TII-TII, TIHANE Tii-tii, tihane, vaa-vaa, varblane, (lapse ja oma käed vaheldumisi, käeseljad õrnalt kinni, liiguta rütmis üles-alla) hüppas üle oa-aia, kargas üle kapsaaia. (sama) Läks lendu vurr!!! (käed lahti üles, liiguta sõrmi nagu tiibu) Alates 3. eluaastast MEELTE-, MÕTTE- JA TÄHELEPANUMÄNGUD PIMESIKK Eesmärgid: arendada kompimismeelt ja kuulmistaju Osavõtjad: kogu rühm (10-20 mängijat) Vahendid: sall Mängu käik: Lapsed on ringis. Üks laps on seotud silmadegaringi keskel. Lapsed laulavad või loevad salmi: "Pimesikk, nüüd otsi sa oma sõber ülesse. Siis sa hakkad nägema, üks, kaks, kolm!" Pimesikk astub kellegi juurde, kombib teda ja pead ta ära tundma. Kui kompides ei tunne, siis palub lapsel laulda või teha mingi looma häält (näiteks teemale vastavat kui nädalateemaks on linnud, siis linnu häält, jne). Kui tunneb lapse ära, siis vahetatakse osad ja pimesikuks saab uus laps. NAER
1. rühmateatevõistlus- vabalt valitud teema, millega lõimida Vahendid: ELEVANT Teema: keel ja kõne 2 rühma, terve rühm tegutseb ühise eesmärgi nimel. Te olete juba õppinud tähti ja kirjutamist ning lugemist. Täna aga proovime kas te oskate koos kirjutada ja samal ajal joosta .Tuletame meelde, millest sõna koosneb? Tähtedest. Tähed ringis igaüks toob ühe tähe ning vaatate mis sõna te saate moodustada? 2. joonejooks e. Klassikaline teatevõistlus- vabalt valitud teema Teema: Keel ja kõne Mängu käik: Lapsed moodustavad grupid. Igale grupile antakse üks sõna. Tähed on kõik koos teises saali otsas ning igast grupist käib üks laps korraga ja võtab ühe tähe, mida tema grupi sõna moodustamiseks vaja on. See võistkond, kes enne sõna kokku saab, see on võitja. 3. Pendelteatevõistluse tüüpi teatejooks-
kõrva juures justkui karu juttu kuulates. Räägi lapsele, et karu ütles: "Hakkame mängima!" · Ütle "Hakkame mängima!" kõrge hääletooniga. · Anna kaisukaru lapsele ja küsi, mida karu tema arvates ütleb. · Jätka mängu, küsides lapselt, mida mänguasjad ja teised esemed toas räägivad. · Mänguasja või mõne eseme eest rääkides kasuta alati kõrget hääletooni. VEERE, VEERE VURINAGA Maimik on jõudnud ikka, kus palli veeretamine pakub lõbu. · Istu lapsega põrandale. Hüüa last, et ta sinu poole vaataks ning veereta siis pall temale . · Õhuta last palli tagasi veeretama. · Palli veeretades ütle: "Ma veeretan palli sulle. Vurr!" · Kui laps veeretab palli sulle tagasi, ütle: "Veereta pall emale/isale! Vurr!" · Ütle "Vurr!" ainult palli veerema lükates. MÄNGIME KLOTSIDEGA
Sööta saab ainult põrgatades vastu maad. Mängu kestuse üle otsustab mängu läbiviija. Leia oma paariline üles Osalejate arv: vähemalt 6 inimest Vajalikud vahendid: mänguhimulised lapsed/noored Ettevalmistus: igaüks peab leidma endale paarilise ja tuleb moodustada kaks ringi (1 sisemine ja 1 välimine) Mängu kirjeldus: Moodustatakse 2 ringi (1 sisemine ja 1 välimine) sama arvu inimestega. Igaühel on olemas oma paariline, kellest 1 seisab sisemises ringis, teine aga välimises. Kui mängujuht ütleb läks, siis hakkab sisemine ring jooksma ühtpidi, teine ring teist pidi. Mängujuht hakkab ütlema erinevaid käske, nagu nt käsi käe vastu, kand kanna vastu, selg selja vastu jne. Paar, kes viimasena täidab selle ülesande, on mängust väljas. Vulkaanid ja kraaterid Kasuta 26 koonust. Pool neist paigalda ümberpööratuna, pool püsti. Jaga mängijad kaheks grupiks ja määra üks võistkond 'Vulkaani' võistkonnaks ja teine 'Kraateriks'
