Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Dünaamika (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida nimetatakse vastastikmõjuks ja mis selle tõttu toimub?
  • Kuidas jõudusid liidetakse?
  • Mis on inertsus ja millest see sõltub?
  • Mis on impulss sõnastus ja valem?
  • Millised on liigid?
  • Mis on periood ja mis sagedus?
  • Millised on deformatsiooni liigid erinevate jõudude rakendamisel?
  • Mis on pöörlemine ja mis on tiirlemine?
  • Mida nimetatakse keha kaaluks ja kuidas see sõltub kliirendusest?
  • Mis vahe on inertsel massil ja raskel massil?
Füüsika töö-Dünaamika
1. Mida nimetatakse vastastikmõjuks ja mis selle tõttu toimub?
Vastastikmõju on, kui kehaga juhtub midagi teise keha mõjul. Selle tõttu muutub keha kuju, suund ja kiirus.
2. Kuidas jõudusid liidetakse?
Jõudude liitmisel jälgitakse vektorite liikumise reegilt. Erisuunaliste puhul rööplüliku reeglit. 3 näidet-nurga all mõjuvad jõud, vastassuunaline ja samasuunaline
3. Mis on inertsus ja millest see sõltub?
Inertsus on nähtus, kus keha püüab oma liikumisseisundit säilitada. Inertsus sõltub kiirendusest ja jõust.
4. Mis on impulss , sõnastus ja valem?
Keha impulss ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis. p=m korda v
5. Defineeri elastsusjõud ja kirjuta Hooke ’i seadus? Millised on liigid?
Elastsusjõud on jõud, mis tekib keha kuju muutumisel. Deformatsiooni liigid-elastne, plastne ja rabe Habras - kui keha aga juba väga väikese deformatsiooni tagajärjel puruneb, siis öeldakse, et see on habras. Elastne, keha taastub kas täielikult või osaliselt. Plastne- taastub kuju täielikult.. Hooke’i seadus- elastsusjõud on võrdeline kujumuutuse ehk deformatsiooni suurusega
6. Mis on periood ja mis sagedus?
Periood on ajavahemik , mille jooksul läbitakse üks täisring. Sagedus on ajaühikus tehtud täisringide arv.
7. Millised on deformatsiooni liigid erinevate jõudude rakendamisel?
Nihe , tõmme, surve, paine ja vääne
8. Kirjuta Newtoni kolmas seadus ja valem
Newtoni 3. seadus-kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega.
9. Defineeri rõhk ja kirjuta rõhu arvutusvalem
Rõhk on füüsikaline suurus, mis on võrdne rõhumisjõu ja pindala jagatisega. p=F/S
10. Mis on pöörlemine ja mis on tiirlemine ? too mõlema kohta 1 näide
Pöörlemine (on liikumise liik, mille korral kehas leidub punkt, mis ise ei liigu.) Kui pöörlemistelg on keha sees, nimetatakse seda pöörlemiseks. Kui pöörlemistelg on väljaspool keha, nimetatakse seda tiirlemiseks. Näide: Maa pöörleb ümber oma telje, maa tiirleb ümber päikese.
11. Defineeri hõõrdejõud ja nimeta selle liigid
Hõõrdejõud on keha liikumist takistav jõud teise keha või ainete suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakeste vahelise jõu tõttu. Liigid: seisu-ja liugehõõrdejõud, veerehõõrdumine.
12. Mida nimetatakse keha kaaluks ja kuidas see sõltub kliirendusest?
Kehakaal on füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega kehale mõjub gravitatsioon . Kui keha kiirendus on võrdne raskuskiirendusega, siis on selle kaal 0.
13. Kirjuta gravitatsiooniseadus ja seda väljendav valem
Gravitatsiooniseadus-kaks punktmassi tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis onvõrdeline nende masside korrutisega ning pöördvõrdeline nendevahelisekauguse suurusega.
p on ruudus
14. Kirjuta impulsi jäävuse seadus
Impulsi jäävuse seadus väidab, et igasuguste kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele süsteemile ei mõju välised jõude.
15. Mis vahe on inertsel massil ja raskel massil?
Inertse massi ja raske massi samaväärsus on klassikalises mehhaanikas mõõtmistele tuginev kogemuslik tõsiasi, millel puudub teoreetiline põhjendus.
Dünaamika #1 Dünaamika #2 Dünaamika #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-04-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tannar67 Õppematerjali autor
Dünaamikale küsimused-vastused

