1. Canetti järgi on mass mõistatuslik ja samas universaalne nähtus, mis tekib sinna, kus enne polnud midagi. Mass võib olla nii avatud kui ka suletud ning kõik massi liikmed tunnevad end võrdsetena. Avatud mass loomulik ning on elujõuline seni, kuni ta kasvab, kui enam ei kasva, siis mass laguneb. Avatud mass on selline, kuhu mahub lõpmata hulk liikmeid, ainsateks kirteeriumiteks on see, et on olemas inimlikud tunnused. Suletud massil on teistsugused eesmärgid: peatähelepanu pole mitte arvukusel, tähtis on massi püsimajäämine. Suletud massil on teatud sisseastumistingimused, kuna inimeste arv massis on limiteeritud. Suletud massil on olemas ruum, kuhu kokku tullakse, kuid sellega seoses on suletud massist ka raskem lahkuda kui avatud massist. Andreas Kalkuni ,,Jakob Ploomi kirjad sõjast" kirjutab Jakob peale oma mobiliseerimist 26 kirja oma perele. Kirjades on väga vähe kirjeldatud
selle kaal 0. 13. Kirjuta gravitatsiooniseadus ja seda väljendav valem Gravitatsiooniseadus-kaks punktmassi tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis onvõrdeline nende masside korrutisega ning pöördvõrdeline nendevahelisekauguse suurusega. p on ruudus 14. Kirjuta impulsi jäävuse seadus Impulsi jäävuse seadus väidab, et igasuguste kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele süsteemile ei mõju välised jõude. 15. Mis vahe on inertsel massil ja raskel massil? Inertse massi ja raske massi samaväärsus on klassikalises mehhaanikas mõõtmistele tuginev kogemuslik tõsiasi, millel puudub teoreetiline põhjendus.
nende mahla täieliku või osalise alkohoolse kääritamise teel saadud jook. Minimaalne saavutatud alkoholisisaldus peab olema 5 %. Valmistamine ! Siider valmistatakse tootmispiirkonnas traditsiooniliselt kasvatatavatest siidriõuna sortidest järgnevatesse tehnoloogilistesse gruppidesse jaotatuna: magus, hapukas, mõrkjas, hapukas-mõrkjas, magusmõrkjas, mõrkjas-poolhapukas, poolhapukas ja poolhapukas-mõrkjas. . Õunad pestakse Seejärel purustatakse ja purustatud massil lastakse nati seista et esile tuleksid värvid ja aroomid Seejärel algab pressimine umbes 1 tonnist õuntest saab 600l mahla . Peale seda läheb majl käärimisele Mida aeglasem on protsess seda kvaliteetsem siider tuleb Kääritamine kestab 3 kuud ja selle ajaga on alkohooli sisaldus umbes 4,5% Peale seda algab 6 nädalane järelkääritamine Ajalugu Astuuria on Hispaania olulisim siidritootmise piirkond, andes 80 % kogu riiklikust toodangust.
http://www.youtube.com/watch?v=28_0gXLKLbk Kõne analüüs 1990. aastal Suurbritannia Parlamendis Poliitiline veenmiskõne Avaldas arvamus Suurbritannia koostööst organisatsioonidega Kiire tempo ja emotsionaalne lähenemine http://www.youtube.com/watch?v=U2f8nYMCO2I Kuulsad tsitaadi „Poliitikas, kui tahate, et midagi öeldaks, paluge meest. Kui tahate, et midagi ära tehtaks, paluge naist.“ „Ära järgne massile. Lase massil järgneda sulle.“ “You turn if you want to. The lady’s not for turning.” Kasutatud kirjandus http://www.bbc.co.uk/history/people/margaret_thatcher http://blog.iese.edu/leggett/2012/11/09/profile-of-a-conviction-speaker-ma rgaret-thatcher1 / https:// www.gov.uk/government/history/past-prime-ministers/margaret-thatcher Margaret Thatcher „Downing Streeti aastad“, Kupar 1995 TÄNAME KUULAMAST!
juhtimisel. · Osalusdemokraatia puhul on kodanikud kaasatud aktiivselt poliitikasse, inimesed osalevad küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. Demokraatia võimalused ja ohud · Kaitseb üksikisikut võimu eest, kuna valitsemine on seadustega piiratud. · Tugevdab inimeste ühtekuuluvust, kuna kõigil on õigus osaleda valitsemises. · Tagab poliitilise stabiilsuse. · Kõik inimesed pole võrdelt haritud, võimalus pääseda võimule harimatul massil. · Enamuse nimel tallatakse vähemuse huvid jalge alla. · Ühised huvid suurendavad riigiaparaadi sekkumist ühiskonna ellu. Valimiste funktsioon · Peamiseks ülesandeks on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. · Teiseks ülesandeks on vahendada võimule kodanike nõudmisi ja soove. · Ja kolmandaks on valimistel ka hariv funktsioon, kuna inimesed saavad siis rohekm poliitilist teavet ning viivad end kurssi oma kodanikuõigustega ja
F=ma Jõud on vektoriaalne suurus 1. Kindel suund 2. Kindel arvväärtus mida iseloomustab vektori pikkus 3. Jõu rakenduspunkt,(kuhu jõud mõjub, millisele kehale) Resultantjõud-kõigi jõudude vekoriaalne summa Fr-resultantjõud 4-2=2N Takistusjõud on alati negatiivne Keha seisab paigal kui tema jõudude resultant on 0. Newtoni II seadus Kiirenduse põhjuseks on alati vastastikmõju ehk jõud Kiirendus on jõud mis annab massil jõu liikuda 1m÷s2 Veojõud on-liikumapanv jõud Fv Takistusjõud- liikumist takistav jõud, õhus ja vees(-,negatiivne) Toereaktsioon- on aluse või riputusvahendi mõju kehale, vastassuunaline raskusjõuga( risti toestumispinnaga) Takistusjõud Ft Hõõrdejõud Fn Veojõud Fv Raskusjõud Fr (mg) Fr=mg m=Fr÷g10 Toereaktsioon N=F=mg N=-mg Fv-Fh=0 Fr=Fv-Fh Impulss Newoni II seadus