"Liikumist täis koolipäev" KES JAANUARIKUUS ON SÜNDINUD...... JUULI AUGUST OKTOOBER MÄRTS DETSEMBER TÄHTKUJUD JUUNI SEPTEMBER AASTAAJAD SÜNNIKUUP APRILL VEEBRUAR NOVEMBER DETSEMBER ÄEVAD MAI LIIKUMIST TÄIS ÕPPETUNNID EESTI KEEL VÕÕRKEEL MATEMAATIKA LOODUSÕPETU S KUNSTIÕPETUS TÖÖÕPETUS KEHALINE 1. MINA TEAN Mängu põhimõte on meelde tuletada/ kinnistada õpitud mõisteid Õpilased on ringis ja õpetaja on ringi keskel mängujuhiks. Õpetaja ütleb/ laseb lugeda üldmõiste, nt PUUVILJAD Seejärel viskab õpetaja palli ühele ringis olevale õpilasele, kelle ülesandeks on põrgatada palli 5 korda ja iga põrgatuse ajal nimetada puuvili. Näide: Õpetaja: PUUVILJAD (Õpetaja viskab palli ringis seisvale õpilasele) Õpilane: Mina tean õuna/ palli põrgatus, ploomi/ palli põrgatus, pirni/ palli põrgatus, aprikoosi/ palli põrgatus ja kreeki/ palli põrgatus
............................................................................................................. 34 LAULAN TUJU HEAKS .................................................................................................... 34 PEHME JA KÕVA ............................................................................................................. 35 KÕIK ASJAD VÕIVAD RÄÄKIDA ..................................................................................... 35 VEERE, VEERE VURINAGA ............................................................................................ 35 MÄNGIME KLOTSIDEGA ................................................................................................. 36 JUTUAEG.......................................................................................................................... 36 LÄHME ÕUE ..............................................................................................................
agressiivsed (segavad tahtlikult, tekitavad ohtlikke olukordi). 5. HARJUTUSMÄNGUD 5.1 MÄNGUD VALMISOLEKU, TÄHELEPANU JA MÄLU HARJUTAMISEKS 5.1.1 Petteliigutused Laste vanusekategooriad: üheksa- kuni üheteistaastased mängijad; kaheteist- kuni üheteistaastased mängijad; viieteistaastased ja vanemad mängijad. Sobiv nii poistele kui tüdrukutele. Mängijaid kas 5-10 või 11-30. Mänguga harjutatakse tähelepanu ja osavust. Vahendid: võrkpall. Mängijad seisavad ringis. Kapten läheb palliga ringi keskele. Sealt hakkab palli viskama kaasmängijatele, kes selle tagasi viskavad. Kolm lisareeglit muudavad selle tavalise söödatreeningu lõbusaks mänguks. Esimene reegel käsib kõigil, kellel parajasti palli käes pole või kelle poole pall ei lenda, hoida käsi rinnal risti. Teine lubab kaptenil ja mängijail teha petteliigutusi- viskamist imiteerida. Kes käed püüdmiseks valmis seab, saab karistuspunkti.
