tema arvutuste kohaselt oli tabelis Al all tühi lahter, millesse kuuluva elemendi tunnuseid ta ennustas imekspandava täpsusega. Et Ga lihtainena saada, pidi avastaja töötlema 4000 kg sfaleriidi tooret, millest ta sai 75 g metallilist galliumi. Saamine Ga jääb pärast põhimetallide eraldamist töötlemisjääkidesse, mille kontsentraadi leeliselise lahuse elektrolüüsil eraldatakse metalne Ga. Omadused Hõbevalge, kergsulav, pehme, plastiline metall, mille kristallvõre sõlmedes on molekulid Ga2. Madal sulamistemperatuur. Sulatatud Ga ruumala jahtumisel suureneb. Toatemperatuuril on Ga õhus muutumatu, kõrgemal temperatuuril tekib valge digalliumtrioksiid, mis reageerib edasi: 4Ga + 3O2 2Ga2O3 Ga2O3 + 4Ga 3Ga2O Toatemperatuuril või soojendamisel: Halogeenidega GaHal3 Väävliga Ga2S3 Lämmastikuga GaN Fosforiga GaP ...ja teiste mittemetallide ja poolmetallidega
Kruusa hulka loetakse ka tinglikult veerised, munakad ja rahnud. Savi Peenpurdsetend, mis koosneb valdavalt savimineraalidest. Savile iseloomulik omadus on plastilisus ja voolitavus ning põletamisel omandab plastne mass kivimile omase kõvaduse - paakumine (kõva poorne mass). Vanuse järgi: · Kambrium -- Lontova lademe sinisavi, paksusega 6070 m piki Põhja-Eestit: Kallavere, Kolgaküla (suletud), Kunda, Aseri Vähekvaliteetne kergsulav (<1380°C) savi : Tootmine: Tallinna Keraamikatehas Aseri ehituskeraamika (tellised, katusekivid) Kunda tsemenditootmine · Devon -- Burtnieki ja Gauja lademed Vähekvaliteetne kergsulav pruunikirju savi : kvaliteetsemad rasksulavad (13801450° C) hallid savid Tootmine: tellised, keraamilised plaadid, fassaadtellised · Kvaternaar -- jääjärvelised viirsavid Fosforiit Tekkinud Kambriumi ajastu lõpus ja Ordoviitsiumi alguses- Pakerordi lademe
INDIUM Tartu 2008 Indium on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi IIIA rühma element ning asub 5 perioodis. Järjenumber on 49, aatommass 114,82. Indiumis on 49 prootonit ja elektroni ning 66 neutronit. Indium on hõbevalge kergsulav pehme metall, st° 156,78 °C, kt° 2024 °C, tihedus 7,31 Mg/m3 . Keemilistelt omadustelt sarnaneb indium alumiiniumiga. Oksüdatsiooniaste ühendeis enamasti III, harvemini I või II. Looduses leidub indiumi hajusalt. Peamiselt lisandina tsingimaakides. Teda tarvitatakse aktseptorlisandi ja joodisena pooljuhtide tehnikas ning hermetiseeriva ja korrosioonikindla materjalina aparaaditööstuses. 1863. a
Kaaliumi leidub looduslikul kujul vähe, valmistatakse teda tehislikult. Üks suuremaid leiukohti on Strassfurdis Saksamaal. Stabiilseid isotoope on kaks ja radioaktiivseid isotoop massiarvuga 40 esineb looduses ja see on üks pealmiseid radioaktiivse kiirguse allikaid. 6. oktoobril 1807.a avastas inglise teadlane Humphry Davy tahke KOH sulandi elektrolüüsil hõbevalge metalli, mis sai nimetuseks kaalium. Keemiliselt omaduselt on kaalium leelismetall. Värvus on tal sinakas-hõbehall ja kergsulav metall (noaga lõigatav). Ta on keemiliselt aktiivne. Tihedus normaaltingimustel on 0,86 g/cm3. Kaaliumi sulamistemperatuur on 63 °C ja keemistemperatuur 759 °C. Oksudatsiooni aste ühendites on 1. Kaaliumi reaktsioon veega. 3 Levinumad ühendid Kaaliumil on väga suur reageerimis võime: ta oksüdeerub õhus kiiresti kaaliumhüperoksiidiks KO2
