Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Matemaatika õpe erivajadustega lastele". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
loen, loenda, järg, matemaatika, lahuta, tehte, lased, tehe, liitmis, koosta, jaota, tehet, kujutlus, pulk, tehete, pliiats, loendamise, oimu, soorita, õuna, jagamise, pliiatsi, pulka, tekstülesanne, liitmine, liitmise, suud, operatsioon, järjekorra, individuaal, tundide, arva, omandatu, lahutamise, liidetavate, tunnil, ainekava, antaMatemaatika 1. klassile ÕPETAJARAAMAT I osa Kaja Belials Matemaatika 1. klassile ÕPETAJARAAMAT I osa Retsenseerinud Kalju Kaasik Toimetanud Esta Erit Keeletoimetaja Kaire Luide Kujundanud Anne Linnamägi ISBN 9985-2-0849-8 © AS BIT, 2003 Müügiesindused: TALLINN 10133, Pikk 68 tel 6 275 401, faks 6 411 340 TARTU 51003, Tiigi 6 tel/faks (07) 420 637, tel (07) 427 156 PÄRNU 80011, Kuninga 18 tel/faks (044) 42 278 JÕHVI 41532, Rakvere 30
mõisteliselt ja seda rohkem konkreetselt ehk esemeliselt, laps peab saama näha, kompida vahetult tunnetada. Näitvahendite kasutamise reeglid: A. kasutada kõige olulisemate mõtete kohta; B. õpilasele nähtav vaid siis, kui seda kasutatakse; C. anda näitvahendi tajumiseks aega; D. lasta esmalt ise mõelda, teha järeldusi (jääb paremini meelde); E. näitvahenditega ei tohi liialdada 5. Milliste õpioskuste kujundamisega matemaatika lasteaias tegeleb? Väikestele lastele ei saa rääkida asjadest, mida nad oma meeltega ei taju st. matemaatika õpetamine ja õppimine tuleb siduda last ümbritsevate esemetega (kasutada neid). Mitmete teadlaste järgi (Piaget, Bruner) saab lapse taju alguse käelistest tegevustest. et matemaatika õppimise aluseks olevad tegevused on muuhulgas käelised tegevused. Matemaatikamõistete (hulk, seos, arv, suurus, ruum) kujunemise aluseks on 8 mõtlemisoperatsiooni: 1. Järjestamine 2
Kontrolltöö I kooliastme matemaatika õpetamise metoodika I Teooria 1. Lasteaiamatemaatika kordamine ja süvendamine. 1) Mis on esemete loendamine ja millised on loendamise nõuded ? Loendamine on käeline ja sõnaline tegevus, mis seab loendatavad esemed ja järjestikused arvsõnad üksühesesse vastavusse. Samaaegselt esemetele osutamisega öeldakse arvsõnu alates ühest, viimasena öeldud arvsõna tähistab loendatavate esemete arvu (Mitu on?). Loendamine on ainus vahend, mille abil saab kindlaks teha esemete arvu. Loendamistegevus peab vastama järgmistele nõuetele: Loendada saab ainult konkreetseid esemeid ja nähtusi, mis asuvad lapse käe-, kuulde- või pilguulatuses. Loendamiseks peab laps teadma arvude järjestikusi nimetusi. Loendamise ajal käivitub nn loendamise füsioloogiline mehhanism – käsi, pea või keha hakkab arvude järjestikuste nimetuste ütlemise rütmis liikuma mööda loendatavaid esemeid. Sellega l
Eesti keele õpe erivajadustega lastele I 1. Eesti keel kui õppeaine – olulised põhimõtted õpetamisel Eesti keele kui õppeaine ülesanded sõltumata koolitüübist: Arendada kõiki kõnevorme ja kõnefunktsioone (teabevahetus, reguleeriv-planeeriv, tunnetuslik). Kõne kirjalik vorm (lugemine ja kirjutamine) tuleb vajaduse korral kujundada koolis algusest (laps ei pea kooli astudes lugeda ja kirjutada oskama, kuigi seda oodatakse). Teadvustada (seda küll erinevas mahus sõltuvalt koolitüübist) spontaanselt kasutatavat keelt: anda teadmisi keelest ja kujundada metakeelelised analüüsioskused. Anda teadmisi emakeele kaudu. Olulisemad on koduloolised teadmised ning teadmised rahvuskultuurist, suhtlemisest ja inimeste käitumisest (käitumisaktide analüüs ja hinnangute andmine). Kujundada oskused õppimiseks emakeelsete tekstide abil, s.t. oskused tekste analüüsida, tekstides orienteeruda, t
