seaoseid tänapäeva Eesti ühiskonna ja teoses kajastatu vahel. Autori oma arvamuses tuuakse välja, mis autorile meeldis ja mis mitte ning kas autor nõustub teoses välja toodud ideedega. Võrdluses Eesti ühiskonnaga tuuakse välja paralleele, mis on Marx-i teosega ja tänapäevaga ühist. 3 1. KOKKUVÕTE 1.1. „Kapital“ I köide lk. 203-231 Marksismile pani aluse Karl Marx. Et marksismist üldse midagi arvata, tuleb esmalt tutvuda tema olemusega. Tinglikult võib marksismi ehk sotsialismiõpetuse, mis hakkas kujunema XIX sajandi keskpaigas, jagada kaheks. Ühelt poolt on tegemist kapitalistliku ühiskonna kritiseerimisega, teisalt aga ideaalse tulevikuühiskonna väljapakkumisega. Kapitalistlik ühiskond – see on ühiskond, kus toimub töölisklassi ekspluateerimine. Marxi ekspluateerimisteooria rajaneb kahel alusel: tööväärtusteoorial ja sellest välja
Kateriina Ehapalu TH1 [email protected] Kokkuvõte Karl Marx ,,Kapital" ptk 8 ,,Tööpäev" Marx on oma teose ,,Kapital" kaheksandas peatükis kirjeldanud antud ajastu põhilisemaid probleeme seoses tööaja, -jõu ja -päevade kestvusega. Marx kirjeldab nii tööandjate kui ka tööliste endi seisukohti seoses lisatöö ning laste tööjõu kasutamisega. Mõiste tööjõud võrdub Marxil töölistega ja kapitalist on tänapäevasemas sõnastuses tööandja
(oluline teada, et pidada täpset arvestust puhkuseõiguste üle) TLS § 68 lg-d 1 ja2 Raamatupidaja arvestab puhkust töötatud aja eest, sinna hulka kuuluvad ka töövõimetus ning põhipuhkusel oldud aeg. Lapsehoolduspuhkusel ja tasustamata puhkusel oldud aega puhkuse arvestamisel arvesse ei võeta. 3. Kas töötajat saab saata sundpuhkusele (tööandja väidab, et tal ei ole tööd anda)? Selgita palun! TLS § 35, tööandja võib küll töötaja saata ,,sundpuhkusele", kuid peab talle maksma töötaja keskmist töötasu. Oluline on selle juures, et selline sundpuhkusele saatmine ei lähe maha töötaja puhkusereservist. Puhkuste graafik koostatakse ja tehakse töötajale teatavaks hiljemalt I kvartali lõpuks ning selle koostamisel arvestatakse ka töötaja soove. Edasine muutmine saab toimuda ainult poolte kokkuleppel. Seega kui tööandja ei ole juba
ARVESTAMINE Lõputöö Juhendaja: Monika Nikitina-Kalamäe Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. TÖÖTASU JA HAIGUSHÜVITIS.........................................................................................7 1.1 Töö, tööaeg ja töötasu.....................................................................................................7 1.1.1 Tööaeg....................................................................................................................8 1.1.2 Töötasu ja selle kajastamine.................................................................................11 1.1.3 Töötasu maksmise erijuhud..................................................................................15 1
KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................28 Praeguses majandussurutises on töösuhted tõusnud tähelepanu keskpunkti: ettevõtted muutuvad, struktuurid uuenevad, töökohad kaovad ja tekivad. Töövaidluskomisjoni ja kohtusse pöördujate arv on märgatavalt suurenenud. Sellistes kriitilistes ja keerulistes oludes tuleb töösuhetega seotud otsuste tegemisel korrektselt seadust järgida, et vältida hilisemaid probleeme. Tööandja ja töötaja suhete korrektsus sõltub sellest, kui täpselt on sätestatud nende õigused ja kohustused, kui selgelt on määratud töötaja ülesanded ja kui hästi ta tunneb töökorraldust. 2 Töölepingu sõlmimisel peavad mõlemad hästi teadma, mida neil on õigus selle lepingu alusel nõuda ja mida nad on kohustatud tegema. Ühe poole kohustustele vastavad teise poole