temperatuuril laguneb taas lihtaineteks. Looduses on elavhõbe väga haruldane aine. Elavhõbe kuulub mitmekümne mineraali koostisse, kuid ainus elavhõbeda saamiseks kaevandatav mineraal on kinaver (HgS). Suurimad kinaveri leiukohad on Hispaanias. 2)Sümbol Hg Ladina keelne nimetus Hydrargyrum keemistemperatuur 356°C tahkumistemperatuur -38.8°C Tihedus normaaltingimustes 13.6 g/cm3 Järjenumber 80 Aatommass 200,59 Oksüdatsiooniaste ühendites I ja II 3)Elavhõbe on kergsulav hõbevalge peegelduv toa temperatuuril vedel metall. Keeb temperatuuril 356°C ja tahkub -38.8°C. Tänu madala keemistemperatuurile saab toota sellest kergesti puhast hapnikku. Elavhõbe on raskmetall, mille tihedus on 13.6 g/cm3. Tellised ja suurtüki kuulid võivad isegi elavhõbeda pinnal püsida. Elavhõbe ei imbu ühegi materjali sisse, see voolab lihtsalt maha. 4)Värvus, lõhn, maitse; Agregaatolek; Sulamis- ja keemistemperatuur; Kõvadus ja tugevus; Elektri- ja soojusjuhtivus; Tihedus
Elavhõbeda allikaks on veel kloori, polümeeride ja värvide tootmine. Merekeskkonnas esineb elavhõbe peamiselt lahustunud ioonidena. Füüsikalised omadused Elavhõbe on ainus puhas metall (mitte sulam), mis on toatemperatuuril vedel. Elavhõbe tahkub temperatuuril –38,8 ° C ja keeb temperatuuril 356° C. Vedelas olekus on elavhõbe väga halva elektrijuhtivusega. Elavhõbeda tihedus normaaltingimustel on 13,6 g/cm³. Lihtainena on elavhõbe kergsulav hõbevalge läikiv metall. Elavhõbedal on ka suur soojuspaisumise tegur ja seetõttu kasutatakse teda tihti termomeetrites. Keemilised omadused Elavhõbe lahustab hästi paljusid metalle (ka alumiiniumi), moodustades nn amalgaame (elavhõbedasulamid). Alumiinium on keemiliselt aktiivne element, mis reageerib energiliselt õhuhapnikuga. Tavatingimustel kattub aga alumiiniumi pind selle tulemusel oksiidikihiga. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille
Score: 4/4 3. Millisesse gruppi saab liigitada alumiiniumi tiheduse järgi? Student Response A. kergmetall B. keskmetall C. raskemetall D. kerge sulam Score: 4/4 4. Millisesse gruppi saab liigitada alumiiniumi sulamistemperatu Student Response A. kergsulav metall B. kesksulav metall C. rasksulav metall D. kesksulav sulam Score: 4/4 5. Mis võiks olla alumiiniumsulami orienteruv maksimaalne tug Student Response A. 250 B. 500 C. 750 D. 1000 Score: 5/5 6. Kuidas liigitatakse alumiiniumsulameid toodete valmistamise Student Response A. survetöödeldavad sulamid
Kas parem on valada terast või malmi? Miks? 9. Mis on keevitatavus? Kas keevitada on parem musti või värvilisi metalle?Miks? 10. Mis on elastsus?Missugused detailid peavad olema elastsest materjalist? 11. Mis on plastsus? Nimeta mõni plastne metall või sulam. 12. Mis on tihedus?Nimeta 2 kergmetalli ja 2 raskmetalli. 13. Mis on soojusjuhtivus? Nimeta 2 head soojusjuhti. 14. Mis on elektrijuhtivus? Nimeta 2 kõige paremat elektrijuhti. 15. Mis on sulamistemperatuur? Nimeta mõni kergsulav ja mõni rasksulav metall. 16. Defineeri mõisted: a)teras, b)malm. 17. Defineeri mõisted: a)süsinikteras, b)legeerteras. 18. Lõõmutamine: definitsioon, kasutamise eesmärgid, kuumutustemperatuuride valik. 19. Karastamine: definitsioon, eesmärk, kuumutuse ja jahutuse erinevus sõltuvalt terase liigist (süsinikteras, legeerteras) 20. Kirjelda terasdetaili pindkarastamise olemust ja karastamisviise (leekkarastus, kõrgsageduskarastus) 21