Õpetajad peaksid kommenteerima oma mõttekäiku ülesannete lahendamisel, toetama õpilasi ja arutlema nendega kasutatud käsitlusviiside üle. Tuntumad mõtlemisoskuste õpetamisstrateegiad, mida on kasutatud erinevatel ajajärkudel. Ajaloos on korduvalt püütud leida kõige efektiivsemaid meetodeid üldiste mõtlemisoskuste arendamiseks aastasadu on levinud arvamus, et mõtlemisvõimet arendavad kõige paremini formaalsed õppeained. nt. ladina ja kreeka keel ning matemaatika. Hiljem aga levis arvamus, et ka filosoofia ja loodusteaduste õppimisel on suur mõju üldise mõtlemisvõime arengule. 19 saj. lõpus ja 20 saj. Alguses pandi suuri lootusi formaalloogikale. Seejärel aga jõuti veendumusele, et üldiste mõtlemisoskuste arengule aitab kõige enam kaasa kriitilise mõtlemise õpetamine eri õppeainetes. Kõigi nende ühisjooneks on olnud taotlus kujundada õpilastel üldine mõtlemisvõime
Ainsuses: tegevuse matkimine üksinda Mitmuses: leia pariline ja tehke koos tegevust. KASUTADA SAAB ERINEVAID Mitmuse tunnus- d: KOKKULEPITUD TEGEVUSI. Sügisel, kui lehed maas ja valikut jagub. Õpilastel palutakse tuua vastav arv erinevate puude lehti. Seejärel mäng: Kui sõna on ainsuses, siis üks leht, kui mitmuses, siis 2, 3, 4... (Kokkuleppe alusel). 7. MATEMAATIKA GALERII Õpilased jagatakse klassis rühmadesse. Igas rühmas on 2 töölehte ülesannetega: NUPUTAMINE, JÄRGARVUD JA LOENDAMINE, KUJUNDID, TEKSTÜLESANDED, ARVUTAMINE. Õpilased töötavad pesades teatud aja. Liiguvad järgmisesse rühma nii, et teevad ringi ümber oma laua ja liiguvad järgmisesse pesasse. Tagasi jõudnud oma kohale, hakkavad tehtud kontrollima. 8. VUNK- MATEMAATIKA VUNK- kaardid kokkulepitud kohas. Õpilaste ülesanne on leida kaardid ja
Psühholoogia eksami kordamisküsimused I Õppimise olemus 1) Õppimise mõiste. Psühholoogid mõistavad üldjuhul õppimise all protsessi, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused. Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav. Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest. Õppimist ei tohi segi ajada mõtlemisega. Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist. 2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav osa t
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
· põhi- ja üldkeskhariduse riiklik õppekava (normintellektiga õpilased); · põhihariduse lihtsustatud riiklik õppekava (kerge vaimupuudega õpilased, selle õppekava alusel õpib 1,4% põhikooli õpilastest); · toimetuleku õppekava (mõõduka ja sügava vaimupuudega õpilased, selle õppekava alusel õpib 0,4% põhikooli õpilastest). Kooli ainekava: Dokument, mis määratleb riiklikust õppekavast lähtuvalt aineõpetuse sisu kooliastme (nt matemaatika põhikoolis) või kursuse (nt matemaatika I-XII klassis) ulatuses. See on töö aluseks kõikidele aineõpetajatele. Õpetaja töökava: Dokument, mis määratleb õpetaja töökorralduse riikliku ja kooli õppekava realiseerimiseks antud kooli tingimustes õpetatavate klasside ja ajaühikute (õppeaasta, õppeveerand, õppenädal) lõikes koos kasutatava õppevara põhivahendite loeteluga. · aine · klass · ajalis-temaatiline plaan