Sarnased õppematerjalid

Dünaamika kokkuvõte
6
docx

Dünaamika kokkuvõte

Seepärast nimetatakse Newtoni esimest seadust ka inertsiseaduseks. Inertsus on keha omadus, mis iseloomustab selle võimet liikumisolekut säilitada. Mass on keha inertsuse mõõt. Selle tähiseks on m ja mõõtühikuks 1 kg.Inertsiseadus Newtoni II seadus ütleb: kui kehale mõjub jõud, siis liigub see kiirendusega, mis on võrdeline mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline selle keha massiga. II seadus dünaamika põhiseaduseks. Kui me teame keha algkoordinaati, algkiirust, massi ja mõjuvat jõudu, saame Newtoni II seadusest arvutada kiirenduse ning välja kirjutada keha liikumisvõrrandi. Liikumisvõrrand lubab keha asukoha välja arvutada mis tahes ajahetkel ning sellega ongi põhiülesanne lahendatud. Mõju ja vastumõju ehk Newtoni kolmas seadus: kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega

Füüsika
JÕUD JA IMPULSS
3
odt

JÕUD JA IMPULSS

Kordamisküsimused JÕUD JA IMPULSS 1. Milline on keha liikumine vastastikmõju puudumisel? Vastastikmõju täielikul puudumisel liikumine ei muutu 2. Newtoni I seadus. (sõnasta oma sõnadega) e inertsiseadus (osa ka sellest lähtuvalt lahti seletada). Newtoni esimene seadus e. inertsiseadus ­ vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 3. Mis on inerts? Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada nimetatakse inertsiks. 4. Mehaanika seaduste kehtivus erinevates taustsüsteemides. Taustsüsteeme, kus kehtivad inertsiseadus ja teised mehaanika seadused nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks 5. Millised on taustsüsteemid, kus kehtib Newtoni I seadus ehk inertsiseadus? mõõtmisvigade piires Maaga seotud süsteemid, va. maa suhtes kiirendusega liikuvad taustsüsteemid. 6. Mis on inertsus? Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha ki

Füüsika
Füüsika spikker 10ndale klassile
2
odt

Füüsika spikker 10ndale klassile

Mehaanika – füüsika haru, mis uurib liikumist ja selle muutumise põhjusi Kinemaatika – uurib ja kirjeldab kehade liikumist ruumis Dünaamika – uurib, kuidas liikumine tekib ning erinevate mõjude tagajärjel muutub Koordinaadistik – kokkulepitud mõõtmissuunad, mõõtühikud ja asukoha mõõtmise eeskirjad Nihe – keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik(valemites tähega s tavaliselt) Sõltuvuse väljendamise meetodid – Analüütiline(valemid) ja Graafiline(graafikud) Liikumisvõrrand – matemaatiline avaldis, mis näitab keha koordinaatide sõltuvust ajast Liikumisgraafik – graafik, mis näitab keha asukoha (koordinaadi x) sõltuvust ajast Vastastikmõju – üks keha mõjutab teist(vastastikmõjude tagajärjel muutub kehade liikumise suund, kiirus ning keha kuju) Jõud – vastastikmõju tugevus(tähis F ja mõõtühik 1N) Newtoni esimene seadus – „kehale mõjuvate jõudude puudumisel või nende kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlase

Füüsika
Jõud
1
doc

Jõud

1.Millisele küsimusele otsib vastust dünaamika? Dünaamika uurib liikumiste tekkepõhjusi ja seda, kuidas keha liikumine ühe või teise mõju tagajärjel muutub. (uurib liikumise tekkimise ja muutumise põhjusi) 2.Newtoni seadused I, II ja III. Ka sümbolite kujul. I seadus: vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. II seadus: keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. a= F/m III seadus: jõud tekivad vastasmõjus alati paarikaupa, on abs. väärtuselt võrdsed ja suunalt vastupidised. F1= -F2 3.Inertsus, inerts, mass. Inertsus- keha omadus, mille tõttu keha kiiruse muutmiseks peab vastasmõju kestma mingi aja. Mass- keha inertsuse mõõt, mida suurem on mass, seda suurem on keha inertsus. Inerts- nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. 4.Ülemaailmne gravitatsiooniseadus koos gravitatsioonikonstandiga 2 punktmassi tõmbuvad te