Teadmised on vahend just eesmärkide saavutamiseks. Kasutame neid iga päev ning iga hetk. Mõistus on see, mis eraldab inimese kõigist teistest planeet Maa organismidest ning on muutnud ta selle taevakeha valitsejaks. Nii, nagu valitsevad inimesed maal loomade üle, valitsevad nutikamad inimesed veidi vähem kavalate üle. Tsilisatsioonide algul nimetati seda orjanduseks, tänapäeval kannab seda mõtet demokraatia, kus lastakse otsustada teadmatul hallil massil, keda töödeldakse igapäevaselt lubaduste ning propagandaga. Tegelikkuses siiski keegi üksikisiku huve ei arvesta ning riikidega toimitakse kui hiiglaslike ärikorporatsioonidega, mille ehtsaim näide võiks olla Putini Venemaa. ,,Õnnelikult" makse makstes ning riigi orjana tööd rügades ei saa end kahjuks väga vabana tunda. Just sellises ühiskonnas on teadmisev vahend ellujäämiseks. Ardo Kaurit 12.b
sajandil, kui Simon Stevin avaldas oma kümnendnotatsiooni detailid ning 17. sajandil, mil John Wilkins tuli välja ettepanekuga luua mõõtesüsteem, mis põhineb looduslikel ühikutel. Esimene praktiline meetermõõdustiku realiseerimine toimus Prantsuse Revolutsiooni ajal, mil olemasolev mõõtesüsteem kaotas oma maine ning asendati detsimaalsüsteemiga, mis põhines kilogrammil ja meetril. Pikkusühik meeter põhines maa mõõtmetel ning kilogramm ühe liitri vee massil. 19. sajandi esimese pooles kasutati meetermõõdustikku peamiselt teaduslikes valdkondades. Sajandi teises pooles tuli James Clerck Maxwell välja ideega esitada ühtne süsteem, kus väike hulk mõõtühikuid määratleti põhiühikuteks ning kõik teised ühikud tuleb neist tuletada. Pikkusühik meeter saadi mõõtes ära mediaani pikkus, mis ühendas läbi Pariisi Põhja Poolust ning ekvaatorit ning jagades selle 10 millioniga. Seitsmendal aprillil 1795 kuulutati 1 gramm võrdseks sellise
6) Kui kaua kestab kehade vaheline soojusvahetus? Kehade vaheline soojusvahetus - Soojusvahetus toimub alati soojemalt kehalt külmemale, kuni kehade temperatuurid on võrdsustunud. 7) Mida kirjeldab isobaarne protsess, isboorne protsess ning isotermne protsess? · Isobaarne protsess - sündmus, mille korral rõhk on jääv e. isoprotsess, mis toimub jääval rõhul. · Isohooriline protsess - sündmus, mille korral ruumala on jääv e. jääval ruumalal ja jääval gaasi massil toimuv isoprotsess. · Isotermiline protsess - sündmus, mille korral temperatuur on jääv e. isoprotsess, mis toimub jääval temperatuuril. 8) Seadused: · Boyle-Mariottei seadus - 17. saj. avastasid Robert Boyle ja Edme Mariotte, et kui suurendada aine rõhku, väheneb selle aine ruumala. · Charles'i seadus - 19. saj. alguses avastas prantsuse füüsik Jacques Charles, et kui suurendada rõhku, siis suureneb ka keha temperatuur.
puhastamiseks ja desinfitseerimiseks, pragude täitmiseks, lennuava kitsendamiseks ja tarru sattunud kahjurite katmiseks (Suik, K.). 2.1. Taruvaigu kasulikus Taruvaik on mesilaste poolt toodetud segu vaikudest. Taruvaiguga mesilased tihendavad tarudes pragusid ja erinevaid auke. Lisades saab näha pilti1. kuidas mesilased taruvaiku tarusse koguvad. Taruvaigul on mitu meditsiinilist otstarvet, taruvaik seob endaga üleliigset alumiiniumi. Samuti on antud massil tugev mikroobide, seente ja kasvajate vastane toime. Katseid on tehtud rotidega (wikipedia.org). Proopolis on looduslik antibiootikum, mis hävitab kõik viirused ja bakterid. Sellel on antiseptilised, antimükoloogilised ja põletikuvastased omadused, ta soodustab haavade paranemist, tema antibakteriaalsed ühendid taluvad isegi kõrget temperatuuri. Taruvaik tõhustab vereloomet, eriti hea tulemuse saab, kui manustada proopolist koos meega.
hullumajas. Kinnine asutus loob oma reeglid, millele peavad kõik alluma. Seni kuni patsiendid lasevad enda üle valitseda on kõik hästi. Valvurid ehk võimu esindajad on rahul, sest kõik käib nende reeglite järgi. Järsku tekib asutuses tänu ühele uuele patsiendile ebakõla, kus reeglitele sülitatakse või need vaidlustatakse kui mitte mõistlikud. Võimulolijate jaoks on see olukord ääretult ebamugav, sest nende võim ju põhinebki kuulekal massil. Tekkis paralleel Hitleri Saksamaaga, kus väike võimule tulnud klikk suutis 20.sajandil suure massi allutada ja teha kohutavaid kuritegusid. Võimalikuks osutus see tänu sellele, et võim kasutas jõudu ja hirmu. Nende kahega valitsedes ja manipuleerides suutis võim suurt massi hallata. Ka tol ajal elimineeriti need, kes polnud kuulekad. Elimineerimisel on alati kaks otstarvet. Ühtpidi karistatakse sõnakuulmatut ja
Kultuurilood II kodueksam. 1.Mass on üksikisikute kogum. Palju inimesi ühest huvigrupist moodustab massi. Massil on omad kindlad reeglid, kuidas käitutakse ning kuidas ei tohi käituda. Mass tekib siis, kui järjest rohkem üksikisikuid pühendub mingile tegevusele. Näiteks religioon, kirikud, inimesed moodustavad kirikutes massi, kõik usuvad ühte asja, teevad koos samu toiminguid, veedavad koos aega. Nad on mass ja neil on omad reeglid. ?ksikisik ei või massis teha otsuseid, mis mõjutavad ka kõiki teisi. Kui rääkida Jakob Ploomi sõjakirjadest, siis Jakob oli üks inimene suurest massist
8.Põhiühik on 1m2 ja S 9.Otse mõõtmine on mõõteühikuga võrdlemine aga kaudsel mõõtmisel arvutatakse suurust teistet mõõdetud suuruste kaudu. 10.Ruumala abil väljendatakse ruumi suurust, mille keha enda alla võtab. 11.ruumala põhiühik 1m3 tähis V 12.Füüsikalise suuruse tunnused: 1)iseloomustab teatud omaduste arvutuliselt . 2)on mõõdetav või kaudset 3)omab mõõtühikut. 13.Massi abil väljendatakse raskust. 14.Kaalumine põhineb massil. 15.g-suhkur, kg-inimese kehakaal, t-auto 16.Nt:auto kaal on 1.5 tonni. 17.Mitu erinevat ainet on koos. 18.p=m/v 19.jah 21.aatom-aine kõige väiksem osake. Mis koosneb aatomist,elektron k. molekul-on aatomitest aine osake. aine osake -aine kõige väiksem osake. 22.H, O, C, N 23.CO2, H2O. 1, 2 24.lihtaine koosneb ühest teatud ainest nt suhkur, vesi 25.Liitaine koosneb 2 või enamast ainest näiteks suhkruvesi jnt. 26.Naatriumi (Na) aatom: prootonite arv:11; elekronide a.-11 ;e.kihtide ar.-3