Eesti keele metoodika I eksami küsimused 2015 1. Mis on hariduse eesmärk? Hariduse eesmärk on: luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailma majanduse ja kultuuri kontekstis; kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi; luua igaühele eeldused pidevõppeks. 2. Millistest arenguteooriatest lähtutakse õppekavade koostamisel? Millisest arenguteooriast lähtub praegu kasutusel olev RÕK? Nimetage olulisemad põhimõtted. (tabel) Kognitiivse konstruktivismi (Jean Piaget, John Dewey): Stadiaalne areng; Õppija aktiivne. Õpetaja on partner, suunaja ja toetaja; Õppija vajaduste ja kogemuse, õpistiili arvestamine; Uut infot tõlgendatakse ja struktureeritakse oma maailmapildi ja varasemate teadmiste terviku valguses. Sisemine motivatsioon õpilased motiveerivad end i
· oskab ohuolukordi analüüsida ning jõuab olemasolevatest faktidest arutluse kaudu järeldusteni. Arvutamine · loeb, kirjutab, järjestab ja võrdleb naturaalarve 0 10 000; · esitab arvu üheliste, kümneliste, sajaliste ja tuhandeliste summana; · loeb ja kirjutab järgarve; · liidab ja lahutab peast arve 100 piires, kirjalikult 10 000 piires; · valdab korrutustabelit; korrutab ja jagab peast ühekohalise arvuga 100 piires; · tunneb nelja aritmeetilise tehte liikmete ja tulemuste nimetusi; · leiab võrdustes tähe arvväärtuse proovimise või analoogia põhjal; · määrab õige tehete järjekorra avaldises (sulud; korrutamine/jagamine; liitmine/lahutamine). Mõõtmine ja tekstülesanded · selgitab murdude , , ja tähendust, leiab nende murdude põhjal osa arvust ning osa järgi arvu; · kasutab mõõtes sobivaid mõõtühikuid, kirjeldab mõõtühikute suurust temale tuttavate suuruste kaudu;
Lõhe võimete ja tegeliku sooritamise vahel. Lapse üldine vaimne võimekus on sellisel tasemel, et ta peaks suutma õppida lugema. Millegipärast see laps on suures hädas. Kuidas saab nii olla? Oluline on see, et kõiki neid SÕR iseloomustab see, et õpivilumuste omandamine on häirunud lapse varasel arenguperioodil. Probleemid ei teki mingil suvalisel hetkel, vaid siis, kui lapsed hakkavad õppima lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Selles mõttes on oluline silmas pidada matemaatika ja arvutamisprobleeme. Nende häirete puhul kiputakse leidma, et see probleem tekib kusagil põhikooli lõpus, enne ei olnud viga midagi. Tegelikult see nii pole. Düskalkuuliaga on tegemist, kui laps on arvutamisega hädas õppimise alguses. On raskusi aru saada, mida tähendab liitmine, mida lahutamine, kuidas on kõik omavahel suhestunud. Probleemid, mis tekivad hiljem ei ole SÕR. Mis hiliste probleemide põhjuseks on? Kui pole SÕR ja VAA ka pole
matemaatika ja looduslugu; 4. nii koduse keele kõnelejate kui ka sihtkeele kõnelejate kultuuri mõistmine ja hindamine. Seega on keelekümblusprogrammis kakskeelne haridus lisaväärtus, kuna eesmärgiks on mõlema keele (K1 ja K2) funktsionaalse oskuse oman-damine ning mõningatel juhtudel ka kolmanda keele valdamine (vt Genesee, 1998, nt). Kõige iseloomulikum joon keelekümblusprogrammis ongi asjaolu, et teises keeles õpetatakse tavalisi üldhariduslikke õppe-aineid, nagu matemaatika ja looduslugu. Keelekümblusõpilastelt oodatakse nendes õppeainetes samu tulemusi kui oma emakeeles õppivatelt lastelt, lisaks omandavad keelekümblusõpilased teise keele kõnelemisoskuse. Keelekümblusprogrammide kontseptsioon põhineb esimese keele omandamise vallas tehtud uuringutel. Kõik lapsed - väheste eranditega - omandavad vähemalt ühe keele ilma otsese ametliku õpetuseta. Lapsed saavad esimese keele oskuse loomulikul teel ja suhteliselt
