Aristoteles Eliise, Anet, Kätlin Aristoteles · 384-322 e.m.a · Platoni õpilane · Aleksander Suure õpetaja · Omaaaja entslükopedist Mateeria ja vorm Tunnetus · Inimarul on kaks poolt: aktiivne ja passiivne aru · Aristotelese tunnetusteooria tuleneb sellest, et ta heidab kõrvale Platoni edosed kui füüsilisest maailmast lahus olevad vormid. Hing · Hing on kõikidel elusolenditel lihtsalt keha vorm ehk esimene tegelikkus · Mittemõistuslik hing ja mõistuslik hing Maailm · Maa kui fikseeritud keskme ümber tiirlevate taevakehade suletud süsteem · Universum on täidetud mingi mateeriaga, nii et tühja ruumi ta ei sisalda.
Third level Fourth level Fifth level Albert Kivikas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sõnum maailmale Inimpsühholoogiat tuleb asendada lüürilise mateeriaga. Inimese kannatused on sama suured kui elektripirni kannatused. Futuristidele ei meeldinud unine provintslikkus ja eelnenud sajandite kultuuripärandi najal olesklemine. Nende arvates tuli üleminekut moodsale, tehnitsistlikule elulaadile kiirendada ja suunata pilk ainult tulevikku, katkestades sideme minevikuga. Täname kuulamast!
osakestest ja tänapäeval teevad tugevaid pingutusi osakeste füüsikud, et leida see osake. Väike osa tumedast mateeriast võib olla barüone tume mateeria. Need on astronoomilised kehad, näiteks massiivsed kompaktsed halod, mis koosnevad tavalisest mateeriast, kuid kiirgavad vähe või ei kiirgagi elektromagnetilist kiirgust. Valdavalt enamus tumedast mateeriast peetakse mitte barüonseks ning seetõttu ei moodustu aatomitest ja usutakse, et see ei suhtle tavalise mateeriaga elektromagnetilise kiirguse viisil. Mitte barüone tume mateeria koosneb neutriinodest ja hüpoteetilistest aksionidest või super sümmeetrilistest osakestest. Mitte barüone tume mateeria on jaotatud massi poolest kolme rühma. Kuum tume mateeria, soe tume mateeria ja külm tume mateeria. Võimalik, et nende vahel on ka kombinatsioone. Kõige laialdasemalt arutatakse külma tumeda mateeria mudelit. Tume mateeria suurt hulka kirjeldamaks sobib teooria WIMPidest. WIMP ehk nõrgalt
ega muude mateeria omadustega, asjast", mida pole võimalik ette mis iseloomustavad keha. Hing on kujutada. Siiski nõustub ta väitega, seotud vaid keha organite tervikuga, et eksisteerib subjektist sõltumatu see tähendab, et kui eraldada mingi välismaailm, kuid ka selle puhul osa keha tervikust, lahkub hing pole tegemist mateeriaga vaid seda kehast, kuna sel juhul on keha kogetakse meeletaju kaudu. organite omavaheline seos Berkeley arvates on kujutlus hävitatud. meteeriast tekkinud muuhulgas Descartes väidab, et hing asub eksliku arvamuse tõttu, et näärmes, mis asetseb kõige abstraktsed ideed on olemas.
puudumine.Väljendi "Suur Pauk" võttis kasutusele Fred Hoyle, kes tahtis näidata Suure Paugu teooria usutamatust. 3 Kust sai kõik alguse... Et Suurest Paugust sai peale mateeria alguse ka aegruum, siis ei saa Suurt Pauku ennast seni tuntud füüsikateooriate abil kirjeldada. Suure Paugu teooria järgi hakkas mateeriaga täidetud universum pärast Suurt Pauku paisuma, ning see paisumine jätkub. Kosmoloogia modelleerib universumi paisumist üldrelatiivsusteooria väljavõrrandite abil. Astronoomiliste vaatluste põhjal hinnatakse universumi vanuseks 13,7±0,2 miljardit aastat. Galaktikate vaadeldava üksteisest eemaldumise ekstrapoleerimisel ajas tagasi saadakse hetk, mil nende aine oli koondunud väga väiksesse ruumi. Sel ajal pidi temperatuur olema väga kõrge ning
ARISTOTELESE ÕPETUSED Aristoteles uskus, et hing elusolenditel lihtsalt keha vorm ja peale surma see enam sellisena ei säili. Aktiivne intellekt on ainus hinge osa, mis on kehalisusest vaba ja see on igavene. Ilma selleta pole mõtlemine võimalik. Aristoteles jagas hinge kaheks: Mittemõistuslik hingejagu Mõistuslik hingejagu ARISTOTELESE ÕPETUSED Aristoteles arvas, et Maailm koosneb Maast, mille ümber keerlevad taevakehad ning kogu universum on täidetud mateeriaga ja väljaspool universumi ei ole midagi. Maiste asjade koht on Maal, mispärast kõik kehad kukuvad siiapoole. Vee loomulik koht maa peal, õhul maa ümber, tulel kõrgel õhus. Aristotelese hierarhia on: elemendid, elementide segud ja elusolendid. ARISTOTELESE MÕJUTUSED Aristoteles pani aluse teadustööle Euroopas. Filosoofi teooriad astronoomiast, zooloogiast, anatoomiast ja füüsikast domineerisid Euroopas kuni 17. sajandini.