muutunud täiesti teistsuguseks aga mitte paremaks, vaid selliseks inimeseks, keda vana mina oleks põlanud. Hakkasin rohkem aega veetma üksinda, lugesin raamatuid ja väärtustasin väikseid hetki. Läks mööda mitu kuud ennem, kui olin taas ennast leidnud. Olin jälle see kalju, keda ei saa ükski tuul pikali tõugata ning olen sellest ajast peale jäänud kindlaks oma põhimõtetele ning jään edaspidi ka. Ole sina ka kalju, ära lase hallil massil ennast kaasa viia ning tee seda, mida armastad ja armasta seda, mida teed! Getrin Vuht
8. Magus leivasupp õuntega Vaja läheb: 300g leiba 1,5l vett ¾ klaasi suhkrut 4-5 väikest õuna Valmistamine: Pane leib likku. Tükelda värsked õunad. Pane ligunenud leib koos vee ja õuntega Potti ja keeda kuni õunad on pehmed. Leiva tarretis Vaja läheb: 300g musta leiba 0,5 klaasi mett 1 l vett 70g zelatiini Valmistamine: Pane leib 20 minutiks likku. Vala leib koos veega potti, lisa mesi ja zelatiin. Kuumuta, kuid ära keema lase. Lase massil jahtuda toatemperatuurini. Vala lahtisesse nõusse ja lase ööpäev tarduda. 9. Munasilm Vaja läheb: 2 muna 2 viilu Tallinna peenleiba võid pipart soola Valmistamine: Lõika viilude keskelt välja suur ovaalne ring, Lõika saadud ringid väikesteks kuubikuteks. Pane pann tulele ja pane pannile või. Pane leivad pannile ja löö kummagi viilu keskele 1 muna, lisa munale pipar ja sool ja leiva kuubikud. Prae mõni minut ja pööra ringi ning prae veel mõni minut. Naeratav munaleib
muuhulgas näpunäitega, et puudutada ei tohi. Visuaalne side on üks inimestevahelisi sidemeid ja seega elus üldisemalt väga oluline. Praegune visuaalne maailm on väga intensiivne ja piltide info kaal igapäevases suhtluses üha suureneb ning sellel on oht inimest tuimestada, siis peaksid inimesed õppima kujutisi paremini lugema. Äratundmine ja tähenduste mõistmine peaks loomulikult kuuluma inimeste oskuste juurde. Aga kas sellisel massil ongi vaja seda kõike tabada? Kindlasti pole vaja. Sest, ühe inimese ellu ei mahu nii palju erineva kvaliteediga sisu kui palju seda on võimalik maailmast kokku ahmida. Kuid paha see ka ei teeks, pigem tõstaks see senise elu kvaliteeti ning rikastaks inimolendit seepidiselt. Põhimõtteliselt on hea, et on palju keskusi ja erinevaid kunstitegemise viise. Üldisem valupunkt on aga, et uus kunst kõnetabki eelkõige oma põlvkonda ja oma aega.
elastsuspiiri ulatuses. Pöördliikumise dünaamika Pöördliikumise kineetiline energia Wk= sum mivi2/2 = sum miw2ri2/2 = w2/2 sum miri2(v=wr); Wk=sum mivi2/2; Wk=Iw2/2 Inertsimoment I=mr2 Inertsimoment on massiga analoogne suurus pöördliikumise puhul fikseeritud telje ümber. Inertsimoment iseloomustab jäiga keha inertsi pöörlemiskiiruse muutmise suhtes. Tema roll pöörlemise dünaamika kirjeldamisel on sama, mis tavalisel massil kulgliikumise dünaamika kirjeldamisel. Inertsimomendi arvutus steineri lause: keha inertsimoment suvaliselt valitud telje suhtes võrdub summaga, mille üheks liidetavaks on inertsimoment I0 telje suhtes, mis on paralleelne antud teljega ja läbib keha massikeset ning teiseks liidedavaks keha massi korrustis telgedevahelise kauguse ruuduga. Y= I0 + ma2, a kaugus; I=mr2/2 +mR2= 2/3mR2 <- silindri külgpinda läbiva telje suhtes
38 g) sisaldub: energia 86 kcal (4% GDA); suhkur 1,4 g (2% GDA); rasv 0,3 g (0% GDA), küllastunud rasvhapped 0 g (0% GDA), sool 0,4 g (7% GDA); kiudained 1,7 g (7% GDA) Küpsetamine Vahetult enne ahju minekut tehakse leibadele lõiked või augud, et ühte leiba teisest eristada ja toote kuju säiliks paremini. Samas võib leibade peale puistata mitmesuguste kliide, helveste ja/või seemnete puru, et anda toodetele huvitavam väljanägemine. Küpsemise juures on oluline roll toote massil. Suurema massiga leiva puhul koguneb küpsetamisel tootesse rohkem aroomi- ja maitseaineid, mis teeb leiva väga maitsvaks. Küpsetamisel tainas-leib kuumeneb ning tainatüki sisemuses toimuvad korraga mitmesugused keerulised protsessid. Vale küpsetamine võib rikkuda kogu eelneva töö. Kuumenemise massist ja kujust ning ahju täituvuse astmest. Küpsemise ajal leiva maht suureneb. Küpsemise käigus moodustub kõigepealt õhuke koorik ja seejärel hakkab järk-järgult moodustuma sisu
kaerast. Arvatakse, et miso aitab tasakaalustada keskkonna saastatusetoimet kehas, mõjudes alkaliseerivalt ja peatades kantserogeensete ainete toimet. Segades supilusikatäie misopastat kuuma veega, saate kiire ja toitva probiootikumide poolest rikka supi. 8. Tempeh Tempeh on fermenteeritud sojatoode, mis sisaldab B12 vitamiini ja kõiki asendamatuid aminohappeid. Pärast leotamist ja keetmist segatakse sojaoad tervisele kahjutu hallitusseenega (rhizopus) ja saadud massil lastakse umbes 48 tundi soojas käärida. Rhizopus oligosporus toodab kindlat liiki antibiootikumi, mis on efektiivne teatud bakteritüüpide puhul nagu staphylococcus aureus, mis põhjustab kopsupõletikku ja veremürgitust. Hämmastav on see, et tempeh’is sisalduv looduslik antibiootikum ei ole kuigi kuumatundlik ning peab vastu erineva PH-ga keskkondades. Tempeh sisaldab veel A- ja B-vitamiini, niatsiini, foolhapet, pantoteenhapet, biotiini ja mineraalaineid. Tempeh´i võib praadida,
vasktorud läbi mõõduga kuni 22 mm. Torude ribitamine toimub peale- rullimise teel Kesttoruaurustite eelised on: lihtne ja kompaktne konst ruktsioon, soojusvahetuse efektiivsus ja võimalus ehitada soolveesüsteem kinnisena. Puudus on torude lõhkemisoht juhul, kui soolvesi neis külmub. See võib juhtuda mitte- küllaldase soolasisalduse korral lahuses, aga samuti ka juhuslikul soolveepumba seiskumisel. Peale selle on nega tiivne mõju mainitud tüüpi aurustite tööle veel vedeliku- samba massil: vedela külmutusagensi alumiste kihtide keemistemperatuur tõuseb Nimetatud puudusi pole kestsiugtoruaurustitel, mida viimasel ajal kasutatakse laevakülmuteis. Niisugustes aurus- tites vedelal külmutusagensil puudub vaba pind, sest agens keeb torudes. See parandab külmuti tööolukorda lainetuse korral Freooni-siugtoruaurusti skeem on näha joonisel 32 Keres asub üks torulaud, millesse on valtsitud ühed ja samad toru .Torud on
teavefaktid ajalooraamatust, kasutades töö käigus entsüklopeediat. 2 Niagara jõgi Paljud jõed saavad alguse mägedest, paljud aga allikatest. Jõe ülemjooksul on madalas kiirevoolulises ojakeses palju hapnikku, kuid vähe taimset toitu loomadele. Kui oja jõuab madalikele ja muutub jõeks, saavad taimed asuda kasvama üha suureneval setete massil. Elusolenditel, kes elavad kiirevoolulistes jõgedes ja ojades on sageli kehakuju, mis hoiab neid minema uhtumast või vastu kive põrkumast. Nimetatud rusikareeglid kehtivad ka Niagara jõe puhul, mis on tuntud ühe maailma suurema joa, Niagara joa, asukohana. Niagara jõgi on jõgi Põhja-Ameerikas, USA ja Kanada piiril. Niagara jõgi voolab välja Erie järvest. Ülemjooksul voolab rahulikult, on laevatatav ja hargneb. Harude
q1-q2=U=A/q =laengu ühtlaselt. (Newton I) ümberpaigutamiseks elektriväljas tehtud töö ja laengute suhtega. Pinge volt, Inertsimoment:jäiga keha inertsi pöörlemiskiiruse muutmise suhtes. Selle kui laengu 1kulon ümberpaigutamiseks elektriväljas tehakse tööd 1J. Võnkesagedus:võngete arvu ajaühikus. Tähis on (nüü) =1/T, kus T roll pöörlemise dünaamika kirjeldamisel sama, mis tavalisel massil võnkeperioodide arv. Väljapunkti potentsiaal:Elektrivälja potentsiaal antud punktis, =mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud laengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. =Wp/q. Voolutugevus ja seda määravad suurused:I=q/t=envS e-elektroni laeng n-elektronide konsentratsioon v-elektronide keskm. kiirus S-juhi ristlõikepindala
maitsega, meenutab sellerit. Gratineerima , poolvalmis toitu ahjus üle küpsetama, nii et sellele tekib krõbe pind. Sageli kasutatakse gratineerimisel riivjuustu või riivsaia, aga ka paksu koort. Prantsuse köögist on kogu maailmale tuttavad sellised road nagu Gratin Dauphinois ning klassikaline kartuligratään, milles keedukartulid kooresegus ja riivsaiaga kaetult üle küpsetatakse. Timbaalid valmistatakse köögiviljapüreest, millele lisatakse munakollased ja maitseained. Massil lastakse jahtuda ja lisatakse siis vahustatud munavalged. Mass pandakse väikestesse timbalivormidesse ja keedetakse ahjus vesivannil 170*C juures 25-30 min. Terriin on prantsuse päritolu roog, mis sarnaneb kõige enam meil levinud pasteedile. . Valmistatakse spetsiaalses terriinivormis veevannis kuumutades. Kui eraldi nõu pole, siis sobib edukalt ka keeksivorm, millel kaaneks foolium. Coulis on prantsuse kaste, mis on tehtud puuviljadest või köögiviljadest. Kasutatakse dessertides.
Seened (5) Sampinjon supid, täidetud , röstitud Kuuseriisikas supid, marineeritud, praetud Harilik kukeseen pastad, pirukad, kastmed Kivipuravik risoto, hautised, nuudliroad Veinipunane pilvik marineeritud, kastmed, täidisena Gratineerima - on juba keedetud või hautatud toidule värvi andmine ahjus tugevas kuumuses, soovitatavalt ainult pealtpoolt Timbaalid valmistatakse köögiviljapüreest, millele lisatakse munakollased ja maitseained. Massil lastakse jahtuda ja lisatakse siis vahustatud munavalged. Mass pandakse väikestesse timbalivormidesse ja keedetakse ahjus vesivannil 170*C juures 25-30 min Terriin - Terriin on prantsuse päritolu roog, mis sarnaneb kõige enam meil levinud pasteedile. Samas erineb terriin pasteedist nii valmistuviisi (vesivannil kuumutamine) kui ka konsistentsi (tükiline) poolest. Coulis prantsuse kaste, mis on tehtud puuviljadest või köögiviljadest. Kasutatakse dessertides Võileivad
Kokku: 0,17 1,72 17,2 Valmistamine: 1. Suru kohupiim läbi sõela. 2. Kuumuta piim keemiseni, lisa kohupiim ning keeda tasasel tulel, kuni eraldub vadak. 3. Aseta saadud mass sõelale nõrguma. 4. Sulata või, lisa nõrgunud kohupiima-piimamass, maitsesta soola ja köömnetega ning sega ühtlaseks. 5. Lase massil veidi jahtuda. 6. Lisa lahtisegatud munad. 7. Kuumuta pidevalt segades 3-5 min. Hoidu keetmisest! 8. Pane saadud mass külma veega kastetud vormi või kahekordse niiske marliga kaetud sõelale nõrguma. Serveerimine: 1. Kummuta nõrgunud sõir sõelalt serveerimisnõule. 2. Tükelda 3. Temperatuuril 2-6 C *Tugevama maitse saamiseks võib köömned eelnevalt röstida.