TÖÖLEHT 7. Mardipäev 66 TÖÖLEHT 8. Minu päev 67 TÖÖLEHT 9. Kinos 69 TÖÖLEHT 10. Jõulud metsas 70 TÖÖLEHT 11. Mis on järgmine pilt? 71 TÖÖLEHT 12. Arsti juures 73 TÖÖLEHT 13. Vastlapäev 74 TÖÖLEHT 14. Koduloomad 75 TÖÖLEHT 15. Sünnipäev 76 TÖÖLEHED 16. ja 17. Arvud ja numbrid 77 TÖÖLEHT 18. Pühad 78 TÖÖLEHT 19. Koristame kööki 79 TÖÖLEHT 20. Lemmikloomad 80 TÖÖLEHT 21. Elukutsed 81 TÖÖLEHT 22. Kauplused 82 TÖÖLEHT 23. Kiri vanaemale 83 TÖÖLEHT 24. Marjul 84 TÖÖLEHT 25. Suvel pargis 85 14. Töölehed kuue-seitsmeaastastele lastele 87 TÖÖLEHT 1
Reede- ,,Oleme terved!'' Tehakse lastega nädala kokkuvõte, mida lapsed õppisid ning kinnistatakse eelnevad teadmised lastelaulude ning teiste tegevuste kaudu. 7 ESMASPÄEV ,,Sööme terveks!'' 07.30-08.00 : Laste saabumine lasteaeda ja vanemate tervitamine ning tulevase nädala plaani tutvustamine. 08.00-08.30 : Lastega arutelu ringis: Räägitakse lastele laulmise ja muusika tähtsusest ja seda tervislikust aspektist lähtudes. Arutletakse lastega, millised toidud on tervislikud. 08.30-09.00 : Hommikusöök. Enne hommikusööki lauldakse koos lastelaulu ,,Hiiretips''. 09.00-10.30 : Tegelused õues, kus lapsed saavad mänguväljakutel iseseisvalt õpetaja silma all mängida. 10.30-11.30 : Mäng 1. Ollakse mänguruumis. Õpetajad küsivad lastelt, kus võiks kasvada
tervisepäev / tervisenädal (Marion Piisang, MA TLÜ tervisteaduste ja spordi teaduskond) Minu valik langes spordipeole koos lastevanematega, mida tahan teiega jagada. SPORDIÜRITUSE PLAAN Ühisürituse nimetus: SPORDIPIDU Teema: „ Sportlik isadepäev“ Üldeesmärk: Lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Läbiviimise aeg ja koht: 08.11.2014, Alavere Põhikooli võimla Vanus: 1,5- 7 a Valdkond: liikumine, muusika, keel ja kõne, matemaatika, mina ja keskkond. 5 Vahendid: digiklaver, muusikakeskus, ruupor, vile, värvilised lipud, liiklusmärgi koonused, papptaldrikud, linnusuled, võimlemisrõngad, topispallid, tennispallid, suured punased plastmassist lusikad ja plastmassist pallid, kolmnurksed rätikud, suur läbipugemise tunnel, „tee“ asetamiseks põrandale s.o piiratud pind, liivakotid, ühekordsed veetopsid, õhupallid, magus üllatus, diplom
Õpetaja ja lapsed lepivad kokku häälikus, mida hakatakse sõnades määrama. Õpetaja ütleb aeglaselt sõna. Kui nõutud häälik esineb sõnas, siis lapsed plaksutavad, kui ei esine, siis panevad käed põlvedele. 2. Telefon Eesmärk. Täpsustada hüüdsõnade hääldamist, süvendada oskust reguleerida oma hääle valjust. Vahend. Telefon Reegel. Mängija, kes kuulis viimasena sõna õigesti, saab öelda uue sõna. Käik. Lapsed istuvad toolidel, mis on paigutatud üksteise kõrvale ritta. Õpetaja ütleb reas istuvale esimesele lapsele vaikselt sõna. Laps ütleb kuuldu edasi paremal 1 käel istuvale naabrile ja too omakorda ütleb sõna edasi kuni kõik lapsed on sõna edasi öelnud. Viimane laps ütleb sõna kõvasti. Õpetaja küsib kõigi laste käest, mis sõna ta kuulis ja viimane laps, kes õige sõna ütles, saab järgmiseks sõnade etteütlejaks. 3. Mänguasjade kauplus. Eesmärk. Harjutada leidma sõnades „r“ häälikut.
Kui vajadused on täidetud, siis loomade arv suureneb. Kui loom vajadusi rahuldada ei saa, loomad hukuvad, loomade arvukus väheneb. NB! Tagaajamise lõpetamise märguandeks peaks õpetaja kasutama vilet! Kasutatud allikas: Metsloomad, 17. november 2009, aadressil: http://www.box.net/shared/kmxxembpzb KODULOOMAD, METSLOOMAD, LINNUD Mängu eesmärk: Harjutada kodu- ja metsloomade ning lindude nimesid; treenida mälu Mängu sisu: Mängijad istuvad/seisavad ringis. Juhtmängija liigub ringi sees, peatub ühe mängija ees, hüüab "koduloomad" ning loeb kõva häälega viieni. Selle ajajooksul peab mängija nimetama mõne kodulooma. Kui juhtmängija hüüab "metsloomad" või "linnud", peab talle vastama metsloomi või linde nimetades. Õpilane, kes antud ülesandega hakkama ei saa, on järgmine juhtmängija. Mängijate arv: 5 8 NB! Loomade nimetusi korrata ei tohi! Kasutatud allikas: Koduloomad, metsloomad, linnud 15. november 2009, aadressil:
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid
Matemaatika 1. klassile ÕPETAJARAAMAT I osa Kaja Belials Matemaatika 1. klassile ÕPETAJARAAMAT I osa Retsenseerinud Kalju Kaasik Toimetanud Esta Erit Keeletoimetaja Kaire Luide Kujundanud Anne Linnamägi ISBN 9985-2-0849-8 © AS BIT, 2003 Müügiesindused: TALLINN 10133, Pikk 68 tel 6 275 401, faks 6 411 340 TARTU 51003, Tiigi 6 tel/faks (07) 420 637, tel (07) 427 156 PÄRNU 80011, Kuninga 18 tel/faks (044) 42 278 JÕHVI 41532, Rakvere 30
· mõtle välja ja esita mõistatusi lilledest · kirjelda mõnda lille, teised arvavad ära · mõtle välja jutuke ühest lillest · nimeta üks lill, mille nimes on sinu täht 6-7 aastased · jutusta ,,Mida lilled annavad mesilasele, inimesele?" · mõtleme koos välja luuletuse (Särab päike, kasvab lill.....) · kirjuta kivikestega " aster" jne. 2.3 Matemaatika 3-4 aastased · loenda erinevaid lille sorte (1-3) · leia lillede seast kõige suurem · võrdle astri ja gladiooli pikkust · seisa lillepeenra taha/ette/kõrvale · otsi kollaseid/punaseid lilli 4-5 aastased · leia 4 saialille ja 6 gladiooli, võrdle nende hulki, mida on rohkem, mida vähem · leia kõrgeim lill · mine kõige madalama lõvilõua juurde
VASTUS: 2400 m (Esimese ja kolmanda peatuse vahele jääb 2 vahet. 600: 2 = 300 m on üks vahe. 9 peatusel on 8 vahet. 8 * 300m = 2400m) 6. Peres on vähem kui 10 last ja nende seas on nii poisse kui tüdrukuid. Igal tüdrukul on õdesid ja vendi ühepalju. Igal poisil on vendi poole vähem kui õdesid. Mitu poissi ja mitu tüdrukut on selles peres? VASTUS: 3 poissi ja 4 tüdrukut 7. Jaanus avas raamatu ja märkas, et avatud kohas on lehekülgede numbrite summa 21. Leia nende lehekülgede numbrite korrutis. VASTUS: 110 (leheküljed olid 10 ja 11, sest 10 + 11 = 21; 10 * 11 = 110) 8. Õpetaja kirjutas tahvlile arvud 1246, 3874, 4683, 4874, 8462. Reet pidi oma vihikusse kirjutama nende seast arvu, mis on paarisarv, mille kõik numbrid on erinevad ja milles sajaliste number on kaks korda suurem üheliste omast ning kümneliste number on suurem kui tuhandeliste number. Mis arvu Reet kirjutas? VASTUS: 3874 9
Seejärel ütleb laps mõne teise kodumasina ja ringi tuleb see laps, kelle kodumasina ta ütles jne. Mida Teie arvates võiks veel niisuguse pildiga teha (näide 19), milliseid ülesandeid lastele anda? 1) Üks osa ülesandest võib olla see, et laps mõtleks välja pildile pealkirja. 2) Lisaks võivad lapsed saada ülesandeks, et peaksid oma pildist loo jutustama. 3) Lapsed võiksid võrrelda oma valmis pilte ja leida, kelle pildil on näiteks kõige rohkem käbisid. Matemaatika aeroobika (näide 26). 1) Õpetaja ütleb tehte (4+1 näiteks) või arvu (6 näiteks) ja kõik rühma liikmed peavad nii mitu plaksu tegema. 2) Lapsed on jaotatud paaridesse. Õpetaja ütleb tehte (6 näiteks) ja lapsed peavad nii mitu korda teineteisele patsu lööma (käsi kokku lööma) 5 võimalust tööks teatmekirjandusega eelkoolieas 1. Looduse mõistatused", Rainer Köthe, lk. 71-79