A. Cu B. Si C. Fe D. Mg E. Ni F. Cr G. Mn Score: 4/4 3. Millisesse gruppi saab liigitada alumiiniumi tiheduse järgi? Student Response Feedback Student Response Feedback B. keskmetall C. raskemetall D. kerge sulam Score: 4/4 4. Millisesse gruppi saab liigitada alumiiniumi sulamistemperatuuri järgi? Student Response Feedback A. kergsulav metall B. kesksulav metall C. rasksulav metall D. kesksulav sulam Score: 4/4 5. Mis võiks olla alumiiniumsulami orienteruv maksimaalne tugevus? Student Response Feedback A. 250 B. 500 C. 750 D. 1000 Score: 5/5 6. Kuidas liigitatakse alumiiniumsulameid toodete valmistamisest lähtudes? Student Response Feedback Student Response Feedback B
Ni F. Cr G. Mn Score: 4/4 3. Millisesse gruppi saab liigitada alumiiniumi tiheduse järgi? Student Response A. kergmetall B. keskmetall C. raskemetall D. kerge sulam Score: 4/4 4. Millisesse gruppi saab liigitada alumiiniumi sulamistemperatuuri järgi? Student Response A. kergsulav metall B. kesksulav metall C. rasksulav metall D. kesksulav sulam Score: 4/4 5. Mis võiks olla alumiiniumsulami orienteruv maksimaalne tugevus? Student Response A. 250 B. 500 C. 750 D. 1000 Score: 5/5 6. Kuidas liigitatakse alumiiniumsulameid toodete valmistamisest lähtudes? Student Response A. survetöödeldavad sulamid B
F. Cr G. Mn Score: 4/4 3. Millisesse gruppi saab liigitada alumiiniumi tiheduse järgi? Student Response A. kergmetall B. keskmetall C. raskemetall Student Response D. kerge sulam Score: 4/4 4. Millisesse gruppi saab liigitada alumiiniumi sulamistemperatuuri järgi? Student Response A. kergsulav metall B. kesksulav metall C. rasksulav metall D. kesksulav sulam Score: 4/4 5. Mis võiks olla alumiiniumsulami orienteruv maksimaalne tugevus? Student Response A. 250 B. 500 C. 750 D. 1000 Score: 5/5 6. Kuidas liigitatakse alumiiniumsulameid toodete valmistamisest lähtudes? Student Response A. survetöödeldavad sulamid B. valusulamid C
juuresolekul vahetult. AgCl on vees väga vähe lahustuv, seega ei reageeri ta vesinikkloriidhappe ega kuningveega, kuid reageerib vesinikbromiidhappega. HBr + AgCl AgBr + H2 Ka teiste konts vesinikhalogeniidhapetega võib väga aeglane reaktsioon siiski toimuda. Oksüdeeruvate oksohapetega (H2SO4, HNO3) hõbe reageerib, moodustades Ag(I)sooli, kusjuures happed redutseeruvad. Ag + 2H2SO4 Ag2SO4 + SO2 + 2H2O Elavhõbe Elavhõbe (Hg) on kergsulav hõbevalge peegelduv toatemperatuuril vedel metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike. Keeb temperatuuril 356°C ja tahkub -38.8°C. Tänu madala keemistemperatuurile saab toota sellest kergesti puhast hapnikku. Elavhõbe on raskmetall, mille tihedus on 13.6 g/cm3. Elavhõbe ei imbu ühegi materjali sisse, see voolab lihtsalt maha. Vedelas olekus on elavhõbe väga halva elektrijuhtivusega.