Momendi põhivalem: , kus on jõu õlj ja on jõud. Jõumoment punkti suhtes on märgiga suurus. Märgi määrab pöördesuund, mille suhtes tuleb varem kokku leppida. - Inertsimoment - massiga analoogne suurus pöördliikumise puhul fikseeritud telje ümber. Inertsimoment iseloomustab jäiga keha inertsi pöörlemiskiiruse muutmise suhtes. Tema roll pöörlemise dünaamika kirjeldamisel on sama, mis tavalisel massil kulgliikumise dünaamika kirjeldamisel. Punktmasside süsteemi inertsimoment avaldub kujul , kus ri on punktmassi mi kaugus pöörlemisteljest. Pideva massijaotusega keha puhul asendub summa integraaliga , kus on keha tihedus, dV on ruumalaelement ja integreerimine toimub üle kogu keha ruumala. - Keha Inertsimomendi
Momendi mõõtühik on Nm (njuutonmeeter). Momendi põhivalem: , kus on jõu õlj ja on jõud. Jõumoment punkti suhtes on märgiga suurus. Märgi määrab pöördesuund, mille suhtes tuleb varem kokku leppida. - Inertsimoment - massiga analoogne suurus pöördliikumise puhul fikseeritud telje ümber. Inertsimoment iseloomustab jäiga keha inertsi pöörlemiskiiruse muutmise suhtes. Tema roll pöörlemise dünaamika kirjeldamisel on sama, mis tavalisel massil kulgliikumise dünaamika kirjeldamisel. Punktmasside süsteemi inertsimoment avaldub kujul , kus ri on punktmassi mi kaugus pöörlemisteljest. Pideva massijaotusega keha puhul asendub summa integraaliga , kus on keha tihedus, dV on ruumalaelement ja integreerimine toimub üle kogu keha ruumala. - Keha Inertsimomendi avaldis
suhtes ja kõigi süsteemis olevatele kehadele vastastikku mõjuvatest jõududest välises jõuväljas. Elektrivälja potentsiaal - füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. 3. Inertsimoment iseloomustab jäiga keha inertsi pöörlemiskiiruse muutmise suhtes. Selle roll pöörlemise dünaamika kirjeldamisel on sama, mis tavalisel massil kulgliikumise dünaamika kirjeldamisel. Steineri lause: Kui on teada keha inertsimoment masskeset läbiva telje suhtes, siis saab arvutada tema inertsimomendi sellega paralleelse telje suhtes valemiga, kus m on keha mass ja l telgede vaheline kaugus. 4. Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust. Vedelikuna on aine voolav ja selle kuju on tavaliselt piiritletud anuma kujuga, mida ta täidab. Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile
27.Inertsimoment. Steineri lause (seadus) Inertsimomendiks nimetatakse keha inertsust põõrdliikumisel. Inertsimoment I näitab pöörleva keha osade massi jaotust pöörlemistelje suhtes. Inertsimoment on massiga analoogne suurus pöördliikumise puhul fikseeritud telje ümber. Inertsimoment iseloomustab jäiga keha inertsi pöörlemiskiiruse muutmise suhtes. Selle roll pöörlemise dünaamika kirjeldamisel on sama, mis tavalisel massil kulgliikumise dünaamika kirjeldamisel. Inertsimoment: I = mr2 Steineri lause: Kui on teada keha inertsimoment masskeset läbiva telje suhtes, saab arvutada tema inertsimomendi sellega paralleelse telje suhtes. Inertsimoment suvaliselt valitud telje suhtes = inertsimoment I0 telje suhtes, mis on paralleelne antud teljega ning läbib keha inertskeset + keha massi m korrutis telgede vahelise kauguse a ruuduga Ehk: I = I0 + ma2 28.Põõrleva ja liikuva keha energia
Harvem on erinev molekuli ehitus, näiteks hapniku allotroopsetel erimitel O (monohapnik), O2 (dihapnik), O3 (trihapnik ehk osoon) ja O4 (tetrahapnik ehk punane hapnik). 6.7.8.9 !!!!!!! 5.01875 X 10^22 atoms 5) 1. Inertsimoment on massiga analoogne suurus pöördliikumise puhul fikseeritud telje ümber. Inertsimoment iseloomustab jäiga keha inertsi pöörlemiskiiruse muutmise suhtes. Selle roll pöörlemise dünaamika kirjeldamisel on sama, mis tavalisel massil kulgliikumise dünaamika kirjeldamisel.Inertsimomendi mõõtühik on kilogramm korda meeter ruudus (kg·m²). 2. 3. Seisulaine ehk seisev laine ehk seisevlaine on laine, mille korral võnkumiste energia levikut ei toimu. Seisulaine tekib juhul, kui laineid juhtiva keha otsale lähenev laine ning otsalt tagasi peegeldunud laine tugevdavad teineteist interferentsil. Seisulaine iga punkt võngub kindla amplituudiga. Punkte, kus amplituud on maksimaalne, nimetatakse seisulaine paisudeks
soovitatavalt ainult pealtpoolt, mille tagajärjel tekib toidule krõbe pind. Sageli kasutatakse gratineerimisel riivjuustu või riivsaia, aga ka paksu koort. Prantsuse köögist on kogu maailmale tuttavad sellised road nagu Gratin Dauphinois ning klassikaline kartuligratään, milles keedukartulid kooresegus ja riivsaiaga kaetult üle küpsetatakse 2.5 Timbaalid Köögiviljapüreest valmistatud toit, millele lisatakse munakollased ja maitseained. Massil lastakse jahtuda ja lisatakse siis vahustatud munavalged. Mass pandakse väikestesse timbalivormidesse ja keedetakse ahjus vesivannil 170*C juures 25-30 minutit. 2.6 Terriin Terriin on Prantsuse köögist pärit toit, mis valmib spetsiaalses terriinivormis veevannis kuumutades. Kui eraldi nõu pole, siis sobib edukalt ka keeksivorm, millel kaaneks foolium. See 17