Peamiselt oponeeris ta eelnevate vaateid. võõrandumine (entfremdung) kauplemisel ei lähe kogu töö tasu mitte selle produkti tegijale, vaid kaupmehele või kapitalistile. Kapitalist aga ainult omab töötegemise vahendeid, aga ei tee tööd. Seega saab too ebaõiglaselt tasu. Marxi jaoks ei osale tootmisprotsessis inimene, kes vahetult ei töödelnud mateeriaga. Kuna aga Marxile tähendas töö inimese loomust, siis tähendab siit lähtuvalt töö võõrandumine ka inimloomuse võõrandumist inimesest, mille tulemusena tunnetavad inimesed tööd orjusena. Kuna võõrandumine tekkis majanduses, siis tuleb see ka ületada majanduses. See ületatakse kommunismis, kus saavutatakse inimkonna. Inimesed omavad ühiselt töövahendeid ja saavad ise tasu oma töö eest.
tõesed, paratamatud ja paremini teada kui järeldus. Sellisele ideaalile on kõige lähedasem matemaatika. Maailm Maailm on Aristotelese järgi Maa ümber tiirlevate taevakehade suletud süsteem. Universumi keskmes on liikumatu Maa, mida ümbritseb vee, õhu ja tule kiht. Kuu, päike, planeedid ja kinnistähed on tehtud viiendast elemendist. Väljaspool universumit ei ole midagi, kuid kogu universum on täidetud mingi mateeriaga. Igal elemendil on oma loomulik koht. Maiste asjade koht on maakera keskmes, mispärast kõik kehad kukuvad sinnapoole. Vee loomulik koht on maapinna peal, õhul ümber maa ja tule loomulik koht on kõrgel õhus, sellepärast põleb ta alati ülespoole. ARISTOTELESE FILOSOOFIA Inimelu on protsess, millel on temale eriomane liikumine. Elavate olendite puhul on liikumapanevaks jõuks hing.
"Maha lüüriline sokolaad!", kus ta hüüdis maha kõik oma ajastu tuntumad kirjanikud ja luuletajad. Viimased futuristlikud palad ilmusid Kivikalt 1921. aastal kirjandusajakirjades Murrang ja Tarapita, seejärel pöördus ta tagasi traditsioonilisemate suundade juurde. Futurismi mõjutusi ilmneb siiski veel mõningates tema hilisemates teostes, näiteks romaanis "Ristimine tulega" (1922). Sõnum maailmale, põhimõtted Inimpsühholoogiat tuleb asendada lüürilise mateeriaga. Inimese kannatused on sama suured kui elektripirni kannatused. Futuristidele ei meeldinud unine provintslikkus ja eelnenud sajandite kultuuripärandi najal olesklemine. Nende arvates tuli üleminekut moodsale, tehnitsistlikule elulaadile kiirendada ja suunata pilk ainult tulevikku, katkestades sideme minevikuga.
endast algmateeriat (vormita mateeriat). Substants on iseseisvalt olemasolev olev, lihtsamalt võttes asi. Substants tekib (hävib), kui mateeria omandab (kaotab) vormi. Vorm on mateeriat kujundav alge, teisisõnu asja kuju. Asjal kui mateeria ja vormi kombinatsioonil on võime (potents) võtta omakorda teatud vorme. Näiteks pronksist karika (substants) puhul võime öelda, et selle mateeria on vask, kuju aga karikas (kuju puhul tuleb ette kujutada kõike seda, mis ei ole mateeriaga seotud, st materjali ei vaatle). Seega kui me tahame väljendada tervikut, ei saa me öelda, et tegemist on vase või karikaga. Võimalikkus on mateeria selline vorm, mis ei ole veel saanud tegelikkuseks. Näiteks võib tuua tammetõru, mis on võimalikkusena puu (optimaalsete kasvutingimuste korral) või siis lapse, kes on võimalikkusena inimene. Kuid raha ei saa olla võimalikkusena maja. Sarnaselt võib esitada küsimuse, kas marmorplokis on skulptuur juba võimalikkusena olemas?
viimast näite varal Mateeria Mateeria on see, millest mingi asi on. Mateeria ei ole substants, kuna ta ei ole miski, mida saab määratleda. Seega on mateeria määratlematu Vorm Vorm ehk ideekujund, midagi mille tõttu teatav asi on just selline. Vorm on ka mõistetav kui asja definitsioon. Ta ei ole midagi ilmset ja tajutatavat. Asja substantsiks peetakse asja olemust, sugu, üldist ja substraati. Aristoteles räägib peamiselt võimalikkusest seoses mateeriaga. Tihtipeale võib mateeria esineda võimalikkusena, aga samas see tähendab vormi olemasolu. Samuti nagu mateeriatki saab võimalikkkust degineerida ehk määratleda või siis ei saa seda teha. Tegelikkust jägib ta peamiselt vormi seisuohalt. Nimelt on vormi puhul tegelikkusega tegemist kui saab määratleda kehaliselt, reaalselt või saab tema olemuse määrata. Ehk siis vorm on realiseerunud või materialiseerunud. Mateeria puhul saavad olla asjad nii võimalikud kui ka tegelikud
suletud süsteem. Taevakehade liikumised leiavad aset paratamatute printsiipide kohaselt, kuid meie teadmine nendest liikumistest ei ole täpne, sest nad on meist liiga kaugel. Universumi keskmes on liikumatu Maa, mida ümbritseb vee, õhu ja tule kiht. Taevakehad asuvad kontsentrilistes sfäärides koos nende sfääride liikumisega. Väljaspool universumit ei ole midagi, ei tühja ruumi ega täidetud ruumi, kuid kogu universum on täidetud mingi mateeriaga, nii et tühja ruumi ta ei sisalda. Igal elemendil on oma loomulik koht. 6 Aristotelese tsitaate · Inimesi võib jagada nendeks, kes koguvad nagu elaksid nad igavesti ja nendeks, kes raiskavad nagu sureksid nad juba homme. · Ole oma tahte isand ja südametunnistuse ori. · Hüvang sõltub kahe tingimuse silmaspidamisest: õige lõppeesmärgi ülesseadmine ja vastavate vahendite leidmine, mis viivad lõppeesmärgile.
