvates ei sobinud koolisüsteemi. (lk 5) Teine väljundipõhine haridusmudel See versioon tuleneb kvaliteedikontrolli rõhuvast haridusliikumisest USAs (Ewell 1984; Miller ja Ewell 2005). Siin räägitakse väljunditest kogu koolitasemel, võttes kriteeriumina arvesse nii õpilaste keskmist hinnet kui teisi kooli kui kooli tervikuna esindavaid väljunenid, et vastata akreteerimise nõuetele ja koolivälistele huvirühmade nõuetele. Enamikus USA koolides on praeguseks välja töötatud tohutud mahukad väljundisüsteemid, igal alajotusel ja suunal on oma väljund. Hindamine tähendab USAs nii kooli hindamist kui ka õpilaste hindamist. Topelt tähendused tekitavad suurt segadust, nagu peaksid õpetjad hindama kõiges suundades õpilasi. (lk 6) Kolmas väljundipõhine mudel
Miks ma vihkan koole, kuid armastan haridust? http://24tundi.ee/miks-ma-vihkan-koole-kuid-armastan-haridust/ Postitatud autori poolt admin, aug 19, 2015 Haridus on meie elus oluline. See voolib meist haritud isiksuse. Kui ma ütlen olla haritud, siis paljud seostaksid seda tubli õppuriga koolis. Mina julgeksin vastu väita ja öelda, et haridus ja tänapäeva koolisüsteem ei sobi kuidagi kokku. Kõiki ei saa mõõta ühe puuga ja see fakt teebki haridussüsteemi ebavõrdseks. “Tarkmees” mäe otsas pani paika ranged reeglid ja mõõtmed haridussüsteemi loomiseks. Süsteem, kus värvilise iseloomuga individuaalidest saab kooli lõpetamisel ühtselt mõistetavad kloonid, kes vastavad ni,i nagu on ette dikteeritud
kelleks saada .kõigil on oma kindel soov jõuda elu edasi ja saada kellekski .Juba lapse eas mõtlevad ,et kui suureks saan siis hakkan kellekski paljudel on väikestel on omad iidolid välja kujunenud poisslapsed soovivad suureks saades saada politseinikuks tuletõrjujateks aga tüdrukutel on välja kujunenud teised ametid algul tahavad saada lasteaia kasvatajateks küll siis õpetajateks arstiks aga kui suureks juba saavad siis hakkavad mõtlema ja tulevad juba teised ametid enam ei ole see mis lapseeas sai mõeldud. Ka mina väiksena mõtlesin et kui suureks saan siis saan kellekski mis head raha sisse toob et elus kuhugile jõuda olla keegi. Aga ennem et sinna maani saada tuleb käia väga pikka teed. Algul põhikool keskkool ja paljudel isegi ülikool või mõni kutsekool. Elus on muidu asju mida võib ka teha ilma õppimata, aga see ei oleks see, siis olla
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
Päevas on 4-8 õppetundi. Üks tund kestab 45 minutit. Koolis on võimalik süüa ka sooja toitu.Toidumenüü on mitmekesine. Kooli sööklas on puhvet, kust lapsed saavad osta magusaid saiakesi. Sellepärast ei söögi pooled meie koolis lõunat. Tunnistused on eestikeelsed. Klassi saab lõpetada ainult siis, kui tunnistusel on vähemalt kolmed. Paremad õpilased saavad kiituskirjad. Need, kellel on ainult viied, saavad kuldses kirjas kirjutatud kiituskirja, natuke kehvemate tulemustega noored saavad hõbedases kirjas kirjutatud kiituskirja. Meie koolis pole kehtestatud koolivormi. Poisid kannavad tavaliselt teksapükse, fliisi ja särki. Tüdrukud kannavad seelikut ja pluusi. Jalas kantakse sandaale, sest botased on keelatud. Koolikotid on meil ülearu rasked, sest õpikuid on suhteliselt palju. Õpikute õmber on jõupaber ja vihikute õmber on kilest kaaned
Haridusest sai vahend ideoloogilise, "punase" propaganda levitamiseks ning seda juba läbi erinevate väljundite juba lasteaiast peale. Loomulikult polnud tolleaegne haridussüsteem läbinisti halb- suur enamus II ja III põlvkonna küsitletutest tunnistas, et on vägagi rahul omandatud haridusega ning kolis kehtinud korra ja distsipliiniga Vanuse poolest moodustavadki suurema osa praeguse Eesti elanikkonnast just need inimesed, kes on elanud ja omandanud haridust NSVLi reziimi ajal. Ka oli tolleaegne haridus täiesti riigi kulul omandatav, st maksma ei pidanud ei koolilõuna ega õppevahendite eest, samuti mitte ka erinevate kooliväliste tegevuste eest, sh 24 huvialaringid. Negatiivsena tõid küsitletud tihti välja paljude ebavajalike (st enamasti siis nn "punaste" ainete) õppeainete pealesurumist, samuti katset muuta vene keel domineerivaks keeleks ka õpilaste omavahelises suhtlemises.
.......................... 37 3.7Andekatest kui erivajadustega õpilastest.............................................................39 kasutatud kirjandus.......................................................................................................45 SISSEJUHATUS Andekate laste kohta on käibel palju väärarusaamu, mis takistavad neid mõistmast ja nende arengule kaasa aitamast. Eesti koolide uuringu (Saul, Sepp, Päiviste 2007) põhjal on üsna levinud stereotüüpne ,,hea ja tubli viielise lapse" kuvand andeka õpilase kohta. Paraku jäävad paljud andekad lapsed sellise lähenemisega üldse märkamata. Hinnanguliselt arvatakse, et koolisüsteemis jäävad märkamata või võimetekohaselt arendamata pea pooled andekatest lastest, kuna õpetaja jõud ja aeg kuluvad peamiselt nõrgemate õpilaste järeleaitamisele ning just andekad jäävad pahatihti tähelepanuta (Sepp 2010: 5) Koolis edasijõudmatuteks tembeldatud või käitumisprobleemidega laste hulgas on
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 1.1Eustress ja distress............................................................................................................. 3 1.2Depressioon .......................................................................................................................4 2. KOOLISTRESS......................................................................................................................5 2.1 Kooli vaimne keskkond.................................................................................................... 6 2.4 Stress ja tervis................................................................................................................. 11 2.5 Kuidas aidata stressi all kannatavat tuttavat?..................................................................12 KOKKUVÕTE......................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
