............................................................................................3 2.Detaili/toote eskiis....................................................................................................................4 3.Detaili töötingimuste analüüs ja nõuded materjalile................................................................4 4.Materjalide esialgne valik........................................................................................................ 5 4.1 Legeerteras 41Cr4(40X)................................................................................................... 5 4.1.1 Terase 41Cr4(40X) termotöötlus............................................................................... 5 4.2 Süsinikteras C40E(40)...................................................................................................... 5 4.2.1 Terase C40E(40) termotöötlus..................................................................................
Fe kristallstruktuur kuni temperatuurini 911 kraadi K8 ehk ruumkesendatudkuupvõre ja sealt edasi K12 ehk tahkkesendatudkuupvõre. 3. Mis on tihedus? Kuidas saab selle omaduse järgi metalle liigitada? Reastage tehnikas kasutatavad materjalide grupid selle omaduse järgi. Tihedus on aine mass ruumalaühiku kohta (kg/m3). Kergmetallid <5000kg/m³, raskmetallid >10000kg/m³, keskmetallid =5000...10000kg/m³ 1) Plastid 2) Komposiitmaterjalid 3) Metallid 4. Mis on legeerteras? Kirjeldage ühe legeerelemendi mõju terase omadustele. Legeerterased on terasesulamid, millele on lisatud legeerivaid elemente terase omaduste muutmiseks. Legeerivateks elementideks on ntks Cr, Ni, Mn, Mb, V, W, Co, Si. Volframi lisamisel terasele reageerib W süsinikuga ning selle tulemusena suurenevad terase kõvadus ja tugevus. Sellist terast kasutatakse kiirlõiketerasena, sest see suudab säilitada kõvadust ka väga kõrgetel temperatuuridel. 5. Mg +12 2)8)2) H 12
Missugused detailid peavad olema elastsest materjalist? 11. Mis on plastsus? Nimeta mõni plastne metall või sulam. 12. Mis on tihedus?Nimeta 2 kergmetalli ja 2 raskmetalli. 13. Mis on soojusjuhtivus? Nimeta 2 head soojusjuhti. 14. Mis on elektrijuhtivus? Nimeta 2 kõige paremat elektrijuhti. 15. Mis on sulamistemperatuur? Nimeta mõni kergsulav ja mõni rasksulav metall. 16. Defineeri mõisted: a)teras, b)malm. 17. Defineeri mõisted: a)süsinikteras, b)legeerteras. 18. Lõõmutamine: definitsioon, kasutamise eesmärgid, kuumutustemperatuuride valik. 19. Karastamine: definitsioon, eesmärk, kuumutuse ja jahutuse erinevus sõltuvalt terase liigist (süsinikteras, legeerteras) 20. Kirjelda terasdetaili pindkarastamise olemust ja karastamisviise (leekkarastus, kõrgsageduskarastus) 21. Tsementeerimine: eesmärk, viisid, näiteid kasutamisest. 22. Nitreerimine: eesmärk, viisid, näiteid kasutamisest. 23
4. Milliseid sulameid nimetatakse duralumiiniumiteks, nende liigikaudne koostis? Duralumiinium on Al+Cu+Mg sulam (seal on ka lisandid: Fe<0.5%; Si). Cu = 3.8-5%; Mg = 0.4-1.8% 5. Kirjutage terase keemiline koostis. Fe < 98%; C = 0.05-2.0%; Si = 0.15-0.4%; S < 0.05%; Mn = 0.3-0.8%; P < 0.05%. 6. Millist terast nimetatakse konstruktsiooni teraseks? Konstruktsiooni teras on legeerteras (mis sisaldab C < 0.65%), kus legeerelemendiks on voetud: Cr < 1.8%, Ni < 4.5%, Si < 1.2%. Selline teras on moeldud eelkoige masina- aparaadiosade valmistamiseks. Need terased on vaga tookindlad (tugevad). 7. Mis on parendatav teras (C % ja termotootlus)? C sisaldus parendatavas terases on 0.2-0.45%. Parendatava terase termotootlus on karastuvus ja korg noolutamine (t' = 500-680'). 8. Nimetage teraste termokeemiliste tootlemise liigid, kasutatavad terased.