· Galaktikate punanihe, Universumi senine paisumine · Universumi mikrolainetausta spekter · Tähtede vanuse piir umbes 13 miljardi aasta juures · Keemiliste elementide ja nende isotoopide levik kosmoses (eriti vesiniku, deuteeriumi ja heeliumi isotoobid) 5 Pärast Suurt Pauku Suure Paugu teooria järgi hakkas mateeriaga täidetud universum pärast Suurt Pauku paisuma, ning see paisumine jätkub. Paisumine on vaadeldav Hubble´i seose kaudu, mis ütleb, et mida kaugemal mingi galaktika meist on, seda kiiremini ta meist eemaldub. Suure Paugu alghetkeks loetakse tavaliselt ajahetke 10-43 sekundit. Teadaolevad füüsikateooriad ei ole Suurele Paugule lähedase aja kohta rakendatavad, ning seega puudub Suure Paugu üldtunnustatud teooria. Kui rakendada teadaolevaid
· Tsivilisatsiooniga tekkinud teaduses sai kõik hingeellu puutuv filosoofia uurimisobjektiks. · Antiik- Kreekas kujunes kaks vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni: 1. Materialistlik- Demokritose liin. Demokritos väitis, et ka hing on materiaalne ja koosneb aatomitest nagu kehagi. Inimene tunnetab maailma meelte abil, millele avaldavad oma mõju välismaailma esemete aatomid. 2. Idealistlik- Platoni liin. Hingel pole midagi ühist mateeriaga. Hing on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas. · Antiikkreeka ja rooma filosoofidelt ja arstidelt kogunes väärtuslikke tähelepanekuid psüühika ja aju ning psüühika ja keskkonna seoste ning üksikute psüühiliste nähtuste (assotsiatsioonid, temperament jm) kohta. · Keskaegses teoloogias ja filosoofias arendati välja üksikasjalikud ja intellektuaalselt
Taevakehad asuvad kontsentrilistes sfäärides ning liiguvad koos nende sfääride liikumisega. Ka Maa ise on sfäär, seda tõestas see, et laevad kadusid horisondi taha. Kuu, päike, planeedid ja kinnistähed on tehtud viiendast elemendist, millel erinevalt õhust, maast, tulest ja veest ei ole muud muutumist peale kohavahetuse. Kõige välimine sfäär sisaldab kinnistähti. Väljaspool universumit ei ole midagi, ei tühja ruumi ega täidetud ruumi, kuid kogu universum on täidetud mingi mateeriaga, nii et tühja ruumi ta ei sisalda. Igal elemendil on oma loomulik koht. Maiste asjade koht on maakera keskmes, mispärast kõik kehad kukuvad sinnapoole. Vee loomulik koht on maapinna peal, õhul ümber maa ja tule loomulik koht on kõrgel õhus, sellepärast põleb ta alati ülespoole. Asjad universumis moodustavad hierarhia, mis algab elementidest, mille loomulik liikumine viib neid kas alla või üles. Edasi tulevad elementide segud, siis elusolendid
Näiteks jala põletus (F1) põhjustab valu (V1), mis põhjustab otsustuse (V2) jalg tule juurest eemale tõmmata (F2). Keha, vaimu probleem on: Vastasmõju probleem e. interaktsionism- millises seoses on omavahel keha ja vaim? (Descartes) keha ja vaim on 2 substantsi, mõjutavad teineteist Kuidas nad saavad vastastikku mõjuda? Descartes ei seleta, kuidas on omavahel seotud animaalsed vaimud ja vaimne substants (vaimne objekt). Isegi kui animaalsed vaimud on peenmateeria, on tegu ikka mateeriaga. Vastuväited Pierre Gassendi (1592-1655): 1. keha-vaimu interaktsioon (vastasmõju) eeldab, et mingi kehaosa on ühenduses vaimuosaga ja vastupidi. 2. keha-vaimu ühenduseks on vajalik kokkupuutepunkt. Kuna vaim ei jagune osadeks ning on ulatuseta, mõõtmeteta, siis ei saa interaktsioon toimuda. Parallelism ja okasionalism Leibnizi parallelism: vaimsed sündmused ning füüsilised sündmused kulgevad paralleelselt tänu Jumalale. Põhjuslikku
Mis on selle füüsikaline mõte, see pole selge. Paljude füüsikute arvates on asi selles, et meie arusaamine füüsikaseadustest on puudulik, eriti annab tunda kvantgravitatsiooni teooria puudumine. Väljendi "Suur Pauk" võttis kasutusele Fred Hoyle, kes tahtis näidata Suure Paugu teooria usutamatust. Ülevaade Et Suurest Paugust sai peale mateeria alguse ka aegruum, siis ei saa Suurt Pauku ennast seni tuntud füüsikateooriate abil kirjeldada. Suure Paugu teooria järgi hakkas mateeriaga täidetud universum pärast Suurt Pauku paisuma, ning see paisumine jätkub. Kosmoloogia modelleerib universumi paisumist üldrelatiivsusteooria väljavõrrandite abil. Astronoomiliste vaatluste põhjal hinnatakse universumi vanuseks 13,7±0,2 miljardit aastat. Galaktikate vaadeldava üksteisest eemaldumise ekstrapoleerimisel ajas tagasi saadakse hetk, mil nende aine oli koondunud väga väiksesse ruumi. Sel ajal pidi temperatuur olema väga kõrge ning kõikide objektide