1 Töösuhe ja selle reguleerimine Töökorraldus ettevõttes Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tööelu kujundamisse. Töö tegemine on inimese igapäevane tegevus, et saavutada oma eesmärke. Siin müüb üldreeglina töötaja oma tööjõudu füüsilisele isikule või juriidilisele isikule. Seega tekivad tööalased suhted ja kellele müüakse oma tööjõudu, peab ka organiseerima kogu tööprotsessi ning tulemus mida saavutatakse kuulub seega tööandjale. Riik reguleerib vastavalt välja antud seadusandlusega selliseid ühiskondlikke suhteid ning ka töösuhteid vastavalt vajadusele. Seadustega on ära määratud töösuhte loomiseks vastavad võimalused. Ettevõtte kohustus on töökeskkonna korraldamine, seega
Lepingu sisu peab olema vastavuses kehtiva seadusandluse, heade kommete ning isiku põhiõigustega. Lepingu elemendid on: · Tahe - poolte tahe muudab lepingud siduvateks. · Tahteavaldus -tavapäraselt koosneb see element pakkumusest (ofert) ja nõustumusest (aktsept). · Kokkulepe on tahete kooskõla, milleni on jõutud tahteavalduste vahetamisega. · Vastutasu on lepingu element üldises õiguses. 1.1 Tööleping Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille korral töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes talle. Tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle ettenähtud töötingimused. Hetkel kehtiv tunnipalga alammäär on 1,9 eurot ning kuupalga alammäär 320 eurot. Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Vastavalt vajadusele sõlmitakse tööleping kas määratud või määramata ajaks. Andmed töölepingus
inspektorilt nõusoleku (TLS §8 lg3). · Milliseid dokumente tuleb nõuda? Vanema kirjalik nõusolek, isiklikud kontaktandmed, tööinspektori nõusolek · Millise töölepingu teie äriühingu juhina sõlmiksite? Ülesanne 11 Töötaja oli tööle võetud 6-kuulise katseajaga. Pärast 5-kuulist töötamist lõpetati temaga tööleping katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu. Seejuures selgus, et töölepingu lõppemise hetkel oli töötaja veel alaealine. · Kuidas teie hindate sellist töölepingu lõpetamist? Katseaeg ei või olla pikem kui 4 kuud. (TLS §86 lg1) Ülesanne 12 Liis P. võeti äriühingusse tööle raamatupidajana 4-kuulise katseajaga. Kolme kuu pärast teatati talle, et järgmisest päevast lõpetatakse temaga tööleping seoses katseaja ebarahuldavate tulemustega. Töölepingu lõpetamisest talle ette ei teatatud, hüvitist ei makstud. · Kas Liis P-ga toimiti seaduslikult?
Millised on ebatüüpilised töösuhted ning mis on viinud nende tekkimiseni? Mis on tulevikutöö? Kas ja kuidas see muudab tööõiguse kohaldamisala? ❏ Tüüpiline (ehk klassikaline) töösuhe - töösuhe, milles on töötajal üks kindel töökoht, tema ja tööandja vahel on sõlmitud tähtajatu tööleping ning tema koormuseks on täistööaeg. ❏ Ebatüüpilised töösuhted - töötaja ja tööandja vahel on sõlmitud tähtajaline tööleping, töötaja asub tööle osalise tööajaga, renditöö, kaugtöö, nõudetöö (Nõudetöö korral võib olla kokku lepitud minimaalne ja maksimaalne tööaeg, samuti võib tööaja kokkulepe puududa. NB! tänapäeval ei ole nõudetöö Eestis lubatud, kuid mõnedes riikides on nõudetöö juba kasutuses) jne. ❏ Tulevikutöö - töö, mille sisu ja selle tegemise korraldus on muutunud.
... Alaealiste töötajate täistööaeg: · 7-12 aastane:3 tundi päevas ja 15 tundi nädalas · 13-14 aastane v. Koolikohustuslik: 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas. · 15 aastane mittekoolikohustuslik: 6 tundi päevas ja 30 tundi nädalas. · 16 aastane mittekoolikohustuslik ja 17 aastane: 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas. TLS sätestab,et kokkulepe, millega kohaldatakse alaealise töötaja suhtes summeeritud tööaja arvestust eelpool toodud piirmäärasid ületades on tühine.Kui alaealine töötab osalise tööajaga siis on võimalik jagada tema tööaeg nädalas vähema arvu päevade peale, kuid iga päevane tööaeg ei tohi ületada eespool toodud tundide arvu päevas. N: 15. Aastase mittekoolikohustusliku töötaja osaline tööaeg 18 tundi nädales. Sel juhul ei pea 18 tundi jagama 5 päeva peale, vaid ta võib töötada 3 päeva nädalas, iga päev 6 tundi.