eemaldamine(looduslike vahenditega), nööpide etteõmblemine, ääre palistamine, lihtsampaikamine, riiete seljastvõtmine ja voltimine, riiete asetamine riidepuule, triikimine); prillide kasutamine (prillide prillitoosist võtmine ja ettepanemine, prillide äravõtmine ja kokkupanemine, prillide puhastamine); pesemisharjutused (nõude, pesu pesemine, pottide- pannide puhastamine, loputamine, kuivama asetamine, pesupulkade kasutamine, sorteerimine ja oma kohale asetamine); laudade puhastamine, lillede asetamine vaasi ja vee vahetamine vaasis, erinevate esemete hoidminekäes ja nende ulatamine teisele, taskurätiku kasutamine, lauakombed, tervitamine, silmside tervitamisel, käe ulatamine, kummardamine, ootamine ja vestlusesse lülitumine, lahkumiseks loa küsimine, tähelepanu juhtimine soovitavale, uksele koputamine ja sisenemine, külaliste vastuvõtt, tooli pakkumine, millegi palumine,laenamine, abipakkumine,
Kõige üldisemalt eristatakse laskumise seljale, küljele, rinnale. Laskumisel kasutatakse ülaltsöötu, altsöötu kahe käega, altsöötu ühe käega. „pannkook“ Laskumine seljale- kahe käega ülaltsööt laskumisega seljale otse mängija suunas tulevat palli mängitakse madalas asendis, pallile „poetakse“ alla, palli söödetakse otsaesise kohalt, söödumomendil on allaiste kõverdatud tagapool olevale jalale, keharaskus kaldub taha, järgneb veere üle kanna istmikule, kumerale seljale ja tõus vaba jala hooga kükki. Külje suunas jäävat palli mängitakse pika väljaastesammuga, keharaskus viiakse madalale väljaastutud tugijalale, tugijala kand pööratakse väljapoole, põlv aga sissepoole, laskumine üle kanna istmikule, kumerale seljale ja tõus vaba jala hooga, väljaastesammuga võib mängida ka ettepoole jäävaid palle laskumine küljele-
Rühmas on lugemispesa või nurk, kus on raamatud atraktiivselt välja pandud ja need vahetuvad vastavalt kuu-, nädalateemale, laste huvidele. Samuti on pesas koomiksid, lasteajakirju, teatmeteosed. NULL ÜKS KAKS KOLM NELI VIIS KUUS SEITSE KAHEKSA ÜHEKSA KÜMME S Õ N AD O O M I N O SÕNADOOMIINO See mäng aitab 5-7 aastastel lastel läbi mängu lugema õppida. Mäng koosneb 60 kaardist, mille eeskujul on doominomängiks sobivad pildid ja sildid ning tagaküljel tähed, millega hea sõnamängu mängida. MÄNGU REEGLID: 1 VARIANT: Kaardid jagatakse lastede vahel. Doominomängus tuleb olla tähelepanelik ja leida pildi juurde sobiv sõna. Võidab see, kes esimisena kaartidest vabaneb. 2 VARIANT: Tähekaartidega aga saab mängujuhi nimetatud tähega sõnu öelda, kui mängija kaartide seas sobiv täht leidub. ANALÜÜS Idee on pärit minu lapsepõlvest
püüavad olla koguaeg näoga lapse poole, kel pole silti, et ta ei näeks, milline silt on kellegi seljal. Mängujuht aga püüab kellegi silti tabada, siis ta näitab sellele lapsele ja nimetab tema sildil olevat pilti(nt. vihm) ja ütleb, mis aastaajal vihma sajab. Kelle pilt on tabatud, läheb koju(aataaega: talve, sügisesse jne). KÜSIME SÜGISELT! Eesmärk: Sidusa kõne arendamine, laps oskab nimetada sügisande, loodusnähtusi jne. Mängukõik: Lapsed istuvad ringis. Mänguasi (nt. seen) käib käest kätte ja lapsed lausuvad:"Tere sügis, tere sügis! Hea, et tulid sügis, küsime nüüd sinult, mida kaasa tõid?" Kelle kätte seen jääb, see laps vastab (nt. vihma, äikest, seeni, marju jne.). MÄRKA LOODUST! Eesmärk:Tähelepanu ja mälu arendamine.Laps oskab nimetada loodusnähtusi. Mängukäik: Asjad (nt. pilv, päike, vatiinist lumi) asetatakse lauale, lapsed saavad vaadelda, katsuda, arutada, mis on laual ja kuidas need seal asetsevad