Mis on selle füüsikaline mõte, see pole selge. Paljude füüsikute arvates on asi selles, et meie arusaamine füüsikaseadustest on puudulik, eriti annab tunda kvantgravitatsiooni teooria puudumine. Väljendi "Suur Pauk" võttis kasutusele Fred Hoyle, kes tahtis näidata Suure Paugu teooria usutamatust. Ülevaade Et Suurest Paugust sai peale mateeria alguse ka aegruum, siis ei saa Suurt Pauku ennast seni tuntud füüsikateooriate abil kirjeldada. Suure Paugu teooria järgi hakkas mateeriaga täidetud universum pärast Suurt Pauku paisuma, ning see paisumine jätkub. Kosmoloogia modelleerib universumi paisumist üldrelatiivsusteooria väljavõrrandite abil. Astronoomiliste vaatluste põhjal hinnatakse universumi vanuseks 13,7±0,2 miljardit aastat. Galaktikate vaadeldava üksteisest eemaldumise ekstrapoleerimisel ajas tagasi saadakse hetk, mil nende aine oli koondunud väga väiksesse ruumi. Sel ajal pidi temperatuur olema väga
Taevakehad asuvad kontsentrilistes sfäärides ning liiguvad koos nende sfääride liikumisega. Ka Maa ise on sfäär, seda tõestas see, et laevad kadusid horisondi taha. Kuu, päike, planeedid ja kinnistähed on tehtud viiendast elemendist, millel erinevalt õhust, maast, tulest ja veest ei ole muud muutumist peale kohavahetuse. Kõige välimine sfäär sisaldab kinnistähti. Väljaspool universumit ei ole midagi, ei tühja ruumi ega täidetud ruumi, kuid kogu universum on täidetud mingi mateeriaga, nii et tühja ruumi ta ei sisalda. Igal elemendil on oma loomulik koht. Maiste asjade koht on maakera keskmes, mispärast kõik kehad kukuvad sinnapoole. Vee loomulik koht on maapinna peal, õhul ümber maa ja tule loomulik koht on kõrgel õhus, sellepärast põleb ta alati ülespoole. Asjad universumis moodustavad hierarhia, mis algab elementidest, mille loomulik liikumine viib neid kas alla (vett ja maad) või üles (õhku ja tuld). Edasi tulevad elementide segud, siis elusolendid
Mis on selle füüsikaline mõte, see pole selge. Paljude füüsikute arvates on asi selles, et meie arusaamine füüsikaseadustest on puudulik, eriti annab tunda kvantgravitatsiooni teooria puudumine. Väljendi "Suur Pauk" võttis kasutusele Fred Hoyle, kes tahtis näidata Suure Paugu teooria usutamatust. Et Suurest Paugust sai peale mateeria alguse ka aegruum, siis ei saa Suurt Pauku ennast seni tuntud füüsikateooriate abil kirjeldada. Suure Paugu teooria järgi hakkas mateeriaga täidetud universum pärast Suurt Pauku paisuma, ning see paisumine jätkub. Kosmoloogia modelleerib universumi paisumist üldrelatiivsusteooria väljavõrrandite abil. Astronoomiliste vaatluste põhjal hinnatakse universumi vanuseks 13,7±0,2 miljardit aastat. Galaktikate vaadeldava üksteisest eemaldumise ekstrapoleerimisel ajas tagasi saadakse hetk, mil nende aine oli koondunud väga väiksesse ruumi. Sel ajal pidi
Taevakehad asuvad kontsentrilistes sfäärides ning liiguvad koos nende sfääride liikumisega. Ka Maa ise on sfäär, seda tõestas see, et laevad kadusid horisondi taha. Kuu, päike, planeedid ja kinnistähed on tehtud viiendast elemendist, millel erinevalt õhust, maast, tulest ja veest ei ole muud muutumist peale kohavahetuse. Kõige välimine sfäär sisaldab kinnistähti. Väljaspool universumit ei ole midagi, ei tühja ruumi ega täidetud ruumi, kuid kogu universum on täidetud mingi mateeriaga, nii et tühja ruumi ta ei sisalda. Igal elemendil on oma loomulik koht. Maiste asjade koht on maakera keskmes, mispärast kõik kehad kukuvad sinnapoole. Vee loomulik koht on maapinna peal, õhul ümber maa ja tule loomulik koht on kõrgel õhus, sellepärast põleb ta alati ülespoole. Asjad universumis moodustavad hierarhia, mis algab elementidest, mille loomulik liikumine viib neid kas alla (vett ja maad) või üles (õhku ja tuld). Edasi tulevad elementide segud, siis elusolendid
· Sirgjooneline · Mõlema õpetused mõjustasid sügavalt kogu õhtumaa · Mõlema kombinatsioon. mõtlemist. · Sirgjooneline liikumine ei saa olla pidev, sest maailm on · Platon vaatleb enam vormi /ideed, Aristoteles enam selle kerakujuline ja lõpliku raadiusega. seoseid mateeriaga. · Ringjooneline liikumine aimab järele Jumala igavikulisust. · Mõlema õpetus elab üle enam kui ühe taassünni. · Kosmos · Mõju keskaja filosoofiale · Kosmos on Aristotelese arvates kera kujuline. See · Nii Platon kui Aristoteles mängisid keskaegses koosneb kahest võrdsest osast: üks on ülal teine allpool teoloogias sellist keskset rolli, et neid hüüti