· 13-14 aastane v. Koolikohustuslik: 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas. · 15 aastane mittekoolikohustuslik: 6 tundi päevas ja 30 tundi nädalas. · 16 aastane mittekoolikohustuslik ja 17 aastane: 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas. Praegune seadus kaotas õhtuse töö, ning sätestab öötöö(22.00-06.00). Alaealiste puhul alaealine ei tohi töötada ajavahemikus 20.00-06.00. B. Tööandja soovib koondada kaksikute ema, kuigi tema töötulemused on korralikud, töötaja kohta ei ole ühtegi kaebust, kuid ema on võtnud kolmel korral lapsega(2 aastat vana) hoolduslehe. Ema on töötanud tööandja juures 4 aastat, millest üks ja pool aastat on ta olnud lastega kodus, seega näitas ema üles initsiatiivi tööle naasta, kodus olles käis ema koolitustel, et oma kvalifikatsiooni säilitada ning asendas ka vajadusel puuduvaid töölisi, selle eest maksis tööandja emale ``mustalt``! Ema
Tegelikkus võib aga osutuda hoopis teistsuguseks ning ühel hetkel avastad ennast olukorras, kus annaksid kõik, et sellest töökohast ära tulla. Mõne aja möödudes tekivad probleemid seoses töölepingus olevate punktidega, mis on töötajale kahjulikud, või punktidega, mis on töölepingust lihtsalt välja jäetud, tekitades töötajale taas ebasoodsa olukorra. Vaatleme, milles on võimalik töölepingu sõlmimisel kokku leppida, et neid probleeme ei tekiks ning töötaja saaks töö tegemisest rohkem kasu kui kahju. 2 1 Millal ja kuidas tööleping sõlmida Tööleping peaks ideaalis olema sõlmitud juba enne reaalset tööleasumist. Vastasel juhul võibki tekkida olukord, kus inimene juba töötab kuid pole teadlik sellest, millised saavad olema tema töötingimused, töötasu, puhkusetingimused jne.
09.2017 Seminari kava I teema. Tööõiguse olemus. Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest (4 tundi) Küsimused, kaasused, ülesanded 1. Tööõiguse olemus 1. Mida peetakse silmas tüüpilise töösuhte all? Millised on nn. ebatüüpilised töösuhted ning mis on viinud nende tekkimiseni? Mis ja kuidas mõjutab töö sisu ja selle tegemise korralduse muutumist praegusel ajal? Mis on tulevikutöö? - Tüüpiline töösuhe on töösuhe, kus töötaja töötab kindlas kohas ja kindlal ajal tähtajatu töölepingu alusel ning allub tööandja kontrollile. Ebatüüpilised töösuhted on rendi-töösuhe, kaugtöö, osalise tööajaga töö. Töö sisu muutub globaliseerumise, tehnoloogia arengu jms tõttu, tekivad tulevikutööd (uued paindlikud töötamise viisid). 2. Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Miks peab tänapäeval töösuhete reguleerimisel tähelepanu pöörama ka tööandja huvide kaitsmisele
Oluline lepingueelsed läbirääkimised. Uues seaduses töölepingus lepitakse kokku tehtav töö ja makstav tasu ja teiste tingimuste osas on kirjalik töötingimustest teavitamise kohustus (ei pruugi olla lepingus). Eeldatakse, et nendest tingimustes teavitatakse enne tööle asumist, kui seda ei tehta, siis 2 nädala jooksul peale T nõudmist. Tingimused, millest töötajat tuleb teavitada (kõikide TL puhul vt § 5)) 1) poolte andmed 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg 3) tööülesannete kirjeldus (neid ühepoolselt muuta ei saa) 4) ametinimetus (kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg) 5) töö eest makstav tasu - ei ole enam mõistet PALK. Põhimõte igasugune töö, mida T on nõus kokkuleppel tegema (täiendav tööülesanne, tulemuslikum töö vms) on töö, mille eest tuleb tasu maksta kokku lepitavas suuruses. Pooled lepivad töötasus kokku ning kokkuleppe
- Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm ei nõua lepingu omakäelist allkirjastamist. Töölepingu vorminõuded. - TLS paragrahv 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult - Leping loetakse sõlmituks hetkest, kui lepingupooled on omakäeliselt lepingudokumendile alla kirjutanud - Erinevalt TsÜS-s sätestatust kirjaliku vorminõude järgminata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. - Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest - Kui kirjalik leping on jäänud sõlmimata, siis mõlemal lepingupoolel on õigus nõuda kirjaliku lepingu sõlmimist. - TLS paragrahv 4 ei sätesta töölepingu sõlmimist isiklikult, võib seda teha esindaja kaudu. - TLS paragrahv 4 lg 3 kohaselt on töötajat kahjustav või töölepingu kehtivusega seotud
- Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm ei nõua lepingu omakäelist allkirjastamist. Töölepingu vorminõuded. - TLS paragrahv 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult - Leping loetakse sõlmituks hetkest, kui lepingupooled on omakäeliselt lepingudokumendile alla kirjutanud - Erinevalt TsÜS-s sätestatust kirjaliku vorminõude järgminata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. - Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest - Kui kirjalik leping on jäänud sõlmimata, siis mõlemal lepingupoolel on õigus nõuda kirjaliku lepingu sõlmimist. - TLS paragrahv 4 ei sätesta töölepingu sõlmimist isiklikult, võib seda teha esindaja kaudu. - TLS paragrahv 4 lg 3 kohaselt on töötajat kahjustav või töölepingu kehtivusega seotud
puhanuna. Toitlustusettevõte töötab väikese kasumiga, mistõttu ei ole võimalik võtta tööle juhataja asetäitjat, mida töökoormus aeg-ajalt nõuaks. 1.3 Töökorralduslik dokumentatsioon. Töösisekorraeeskirjad määratlevad Treegeri Kohviku OÜ-s tööandja ja töötajate käitumisreeglid töösuhetes ning nende kohustused. Täiendavalt eeskirjadele määratleb tööandja ja töötaja suhteid käskkiri äri- ja tootmissaladuse hoidmise kohta, samuti muud tööandja poolt väljatöötatavad dokumendid. Ülalnimetatud aktidega reguleerimata valdkondades juhinduvad tööandja ja töötaja Eesti Vabariigi seadusandlust, töölepingust ja töötaja ametijuhendist, samuti üldkehtivatest moraali- ja käitumisnormidest. Eeskirjad on täitmiseks kohustuslikud kõigile isikutele, kes töötavad Treegeri Kohviku OÜ-s töölepingu alusel.
Arvutivõrgus: http://uudised.err.ee/v/eesti/0fd519ce-88e2-4250-a728-46376f787918/tootus-korgharitud-noorte-seas- on-kasvanud 3 poole kohaga jne, et oleks mingigi sissetulek. Tihti koormatakse ennast üle käies täiskohaga koolis, tehes näiteks öösel pikki tunde tööl, mis kokkuvõttes ohustab tervist ja heaolu. Siinkohal on oluliseks seaduses väljatoodud punktid näiteks osalise tööaja kohta, ületunnitöö kohta jne. Seadusega on sätestatud mis vanusest alates võib noore inimesega sõlmida töölepingu ning millistel tingimustel. On ka paika pandud, et kui kaua ning millist tööd võib teha alaealine. Ometigi paljud noored neid seadusi ei tea ning paraku paljud ka ei tunne huvi, mis võib viia mitmete probleemideni tööelus. 1.1 Välismaal töötavad noored Miks mõned noored soovivad töötada välismaal? Igal inimesel on loomulikult omad
.....................8 2.2.6 Müügiarvestus..........................................................................................8 2.2.7 Laenude arvestus...................................................................................8-9 3 TÖÖÕIGUS JA TÖÖTASUARVESTUS.............................................................10 3.1 Töösuhteid reguleeriv seadusandlik raamistik..............................................10 3.2 Töötasu arvestamine, seonduv maksuarvestus.........................................10-11 3.3 Toimunud majandustehingute kirjendamine..................................................11 3.4 Töötasu arvestamise erijuhud ja keskmise tasu arvestamine...................11-13 4 MAKSUNDUS.....................................................................................................14 4.1 Ettevõtluse maksustamine........................................................