võrrandeid), enne kui nad suudavad aru saada üldistest protseduuridest ja nende realiseerimiseks, st konkreetsete probleemide lahendamiseks vajalikke toimingute vahelistest seostest. Ta peab oluliseks, et õpilased mõistaksid ühe või teise õppeaine taotlusi ja otstarvet, st asjaolusid, mis tingisid konkreetse teadusdistsipliini kujunemise vajaduse. See viiski Bruneri arusaamisele, et õppimine peaks toimuma teadusalase uurimisena,( st matemaatika õppimisel kasutataks neid vahendeid , mida rakendavad matemaatikud matemaatika probleemide lahendamisel, ajaloo õppimisel neid meetodeid, mida kasutavad ajaloolased oma uurimistöös jne.) Bruneri järgi on erinevas vanuses ja arenguastmel lastel oma iseloomulikud maailma tajumise viisid. Edukaks õpetamiseks tulekski õppeaine põhimõisted esitada viisil, kuidas lapsed maailma näevad. 33. Väline ja sisemine motivatsioon õpitegevuse liikuma paneva jõuna. Milles seisneb
Õpetaja õpiabi Kuidas olla enesekindel ja heatujuline õpetaja (Sue Cowley) 1. Lobimishimuline klass Klassis vaikuse saavutamine on kõige tähtsam ja mõnel ajal kõige keerulisem asi, millega õpetaja peab toime tulla. Raamatus pakutakse kolm erinevat strateegiat lobisemishimulise klassiga hakkamasaamiseks. Esimene raamatus pakutud taktika on ,,kange nagu raudnael". Arvan, et see taktika sobib parem kui töötad ,,raskete" klassidega. Mul on väike töökogemus koolis töötamisel ja mul oli üks selline klass ,,raskete" lastega. Nendega hakkasin kasutama seda taktikat, sest kuidagi teisiti ei suutnud klassi maha rahustada. Kõigepealt seletasin nendele suuliselt kõik reeglid minu tundides viibides ja panin käitumisreeglid suurelt, selgelt ja täpselt paberilehele kirja ning riputasin neid klassiruumi seinale. Niimoodi oli mul võimalus viidata, kui vajadus oli. Seletasin nendele
Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) ÕPIRASKUSTE PSÜHHOLOOGIA (SHHI 03.009) 1. Õpiraskuste käsitlused. Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. - They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… - They do not include learning problems which
a)Õppimise olemus 1. Õppimise mõiste. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. 2. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Tahtlik õppimine on kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu e kaasnev õppimine on teadvustama protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. 3. Õppimise ajendid ja allikad. vt õppimise mõiste alt 4. Õppimine kui kohanemine keskkonnaga. Õppimine on võime mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Käitumise muutust selles käitumisprotsessis ajendavad kas hedonistlikud motiivid või sisemine huvi üm
PEDAGOOGILISI LÄHENEMISVIISE HÜPERAKTIIVSETE LASTE ÕPETAMISEL Referaat SISUKORD PEDAGOOGILISI LÄHENEMISVIISE HÜPERAKTIIVSETE LASTE ÕPETAMISEL .......1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 TOIMETULEKU STRATEEGIAD........................................................................................... 4 1. Akadeemiline juhendamine.................................................................................................5 1.1. Tunni tutvustamine...................................................................................................... 5 1.2. Tunni läbiviimine.........................................................................................................6 1.3. Tunni lõpetamine.........................................................................................................7 2. Käitumuslik sekkumi