Revolutsioon on tema element, siiski pürgis ta teaduslikkusele ja püüdis oma teooriaga tungida alusmüürideni. Marx annab materialismile uue sisu. Filosoofia põhiküsimuseks saab teadvuse ja tegelikkuse suhe. „ühiskondlik “ tootmine, „tootmissuhted“ ja majanduslikud formatsioonid on tema olulisemad mõisted. Ta on majandusteadlane. Materiaalsed tootmissuhted vajutavad oma pitseri kõikjale. „Vaimul“ lasub kohe algusest peale needus, olla koormatud mateeriaga. Ta on majandusteoreetik, filosoofiliselt on ta pealiskaudne, ebaselge. Võõrandunud töö. Tema uurimustest üks paeluvamaid on võõrandumise analüüs, filosoofiliselt kõige hiilgavam töö. Tema lähtekohaks on tegutsev, meelelisse reaalsusesse lülitatud inimene. Inimene asub maailmas ja on looduse osa. Tööl on Marxi jaoks filosoofiline tähendus, töö juurde kuulub tõeline, piiritu inimlikkus. Hegel oli esimesena mõistnud, et just
o Päikesepaneelid, olemas erineva kallidusega materjalid ja sellest tulenevad erinevad efektiivsused, parim 44-46% aga väga kallid materjalid Süsinikmaterjalid Head, kuna esineb polümorfismi nähtus , saab teha tehisteemante mida laialdaselt kasutatakse, grafiit kõige püsivam, seal süsinikud heksagonaalse võru tippudes, kihid nihutatud üksteise suhtes (1/3 võrra) , kui süsteem on täidetud maksimaalselt mateeriaga, on süsteemi energia madalaim, süsteemi saab täita just nimelt siis, kui kihid nihutatud üksteise suhtes. Kihi sees sp2 sidemed. Tetraeedriline teemant ehk harilik teemant, heksagonaalne teemant saadakse, kui grafiiti hästi kõrgel rõhul ja templ üle kuumutatud Fullereenid vaheldumisi paigutatud pentagonaalsed ja heksagonaalsed süsinikumoodustised C60, (pallikesed). C70 ainult heksagonaalsetest. C540 koosneb
2) Kvantiteet Kui palju? Kui pikk? Kui raske? jne . 3) Kvaliteet milline on teatud ese või nähtus 4) Relatsioon määrab ära vahekorra teise eseme suhtes (suurem, raskem) Metafüüsika (Aristoteles) Ta oli nõus Platoniga selles, et asjade ja nähtuste olemuseks on ideed, sest neid saab väljendada selgete mõistete abil, kuid idee mõistele annab ta teise sisu. Selles suhtes tuleks seletada, mis vahekorras on idee mateeriaga. Idee on Aristotesele vorm, mis korrastab ja vormib kaootilist mateeriat. Idee ehk olemus on mateerias võimalikusena (nt. puumateerias on olemas võimalikkusena laua idee jne). Eristab kahte olemist: võimalikkusena olemisena (munarakud) ja tegelikkusena (lapsed). Mis on tekkimine ja sündimine? Üleminek võimalikkusest tegelikkusesse. 28.09 Nicomachose eetika (Aristoteles) Tema eetika teooria ei ole normatiivne, st ta ei kirjuta ette, mida võib teha ja mida mitte. Ta on
Me teeme tööd ja selle tagajärjel valmib produkt-kaup. Marxi jaoks aga toimub kauplemises produkti võõrandumine (Entfremdung). Miks nii? Lihtsalt öeldes, kauplemisel ei lähe kogu töö tasu mitte selle produkti tegijale töötajale, vaid kaupmehele, või kapitalistlikus ühiskonnas kapitalistile. Kapitalist aga ainult omab töötegemise vahendeid, ega tee tööd. Seega saab ebaõiglaselt tasu, sest Marxil inimene, kes vahetult ei töödelnud mateeriaga (vaimutöö nt) ei osale tootmisprotsessis. See on oluline vahetegemine kui me hiljem räägime Gramscist. Kuna töö produkt on töö teisel kujul, seega on võõrandumine samas ka töö võõrandumine. Kuna aga Marxile tähendas töö inimese loomust, siis tähendab siit lähtuvalt töö võõrandumine inimloomuse võõrandumist inimesest, mis ilmneb inimestele töö tunnetamisena orjusena, vabaduse piiranguna. Kuna
See ongi see,mis lubas elu vormida spiraalses galaktikas,kus meie elame. 30.universumi kärgstruktuur kärgstruktuur), mis põhines galaktikate ja nende süsteemide ruumjaotusel. 31.Suur Pauk Paisuv universum Ülevaade Universumi kolm võimalikku arengusuunda Et Suurest Paugust sai peale mateeria alguse ka aegruum, siis ei saa Suurt Pauku ennast seni tuntud füüsikateooriate abil kirjeldada. Suure Paugu teooria järgi hakkas mateeriaga täidetud universum pärast Suurt Pauku paisuma, ning see paisumine jätkub. Kosmoloogia modelleerib universumi paisumist üldrelatiivsusteooria väljavõrrandite abil. Astronoomiliste vaatluste põhjal hinnatakse universumi vanuseks 13,7±0,2 miljardit aastat. Galaktikate vaadeldava üksteisest eemaldumise ekstrapoleerimisel ajas tagasi saadakse hetk, mil nende aine oli koondunud väga väiksesse ruumi. Sel ajal pidi temperatuur olema väga
Animism-maailmanägemus esemete ja olendite hingestamisest (kellelegi on ,,kuri sisse läinud") Koos tsivilisatsiooniga tekkinud teaduses sai kõik hingeellu puutub filosoofia uurimisobjektiks. Antiik-Kreekas vastandlikud psüühilise alge seletamise traditsioonid Materialistlik(Demokritose liin) Hing on materiaalne ja koosneb aatomitest nagu kehagi.Inimene tunnetab maailma meelte abil,millele avaldavad oma mõju välismaailma esemete aatomid. Idealistlik(Platoni liin) Hing ei ole midagi ühist mateeriaga,hing on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas. 2. Kuidas iseloomustate 200. Saj psühholoogia arengut. Hästi arenenud, mitmetahuline ja haruline. Psühholoogia arengus on erinevatel aegadel domineerinud erinevad vaatenurgad. Ajaloolisel ehk mõjukamad on olnud: 1. Biheiviorism 2. Gestaltpsühholoogia 3. Psühhoanalüüs(sh freudism) 4. Humanistlik psühholoogia 5. Kognitiivne psühholoogia ...ja nende arendused