Väga vana on ka ühik pang, kuid see oli erinevais maades väga erineva suurusega (väikseim ainult 2 liitrit). Vanas Kreekas oli mahumõõduriistaks amfora, mille mahuks roomlased määrasid 1 kuupjala, see on umbes 27 liitrit. Ühikuid oli äärmiselt palju ja vägagi veidraid. Näiteks Indias oli ühikuks ka püha looma , lehma jalajälg pehmes pinnases, nn lehmajalg. • Massi mõõtmine • Massi mõõtmine toimub kaalumise teel. Vanasti ei tehtud vahet kaalul ja massil. Need probleemid tekkisid alles pärast Newtonit. Andmeid võrdõlgsete kangkaalude kohta on juba 2600 a. e.m.a. Egiptusest. Ligemale 1500 aastat hilisema päritoluga on nn. margapuu e. päsmer (Egiptus). See on mittevõrdõlgne kaal. • Vedrukaalud võeti kasutusele 18. sajandil, elektroonilised 20 saj. II poolel. • Kaasaegsed kaalumismeetodid lubavad määrata massi täpsusega 10-9. See on täpsus, mille korral oleks võimalik 1000 tonnise massiga rongi
erinevais maades väga erineva suurusega (väikseim ainult 2 liitrit). Vanas Kreekas oli mahumõõduriistaks amfora, mille mahuks roomlased määrasid 1 kuupjala, see on umbes 27 liitrit. Ühikuid oli äärmiselt palju ja vägagi veidraid. Näiteks Indias oli ühikuks ka püha looma , lehma jalajälg pehmes pinnases, nn lehmajalg. Reemo Voltri · Massi mõõtmine · Massi mõõtmine toimub kaalumise teel. Vanasti ei tehtud vahet kaalul ja massil. Need probleemid tekkisid alles pärast Newtonit. Andmeid võrdõlgsete kangkaalude kohta on juba 2600 a. e.m.a. Egiptusest. Ligemale 1500 aastat hilisema päritoluga on nn. margapuu e. päsmer (Egiptus). See on mittevõrdõlgne kaal. · Vedrukaalud võeti kasutusele 18. sajandil, elektroonilised 20 saj. II poolel. · Kaasaegsed kaalumismeetodid lubavad määrata massi täpsusega 10-9. See on täpsus, mille korral oleks võimalik 1000 tonnise massiga rongi
Toimiv tõhus riik ning läbipaistev valitsemine Milles seisnes demokraatia "mahajäämus" aristokraatia, timokraatia ja oligarhiaga võrreldes - Platoni põhjal? Demokraatia "mahajäämus" teistest valitsemisvormidest seisnes Platoni arvates selles, et demokraatias oli võimul palju inimesi ning erinevaid arvamusi, mis võib tekitada kaose, kuna suurel rahva massil puudub mõistus ja tarkus. Samas kui aristokraatias, timokraatias ja oligarhias oli vähene grupp inimesi või üks inimene, kes juhtis kogu riiki, mis tõttu tehtud otsused olid konstruktiivsed. Kas demokraatia on parim valitsemisvorm kogu maailma jaoks? Ei, demokraatia ei ole parim valitsemisvorm kogu maailma jaoks. Demokraatia on üks parimaid Euroopa Liidu liikmesriikide jaoks ning teiste läänelike riikide jaoks,
võid, 50 g pohli (või pohlamoosi); täidiseks 75 g pohli, 50 g rosinaid, alkoholi rosinate leotamiseks; paneerimiseks 100 g pähkleid, 50 g kookoshelbeid. Valmistamine: Alustuseks kalla rosinatele peale veidi alkoholi ja jäta need paisuma. Alkoholi asemel võid kasutada ka lihtsalt kuuma vett. Rösti kamajahu kuumal pannil koos või ja suhkruga. Purusta pohlad püreeks ja sega kokku kamaseguga. Lisa sinna ka kakao ja rõõsk koor. Lase massil paisuda ja rösti pannil paneerimiseks mõeldud pähklid. Puhasta pähklid kestadest ja haki peeneks. Jaota kamamass ühesuurusteks tükkideks (sellest kogusest peaks tulema 20 tk.), tõsta iga tüki keskele mõned pohlad ja rosinad ning vormi märgade kätega ühtlased pallid. Veereta osa palle röstitud pähklites ja osa kookoshelvestes. Hoia kuni serveerimiseni külmas. Kamapannkoogid Vaja läheb: 5 dl piima, 2 dl nisujahu, 1/2 dl kamajahu, 1 muna, 1/2 tl soola, 25 g võid.
3. Sotsiaalne tsement - kultururitöösutse ülessanne on tsementeerida reaalsust. Eesmärk on see, et inimene võtaks maailma paratamatusena. Kahte tüüpi kuulajad: rütmikuulekas tüüp (näeb seda kuidas inimest valitsetakse tema keha kontrollimise kaudu. Rütm sotsiaalse kontrolli plaanis) ja emotsionaalne kuulaja tüüo (sentimentaalne, tundeline. Teatud muusikavõtted tekitavad teatud halemeelsust). Arnold - "kultuur ja anarhia" - massil on kultuur, mis ähvadrab seda korda, mis ühiskonnas valitseb. Ameerika ühendriigid on näide, kuidas anarhia on saavutanud ülevõimu (kultuurita ühiskond) - Adorno ütleb hoopis, et kultuuritööstus võtab ära ühiskonnalt utoopilise võimaluse kujutada midagi.... Ma ei tea mis värk sellega oli :P Leavis Marcuse (M)- elukäik ja loominguline ideelisus erines olulistelt Adornost (A). Pidas ennast marksistiks, aga mitmed ta väited ei meeldinud marksistidele. Teda nähti reeturi
Momendi põhivalem: , kus on jõu õlj ja on jõud. Jõumoment punkti suhtes on märgiga suurus. Märgi määrab pöördesuund, mille suhtes tuleb varem kokku leppida. inertsimoment massiga analoogne suurus pöördliikumise puhul fikseeritud telje ümber. Inertsimoment iseloomustab jäiga keha inertsi pöörlemiskiiruse muutmise suhtes. Tema roll pöörlemise dünaamika kirjeldamisel on sama, mis tavalisel massil kulgliikumise dünaamika kirjeldamisel. Punktmasside süsteemi inertsimoment avaldub kujul , kus ri on punktmassi mi kaugus pöörlemisteljest. Pideva massijaotusega keha puhul asendub summa integraaliga , kus on keha tihedus, dV on ruumalaelement ja integreerimine toimub üle kogu keha ruumala. · Inertsimomendi valem: rakendused.
Inimesed ei saa ennast enam kuuldavaks teha Seda on vaja kontrollida, et ei mõjutaks kogu ühiskonda Vastuhakud 2. Popkultuur on vastandatud kõrgkultuurile Ülejääk kõrgkultuurist 1 Kõrgkultuur naudingu edasilükkamine, ei ole vahetu ega füüsiline. Tõelise kunsti juures peabki olema keeruline olla Bourdieu k õrge ja madala jaotus, läbi aegade 3. Popkultuuri seostamine massiühiskonna tekkega (indrustrialiseerimine) · Linnastunud massil on oma kultuur · Tõeline kunst on individuaalne väljendus · Massikultuur puudub loomisakt · Romantismi mudel individuaalne kunst, kunstnik vastutab ainult endast tuleneva seest · Massikunst mis on kunsti funktsioon · Puudub inidividuaalsus 4. Populaarkultuur on seotud tuluga, äritehingutega · Äriline manipulatsioon · Turul inimeste ärakasutamine · Tarbimine massiline ja automaatne · Inimeste kooslusmass kerge manipuleerida
Maitsestatakse küüslauguga, soola ja ürtidega. Praetud praetakse toorelt või keedetult, väheses või rohkes rasvas. Väheses rasvas praadimisel peab rasva temperatuur olema 150-160C, frittimisel 175-180C kraadi. 2.Praetud tomatid- eemaldatakse nahk, need poolitatakse, maitsestatakse soola ja pipraga ning praetakse vähese rasvaga. Lisandina praetud liharoogade juurde. 3.Köögiviljatimbalid-valmistatakse samuti köögiviljapüreedest, millele lisatakse munakollased ja maitseained. Massil lastakse jahtuda ja lisatakse sii vahustatud munavalged. Mass pannakse väikestesse võitatud timbalivormidesse. Timbaleid keedetakse praeahjus veevannil 170C kraadi juures 25-30 minutit. 4.köögiviljaterriinid-lisatakse munakollased ja maitseained, lõpuks vahustatud munavalged. Erineva värvusega köögiviljade püreedest valmistatakse kihilisi terriine (spinati, tomati, porrupüreest) Püree asetatakse rasvainega määritud, kaanega varustatud
kandja, valitsus kui täidesaatev võim ja rahvas. Võib ütelda, et Platoni ideaalses riigis teostasid seadusandlikku võimu valitsejad-filosoofid ja täidesaatvat võimu ametnikud-sõdurid. Kui tänapäeval nähakse rahvast valitsejate valijane ehk kõrgeima võimuns, siis ideaalses riigis rahvas(tootjad) ei osalenud võimu teostamisel. Neil ei olnud mingit võimalust ega õigustki riigiasjade otsustamisel osaleda, sest massil pole tema arvates riigi juhtimises osalemiseks mingeid eeldusi ega võimeid ja see polnud ka nende funktsioon . Platoni arvates pidi riiki juhtima keegi, kes seda oskab teha ning selleks isikuks oli filosoof, kellele on teada ka õigluse tähendus. Erinevus on ka selles, et Platoni "Riigis" täidab valitseja-filosoof oma funktsiooni, ta juhib riiki, mitte ei käsitse võimu nagu enamik tänapäeva riigijuhte. Vooruste pinnalt tuletab Platon ka õigluse mõiste
Ühikuid oli äärmiselt palju ja vägagi veidraid. Näiteks Indias oli ühikuks ka püha looma , lehma jalajälje ruumala pehmes pinnases, nn lehmajalg. 10 Ruumala ühikuid nagu ka pindala ühikuid pole seostatud inimkeha mõõtmetega. See on ka arusaadav, sest see oleks küllalt tülikas (eriti pindala korral). Massi mõõtmine Massi mõõtmine toimub kaalumise teel. Vanasti ei tehtud vahet kaalul ja massil. Need probleemid tekkisid alles pärast Newtonit. Andmeid võrdõlgsete kangkaalude kohta on juba 2500 a. e.m.a. Egiptusest. Egiptuse püramiidides on seintel kujutatud kaaludega inimesi. Ligemale 1500 aastat hilisema päritoluga on nn. margapuu e. päsmer (Egiptus). See on mittevõrdõlgne kaal. Vedrukaalud võeti kasutusele 18. sajandil, elektroonilised 20. saj. II poolel. Elektrilistes kaaludes tuleb muuta raskusjõud sellega võrdeliseks elektriliseks signaaliks
20. PÖÖRLEVA KEHA KINEETILINE ENERGIA. INERTSIMOMENT. STEINERI LAUSE. IMPULSIMOMENT Pöörleva keha kineetiline energia on võrdeline nurkiiruse ruuduga. Pöördliikumise kineetiline energia Ekp=Iω2/2 Inertsimoment on massiga analoogne suurus pöördliikumise puhul fikseeritud telje ümber. Inertsimoment iseloomustab jäiga keha inertsi pöörlemiskiiruse muutmise suhtes. Selle roll pöörlemise dünaamika kirjeldamisel on sama, mis tavalisel massil kulgliikumise dünaamika kirjeldamisel. Steineri lause: Inertsmoment ( I ) mingi suvaliselt valitud telje suhtes võrdub summaga , milles üheks liidetavaks on inertsimoment ( I ) telje suhtes, mis on paralleelne antud teljega ning läbib keha inertsikeset (raskuskeset ) ja teiseks liidetavaks on keha massi ( m ) korrutis telgede vahelise kauguse ( l ) ruuduga. I = I + ml2 Ringliikumise kirjeldamisel kasutatakse ka impulsimomendi L mõistet, mis on
Köögiviljapüreed Tükeldatud köögiviljad keedetakse veega pehmeks, valatakse osa keeduvett ära ja püreeritakse. Lisatakse kuum piim ja või ning vahustatakse. Maitsestatakse soolaga. Serveeritakse iseseisvaroana sulavõi ning maitserohelisega või lisandina teiste roogade juurde. Püree ja pudru vahe: püree vahustatakse pärast püreerimist aga putru ei vahustata. Köögiviljatimbalid- valmistatakse samuti köögiviljapüreedest, millele lisatakse munakollased ja maitseained. Massil lastakse jahtuda ja lisatakse siis vahustatud munavalged. Mass pannakse väikestesse võitatud timbalivormidesse. Timbaleid keedetakse praeahjus veevannil 170C kraadi juures 25-30 minutit. köögiviljaterriinid- valmistatakse köögiviljapüreest, lisatakse munakollased ja maitseained, lõpuks vahustatud munavalged. Erineva värvusega köögiviljade püreedest valmistatakse kihilisi terriine (spinati, tomati, porrupüreest)