25.09.2011). LISAINFO: Lapsele meeldivad laulumängud (,,Patsu-patsu-kooki" jt), nende laulmise saatel on hea õpetada lapsele toksimist, plaksutamist jne. Laps hakkab mõistma, et asjad on olemas ka siis, kui neid parajasti näha pole. Selle arendamiseks on hea mängida peitust- peita mõned asjad lapse nähes teki alla või kuhugi karpi ja lasta lapsel siis neid otsida. Lapsel võiks olla mängimiseks võimalikult erinevast suurusest ja materjalist mänguasju: pallid, klotsid jne. Hea on ka vees mängimine, see meeldib lastele alati. Seitsmekuune laps enam üksnes ei haara ning hoia esemeid, vaid oskab neist ka lahti lasta. Võite üllatuseks (või meelehärmiks) avastada, et 11 mõneks ajaks saab lapse lemmikmänguks asjade maha viskamine. Sel ajal õpivad lapsed mõistma enimkuuldud sõnade tähendusi. Lapsega pidevalt vesteldes areneb tema aju kõnekeskus
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu
selgitada) P3 – (isiku enda poolt 1 1% algatatud vestluspartneri parandamine) Tekstiloomeoskuse õpetamine 22 Järgnevalt analüüsin pragmaatika vigu dialoogis. 96st ütlusest esines pragmaatika vigu 29l korral (25%) (vt tabel 2). Kõige sagedamini jättis laps nimetamata referendi (Uurija: Palun, teie kaup. Laps: Ja, ma panen nüüd siia ritta. Laps paneb ostetud esemed ritta). Pragmaatikavigadest ei esinenud: liiga vähest ega liigset informatsiooni, sobimatut oletust partneri teadmiste kohta ning ebavajalikku kordamist. Vähe esines konteksti mittemõistmist (2 korda). “Turulkäimise” dialoogis ilmnes, et üldiselt püsib laps teemas. Vaid ühel korral esines nullvastus (ei vasta) ning kuuel korral ignoreeris laps täiskasvanu algatust. Laps vastas küsimusele ebaadekvaatselt või ei vastanud küsimusele, algatades
oled tema nokas. Hani tuli koju, minul rõõmus tuju. Vana sokk (Vene lastelaulu järgi) Kapsaaias vana sokk, närib kapsaid, maiasmokk. Sokukesel habe pikk, teine sarv on kõverik, keha paks ja ümarik, saba aga väike. Vana sokk on maiasmokk! Soku kinni püüame, köie kaela köidame. Ei siis kapsaid süüa saa. heinu peab närima. Vanal sokul paha meel, tahaks kapsaid süüa veel. Vana sokk on maiasmokk! Eideratas Veere, veere, vokiratas, ketra, ketra, eideratas! Villad toodud Virumaalt, linad lõunast Läti ra'alt. Vurr-vurr-vurr-vurr-vurr-vurraa, vurr-vurr-vurr-vurr-vurr-vurraa! Oi, hella eideke, ketrad sina minule? Veere, veere, vokiratas, ketra, ketra, eideratas! Siis saan talveks sukad ma, suveks särgi ilusa. Vurr-vurr-vurr-vurr-vurr-vurraa,
A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T L E E V I K E R A S V A T I H A N E S I N I T I H A N E K Ü N N I V A R E S H A L L V A R E S H A R A K A S L I N A V Ä S T R I K S U U R - K I R J U R Ä H N P Õ L D L Õ O K E K O D U V A R B L A N E P Õ L D V A R B L A N E S U I T S U P Ä Ä S U K E K U L D N O K K K Ä G U VALGE-TOONEKURG A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T E E S T I M A A LO O D U S E FOND TARTU 2006 Õppe