süsteemini, uusplatonismini. Pöördutakse tagasi Platoni pärandi juurde, lisanduvad ka aristotelismi ja stoitsismi mõjud. Uusplatonismil oli väga suur mõju kristlusele. See sündis paganluse kaitseks. Plotionos näeb end kui ustavat Platoni õpetuse järgijat ja seletajat. Leiab, et ideaalne olemine moodustab kolm hypostaasi: hen e üks, nous e maailmatõus ja maailmahing. Hen on esimene, igavene ja kõrgeim, mis seisab väljaspool vastuolusid. Ei puutu kokku mateeriaga. Leidsid, et see kõrgeim olev justkui voolas üle ning tema üleküllus lõi millegi teise, millest sai alguse maailm. Nous e vaim on Platoni ideede igavene sfäär e kõrgeim olev. Maailmahing on vaimu jäljend e psüühiline maailm. Hing seob vaimse ja ainelise. Maailmahing sisaldab üksikhingi ning sidudes end mateeriaga, loovad nad ainelise maailma kehad. Mateeria on aga Plotinosele mitteolev, vormitu ja korrastamatu, see on lausa vastik ('Ma häbenen, et mul on keha')
Kognitiivne psühholoogia psüühika tekkimise ja arenemise seaduspärasused fülo ja ontogeneesis. Eksperimentaalpsühholoogia arendatakse psühholoogilise eksperimendi teooriat, metoodikat ja metodoloogiat juurutatuna kõige erinevamates psühholoogiaharudes. TEEMA 2 Arengulugu Animism esemete ja olendite hingestamine (selline maailmanägemine siis). Idealistlik psühholoogia Platon väidab,et hingel pole midagi ühist mateeriaga. Hing on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas. Materialistlik psühholoogia Demokritos väitis,et ka hing on materiaalne ja koosneb aatomitest nagu kehagi. Inimene tunnetab maailma meelte abil, millele avaldavad oma mõju välismaailma esemete aatomid. Dualistlik psühholoogia R. Descartes . Vaim ja keha kui erinevad alged, siiski mõjutavad teineteist.
1879 - sellest aastast võib psühholoogiat pidadada teaduslikuks distsipliiniks. Wilhelm Bunt rajas eksperimentaalse psühholoogia labori Leipzigis. Filosoofilisi käsitlusi tunnetusest: Antiik-Kreekas kujunes kaks vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni: materialistlik (Demokritos) ja idealistlik (Platon). Platon väidab, et hingel pole midagi ühist mateeriaga, vaid hing on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas. Platon (428/7-348/7 e.m.a.): dualism – filosoofiline seisukoht, mille järgi vaimuelu (psüühika) nähtused on põhimõtteliselt iseseisvad ja sõltumatud ajutegevusest, kuigi nad võivad kulgeda paralleelselt ajutegevusega. teadmised pole sõltuvad kogemusest (meenutamine). Aristoteles (384-322 e.m.a.) teadmised maailma kohta läbi 5 erineva meele
Negatiivne korrelatsioon -- ühe suuruse kasvades teine suurus kahaneb. PSÜHHOLOOGIA ARENGULUGU Teema 2 Animism esemete ja olendite hingestamine. Usk hingede ümberkehastumisse ja hauatagusesse ellu ning vaimudesse ja deemonitesse. Esemetele ja olenditele omistatud hing näis olevat kehast sõltumatu ja määrav keha eksistentsi suhtes. Idealistlik psühholoogia Platon väitis, et hingel pole midagi ühist mateeriaga, on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas. Materialistlik psühholoogia Demokritos väitis, et ka hing on materiaalne ja koosneb aatomitest nagu kehagi. Inimene tunnetab maailma meelte abil, millele avaldavad oma mõju välismaailma esemete aatomid. Dualistlik psühholoogia Interaktiivse dualismi seisukoht vaim ja keha kui erinevad alged mõjutavad teineteist.
Käbinääre on koht, kus vaim saab avaldada otsest mõju kehale, vallandades animaalsed vaimud, mis viivad teateid keha eri osadesse. Käbinääre on ainus aju organ, millel pole paarilist. Interaktsionism tekitabki klassikalise keha-vaimu probleemi: millises seoses on omavahel keha ja vaim? Kuidas nad saavad interakteeruda? Descartes ei selgita, kuidas interakteeruvad animaalsed vaimud ja vaimne substants. Isegi kui animaalsed vaimud on peenmateeria (“õrn tuul”), on tegu ikkagi mateeriaga. Gassendi vastuväited interaktsionismile: 1)interaktsioon eeldab, et mingi kehaosa on ühenduses vaimuosaga ja vastupidi. 2)ühenduseks on vajalik kokkupuutepunkt. AGA kuna vaim ei jagune osadeks ja on ulatuseta, ei saa interaktsioon toimuda. *Parallelism ja okasionalism Leibnizi parallelism: vaimsed sündmused ning füüsilised sündmused kulgevad paralleelselt tänu Jumalale. Põhjusliku interaktsiooni nende vahel ei ole, ehkki näib olevat.