· Väikestele lastele ei saa rääkida asjadest, mida nad oma meeltega ei taju. · Koolieelikute mõtlemist iseloomustab tsentreeritus, mittepööratavus ja objektide ja sündmuste halb säilitamine · Laps mõtestab mõisted ainult kindlate käelis-sõnaliste tegevuste teol. · Koolieelikud ei ole võimelised loogiliselt mõtlema isegi mitte konkreetsete operatsioonide tähenduses. · Matemaatika didaktika olemusest lähtuvalt ei ole otstarbekas esitada õpetamise tehnoloogiat liiga detaalselt. Mida ja milleks õpetada? Matemaatika õpetamise eesmärkide põhjalik analüüs ja sõnastamine avab nii õppesisu kui ka õpetamise põhisuunad võrdlemisi suure täpsusega. Protsessid: 1. Järjestamune 2. Rühmatamine ja klassifitseerimine 3. Samaväärse hulga moodustamine 4. Hulga samaväärsuse säilitamine 5. Osa võrdlemine tervikuga 6. Loendamine 7
Selleks, et ennast liikumises hoida, ei pea minema igapäevaselt jõusaali ja ennast treenima. Selle asemel tuleks vaadata, kuidas saaksid oma igapäeva tegevusi siduda liikumisega. Tulemuseks oleksid terved ja rõõmsameelsed Eesti inimesed. Meie küsitlusest tuli selle mõtte kohta väga palju positiivset vastukaja. Näiteks ajalooteemalised ekskursioonid Tallinna vanalinnas, geograafiateemalised matkad ja ekskursioonid looduses, orienteerumised metsas ja matemaatika tunnid värskes õhus. See on koht, kus kõik peaksid oma pea tööle panema, et koguneks erinevaid ideid liikumisaktiivsete tundide läbiviimiseks. Kõik koos leiaksime kõige efektiivsema ja meeldivama viisi. Kõige selle eesmärk oleks liikumisaktiivsuse suurendamine ja värskes õhus viibimine. 3.5 Õpetaja kui motivaator Õpetaja motiveeritusest ja haritusest oleneb palju (Hein 2017). Kehalise kasvatuse õpetaja
tõenäosus motiveerib kõige enam) Edu ootuse ja selle väärtuse korrutis.Sellest järeldub, et inimeste soov saavutada kindel eesmärk sõltub nende tajutud edu tõenäosusest ja selle eesmärgi saavutamise väärtusest. Näide: Rein peab matem riigieksami sooritamist reaalseks ja vajalikuks kõrgkooli astumisel. Seega otsustab ta kõvasti pigutada. Seega oleneb Reinu motivatsioon matemaatika õppimiseks nii usust toimetulekusse kui ka saavutatava tulemuse väärtusest. Kui üks faktoritest pole piisavalt motiveeriv, loobub Rein. Õpilased töötavad kõige paremini,kui edu saavutamise tõenäosus on 50%. Sellisel juhul on rnamikul rühma liikmetest sansse nii eduka kui ka ebaeduks. 16. Õpimotivatsiooni kujunemine atributsiooniteooria kohaselt. Atributsiooniteooria olemus , edu ja ebaedu atributsioonid
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Kas sotsiaalkonstruktivism ja sotsioloogiline konstruktsionism on (1) sünonüümid või (2) erinevad mõisted? Erinevad mõisted. SotsiaalkoNSTRUKTIVISTid näevad õppimist, kui inimeste suutlikkuse täiustumist osalemisena teistega ühistegevustes, millel on (oluline) tähendus konkreetses kultuuris. Sotsioloogilised koNSTRUKTSIONistid tunnevad huvi, kuidas konstrueeritakse avalik teamine sellistest distsipliinidest nagu loodusteadused, matemaatika, majandus või ajalugu. 10. Kas sotsiaalkonstruktivistlikelt positsioonidelt, võrreldes õppimise nägemisega individuaalkonstruktivismi positsioonidelt, on kujunev teadmine ( ) valdavalt situatiivne või ( ) valdavalt üldine? 11. Millised õppemeetodid soodustatavad õpilastel teadmiste konstrueerimist individuaalkonstruktivistlike protsesside vahendusel? 1) uurimuslik ja probleemipõhine (avastus-) õpe, 2) dialoog ja õppeotstarbeline vestlus ning
klassi korda teha. 6. OLUKORD – PÕRGULIK KLASS Arvan, et oluline on leida põhjus, miks teatud klass kohutavalt käitub. Tuleks välja uurida, kas nad käituvad nii ainult minu tunnis või ka teistel õpetajatel on klassiga probleeme. Seejärel tuleks aru saada, kas põrgulikult käitutakse vaid mõnes teatud aines või on õpilastele kõik ained vastukarva. Näiteks toob Susan Cowley välja, et algkoolis võib klass muutuda rahutuks matemaatika ülesandeid lahendades ja põhikoolis hoopis keeli õppides. Kui klass käitub väga halvasti ainult minu tunnis ja õpilastele ei meeldi minu õpetav aine, siis tuleb klass korralikult ette võtta. Põrgulik klass on sarnane lobisemishimulise klassiga. Ka selles situatsioonis tuleb jääda endale kindlaks ja rahulikuks ning õpilaste peale mitte ärrituda ega karjuda, sest selline käitumine võib õpilasi veelgi enam innustada erinevatele ulakustele. Tavaliselt on põrgulikus klassis olemas