Tööga puutub inimene tavaliselt kokku juba õige varakult. Kes aitab koduaias vanemaid, kes teenib koolivaheajal elamis- või taskuraha. Töö tulemusena valmistatakse mingi ese või osutatakse teenus. Näiteks põllumees toodab vilja, liha, piima, õpetaja õpetab lapsi, näitleja annab vaatajale emotsionaalse naudingu. Kõigepealt peame küsima: miks inimesed teevad tööd? Peamine põhjus on inimeste vajadus elatusvahendite järele. 1. TÖÖTASU - Majanduslik sund töötasu näol on see, mis inimese tööle paneb. Kuidas ta töötegemisse suhtub, sõltub ka inimese elulaadist. Kas teen tööd selleks, et elada või elan selleks, et tööd teha. Tasu töö eest ei pea alati olema raha. Võib maksta ka naturaalvormis (loonuspalgana) lõunasöök (Nycomed Sefa, Tartu jalatsikombinaat). 2. SUND Maast madalast harjutatakse last tuba koristama, töötama koduaias. Algul rakendatakse sundi, millest hiljem kujuneb harjumus.
Tööõigus Küsimused 1. Mis on töölepingu tunnusteks? (4) Töö , palka , allumine juhtimisele ja kontrollile . 2. Mis on tööleping? Tööga seotud leping kus töötaja teeb tööd ja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Ta saab palka töö eest. 3.Iseloomustage kestvuslepinguid (käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping) Leping Pooled Lepingu ese Tasu Tasutud puhkus Tööleping Tööanda ja töö Tasu saadakse - töötaja töö eest
4. Kes võib olla tööandja Tööandja võib olla: juriidiline isik (eraõiguslik või avalikõiguslik juriidiline isik), 18 aastaseks saanud teovõimeline füüsiline isik. 5. Millistele tegevusaladele ei laine töölepingu seadus? Tööõiguse normid ei laiene eriseadutega reguleeritud teenistujale riigi ja KOV asutustes. 6. Mis on tööleping? Millist osa ta etendab töösuhtes? Tööleping Töölepingu alusel teeb füüsiline isik, st. töötaja teisele isikule, st. tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ja tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu tunnused : 1) Tööd tehakse alluvussuhetes 2) Töö tegija sõltub tööd andvast isikust 3) Tööd tehakse isiklikult 4) Oluline on tööprotsess 5) Tööd tehakse tasu eest. Tööõigus jaotub individuaalseks ja kollektiivseks. 7. Millised on töölepingu kohustuslikud andmed?
TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE II OSA 1. Mida tuleb töötajale kirjalikult teatada töötasu osas. § 5 TL kirjalikus dokumendis peavad sisalduma järgmised andmed ja tingimused (need on miinimum) 5) töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu) Põhimõte igasugune töö, mida T on nõus kokkuleppel tegema (täiendav tööülesanne, tulemuslikum töö vms) on töö, mille eest tuleb tasu maksta kokku lepitavas suuruses. Kokku tuleb leppida töötasu suurus, selle arvutamise viis ja maksmise kord (kui tihti, millal ja kuidas T oma töötasu kätte saab). T-le tuleb teatada ka maksudest ja maksetest. 2. TA tahtis töölepingusse panna järgmised punktid; - töötaja puhkus on 30 kalendripäeva, ta peab seda kasutama osade kaupa: § 5 TL 9) puhkuse kestus on TLS § 55 kohaselt eelduslikult 28 kalendripäeva aastas. Tööandjal on õigus kehtestada (või tulenevad need kollektiivlepingust) ka seadusest
ühiskonna liikmetega töösuhetesse ta ei pruugi astuda (FIE). Teiste ühiskonna liikmetega tekivad seejuures ostu-, müügi- ja vahetussuhted (TLS ei laiene võlaõigusnormid). Suurem osa ühiskonna liikmetest müüb oma tööjõudu kas füüsilisele või juriidilisele isikule tekivad alluvussuhted. Tööandaja on see, kes korraldab ja reguleerib kogu töö tegemise protsessi. Töötaja peab nendele nõuetele alluma, ta saab oma töö eest tasu, kuid töö tulemus kuulub tööandjale. Töösuheteks (alluvussuhetes) võib olla: 1. pooled sõlmivad TL TLS 2. isik nimetatakse või valitakse ametisse teenistussuhted ATS (1996) Puudutab riigi- või KOV ametnikke. 3. teenistusleping (eraldi lepinguseadust pole) nt kaitseväes, mujal ka näitlejad, sportlased Tehakse ka üksikuid töid/osutatakse teenuseid tsiviilõiguslike lepingute alusel puuduvad alluvussuhted poolte
Õigusõpetus XII TDVS pg 6 sätestab distsiplinaarkaristuse määramise tähtaja. See ütleb et distsiplinaar karistus tuleb määrata kuu jooksul alates teo avastamise päevast. Töötaja süüline käitumine loetakse avastatuks kui sellest saab teada mistahes isik kellele töötaja allub(tööandja või mõni muu kellele isik vahetult allub). Distsiplinaar karistust ei tohi määrata hiljem kui kuue kuu jooksul alates teo toimepanemise päevast. Kui süüline käitumine avastati inventuuri, revisjoni, audiitor kontrolli või muul viisil läbi viidud kontrolli tulemusena, siis võib karistust läbi viia aasta jooksul alates teo toimepanemise päevast. Karistuse määramise ühe kuune tähtaeg pikeneb kui töötaja on puhkusel,
Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Töölepingu alusel (TLS § 1 lg 1): - teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd alludes tema juhtimisele ja kontrollile - tööandja maksab töötajale töö eest tasu Allumine on töölepingu kese, kui alluvussuhet ei ole, siis on tegemist võlaõigusliku lepinguga (KL; TVL) – neil on võrdsed läbirääkimisvõimalused. Samas tänapäeval on töötaja palju parem ekspert kui tööandja, aga ikkagi peab olema alluvussuhe. Alluvus väljendub selles, et tööandja määrab kindlaks töö tegemise aja, viisi ja koha. Miks tööandja tahab TL alusel sõlmida KL – töösuhtes on töötajal väga palju õigusi ja tagatasi, tööandja ei soovi seda. IT-spetsialist (ei ole põhitegevus, lihtsalt on vaja hallata süsteeme, kohal ei pea olema) – oluline on kui palju tööandja annab juhiseid. See võib olla nii
Töösuhetes subjektide õigused ja kohustused NIMED LISADA TÖÖANDJA ÕIGUSED Tööandja tohib nõuda - Tööandjal on õigus nõuda töötajalt hoolsat ja ausat tööd. -Tööandja tohib nõuda, et töötaja arvestaks tööandja huvidega. -Tööandjal on õigus nõuda, et töötaja hoiaks tootmis- ja ärisaladust. -Salastada saab ainult niisugust teavet, mille avalikuks tulek võib tööandjat oluliselt kahjustada. - Kui konkurentsipiirangu kokkulepe on sõlmitud, tohib tööandja uurida, kas töötaja tegeleb töö kõrvalt muu majandustegevusega. Töölt eemalviibimine - Tööandjal on õigus küsida töötajalt selgitusi töölt puudumise kohta. - Tööandja peab töötajale andma tööst vaba aega, kui see on vajalik.
kehvemas piirkonnas Eestis, kus ei ole sugugi ideaalseid töötingimusi nemadki tahavad ellu jääda. Olgu ettevõte nii väike kui tahes, selle eesmärgiks on ikka kasumit teenida ja kuidagi sellega seotud inimestele elatist pakkuda. Tihti soodustab seda ja kergendab natuke olukorda just ümbrikupalkade maksmine. Olgugi, et selline tegevus pole seadusega kooskõlas, on sellest tulenev kasu ettevõttele märgatav ja ka töötaja saab maksmata maksude arvelt mõnevõrra rohkem palka. Nagu näha, on neid inimesi palju, kes seaduse rikkumise hinnaga endale paremat elu luua tahavad ja on, kas tahtlikult või olude sunnil, nõus vahele jäämisega riskima. Konjunktuuriinstituudi uuringu andmetel sai 2004. aastal ümbrikupalka 14 protsenti palgasaajatest. Küsitlused näitavad, et enamik ehk 89 protsenti inimestest ei poolda ümbrikupalga maksmist ning kõigest 3 protsenti on selle poolt. Tekib küsimus,
Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tööelu kujundamisse. Teie käes on raamat, millest leiate selgitused 2009. aastal jõustunud töölepingu seadusele. Töölepingu seadus reguleerib töötaja ja tööandja vahelisi suhteid, mis tekivad töölepingu alusel. Seadus koondab individuaalset töösuhet reguleeriva normistiku, sealhulgas reeglid töölepingu sõlmimisele ja lõppemisele, töötasule, töö- ja puhkeajale, puhkusele ning vara- lisele vastutusele. Raamatu eesmärk on pakkuda vajalikke teadmisi, kuidas töölepingu seadust rakendada ja oma töösuhtest tulenevaid õigusi otstarbekalt kaitsta. Selgitused on mõeldud neile, kes
keeldu), kuid tellija ees vastutab ta ikkagi ise. Töö tegemisel ei allu töövõtja tellija pidevale kontrollile, tema suhtes ei kehti näiteks töösisekorraeeskiri, mille rikkumisel saaks töö-võtjale määrata distsiplinaarkaristuse. Töövõtulepingu võib sõlmida nii suuliselt kui ka kirjalikult, soovitatavalt siiski kirjalikult, ja selles peaks olema kirjas vähemalt lepingu osapooled, töö, mis peab saama teatud täht-ajaks tehtud, ning selle hind ehk tasu. Töölepingu sõlminud töötaja on tööandjaga kontrolli- ja alluvussuhtes. See tähendab, et tööd tuleb teha tööandja juhendite järgi, ettenähtud tööajal ja -kohas. Tööleping tuleb vormistada kirjalikult (v.a ajutise töö puhul, mille kestus ei ületa kaht nädalat), selles peavad olema töölepinguseaduses näidatud kohustuslikud andmed ja tingimused. Kohustusi, mis tööleping töötajale paneb, peab too täitma tingimata ise. 6. TÖÖLEPINGU LIIGID Määratud ja määramata ajaks sõlmitud lepingud.