3 PSÜHHOLOOGIA ARENGULUGU Teema 2 Animism esemete ja olendite hingestamine. Usk hingede ümberkehastumisse ja hauatagusesse ellu ning vaimudesse ja deemonitesse. Esemetele ja olenditele omistatud hing näis olevat kehast sõltumatu ja määrav keha eksistentsi suhtes. Idealistlik psühholoogia Platon väitis, et hingel pole midagi ühist mateeriaga, on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas. Materialistlik psühholoogia Demokritos väitis, et ka hing on materiaalne ja koosneb aatomitest nagu kehagi. Inimene tunnetab maailma meelte abil, millele avaldavad oma mõju välismaailma esemete aatomid. Dualistlik psühholoogia Interaktiivse dualismi seisukoht vaim ja keha kui erinevad alged mõjutavad teineteist.
seisundNäiteks jala põletus (F1) põhjustab valu (V1), mis põhjustab otsustuse (V2) jalg tule juurest eemale tõmmata (F2). Keha-vaimu probleem Interaktsionism tekitabki klassikalise keha-vaimu probleemi: millises seoses on omavahel keha ja vaim? Kuidas nad saavad interakteeruda? Descartes ei selgita, kuidas interakteeruvad animaalsed vaimud ja vaimne substants. Isegi kui animaalsed vaimud on peenmateeria (“õrn tuul”), on tegu ikkagi mateeriaga. Vastuväited Pierre Gassendi (1592-1655): 1. keha-vaimu interaktsioon eeldab, et mingi kehaosa on ühenduse vaimuosaga ja vastupidi. 2. keha-vaimu ühenduseks on vajalik kokkupuutepunkt. Kuna vaim ei jagune osadeks ning on ulatuseta, siis ei saa interaktsioon toimuda Parallelism ja okasionalism Leibnizi parallelism: vaimsed sündmused ning füüsilised sündmused kulgevad paralleelselt tänu Jumalale. Põhjusliku interaktsiooni nende vahel ei ole, ehkki näib olevat
Antiik-Kreekas vastandlikud psüühilise alge seletamise traditsioonid Materialistlik(Demokritose liin) Hing on kehagi.Inimene tunnetab maailma meelte materiaalne ja koosneb aatomitest nagu 7 abil,millele avaldavad oma mõju Idealistlik(Platoni liin) Hing ei ole midagi välismaailma esemete aatomid. ühist mateeriaga,hing on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas. Olulise panuse teadusliku psühholoogia arengusse on andnud 19.saj. psühhofüüsika.See on füüsiliste ärritajate ja nendele ärritajatele vastavate sensoorsete protsesside kvantitatiivseid seoseid käsitlev psühholoogia osa. Psühhofüüsika seaduspärasused on psühholoogiateaduses
hinge mõistet kasutades. Animism-maailmanägemus esemete ja olendite hingestamisest (kellelegi on „kuri sisse läinud“) Koos tsivilisatsiooniga tekkinud teaduses sai kõik hingeellu puutub filosoofia uurimisobjektiks. Antiik-Kreekas vastandlikud psüühilise alge seletamise traditsioonid Materialistlik(Demokritose liin) Hing on Idealistlik(Platoni liin) Hing ei ole midagi materiaalne ja koosneb aatomitest nagu ühist mateeriaga,hing on ideaalne ning kehagi.Inimene tunnetab maailma meelte tunnetus seisneb kehasse asunud hinge abil,millele avaldavad oma mõju meenutustes elust ideaalses maailmas. välismaailma esemete aatomid. Olulise panuse teadusliku psühholoogia arengusse on andnud 19.saj. psühhofüüsika.See on füüsiliste ärritajate ja nendele ärritajatele vastavate sensoorsete protsesside kvantitatiivseid seoseid käsitlev psühholoogia osa
V – vaimuseisund, F – füüsiline seisund. Näiteks jala põletus (F1) põhjustab valu (V1), mis põhjustab otsuse (V2) jalg tule juurest eemale tõmmata (F2). Keha-vaimu probleem. Interaktsionism tekitabki klassikalise keha-vaimu probleemi: millises seoses on omavahel keha ja vaim? Kuidas nad saavad interakteeruda? Descartes ei selgita, kuidas interakteeruvad animaalsed vaimud ja vaimne substants. Isegi kui animaalsed vaimud on peenmateeria (“õrn tuul”), on tegu ikkagi mateeriaga. Vastuväited. Pierre Gassendi:1. keha-vaimu interaktsioon eeldab, et mingi kehaosa on ühenduses vaimuosaga ja vastupidi; 2. keha-vaimu ühenduseks on vajalik kokkupuutepunkt. Kuna vaim ei jagune osadeks ning on ulatuseta, siis ei saa interaktsioon toimuda. Vastuväiteid kartesiaanlikule dualismile (ja vastuseid). 1. Interaktsiooniprobleem - Ehk on vaja murrangut füüsikas. 2. Oletatav interaktsioon on vastuolus füüsikaseadustega - Ehk on vaja murrangut füüsikas. 3
põhjustab otsustuse (V2) jalg tule juurest eemale tõmmata (F2). 114. Keha-vaimu probleem Interaktsionism tekitabki klassikalise keha-vaimu probleemi: millises seoses on omavahel keha ja vaim? Kuidas nad saavad interakteeruda? Descartes ei selgita, kuidas interakteeruvad animaalsed vaimud ja vaimne substants. Isegi kui animaalsed vaimud on peenmateeria ("õrn tuul"), on tegu ikkagi mateeriaga. Vastuväited Pierre Gassendi (1592-1655): 1. keha-vaimu interaktsioon eeldab, et mingi kehaosa on ühenduse vaimuosaga ja vastupidi. 2. keha-vaimu ühenduseks on vajalik kokkupuutepunkt. Kuna vaim ei jagune osadeks ning on ulatuseta, siis ei saa interaktsioon toimuda 115. Parallelism ja okasionalism Leibnizi parallelism: vaimsed sündmused ning füüsilised sündmused kulgevad paralleelselt tänu Jumalale
Me teeme tööd ja selle tagajärjel valmib produkt-kaup. Marxi jaoks aga toimub kauplemises produkti võõrandumine (Entfremdung). Miks nii? Lihtsalt öeldes, kauplemisel ei lähe kogu töö tasu mitte selle produkti tegijale töötajale, vaid kaupmehele, või kapitalistlikus ühiskonnas kapitalistile. Kapitalist aga ainult omab töötegemise vahendeid, ega tee tööd. Seega saab ebaõiglaselt tasu, sest Marxil inimene, kes vahetult ei töödelnud mateeriaga (vaimutöö nt) ei osale tootmisprotsessis. See on oluline vahetegemine kui me hiljem räägime Gramcsist. Kuna töö produkt on töö teisel kujul, seega on võõrandumine samas ka töö võõrandumine. Kuna aga Marxile tähendas töö inimese loomust, siis tähendab siit lähtuvalt töö võõrandumine inimloomuse võõrandumist inimesest, mis ilmneb inimestele töö tunnetamisena orjusena, vabaduse piiranguna. Kuna võõrandumine tekkis majanduses (tootmissuhete pinnal), siis tuleb see ka
uurimismeetodite Teoloogiline mõtlemine: · Fetisism ehk nõidus iga asi on hingestatud ja käitub nagu inimene · Polüteism ehk palju jumalaid omav iga valdkonna üle valitseb oma jumal, jumala tahe selgitamaks teatud nähtusi · Monoteism ehk ainus üks jumal, kelle tahtest lähtuvalt on kogu elu korraldatud Metafüüsiline mõtlemine: · Nähtusi seletatakse millegi kaudu, mida ei saa kogeda, nt aisting tekkimine on seotud mateeriaga, asja omadus on seotud tema olemusega. · Võrreldes teoloogilisega abstraktsem, üldised seaduspärasused Positivistlik mõtlemine: · Lähtutakse tegelikkusest, mis on konkreetselt olemas · Ülesandeks on avastada seaduspärasusi ja nende põhjal sündmusi ette näha 16 Auguste Comte 4 Auguste Comte 5 · Iga teadus ei ole jõudnud positivistlikku tasemele · Tema arvates eksisteeris vaid 6 teadust:
on mateeria eksisteerimise põhivormid. See tähendab ka seda, et aja ( ja seega ruumi ) mitteolemasolu korral ei ole olemas ka mateeriat ennast. See tähendab seda, et ei ole olemas ka Universumit, sest selle põhilisteks eksisteerimisvormideks on aegruum ja mateeria. Nähtava Universumi olemasolu on illusioon. Kui Universumi liikumine on illusioon ( ehk seda pole tegelikult olemas ), siis seda peab olema ka aegruumiga ja sellest lähtuvalt ka mateeriaga. Universumi reaalsus või selle olemus seisneb selles, et Universumit ei ole tegelikult olemas selle eksisteerimine on üks suur illusioon. Näiliselt sama absurdne väide oleks ka see, et maailm ei ole tegelikult värviline. Erinevaid värvusi tajub inimese silm ( ja aju ) erinevate lainepikkustena. Valgus on ju elekttomagnetlaine ja samas ka osakeste ( footonite ) voog. Kõik eelnev tuleneb sellest, et ajas rändamine näitab Universumit nüüd hoopis uues valguses.
on mateeria eksisteerimise põhivormid. See tähendab ka seda, et aja ( ja seega ruumi ) mitteolemasolu korral ei ole olemas ka mateeriat ennast. See tähendab seda, et ei ole olemas ka Universumit, sest selle põhilisteks eksisteerimisvormideks on aegruum ja mateeria. Nähtava Universumi olemasolu on illusioon. Kui Universumi liikumine on illusioon ( ehk seda pole tegelikult olemas ), siis seda peab olema ka aegruumiga ja sellest lähtuvalt ka mateeriaga. Universumi reaalsus või selle olemus seisneb selles, et Universumit ei ole tegelikult olemas selle eksisteerimine on üks suur illusioon. Näiliselt sama absurdne väide oleks ka see, et maailm ei ole tegelikult värviline. Erinevaid värvusi tajub inimese silm ( ja aju ) erinevate lainepikkustena. Valgus on ju elekttomagnetlaine ja samas ka osakeste ( footonite ) voog. Kõik eelnev tuleneb sellest, et ajas rändamine näitab Universumit nüüd hoopis uues valguses.
on mateeria eksisteerimise põhivormid. See tähendab ka seda, et aja ( ja seega ruumi ) mitteolemasolu korral ei ole olemas ka mateeriat ennast. See tähendab seda, et ei ole olemas ka Universumit, sest selle põhilisteks eksisteerimisvormideks on aegruum ja mateeria. Nähtava Universumi olemasolu on illusioon. Kui Universumi liikumine on illusioon ( ehk seda pole tegelikult olemas ), siis seda peab olema ka aegruumiga ja sellest lähtuvalt ka mateeriaga. Universumi reaalsus või selle olemus seisneb selles, et Universumit ei ole tegelikult olemas – selle eksisteerimine on üks suur illusioon. Näiliselt sama absurdne väide oleks ka see, et maailm ei ole tegelikult värviline. Erinevaid värvusi tajub inimese silm ( ja aju ) erinevate lainepikkustena. Valgus on ju elekttomagnetlaine ja samas ka osakeste ( footonite ) voog. Kõik eelnev tuleneb sellest, et ajas rändamine näitab Universumit nüüd hoopis uues valguses.
annaabi.ee 