Cr), Damaskuse teras, Samurai teras, Rootsi teras, Hadfieldi teras amalgaam: elavhõbeda sulam (kasutatakse hambaravis) malm: raua ja süsiniku sulam, mis sisaldab 2-5% süsinikku, habras, raskesti töödeldav (pliidiraud) teras:raua ja süsinku sulam, mis sisaldab süsinikku alla 2% (lisaks rauale võib sisaldada ka teisi metalle) hästi töödeldav (tööriistad) räbu: metallisulatuses vedelmetalli pinnale tekkiv kergsulav mineraalse sulami kiht räbusti: Räbustit kasutatakse metalli kuumutamisel tekkiva oksiidikihi eemaldamiseks anood: elektrood, millel toimub oksüdeerumisreaktsioon, elektrolüüsiseadmes on tal positiivne, keemilises vooluallikas negatiivne laeng katood: elektrood, millel toimub redutseerumisreaktsioon, elektrolüüsides on tal negatiivne, keemilises vooluallikas positiivne laeng aku: (akumulaator) korduvalt kasutatav (tühjenemise järel taaslaetav)
Elavhõbeda allikaks on veel kloori, polümeeride ja värvide tootmine. Merekeskkonnas esineb elavhõbe peamiselt lahustunud ioonidena. kinaver Elavhõbeda antropogeense emissiooni piirkondlik jaotumine 2004, kg/km2/aastas 3 Füüsikalised omadused Elavhõbe on kergsulav hõbevalge peegelduv toa temperatuuril vedel metall. Ta on kõige raskem vedelik. Keeb temperatuuril +356°C ja tahkub -38.87°C. Tänu madalale keemistemperatuurile saab toota sellest kergesti puhast hapnikku. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab läike. Elavhõbe on raskmetall, mille tihedus on 13.6 g/cm3 . Tellised ja suurtüki kuulid võivad isegi elavhõbeda pinnal püsida. Elavhõbe ei imbu ühegi materjali sisse, see voolab lihtsalt maha. Vedelas
Tuvastati, et lindude surma põhjustasid puhitud seemnevilja elavhõbedaühendid. Elavhõbe jõudis isegi kanamunadesse. Seejärel keelustas Rootsi valitsus elavhõbedaühendite kasutamise põllumajanduses. 3 2. Elavhõbeda omadused Looduses on elavhõbe haruldane. Teda esineb pinnases ja kivimites mitme erivormina, kuid sellest on tavaliselt 90% lahustumatul, elusorganismidele omastamatul kujul. 2.1 Füüsikalised omadused Elavhõbe on kergsulav hõbevalge peegelduv toa temperatuuril vedel metall. Ta on kõige raskem vedelik. Keeb temperatuuril +356°C ja tahkub -38.87°C. Tänu madalale keemistemperatuurile saab toota sellest kergesti puhast hapnikku. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab läike. Elavhõbe on raskmetall, mille tihedus on 13.6 g/cm3 . Tellised ja suurtüki kuulid võivad isegi elavhõbeda pinnal püsida. Elavhõbe ei imbu ühegi materjali sisse, see voolab lihtsalt maha
arvatakse harilikult ka Lükati kihistu alumine savirikas osa. Kuid põhiosa moodustab siiski sellest allapoole jääv Lontova kihistu Kestla kihistik, mis on väga ühtlane ning parimate kaevandamisomadustega meie alal. Savimineraalid moodustavad tööstuslikult kaevandavas osas u. 60-70% kogukivimist. Muret tekitab rohke püriidilisand, mis põhjustab lahustuvate soolade valgeid kirmeid põletatud toodetel ja ühtlasi nende vastupidavust ilmale. Koostisest tingituna on sinisavi kergsulav (1200-1290ºC) ning suhteliselt kitsa paakumisintervalliga (60-120ºC). Sobib lihtsamate savitoodete valmistamiseks: telliste katusekivide, keraamiliste plaatide, äärmisel juhul lihtsama keraamika tootmiseks ning tsemendi toormeks. Sinisavi maardlad paiknevad Põhja-Eestis klindieelsel alal ning suurimad maardlad on Aseri ja Kunda, kus käesoleval ajal ka savi karjääriviisiliselt kaevandatakse. Suurimad savitööstused on Aseri ehituskeraamika tehas ja Kunda Nordic Cement.