Sisukord 1) Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2) Üliõpilase Curriculum vitae (tööalane) ...................................................................................4 3) Iseseisev kontrolltöö.................................................................................................................6 4) Kahe järjestikuse tunnikava koos didaktilise materjaliga......................................................12 5) Kuulamis- ja kõnelemisoskuse kohta õppematerjal...............................................................25 6) Lugemis- ja kirjutamisoskuse kohta õppematerjal.......................................... ......................31 7) Mängu juhend ja läbiviimise kirjeldus....................................................................................37 8) Ühe artikli vaba refereering.............................................................
Õppe kavandamine kontrolltöö 1. Õppimise olemus. Põhilised õppimisteooriate liigid. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. Õppimise kaks liiki: 1. Tahtlik õppimine- õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. 2. Tahtmatu õppimine- teadvustamata protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. Erinevate õppimisteooriate tekke põhjustasid lahknevad arusaamad õpiimise ajenditest. Biheivoristlikud õppimiteooriad käsitlevad õppimist kui märguannetele reageeringute kujunemist. Mõtlemise osa on neil teisejärguline. Kognitiivsed õppimisteoo
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Algõpetuse osakond Kairi Press KAKSKEELNE LAPS JA TEMA ÕPETAMINE Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Eelised ja puudused kakskeelse lapsega................................................................................ 4 LASTEAED............................................................................................................................. 6 Mida toob kaasa kakskeelne rühm õpetajale?..................................................................... 6 KOOL...................................................................................................................................... 8 Kakskeelne kool?................................................................................................
1. Mida tähendab hulga samaväärsuse säilitamine? Näide. 2. Nimeta mõõtmistegevuse kujunemise (kujundamise) etapid. 3. Millised on suuruste võrdlemise etapid? 4. Kuidas tutvustaksid lapsele uut arvu? Miks just nii? 5.Kirjelda hulkade, loendamise ja arvutamise omavahelisi seoseid. Miks on arvutama õppimisel eelpoolnimetatud tegevused olulised? Millises järjekorras peaks laps need omandama? 1. Hulga samaväärsuse säilitamine on tegevus, mis kindlustab hulga püsimise ka siis, kui tema seesmine struktuur on eelnevalt mingil põhjusel rikutud. On seotud hulga võimsuse püsimisega olukordades, kus hulka kuuluvaid esemeid saab üksteise suhtes ümber paigutada või kus müni ese tuleb teisega asendada. NÄIDE: Õpetaja asetab laste ette ühte ritta nt. viis ruutu. Lapsed ise asetavad ruutude alla sama palju ringe ning kinnitavad seda lausega "Ringe on sama palju kui ruute." Seejuures õpetaja jälgib, et kummagi hulga esemete arvu ei tehtaks kindlaks loendamise abil (NB! paarid
sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korr
mõistetavad. Lapsed on kergesti mõjutatavad tajumise kontekstist. Seda peab arvestama juhiste andmisel tuleb jälgida, et need oleksid ühemõttelised, selged ja suunaksid lapsi tajuma õpetatavas suunas. · Jälgida, et kasutatavad visuaalsed abivahendid oleksid lastele mõistetavad. Raamatutes on palju jooniseid ja skeeme, mida lapsed iseseisvalt mõtestada ei suuda. Jooniste ,,keelt" tuleb õpetada niisama nagu tavakeelt ja matemaatika sümboleid. Töömälu · Tööruum, kus hoitakse ja töödeldakse infot, et seda kasutada arutlemisel, probleemide lahendamisel jm · Piiratud korraga töödeldavate objektide hulgaga. Maht 7 +/- 2 ühikut, kuid ühikutesse saab infot känkida ja niiviisi kasutatava info hulka suurendada · Siin olevat infot töödeldakse, mitte ei hoita; st siin toimub tähenduse andmine · Info nii välismaailmast kui pikaajalisest mälust, tihedalt
Kuningas jäi poiste lugemis- ja laulmisoskustega rahule ning lubas kooli ja eestikeelsete koolide asutamist toetada. Kuid seminari tegevus lakkas 1688. a, kui B.G. Forselius hukkus Läänemeres. Kuid oma 4 tegutsemisaasta jooksul said seminarist hariduse 160 poissi, kellest paljud asutasid hiljem ka koolid. 1688. aastal oli Eesti alal juba 46 eestikeelset köstri-, mõisa- või kihelkonnakooli (üldse oli tollal 41 kihelkonda). 1.2. XIX sajandi algus XIX sajandi alguseks oli matemaatika omandanud kindla koha kooli õppekavas. 1795. a ilmunud O.W. Masingu lugemise raamatus oli ilmunud ka 2 lk matemaatilist teksti (ühel lehel numbrite lugemine, teisel 1x1). Esimene eestikeelne matemaatikaõpik ilmus 1806. a. Selleks oli Peter Heinrich von Frey Arropiddamisse ehk Arwamisse-Kunst. Selles raamatus on 7 peatükki: 1) numeratsioon, numbrite lugemine ja kirjutamine 2) 4 arropiddamisse viisi eelseletus 3) adition ehk kokkuarvamine 4) substraktion ehk mahaarvamine
Kordamisküsimused kursusest Lapse arengu tundmaõppimine ja mõjutamine 1. Arengu olemus, sh mõisted protsess, kvantitatiivne ja kvalitatiivne muutus Areng on kvalitatiivsete muutuste protsess st. pidev uuenemine, teisekssaamine. See on sisuline muutus. Areng on isereguleeruv protsess, mis toimimiseks eeldab arengukeskkonda, tagasisidet, pärilikkust. Arenema peavad kõik laps, õpetaja ja lapsevanemad. Laps areneb ise! Protsess asjad toimuvad mingis järjekorras - ajarida. Kvantitatiivne muutus pole areng vaid kasvamine (nt. jalanumbri muutus) Kvalitatiivne muutus on sisuline muutus. 2. Arengueeldused, sh. tagasiside mõiste Arengueelduseks on keskkond, tagasiside. Omavalitsus, lapsevanemad, õpetaja saavad luua füüsilise (koolimaja, valgus, õhk) keskkonna. Õpetaja saab luua psüühilise (tunnetuslik taju, haistmine, kompimine; emotsionaalne motivatsioon, distsipliin, kord, rahu; sotsiaalne märgata, kui lapsel on mure ja hin
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Alus ja alghariduse lektoraat Õpetajate seminar Eha Laas ,,Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis" (seminaritöö) Juhendaja: Mari Reilson Läbiv pealkiri: Suhtumine kuulmislangusesse Tartu 2007 Suhtumine kuulmislangusesse 2 Sisukord Kokkuvõte Sissejuhatus Mõisted Kuulmislangusest ja selle põhjustest Kuulmislanguse mõju lapse arengule Kuulmislangusega lapsed tavakoolis Miks tavakool? Probleemid tavakoolis? Kuidas soodustada õpikeskkonda? Olukord Eestis Uurimusi mujalt maailmast Allikad
annaabi.ee 