Eesti keele õpe erivajadustega lastele I 1. Eesti keel kui õppeaine – olulised põhimõtted õpetamisel Eesti keele kui õppeaine ülesanded sõltumata koolitüübist: Arendada kõiki kõnevorme ja kõnefunktsioone (teabevahetus, reguleeriv-planeeriv, tunnetuslik). Kõne kirjalik vorm (lugemine ja kirjutamine) tuleb vajaduse korral kujundada koolis algusest (laps ei pea kooli astudes lugeda ja kirjutada oskama, kuigi seda oodatakse). Teadvustada (seda küll erinevas mahus sõltuvalt koolitüübist) spontaanselt kasutatavat keelt: anda teadmisi keelest ja kujundada metakeelelised analüüsioskused. Anda teadmisi emakeele kaudu. Olulisemad on koduloolised teadmised ning teadmised rahvuskultuurist, suhtlemisest ja inimeste käitumisest (käitumisaktide analüüs ja hinnangute andmine). Kujundada oskused õppimiseks emakeelsete tekstide abil, s.t. oskused tekste analüüsida, tekstides orienteeruda, t
See annab hea tunde ja tõstab enesehinnangut. 5. Kaardid näiteks ,,heade mõtete kaart", õpilased võtavad fantaasia appi. Liblikas tuli juurde kleepsuna vaid siis, kui tegemist oli ratsionaalse mõttega. Näiteks kaart klassi 17 seinal, kus puule tuleb lehti juurde siis kui keegi kellegile head teeb (kannab sõbra kotti või midagi sellist). 6. Ringi aeg - ringis töö korraldamine. Parimaks kohaks on klassiruum. Toolid panna ringikujuliselt, jättes keskele vaba ruumi ringiliikumiseks. Kui laspsed istuvad põrandal, laguneb nende püsti tõustes ring ning nad kaotavad oma kohad. Prioriteediks on kõikide osavõtjate jaoks võimalus kuulata ja pidada silmsidet. Tegevus võib kesta umbes 20 minutit. Ringi aja keskne eesmärk on enesehinnangu kujundamine. On kaks
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Matemaatilis-loogilise andeka lapse jaoks on huvitav võrrelda, klassifitseerida ja sorteerida asju või nähtusi, kokku panna puslesid, leida seoseid, arvutada. Ruumilis- visuaalse võimekusega lapse jaoks on lihtsaim viis omandada informatsiooni pildilisel kujul - näidake talle fotosid või jooniseid, laske tal üles joonistada loodusvaatluse või katsete tulemusi vms. Muusikaliselt võimeka lapse kütkestamiseks kasutage helisid ja meloodiaid, laske tal salvestada temaatilisi laule, matemaatika tegevustes võiks ta kokku lugeda trummilööke või kujundada muusikalisi mustreid instrumendi abil. Kehalis-kinesteetiliselt võimekale meeldib dramatiseerida stseene ja situatsioone, pallimängus omandab ta matemaatikat paremini kui lihtsalt arve kokku lugedes, laske tal mõõta, kui kaugele ta üht või teist uuritavat objekti jaksab vedada. Naturalist – kus võimalik, kasutage ainet selgitades loodusobjekte või loomade, taimede fotosid ja raamatuid.
Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) ÕPIRASKUSTE PSÜHHOLOOGIA (SHHI 03.009) 1. Õpiraskuste käsitlused. Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. - They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… - They do not include learning problems which
Et tegevus oleks eetiline ja inimest väärtustatkase inimenese. Uurimine ei tohi kahjustada inimese huve. Ja laste vajadustega tuleb arvestada! Reeglina on uurimisolukord uudne ja võib ärevust/hirmu tekitada. Uurija ei tohi pinget teravdada. Mida vanem erivaj. laps, seda rohkem saab aru, et temaga midagi valesti ja suhtuvad kriitiliselt et jälle keegi tuleb ja tahab teada, mida tal viga on ja mis temas valesti on ja mida ta ei oska. Tulemuste tõlgendamisel tuleb numbrite taga ikkagi inimest näha! Ja numbrite sisu tuleb lahti seletada, et tuleb sisu tasandil rääkida rohkem. konfidentsiaalsus! Laste kohta ei tohi jagada infot sellele, kellesse see üldse ei puutu. Nt bussis räägitakse. + raportites muuta laste nimed, andmed jne. *individuaalne lähenemine tuleb arvestada ka vanusega. Et mis ülesandeid valime, mis vahendeid jne. Arvestada laste eripäradega. ET kuidas sellega arvestada last uurida.
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