Olenevalt kordkasutatava materjalist, liigitatakse täppisvalu: Täppsivalu sulavmetalliga e. valuks väljasulatatava mudeliga (lost wax- process, investment casting) valmistatakse kergsulavast segust (nt. Parafiin, stearin, jt. Rasvhapped). Mudelid valmistatakse ühisevalukanalite süsteemiga plokk. Kooriku tekitamiseks kastetakse mudeliplokk keraamilisse lahusesse (kvartsitolm, etüülsilikaat) ja tolmutatakse kvartsliivaga. Kergsulav mudel sulatatakse vormist välja ahjus või kuuma auru, vee, õhuga. Valamiseks kuumutatakse vormi 1000°C. Pärast valandi jahtumist vorm purustatakse mehaaniliselt. Täppisvalu gasifitseeruva mudeliga (lost-foam casting, evaporative pattern casting, lost pattern process, cavitiless casting) valmistatakse kõrgel temperatuuril gasitsifeeruvast materjalist (vahtpolüstürool). Vormiks kasutatakse sideaineteta tihendatud vormiliiva või õhukese seinaga
nihutusega. Pingi töövõll puuriga saab pöörleva pealiikumise ja vertikaalse ettenihke liikumise. Toorik kinnitatakse töölauale. 38. Vedelfaas paagutamine, tahkesfaasis paagutamine? Tardfaaspaagutus: materjalis vedelat faasi ei teki. Kalestusnähtuste kadumine->oksiidide taandamine-> pind-,piir- ja mahtdifusioon-> pooride kujumuutus, vähenemine või kadumine->rekristallisatsioon ja terade kasv. Vedelfaaspaagutus: 2 või enamkomponentses süsteemis kergsulav komponent on mingis paagutusstaadiumis sulas olekus. Esimeses staadiumis mood vedelfaas, mis täidab osakeste vahelised tühikud. Teises staadiumis toimub väikeste osakeste lahustumine vedelfaasis ja sadestumine suurematele tardosakestele, mis toimivad kristalliseerumiskeskmetena. Kolmandas staadiumis toimub tahkete osakeste kokkukasvamine. 39. Valtside kalibreerimine? 40. Stantsimise protsessi parameetrid- templi ja matriitsi kuju, stantsimise kiirus, lõtk matriitsi
1. Materjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused Materjalide liigitus tiheduse ning sulamistemperatuuri järgi: Tihedus: kg/m3 – kergmetallid ja -sulamid 5000 < < 10000 kg/m3 - keskmetallid ja –sulamid > 10000 kg/m3 - raskmetallid ja -sulamid Sulamistemp: ≤ 327 °C - kergsulavad metallid ja sulamid, näiteks Pb, Sn 327-1539 °C - kesksulavad metallid ja sulamid, näiteks Mn, Cu, Ni >1539 °C - rasksulavad metallid ja sulamid, näiteks Fe, Ti, Cr Tõmbekatsel määratavad tugevus- ja plastsusnäitajad , jäikusnäitaja, nende ühikud ning kasutamine. Tõmbekatsel saame määrata nii tugevus kui ka platsusnäitajaid, tugevusnäitajateks on: Tõmbetugevus Rm – maksimaaljõule Fm vastav pinge, valemiga Rm = Fm / S0, ühikuga N/mm2. Tõmbetugevust ehk tugevuspiiri kasutatakse näiteks staatilistel koormustel habraste materjalide ohtlike pingete kirjeldamiseks. Voolavuspiir ReH – ülemine voolavuspiir. See on pinge väärtus, ...
Sulavkaitsme rakendumisaja lühendamine 2. Sulari kuju muutmine Sularile antakse selline kuju, mille puhul lühise korral tekkivad elektrodünaamilised jõud purustavad sulari veel enne kui see jõuab sulada. Purunemise koht valmistatakse veidi väiksema ristlõikega. Sulavkaitsme rakendumisaja lühendamine 3. Sular kinnitatakse kesta külge vedru abil. Sulavkaitsme rakendumisaja lühendamine 4. Kasutatakse metallurgilist efekti Metallurgiline efekt avaldub selles, et mõni kergsulav metall, näiteks tina või plii vedelas olekus lahustab mõnda raskelt sulavat metalli, näiteks vaske või hõbedat. Selle lahuse elektriline takistus on suurem ja sulamistemperatuur väiksem. Nii põleb sular sama ajaga läbi väiksema vooluga või sama voolu puhul kiiremini. Sel viisil valmistatud sularid lahutavad lühisvoolu 2...5 korda madalama voolu juures. Sulavkaitsme rakendumisaja lühendamine Lühendatud rakendumisajaga sulareid kasutatakse "aeglastes" sulavkaitsmetes (ingl
(kõik on fosfaadid) . üks taime d e põhi toiteel e m e nt (K ja N kõrval) ; Loodus e s fosforiring e . Üle 10 allotroobi, neist tähtsamad 3: valge, punane ja must f. Neist taval. tingimustes on termodünaamiliselt püsiv ainult must fosfor; Valge fosfor moodustub fosforiaurude kondenseerumisel. Väga puhtal kujul värvitud kristallid (suur murdumisnäitaja) praktikas valge või kollakas vahataol. mass. väga mürgine (inimesele surmav ca 0,1 g) säilitatakse taval. vees. Kergsulav, õhus suitsev, iseloomuliku lõhnaga; väga tuleohtlik (võib süttida hõõrdumisel või spontaanselt); süttimistemp. alla 50ºC; Helendub rohekalt (nii "valges" kui "pimedas"); Lahustub org. lahustites (eriti hästi CS2s); Keemiliselt kõige aktiivsem fosfori teisend; Punane fosfor tekib valge fosfori pikaajalisel kuumutamisel; õhu juurdepääsuta (üle 180ºC). pole taval. kergsüttiv (süttim. temp
mis täidab poorid, nimetatakse pseudosulameiks. Rasksulava metallina kasutatakse W, Mo, Ta, Pd, Ni vôi WC, Mo2C ja kergeltsulava metallina pôhiliselt Ag, Cu ja nende sulamid. 73 Pseudosulameis on ühendatud môlema komponendi positiivsed omadused: rasksulav metall või ühend annab komposiitmaterjalile tugevuse, kôvaduse, elektrierosiooni- ja kulumiskindluse; kergsulav metall annab elektri- ja soojajuhtivuse ning väikese kontaktitakistuse. Enamkasutatavad psedosulamid on Cu-W, Cu-Mo, Cu-WC, Ag-W, Ag-Mo, Ag-Ni jt. Rasksulava metalli vôi ühendi koguse suurenedes suurenevad materjali tugevus, kôvadus, voolavuspiir, kulumiskindlus ja vähenevad plastsus, soojus- ja elektrijuhtivus ning suureneb kontaktitakistus. Rasksulava komponendi sisaldus on 30...90%. Pseudosulameid valmistatakse kahel meetodil: 1
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D – deutee...
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