Kodused kaasused. 1. K. sõlmis OÜ-ga “Koostöölepingu”. Selle lepingu järgi kohustus K. tegema infotehnoloogia spetsialisti tööd ja OÜ kohustus maksma talle töötasu 1000 eur kuus. Leping oli sõlmitud määramata tähtajaks ning selles oli kokku lepitud tehtav töö, töötasu ja selle maksmise kord, töö tegemise koht ning tööle asumise aeg. Lepingu järgi pidi IT spetsialist töötama ettevõttes täistööajaga ehk 8 tundi päevas. Tegelikult töötas ta ka teises ettevõttes ning täitis OÜ antud ülesandeid vastavalt vajadusele. OÜ leidis, et tegemist ei ole töölepinguga ning ütles selle põhjusi avaldamata üles. K. pöördus kohtusse ning palus tunnistada „koostööleping” töölepinguks ning tuvastada ülesütlemise tühisus.
Töötasu Töötasu on rahasumma, mida makstakse töö tegemise eest. Töötasu makstakse rahas ja netosummana ehk brutosummast on maha arvestatud töötaja maksud. Võib öelda, et tasusid, mida märgitakse töölepingu kirjalikus dokumendis mõistetena "põhipalk", "ajapalk", "kuupalk", "nädalapalk", "tunnipalk", "tulemuspalk", "boonus", "lisatasu", "preemia", "motivatsioonitasu" saab üldjuhul pidada töötasuks. Töötasu suurus ei tohi olla väiksem kui Vabariigi Valitsuse poolt määratud alammäär. Töötasu lepitakse kokku brutosummas. 2013 aastal on täiskohaga töötaja alampalgaks 320 eurot ja minimaalne tunnipalk on 1,90 eurot. Töötasu suurus lepitakse kokku kirjalikus töölepingus, lisaks täpsustatakse töötasu arvutamise viis ja palgapäev. Kui isik teeb tööd, eedlatakse, et töötasu on kokku lepitud. Kui kindlat töötasu pole kokku
Vastu võetud 16. juunil 1999 TäKS - Täiskasvanute koolituse seadus. Vastu võetud 18. veebruaril 2015 TäKSE seletuskiri https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d8feef3b-a519-480f-9585- 7c24850d9030/Täiskasvanute%20koolituse%20seadus I Töö- ja puhkeaeg 1. Tööaja mõiste ning kestus. Täistööaeg. Lühendatud täistööaeg. Osaline tööaeg. Tööaja arvestamise viisid. Tööaja summeritud arvestuse kasutamine Tööajaks on aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid, ning summeeritud tööajaks vastavalt tööaeg, mis on arvestusperioodi jooksul jaotatud ebavõrdselt. Täistööajaks on 8 tundi päevas ja 40 tundi 7-päevase vahemiku kohta. 8-tunnisest tööpäevast ja 40- tunnisest töönädalast lühemas tööajas kokku leppimisel on tegemist osalise tööajaga. Kokkuleppe puudumisel eeldatakse täistööaega. Lühendatud täistööaeg - näeb ette lühendatud tööaja ametikohtade kaupa (nt haridustöötajad).