3. Populaarkutluuri samastetakse massikultuuri mõistega. Industrialiseerimine 19.sajandi teisel poolel, mil hakkas probleemiks kujunema see, et madalamatel kihtidel oli oma kultuur, mis oli kahjulik teistele. Nüüd selgus, et linnastunud massil on oma kultuur, millest paljud aru ei saa ja mis tundus hirmutav ning kahtlane. Päriskunstilooming on induviduaalne looming, massidele mõeldud kunst aga pole, sel puudub tugev induviduaalne loomeakt --- Romantism, geeniusekultus. Romantismi mudel analüüsitakse selle kaudu, mida looja paneb
ning seejärel ta liitub alles sellega. Praegu uuritakse ka seda, et suured grupid mõjutavad meid väga tugevalt (eelkõige massipsühhoos). Seal on grupp mõjutab seda enam, mida suurem grupp on. Soovime olla sarnased ja anname osa oma sisemise kontrolli funktisoone üle. Antakse kontroll ja vastutusetunne suurele grupile üle. Saadakse sisemiselt tunne, et mina ei vastuta. Suur grupp tegutseb ja indiviidi vastutust ei tunta. Suurel massil on tugev intentiivsus kokkuvõttes. Ka massipsühhoosi puhul on neil hoiak enne väljakujunenud. Saab vaadata erinevate inimeste erinevat käitumist. On neid, kes aktiivselt rikuvad korda ning teised, kes on massi juures, aga hoiduvad kuritegelikust tegevusest rohkem või vähem. 2006.aastal aprillirahutuste ajal oli näha, et personaalne vastutus anti täielikult üle ning ei mõeldud sellele, et ka persooninga vastatakse millegi eest
Seal labib vesi raamistiku, millele on kinnitunud miljonid susivesinikke lagundavad bakterid (biofilm). Bioremediatsiooni kaigus lagundatakse orgaanilised ja mitteorgaanilised ained susihappegaasiks ja veeks. Optimaalne susivesinike lagundamine toimub pH vahemikus 6-8 ja temperatuuril 10- 35°C. Kindlasti peaks vees olema lahustunud kulluslikult hapnikku ning toitaineid (lammastikku ja fosforit ning mineraalaineid). Uldjuhul opereerib biofilm reaktoris suhteliselt konstantsel massil, kuigi uksikud rakud ja kolooniad labivad kasvutsukleid. 3. Kolmandas etapis toimub susivesinike kontsentratsiooni analuus ja heitvee valjapumpamine. Kui susivesinike kontsentratsioon uletab norme, juhitakse vesi tagasi pilsivee kogumisvaati. Susteem nouab ka jarjepidevat hooldust. Igapaevaselt tuleb jalgida vettepumbatava pilsivee kontsentratsiooni, lisada bioreaktorisse toitaineid, sailitada optimaalne pH ning pumpade too
Matemaatiliselt siis järgmiselt: 44 See on siis seaduspära ruumiline komponent. Kuid ajaline komponent on aga järgmine: NB: s # t, kui v # 1 ( m/s ). Järelikult: juhul kui s = 1 ( m ). See viimane seos näitab meile seda, et mida vähem aega ,,kulub" liikumiseks ruumis ühest punktist teise, seda suurem peab olema keha kineetiline energia. See näitab ka seda, et kui palju energiat ,,kulub" massil ühest ajahetkest teise liikumiseks ( ka teleportreerumiseks ). Valem kehtib aja rändude korral ( liikudes minevikku või tulevikku ). Näiteks 1000 kg massi korral mida kaugemale ajas liikuda ( mida suurem on t väärtus ), seda väiksem peab olema massi kineetiline energia ( E väärtus on väga väike ). Kuid see valem kehtib ka oleviku ajas rändude korral. Ainult, et siis peab arvestama seda, et 1 ( s ) võrdub (tava)ruumis ligikaudu 300 000 km vahemaaga. Miks see
Matemaatiliselt siis järgmiselt: 39 See on siis seaduspära ruumiline komponent. Kuid ajaline komponent on aga järgmine: NB: s # t, kui v # 1 ( m/s ). Järelikult: juhul kui s = 1 ( m ). See viimane seos näitab meile seda, et mida vähem aega ,,kulub" liikumiseks ruumis ühest punktist teise, seda suurem peab olema keha kineetiline energia. See näitab ka seda, et kui palju energiat ,,kulub" massil ühest ajahetkest teise liikumiseks. Kuna gravitatsioonivälja tsentrist eemaldumisel ajavahemikud lühenevad ( ja kahe ruumipunkti vaheline pikkus pikeneb, mis oma olemuselt ongi Universumi paisumine ) ja arvestades viimast lihtsat seost aja ja ( kineetilise ) energia vahel: ( kus m on näiteks galaktika mass ja E on selle kineetiline energia ), siis valemist on näha seda, et ajavahemike lühenemisel ( ehk t väärtuse vähenemisel ) galaktikate kineetiline energia kasvab:
ja teiseks, et kui palju kulus aega ühe pikkus-ühiku läbimiseks. Matemaatiliselt siis järgmiselt: See on siis seaduspära ruumiline komponent. Kuid ajaline komponent on aga järgmine: NB: s # t, kui v # 1 ( m/s ). Järelikult: juhul kui s = 1 ( m ). See viimane seos näitab meile seda, et mida vähem aega „kulub“ liikumiseks ruumis ühest punktist teise, seda suurem peab olema keha kineetiline energia. See näitab ka seda, et kui palju energiat „kulub“ massil ühest ajahetkest teise liikumiseks. Kuna gravitatsioonivälja tsentrist eemaldumisel ajavahemikud lühenevad ( ja kahe ruumipunkti vaheline pikkus pikeneb, mis oma olemuselt ongi Universumi paisumine ) ja arvestades viimast lihtsat seost aja ja ( kineetilise ) energia vahel: ( kus m on näiteks galaktika mass ja E on selle kineetiline energia ), siis valemist on näha seda, et ajavahemike lühenemisel ( ehk t väärtuse vähenemisel ) galaktikate kineetiline energia kasvab:
annaabi.ee 