Kui võtta Ti ja V, siis need saavad legeerivaks elemendiks 0,1% alates. Jämedalt Si ja Mn on 1 %-ni juhulisandid, aga hiljem me näeme, et on siin teatud erandeid. Näiteks Mn-ga legeeritud terased (vedruterased näiteks) on toodud süsinikteraste alla. Tegelikult need võiks olla legeerterased, aga see tähendab, et alates 1,8% on Mn-ga on teras legeerteraste alla paigutatud. See on nüüd liigitus keemilise koostise järgi. On olemas mittelegeerteras=süsinikteras ja legeerteras. Mõlemad liigitatakse 3 gruppi koostise järgi. MITTELEGEERTERASED E. SÜSINIKTERASED liigitame koostise järgi: Madalsüsinikterased kuni 0,05-0,25% Kesksüsinikterased 0,3-0,6% Kõrgsüsinikterased üle 0,6% LEGEERTERASEID liigitatakse tavaliselt legeerivate elementide sisalduse järgi. Kuni 2,5% on madallegeerterased; Kuni 5% on kesklegeerterased; Üle 5% on kõrglegeerterased Ka markeerimise juures on erimarkeerimine madal- ja kesklegeerterastel ja kõrglegeerterastel.
sitkuse. Fosfor tõstab terase tugevus- ja voolavuspiiri, kuid vähendab plastsust ja sitkust ning halvendab keevitatavust ja korrosioonikindlust. 18.Mis teraseid tähistatakse 18Cr2Ni4MoA, C70W EN-i järgi ja Y S-A, 25 , EAA, 12 X 6 H2 B A GOST-i järgi ning milline on nende keemiline koostis ja omadused? GOST-i järgi teraste markeerimine- U8-A(tööriiastateras ,meislid ,tornid kärnid, vasarad-1,2%C). 25XM(väikese süsinikusisaldusega(0,25%C ) tsementeeritud legeerteras. Suurtel kiirustel ja lõõkkoormustel töötavad detailid).. 12X6H2BA (korrosiooni ja kuumuskindlad terased.Sisaldavad alumiiniumi kroomi ja räni. Kasutatakse masinaehituses ja keemiatööstuses) AA(pehmemagnetteras. Tal on suur magnetiline läbitavus.C 0,004%). EN-järgi teraste markeerimine .18Cr2Ni4MoA (0,18%C, 0,2%Ni, 0,4%Mo -head mehhaanilised omadused,kõrge voolavuspiir ja peeneteraline struktuur-parandav teras), C70W (0,7%C terases teeb selle tera
sellepoolest, et termokeemilisel töötlemisel toimub pinnakihi keemilise koostise muutus. Termokeemiline töötlus koosneb kolmest etapist: dissotsiatsioon, adsorptsioon, difusioon. Termotöötluse liikide alla kuuluvad veel: Terase külmaga töötlus, termomehaaniline töötlus Tsementiiditavad-, konstruktsiooni- ja tööriistaterased. Terased jagatakse euronormide järgi kahte suurde gruppi: Mittelegeerterased ehk süsinikterased Legeerterased. Legeerteras- Terase legeerituse määrab lisandite sisalduse protsent. Mõned levinumad lisandid terastes on näiteks räni, koobalt, boor, mangaan, plii, titaan, vask, volfram, fosfor, lämmastik, kroom, nikkel… Legeerterased saab kasutusalade järgi saab liigitada: Konstruktsiooniterased- (C = 0,2...0,7%, kulumiskindlad terased 0,9...1,3%) Tööriistaterased- (C = 0,4...1,6%) Erilegeerterased
See vimaldab kasutada palju suuremaid kiirusi ja surveid, tagab sujuva lülituse, stabiliseerib hrdeteguri, kuigi hrdetegur väheneb sellega ligi 3 korda. Näiteks, kuival hrdumisel on lubatavad koormused 0,8 MPa ja kiirused 1,5 m/s. Märjal hrdumisel on lubatavad surved kuni 3,5 MPa ja kiirused kuni 50 m/s. Enamkasutamist on leidnud tinapronksid, millel on suur hrdetegur ja kulumiskindlus. Pealegi ei kuluta ta kontrakeha, milleks tavaliselt on süsinik- vi legeerteras ja malm. Väiksemat kulumist ja parimat sissetöötavust omavad PFM, mis sisaldavad vases 6-8% Sn. Sissetöötavuse periood lpeb neil 50-100 pidurdamisega. Suurema tinasisalduse PFM lpeb sis- setöötamise periood 200-300 pidurdamisega. Seatina toimib vase baasil PFM tahke määrdena, soodustades sujuvat ja müratut pidurdamist ning tstes kulumiskindlust. Optimaalne kogus Pb tribotehniliste omaduste ja kulumiskindluse seisukohalt on 6-12%. Vase baasil PFM puuduseks on:
annaabi.ee 