Füüsika
Füüsika mõistete seletused
1
rtf

Füüsika mõistete seletused

Deformatsioon- keha kuju muutus. Elastse deformatsiooni korral taastub keha kuju täielikult. Plastse deformatsiooni korral keha kuju ei taastu. Kui keha juba väikse deformatsiooni korral puruneb on see habras. Def. liigid : tõmme, vääne, surve, paine, nihe. Elastsusjõud - jõud,mis tekib keha kuju muutumisel ,olles vastupidine deformatsiooniga. Tekib: osakeste vaheliste tõmbe- ja tõukejõu tõttu. Hooke´i seadus: elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega. Fe = -k * (kolmnurk)l , kus k on jäikustegur ühikuga 1N/m. Elastsusjõu näited : 1) vibu laskmine 2) inimese nahk. Impulsi jäävuse seadus : Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Impulss sõltub keha massist.Keha liikumist saab iseloomustada suurusega,mida nimetatakase liikumishulgaks ehk impulsiks. Impulsi tähiseks on p. Kehadevahelise mõju väljendamiseks kasutatakse mõistet vastastikmõju. Vastastikmõju tugevuse mõõduks on füüsikaline suurus jõud.

Füüsika
Mehaanika ll
108
pptx

Mehaanika ll

kulunud aeg, 0,04 sekundit, mis on sõna otseses mõttes vähem kui silmapilk. Vastastikmõju ja selle kirjeldamine • Kui üks keha mõjutab teist, siis selle tagajärjel toimub mingi muutus. Siin on mitu võimalust – vastastikmõju tagajärjel võib muutuda keha kuju, ruumala või liikumise iseloom. • Vastastikmõju tagajärjel muutub keha liikumise iseloom. Et liikumise muutumise põhjusi uurib mehaanika haru dünaamika, siis ongi vastastikmõju dünaamika jaoks üks olulisemaid nähtusi. Jõud • Jõud on vastastikmõju mõõduks ja selle arvväärtus iseloomustab vastastikmõju tugevust. • Jõu tähiseks valemites ja joonistel on →F • Jõu mõõtmiseks on kaks põhimõtteliselt erinevat võimalust. Võib mõõta vastastikmõju poolt tingitud kujumuutuse ehk deformatsiooni suurust. • Teiseks saab jõu suurust arvutada selle kaudu, kui palju vastastikmõju tuntud massiga keha kiirust muudab ehk siis mõju

Mehaanika
Mehaanika-kinemaatika-dünaamika ja staatika
4
docx

Mehaanika, kinemaatika, dünaamika ja staatika.

Mehaanika.Kordamisküsimused  Mehaanika harud on kinemaatika, dünaamika ja staatika.  Liikumine on kega asukoha muutumine ruumis aja jooksul.  Punktmassiks nimetatakse sellist keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata.  Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub.  Liikumise liigid on: sirgjooneline, kõverjooneline ja ringjooneline. Lisaks neile, eristatakse ka ühtlast ja mitteühtlast liikumist.  Taustkeha on keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldatakse.

Füüsika
Dünaamika põhimõisted
4
pdf

Dünaamika põhimõisted

2. kursus - mehaanika Dünaamika põhimõisted 1. Dünaamika - mehaanika osa, mis uurib liikumise põhjusi. Dünaamika püüab vastata küsimusele Miks keha liigub? Dünaamika tegeleb jõududega. 2. Mass - keha inertsi mõõt, tähis m, ühik 1 kg. Selgitus: kehade liikumisolekut ei saa hetkeliselt muuta. Mida suurema massiga keha on, seda kauem aega kulub liikumisoleku muutmiseks (kiirenemiseks või pidurdumiseks). Suurema massiga keha on inertsem. 3. Jõud F - füüsikaline suurus, mis kirjeldab kehadevahelise vastastikmõju tugevust (ehk ühe keha mõju teisele). Kehale mõjuv jõud annab kehale kiirenduse. Kiirenduse suund ühtib jõu suunaga. 4

Mehaanika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun