Marinaadide maitsestamiseks kasutatakse: 1. kõiki pipraid, ka 2. nelki 3. kadakamarju maitsepipraid 4. ingverit 5. sibulat 6. porrusibulat 7. küüslauku 8. mädarõigast 9. paprikat 10. maitserohelist 11. tüümiani 12. punet 13. majoraani 14. loorberilehti Lihade marineerimiseks võib kasutada tööstuslikult toodetud marinaade Pooled maaitseainetest asetatakse nõu põhjale, neile asetatakse marineeritav liha. Lihale asetatakse ülejäänud maitseained ja marineerimisvedelik Suuri praade ja terveid fileesid hoiatakse marinaadis 1-2 ööpäeva, tükeldatud liha 2 tundi kuni 1 ööpäev jahedas kohas. Marineerimisvedelik kasutatakse ära roogade kuumtöötlemis ja kastmete valmistamisel. Lihatükke võidakse enne kuumtöötlemist maitsestada
MAGUS HOIDIS Karm kuremari 1 või rohkem kabatsokki 3 l jõhvikaid 600 g suhkrut, natuke soola Kabatsokk koorida, eemaldada viljaliha, lõigata väikesteks kuubikuteks. Lisada tükikestele pisut soola, segada, lasta veidi seista. Panna keema, mõne minuti pärast lisada jõhvikad, suhkur ja keeta kümme-viisteist minutit. Panna moos purkidesse ja sulgeda õhukindlalt. Karmilt magushapu maitsega moos sobib hästi verivorsti juurde, lihatoitude kõrvale, pannkoogi peale, tordikihtide vahele ja liha marineerimiseks.
konserveerimiseks.Väheste seemnetega. Haiguskindel. Hinnatud lihakas ploomtomat. Saagikas. Tomatid kobaras piklikovaalsed, kuni 8 cm. Säilib hästi, ei lõhene. Keskhiline 90- 3. Tomat 'San Marzano 2' 90-110g pole märgitud Katmikalale, avamaale. Marineerimiseks, püreedeks- 110päeva pastadeks. Keskvarajane 120- 4. Tomat 'Piibe F1' 70-80g Kõrge- kasvuline 124 päeva Saagikas hübriid
Süsinik asub perioodilisustabelis oma perioodi keskel. Moodustab sidemeid mitmesuguste teiste aatomitega, ka süsiniku aatomitega. Süsiniku aatomid võivad olla mitmesugustes olekutes. Etanool: C2H5OH Vänge lõhnaga, läbipaistev, lahustub vees hästi, alkohoolsete jookide tootmiseks, ravimite tootmiseks, ilutööstuses. Etaanhape: CHCOOH ehk äädikhape. Hapuka maitse ja lõhnaga söövitav vedelik, mis seguneb veega. Lahja lahusena kasutatakse toitude maitsestamiseks ja marineerimiseks. Süsinikdioksiid: CO2 ehk süsihappegaas. Värvusetu gaas, nõrgalt hapukas lõhn, lahustub vees hästi, ei ole mürgine, tekib süsiniku täielikul põlemisel. Süsinikoksiid: CO ehk vingugaas. Värvusetu gaas, lõhnatu, väga mürgine, vees ei lahustu, tekib süsiniku mittetäielikul põlemisel. C2H4O C4H10
01=2g Alkoholi 200-2=198 g 3. 20g 5%-lise keedusoola lahusele lisati 4g soola. Mitme % lahus saadi? Lahus1 = 20g keedusoola W1% = 5% W2= (0,05x25)/25=24% 4. Raskesti haige inimese organismi viidi 300g 5% glükoosi lahust. Mitu g glükoosi sisaldus selles lahuses? Mitu g vett kasutati? Glükoosi 5%= 15g Vett 300-15= 285g 5. Juuste blondeerimiseks kasutatakse 6% vesinikperoksiidi lahust. Mitu g sellist lahust saab valistada 100g vesinikperoksiidist? G= 100x100/6=1666,7g 6. Kurkide marineerimiseks võeti lisaks kurkidele ja maitsetaimedele 1,2l vett, 50 g soola ja 20 g suhkrut. Mitu % soola ja suhkrut oli lahuses? Kokku 1200+50+20=1270g Soola (50/1270)x100%=3,9% Suhkrut (70/1270)x100%=2,2% 7. AgNO3 laguneb kuumutamisel kolmeks saaduseks: Ag, NO2 ja O2. Kirjuta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrand. Arvuta, milline on reaktsiooni saagise protsent, kui 114 g AgNO3 lagunemisel tekkis 68,2 g hõbedat? 2AgNO3 t0 2AG + 2NO2 + O2 saagis=(68,2x100)/114=59,8%
ENCHILADA - Täidetud ja rulli keeratud ahjus küpsetatud maisitortilla. FAJITA - Eelsoojendatud nisutortilla, mille igaüks täidab ise enne sööma asumist. FAJITA KASTE Sidruni ja koriandrimaitseline kaste, mida kasutatakse kana-, sea- ja veiseliha marineerimiseks. NACHOS - Ümmargused, kergelt soolased maisikrõpsud. Sobivad suurepäraselt üleküpsetamiseks ja dippimiseks. QUESADILLA - Juustuga ja muude komponentidega täidetud, pooleks murtud ja mõlemalt poolt praetud nisutortilla. TACO - Mehhikopärane ,,sändvits", mis koosneb täidetud ja volditud maisitortillast. Enamus tacosid on tehtud krõbedast (fritüüris praetud) tortilla taskust, aga on olemas ka pehme versioon. TACO KASTE - Tomatist, sibulast ja tsillist valmistatud maitsekas kaste
perekonda. Viljad tavaliselt 7-21 cm pikkused, Sisaldab rohkelt B ja C vitamiine. Suudab organismist mürgiseid aineid välja viia. Kasutata võib ühepaja toidus, hautises, praadides jne. PATISSON Patisson on kiirekasvuline hariliku kõrvitsa teisend. Tihket viljaliha ümbritseb valge või kollane kest. Maitselt meenutab patisson artishokki. Nagu teistegi suvikõrvitsate puhul, tarvitatakse toiduks ainult noori 3-7- päevaseid pehmeid vilju, mis sobivad ka marineerimiseks. Viimasel ajal on hakatud patissoni kutsuma ka UFO-kõrvitsaks. Päritolu:Kesk- ja Lõuna Ameerikast. Patisson sarnaneb oma omadustelt suvikõrvitsaga. Patissoni viljad on ribilise äärega, taldrikukujulised. Patissonid pestakse ning noori vilju ei ole vaja koorida. Vanemad viljad kooritakse ja eemaldatakse seesmine pehme osa koos seemnetega. Noorivilju võib marineerida eraldi või koos teiste köögiviljadega. Konserveerimiseks kasuta 3-5 päeva
kõrvitsa teisend. Tema varred pole arenenud ja seetõttu on ta üsna väike tihe puhmik. Viljad on valkjaskollased, vahel isegi rohelised, kujult piklikud. Üks vili kaalub keskmiselt 200-700 grammi, üks puhmas annab 10-20 vilja. Vananedes hakkab viljaliha puituma. Viljad ei säili, aga sobivad marineerimiseks ja muude roogade valmistamiseks. Kabatsokki kasvatatakse ka Eestis. Patisson ehk taldrikkõrvits on, nagu kabatsokkki, hariliku kõrvitsa teisend. Kabatsokile sarnaneb ka sellepärast, et on puhmakujuline. Patissoni viljad on ribilise servaga taldriku või kausi kujulised. Valminud vili muutub seest tühjaks ja osa puitub. Seepärast tarvitatakse toiduks 5-8 päeva vanuseid vilju, mis tavaliselt kaaluvad 100-500 grammi.
Äädikhappe molekuli deprotoneerumisel lahuses moodustuvat aniooni CH3COO- nimetatakse atsetaat ehk atsetaatioon. Etaanhapet leidub nii toiduainetes kui ka organismide kudedes ning eritistes. Etaanhape tekib puidu kuumutamisel hapniku juurdepääsuta ja alkoholi kääritamisel. Tööstuslikult on võimalik äädikhapet saada butaani oksüdatsioonil ja etanaali katalüütilisel oksüdatsioonil. Äädikhapet kasutatakse toiduainete säilitamiseks, maitsestamiseks ja marineerimiseks. Etaanhapet kasutatakse ka ravimite, lakkide ning atsetooni valmistamiseks. Etaanhappe estrid on kasutusel kondiitritööstuses ja parfümeerias. Etaanhappe sooli kasutatakse umbrohutõrjes, meditsiinis ja tekstiilitööstuses. Etaanhape on tuleohtlik ja põhjustab tugevat söövitust. Kõrgetel temperatuuridel võivad tekkida plahvatusohtlikud aurusegud. Aine on ärritava toimega ja võib tekitada raskesti paranevaid haavu ning absorbeeruda organismi
Juhendaja: Anu Käär Räpina 2015 Pika ja lühiviljalised kurgisordid (sisaldab 6 sorti) I LÜHIVILJALISED KURGI SORDID 1. Kurk ´Adam´F1- haigusekindel ja annab pikalt saaki Iseviljuv hübriidsort. Vastupidav kärntõvele, lehelaigulisuse ja ebajahukastele. Viljad mõruainevabad, väikeste kühmukestega. Sobib hästi marineerimiseks. Külvatakse kastidesse aprillist-mai alguseni. Avamaale istutatakse juuni alguses. Avamaa kurki võib kasvatada ka kasvuhoones. Esimesi vilju võib maitsta 45-47 päeva peale tärkamist. 2. Kurk ´Dolomit´F1- sort, mis kuangi ei vea alt Siledakooreline, varajane. Väga saagikas taim. Viljad on kõrge kvaliteediga ja säilitavad suurepärase sisestruktuuri.
Köögiviljadest on nii kõrge C- vitamiini sisaldusega ainult petersellilehed, kuid neid kasutatakse ainult väikestes kogustes maitseainena. Vastavalt maitseomadustelt jaotatakse punase pipra sordid kahte rühma: kibedaks vürtsipipraks ja magusaks pipraks ehk paprikaks. Seemned on kibedamaitselised. Tarvitatakse värskelt, konserveeritult ja pulbrina. Pese, lõika ära varrepoolne ots ja eemalda seemned. Kasutatakse täiesti iseseivatoiduna, salatina lihatoitude juurde, suppide lisandina, marineerimiseks, mahla ja pasta valmistamiseks. Säilitatakse konserveeritult või kuivatatult pulbrina. KOKKUVÕTE Sain teada, et hiina kapsast hapendatakse. Sain teada, et kurke saab ka hapendada. Ja, et paprikat säilitatakse konserveeritult või kuivatatult pulbrina. KASUTATUD MATERJALID http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/k %C3%B6%C3%B6giviljad/kapsad/13DDF/ http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/13DEA/ http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/k
teda võibki õunaäädika asemel kasutada. Destilleeritud äädikas – Teraviljast, nafta kõrvalsaadustest või tselluloosist valmistatu destilleeritud äädikas on terava robustse maitsega ning tavaliselt värvitu. Enamasti on see lahjendatud 5%-lise happesuseni. Destilleeritud äädikat kasutatakse laialdselt marineeritud kurkide ja muude toitude tööstuslikul tootmisel. Kodus kasutatakse seda tavaliselt majapidamistöödel või ehk ka marineerimiseks. Linnaseäädikas – Inglismaal ja Põhja-Euroopas juba 17. Sajandil valmistanud linnaseäädikas oli üks viis hapuks läinud õlle ära kasutamiseks ning seda nimetati esialgu alegar’iks. Linnaseäädikat toodetakse odralinnastest ja teravlijamassist, mida kuumutatakse ning kääritatakse õllelaadseks vedelikuks, segatakse siis suurtes terasest või plastist vaatides pöögist, kasest või muust puidust laastudega ja äädikabakteritega
värskelt, ilma kupatamata. See on noore porgandi värvi seen, kübaral rohekad laigud. Kaseriisikas Roosaka kuni roosakas-lihapruuni karvase kübaraga seen. Vajab kupatamist. Pilvikud Pilviku kübar on ereda värvusega. Kübara all olevad valged lehekesed purunevad kergesti, kuid piimjat vedelikku sealt ei tule. Puravikud Puravikud ilmuvad hilissuvel.Puravikke võib tarvitada ka kupatamata praetult, marineerimiseks ja suppideks. Kivipuravik Kasepuravik Haavapuravik jt Kivipuravik Väga hea söögiseen, söödav värskelt. Tal on kollakas- kuni tumepruun kübar ning tema jalg on jäme. Kasepuravik Väheväärtuslik söögiseen, söödav värskelt (korja ainult noori seeni!) Haavapuravik kübar on põhivärvuselt kollakas- punakasoranz,seeneliha muutub katsumisel ja lõikepinnal aeglaselt lillakaks, hiljem mustjaks
värskelt, ilma kupatamata. See on noore porgandi värvi seen, kübaral rohekad laigud. Kaseriisikas Roosaka kuni roosakas-lihapruuni karvase kübaraga seen. Vajab kupatamist. Pilvikud Pilviku kübar on ereda värvusega. Kübara all olevad valged lehekesed purunevad kergesti, kuid piimjat vedelikku sealt ei tule. Puravikud Puravikud ilmuvad hilissuvel.Puravikke võib tarvitada ka kupatamata praetult, marineerimiseks ja suppideks. Kivipuravik Kasepuravik Haavapuravik jt Kivipuravik Väga hea söögiseen, söödav värskelt. Tal on kollakas- kuni tumepruun kübar ning tema jalg on jäme. Kasepuravik Väheväärtuslik söögiseen, söödav värskelt (korja ainult noori seeni!) Haavapuravik kübar on põhivärvuselt kollakas- punakasoranž,seeneliha muutub katsumisel ja lõikepinnal aeglaselt lillakaks, hiljem mustjaks
Veinis olev etanool oksüdeerub etaanhape ehk äädikhape Leidub: Vabalt Soolade estritena Omadused: värvuseta terav lõhn veega sama tihedus hügroskoopne vedelik jääga sarnased kristallid Saadakse: puidu kuumutamisel õhu juurdepääsuta alkoholi kääritamisel Kasutatakse: toiduäädikana Konserveerimiseks maitsestamiseks marineerimiseks lahustina lakkide värvide ravimite plastmasside mitmete orgaaniliste ainete nagu atsetooni valmistamiseks etaanhapetest toodetavaid estreid kasutatakse kondiitritööstuses ja parfümeerias lõhnaainetena etaanhappe sooli kasutatakse: umbrohutõrje meditsiin tekstiilitööstus värvimine Võihape ehk butaanhape
30-50 cm ja kaalub kuni 1kg Keha on kaetud õhukeste soomustega ja seljal iseloomulikud triibud Puudub ujupõis, peab pidevalt ujuma Toitainete rikas ja rasvane Toiduvalmistamisel tume liha osa eemaldada Vältida küpsetusmeetodeid, mis suurendavad kala rasvasust Silm Meenutab ussi, puudub alalõug (iminapp), on sõõrsuuline Toitub teistest elunditest Nahk sile ja soomusteta Silmade taga 7paari kopsuauke 30-45 cm Sobib hästi marineerimiseks ja röstimiseks Tursk (cod) Elab külmades vetes ja üks enim püütud kaladest On 60 erinevat liiki 40-80cm pikk ja 2-4kg Keha on kaetud väikeste soomustega Ühiseks tunnuseks hele küljejoon Liha on tihe ja kihiline Suht kuiv liha, sobib küpsetamiseks, keetmiseks jne Sobib kalahakkliha sisse, kasutatakse ka palju soolatult ja suitsutatult Kalamaks on oluline d-vitamiini allikas Kilttursk (haddock)
Passeerimine Passeerimine on toiduaine lühiajaline kuumutamine väheses rasvaines. Passeerimist kasutatakse nt punapeedi ja porgandi puhul enne supile lisamist. Selliselt talitades annavad värvilised köögiviljad hilisemal kuumtöötlemisel intensiivsema värvuse ning köögiviljad valmivad kiiremini. Marineerimine Toiduaine maitsestamist erinevate maitsestatud kastmetega enne termilist töötlemist nimetatakse marineerimiseks. Selleks kasutatavat kastet nimetatakse marinaadiks. Liha marineeritakse selleks, et: • muuta liha maitsvamaks; • hapu marinaad pehmendab liha kui marineerimise aeg on piisavalt pikk ning seetõttu kulinaarne valmimine kiireneb, • marinaad pikendab liha säilivust. Marineerimise aeg võib olla mõnest tunnist kuni paari päevani, Marineerimisel on ka laiem tähendus, mida kasutatakse konserveerimisel. Marineerimiseks nimetatakse toiduainete, nt kurkide, tomatite hoidistamist marinaadiga
Metaanhape( HCOOH) e.sipelghape · leidub:sipelga- ja mesilasmürgis · väga terava hapu lõhnaga, sõõvitav,mõnevõrra mürgine,seguneb veega · kasutatakse: keemiatööstuses redutseerijana ( oksüdeerub kergesti süsihappeks) Etaanhape(CH3COOH) e. äädikhape · tekib: etanooli oksüdeerumisel bakterite toimel,leidub ka elusorganismides · hapu lõhnaga,söövitav vedelik, tahkub toatemp. lähedal ( 17C), seguneb veega, ei ole mürgine · kasutatakse: lahusena kasutatakse toidu marineerimiseks,maitsestamiseks Lisaks: Piimhape-tekib piima käärimisel piimsuhkrust Bensoehape ja salitsüülhape-mikroorganismide vastase toimega,valged, kristalsed,vees vähe lahustuvad Sidrunhape-leidub apelsinides ja sidrunites, valge kristalne aine, meeldiva hapu maitsega Oblikhape-oblikates, rabarberis,jänesekapsas, suuremas koguses natuke mürgine Karboksüülhapped reageerivad alustega andes sooli: Hape+ alus= sool+ vesi ( H2O) Süsihape( H2CO3)
20 kg, läbimõõt ulatub kuni 40 cm-ni. Toiduks saab kõrvitsat kasutada mitmel moel, Eestis peamiselt keedetult salati või supina. Kabatsokk ehk puhmikkõrvits ehk melonkõrvits on hariliku kõrvitsa teisend. Tema varred pole arenenud ja seetõttu on ta üsna väike tihe puhmik. Viljad on valkjaskollased, vahel isegi rohelised, kujult piklikud. Üks vili kaalub keskmiselt 200- 700 grammi, üks puhmas annab 10-20 vilja. Vananedes hakkab viljaliha puituma. Viljad ei säili, aga sobivad marineerimiseks ja muude roogade valmistamiseks . Kabatsokki kasvatatakse ka Eestis. Patisson ehk taldrikkõrvits on, nagu kabatsokkki, hariliku kõrvitsa teisend. Kabatsokile sarnaneb ka sellepärast, et on puhmakujuline. -3- Toiduks kasutatakse valminud vilju. Neist tehakse kompotti, marmelaadi või valmistatakse keedutoitu. Mõnedes piirkondades kasutatakse peamiselt loomasöödana . Kõrvitsa-õunasalat Kogus Koostis- ja maitseained 2 tk hapukas õun 200 g Kõrvits
Kasutatakse selleks nuga või kaare. * Selja kaudu- avamist kasutatakse sel juhul, kui tahetakse kala täita. Selgroog eemaldatakse täielikult. * Peaavause kaudu- avades jäävad kala kõht ja selg terveks. Väikestel kaladel rebitakse pea koos sisikonnaga välja. 4. Kuidas fileeritakse kalu? * nahaga ja luudega * nahaga ja luudeta * nahata ja luudeta 5. Millised on võimalused kalade marineerimiseks? Kuumtöödeldud kala ja külmtöödeldud kala. 6. Mis on graavimine ja kuidas seda tehakse? Graavimine ehk kalade toorsoolamine. Toorsoolamiseks kasutatakse suuremate kalade nahaga fileesid. Puhastatud ja kuivatatud kalafileed maitsestatakse soola, suhkru ja värske tilliga, fileed asetatakse kahekaua nahata pooled vastastikku fooliumisse või toidukilesse mähituna 24-72 tunniks külmikusse vajutise alla seisma. 7
kohta. Punane peakapsas Kuju poolest sarnaneb Sisaldab 2 korda rohkem C- Punast peakapsast Mullaviljakuse suhtes on valgele peakapsale. Lehtede vitamiini ja 4 korda rohkem kasutatakse salatiteks, punane valgest peakapsast värv punane kuni karotenoide kui valge marineerimiseks, nõudlikum. Ta kasvab hästi sinakasviolentne (tingitud peakapsas. garneerimiseks. ainult raskema lõimisega, rakumahlas esinevast huumus- ja toitaineterikastel antotsüaanis) muldadel. Vajab niiskust.
tihedusega, hugroskoopne (vett imav) vedelik, mis seguneb veega igas vahekorras. Etaanhapet saadakse puidu kuumutamisel ohu juurdepaasuta ja alkoholi kaaritamisel. Toostuslikult toodetakse etaanhapet: butaani oksudatsioonil ja etanaali kataluutilisel oksudatsioonil. Etaanhape on igapaevaelus tuntuim ja kasutatavaim karboksuulhape. Teda kasutatakse toiduaadikana (3-30 %) toiduainete ning puu- ja koogiviljade, liha- ja kalatoitude konserveerimiseks, maitsestamiseks, marineerimiseks. Teda kasutatakse ka hea lahustina, lakkide, varvide, ravimite (aspiriin), plastmasside ja mitmete orgaaniliste ainete nagu naiteks atsetooni valmistamiseks. Tuntumate esinedajad (akroleiin, piimhape, sidrunhape,viinhape, bensoehape) leidumine, teke, omadused, kasutusalad, millised on ohud (kui on)? 1) Akroleiin - Kergesti lenduv vedelik ning vaga tugev silmi ja nina arritav vedelik, mis voib esile kutsuda ka pisaratevoolu.
7) Kirjuta reaktsioonvõrrand aluse ja etaanhappe vahel. 8) Millised on metaanhappe ja etaanhappe omadused? Metaanhape on väga terava hapu lõhnaga söövitav ja mõnevõrra mürgine vedelik, mis seguneb veega. Etaanhape on iseloomuliku hapu lõhnaga söövitav vedelik , mis tahkub toatemperatuuri lähedal (17 °C) ning seguneb veega. See pole mürgine, lahja lahusena kasutatakse seda toidu maitsestamiseks ja konserveerimiseks (marineerimiseks). 9) Iseloomusta süsihapet (valem, omadused) Süsihape ja etaanhape on väga sarnased. Etaanhappes on ainult teise OH-rühma asemel CH3-rühm. See muudab etaanhappe palju püsivamaks 100%-line etaanhape on täiesti püsiv ega lagune ka destilleerimisel. 10) Milliste reaktsioonide tulemusel tekib süsihape? Too näide. 11) Mitu erinevat oksüdatsiooniastet on süsinikul? 8. (-4 kuni 4) 12) Süsiniku oa arvutamine,
otsaga enne õuna koorimist, muidu õun puruneb. Veeranditeks ja väiksemateks tükkideks lõikamisel südant ei eemaldata, vaid seemnekoja kestad eemaldatakse õunte tükeldamisel. Kui õunad on vaja varem ette valmistada, jäetakse nad esialgu terveks või suuremateks tükkideks, õhemateks viiludeks lõigatakse otse enne töötlemist. Töödeldud õuntest tehakse mitmesuguseid hoidiseid, nagu kompotti, keedist jm. Kompotiks, marineerimiseks ning hapendamiseks sobivad paremini heleda sileda koorega ja tihedama viljalihaga magushapud õunad. Püreeks sobivad õrna viljalihaga, keediseks aga tihedama viljalihaga sordid. Õuntest valmistatakse ka mahla, veini ja muudki joodavat. Kuivatamiseks peetakse paremaks tiheda viljalihaga hapusid sügis- ja talisorte. Põhjusena mainitakse, et magus õun ei kee pehmeks. Enne kuivatamist soovitatakse õunu pärast puult võtmist vähemalt paar päeva seista lasta
- värsked, - puhtad, - ilma mehhaaniliste vigastusteta, - haigustest ja kahjuritest tabandumata, - moondumata, - antud botaanilisele sordile tüüpilise kuju ja värvusega. Pikaviljalised ja poolpikad kurgisordid on mõeldud värskelt salatina tarbimiseks. Lühiviljalisi sorte kasutatakse kõige rohkem: - hapendamiseks, - marineerimiseks. Toiduks: - värskelt,- hapendatult,- soolatult,- marineeritult jne. · Kosmeetikas kurgimahl: - toniseerib näonahka,- puhastab ja värskendab seda, - parandab juuksejuure ainevahetust (hõõrudes peanahale). 3. Suurimad tomatitootjad maailmas. - Hiina, - USA, - Türgi. 4. Tomati viljade küpsusastmed ja olulisemate mineraalainetesisaldus tomatis. Kaalium, Fosfor, Magneesium, Kaltsium, Naatrium, Raud Viljade
Samuti on seeneliiki introdutseeritud Lõuna-Aafrikasse, Austraaliasse ja Uus-Meremaale. Eestis väga sage. Seened puhastatakse, vanematel seentel eemaldatakse ka torukesed seenekübara alt. Puravikud loputatakse ja nõrutatakse, suuremad seened tükeldatakse. Kivipuraviku jalg on jäme ja toitaineid sisaldav. Jalgadelt kaabitakse väline tumedam kiht ära, nad tükeldatakse ja säilitatakse koos seenekübaraga või eraldi nõus. Puravikke võib tarvitada ka kupatamata praetult, marineerimiseks ja suppideks. Kivipuravikku säilitatakse õhukindlalt suletud purkides või marineeritakse, samuti säilitatakse neid ka praetult ning sobivad ka kuivatamiseks Trühvel Trühvel on mustjas ümmargune krobeline väga intensiivse maitse ja lõhnaga, gurmaanide poolt kõrgelt hinnatud seen, mis kasvab maa sees. Peaaegu kõik trühvlid kuuluvad kottseente hõimkonda. Esimesed kirjalikud ülestähendused trühvlite kohta pärinevad Theophrastuse sulest 4. sajandist eKr
Alkoholid on veesõbralikud ühendid. Alkoholid ei ole alused- nad ei lagune vees ioonideks. 2. Karboksüülhapped- on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma (-COOH) R--C--OH--O HCCOH metaanhape (sipelghape) · hapu lõhnaga, söövitav ja mürgine vedelik, seguneb veega. CH3COOH etaanhape (äädikhape) · hapu lõhnaga, söövitav vedelik, tahkub 17o C lähedal ja seguneb veega, pole mürgine. · Kasutatakse toidu maitsestamiseks ja marineerimiseks. · Nõrk hape Saadakse alkoholi aeglasel oksüdeerumisel. CH3CH2OH + O2 CH3COOH + H2O · Reageerimine alusega: 2CH3COOH + Mg(OH)2 (CH3COO)2Mg + 2H2O · Reageerimine aluselise oksiidiga: 2HCOOH + K2O 2HCOOK + H2O · Reageerimine metalliga: 6CH3CH2COOH + 2Al 2(CH3CH2COO)Al + 3H2 · Reageerimine soolaga: (karboksüülhapped on ainult tugevamad süsihappest, ränihappest ja sulfiidhappest) CaCO3 + CH3COOH (CH3COO)2Ca + H2CO3
tulemuseks on äädika põhikomponent äädikhape. [https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%84%C3%A4dikas] Etaanhape ehk äädikhape (CH3COOH) on värvuseta, spetsiifilise lõhnaga hügroskoopne vedelik. Etaanhape on tuntuim karboksüülhape. Etaanhape on efektiivne nii lahustina kui ka lahustatava ainena. Äädikhapet kasutatakse toiduainete säilitamiseks, maitsestamiseks ja marineerimiseks. Etaanhapet kasutatakse ka ravimite, lakkide ning atsetooni valmistamiseks. Etaanhappe estrid 4 on kasutusel kondiitritööstuses ja parfümeerias. Etaanhappe sooli kasutatakse umbrohutõrjes, meditsiinis ja tekstiilitööstuses. Normaalrõhul ja -temperatuuril on etaanhape stabiilses olekus. Aine reageerib enamiku metallidega, karbonaatidega, hüdroksiididega, oksiididega ja fosfaatidega.
all. 4.Kuidas fileeritakse kalu? Filleritava kala sisikond peab olema eelnevalt puhastataud! Fileeritud kala on ilma rooguteta ja teda on mugav kasutada erinevate roogade valmistamiseks. Suurde kalade fileerimiseks kasutatakse kääre ja teravat fileerimisnuga. Terava noaga tehakse vertikaalne viltulõige rinnauime tagant kuni selgrooni. Edasi liigutakse noaga ühtalse lõikega horisontaalselt piki selgroogu saba poole ja eemaldatakse pealmine filee. 5.Millised on võimalused kalade marineerimiseks? Võib marineeriga tooreid kalu kui ka juba kuumtöödeldud kalu. Marinaadiks sobib nt äädikamarinaad(rollmops). Kala võib ka enne taignasse panemist marineerida. Kui marineerida kuumtöödeldud kala, siis tuleb ka marinaad enne seda keeta, kuid marinaad kallatakse alati jahutatult! 6.Mis on graavimine ja kuidas seda tehakse? Ehk toorsoolamine. Puhastataud ja kuivatataud kalafileed maitsestatakse soola, suhkru ja värske tilliga, fileed asetatakse
pestud põllukivi. Hapendatakse algul soojas, seejärel säilitatakse jahedas. 61.Punase peakapsa olulisus ja kasutusviisid. Kõrge toiteväärtusega köögivili. Sisaldab valku, süsivesikuid, mineraalainetest kaaliumi, kaltsiumi, fosforit, magneesiumi. C-vitamiini sisaldus on teistest peakapsa liikidest suurem. - toorsalateid, - hautisi. - toitude garneerimiseks, - marineerimiseks, - maitsvaks lisandiks linnu- ja metslooma liha juurde. 62.Kähara peakapsa tähtsus ja kasutamine. sisaldab rohkem: - valku, - süsivesikuid, - mineraalaineid (kaaliumi, fosforit, kaltsiumi, magneesiumi), - C-vitamiini kui teised peakapsad. - suppide, - ühepajatoitude, - hautiste valmistamiseks. Värskelt. 63.Lillkapsa olulisus. Lillkapsas sisaldab rohkesti paljusid vitamiine: - C-vitamiini - B-grupi ja - PP-vitamiine.
mittekõlbulikud eemaldada. Puravikel ja võiseentel eemaldada kübaraalune samblakiht ja kübaratelt nahk. Pesta, nõrutada, tumenemise vältimiseks panna vette hapet. Vajadusel kupatamine 5-10 min, pesta kuuma veega ja nõrutada. Nõrgalt mürgiseid kupatatakse 2 korda. Sorteerimine suuruse järgi: suured kübarad ja jalad hakkida peeneks täidised ja kastmed keskmised lisanditeks roogade juurde (keedetud kalatoidud) väikesed marineerimiseks või tervelt kuumtöötlemiseks. Kuivatatud seened Sorteerida, eemaldada putukate poolt rikutud ja liigkuivanud Pesta ja leotada 3-4 t külmas vees, leovesi kasutada toiduvalmistamisel. Soolatud ja marineeritud seened Liialt soolased seened pestakse ja vajadusel leotatakse külmas vees. Marineeritud seened vaadatakse üle. Keedetud seenetoidud Seenekastmed Alus hele või valge põhikaste Puljong kuivatatud seentest
Liha kulinaarne kasutamine Eeltöötlemine : Külmutatud liha sulatamine Soolaliha leotamine Liha lõikamine Vasardamine/ kobestamine Vormimine Hakkliha Naturaalne hakkmass- hakkliha,vesi ja maitseained Lihthakkmass- hakkliha, vesi, maitseained, leotatud sai, (muna) Knellmass- hakkliha, maitseained, leotatud sai, muna, rõõsk või hapukoor seguhakklihad Säilitamine kuni 6 tundi +2...+4`c Liha marineerimine Marinaad on liha ja teiste toiduainete marineerimiseks kasutatav maitseainete, lisandite ja vedelike segu. Hape muudab liha muredamaks( lagundab sidekude)- vein, äädikas, hapud mahlad, õlu, vürtsikastmed Toiduõli aitab lihal pehmeneda, hoida kinni lihamahlasid ja samuti aitab maitseainetel lihasse imenduda. Marinaadi peaks olema umbes 8-20% lihakogusest. Liha ei tohi marinaadis "ujuda", vaid marinaad peab lihatükke ühtlaselt katma. Kuivad maitseainesegud sobivad eriti hästi suurematükiliste lihade puhul.
köögiviljast (kartulit arvestamata) on valge peakapsas. Kapsaid kasvatati maailmas juba 4000 a tagasi. Kasutamisvõimalused väga laiad, saadaval tänu laiale sortide valikule aastaringselt. Hapukapsata oleks eesti kööki raske ette kujutada. Sisaldab 1,8% valke, 5,4% süsivesikuid, 1,2% mineraalaaineid, 100 g on 30 mg C vitamiini. Punane peakapsas Sarnaneb valgele peakapsale, kuid pea on väiksem ja tunduvalt tihedam, tugevat lillakat tooni. On parema säilivusega, sobib hästi marineerimiseks ja toorsalatiteks. Kuna punane värv laguneb kuumutamisel ei sobi eriti soojaks toiduks. Värv säilib, kui kuumtöötlemisel lisada midagi happelist (hapusid õunu, äädikat, jms). Käher peakapsas e savoia kapsas Sarnaneb valgele peakapsale, kuid pea on hõredam, lehed rohkem laiali. Sisaldab palju valku, süsivesikuid ja mineraalaineid. On õrnema koega ja väga maitsev. Suure valgusis tõttu ei sobi hapendamiseks. Rooskapsas e brüsseli kapsas
lagundab kännud suhteliselt kiiresti ilma suurte füüsiliste ponnistusteta ja aiailu rikkumata. Erinevalt enamikust teistest seentest ei ole austerserviku kübar summeetrilise kujuga. See-eest on tal tugev aroom ja nn viiendat, algupäraselt Jaapanis umami-ks kutsutavat, täiskõhu tunnet tekitavat maitsmismeelt küllastav omadus. Seetõttu sobivad austerservikud eriti pitsa valmistamiseks, salatite lisandiks ning hapendamiseks ja marineerimiseks koos köögiviljadega. Suure toitainetesisalduse ja õrna konsistentsi tõttu kipuvad austerservikud kiiresti riknema ning seetõttu nad koduselt kuivatatud seenteks ei sobi. Austerservikuid soovitatakse süüa vähemalt 3-9 g päevas. Apteekides on saadaval ka austerserviku preparaate. 18-grammine purk maksab umbes 100 krooni, müügil olevate naturaalsete austerservikute kilo aga umbes 60 krooni. Austerservikutega on siiski nii nagu roosidega. Okkaks on nende puhul allergilisus mõnedele
3. 20g 5%-lise keedusoola lahusele lisati 4g soola. Mitme % lahus saadi? Lahus1 = 20g keedusoola W1% = 5% W2= (0,05x25)/25=24% 1. Raskesti haige inimese organismi viidi 300g 5% glükoosi lahust. Mitu g glükoosi sisaldus selles lahuses? Mitu g vett kasutati? Glükoosi 5%= 15g Vett 300-15= 285g 2. Juuste blondeerimiseks kasutatakse 6% vesinikperoksiidi lahust. Mitu g sellist lahust saab valistada 100g vesinikperoksiidist? G= 100x100/6=1666,7g 3. Kurkide marineerimiseks võeti lisaks kurkidele ja maitsetaimedele 1,2l vett, 50 g soola ja 20 g suhkrut. Mitu % soola ja suhkrut oli lahuses? Kokku 1200+50+20=1270g Soola (50/1270)x100%=3,9% Suhkrut (70/1270)x100%=2,2% 1. Mitme % lahus saadi, kui 450g vees lahustati 50g suhkrut? 2. Kui palju tuleb võtta vett ja soola, et saada 360 g 42%-list lahust? 3. Mitu grammi 19%-list lahust saab valmistada 4g soolast? Kui palju on vaja vett? 4. Mitme % lahus saadi, kui segati 520g 16%-list ja 300g 4%list lahust? 1
CH3CH2OH + O2 CH3COOH + H2O Tööstuslikult toodetakse etaanhapet: 1) butaani oksüdatsioonil 2C4H10 + 5O2 (temperatuur, katalüsaatorid, rõhk) 4CH3COOH + 2H2O 2) etanaali katalüütilisel oksüdatsioonil 2CH3CHO +O2 (temperatuur, katalüsaatorid) 2CH3COOH Etaanhape on igapäevaelus tuntuim ja kasutatavaim karboksüülhape. Teda kasutatakse toiduäädikana (3-30 %) toiduainete ning puu- ja köögiviljade, liha- ja kalatoitude konserveerimiseks, maitsestamiseks, marineerimiseks. Teda kasutatakse ka hea lahustina, lakkide, värvide, ravimite (aspiriin), plastmasside ja mitmete orgaaniliste ainete nagu näiteks atsetooni valmistamiseks. Etaanhapetest toodetavaid estreid kasutatakse kondiitritööstuses ja parfümeerias lõhnaainetena. Etaanhappe sooli (etanaate) kasutatakse umbrohutõrje vahendite koostises, medistsiinis, tekstiilitööstuses kangaste töötlemisel ja värvimisel. TEISI KARBOKSÜÜLHAPPEID
Väljas võib teda hoida kuni püsivate külmade saabumiseni Kõrge toiteväärtusega köögivili. Sisaldab valku, süsivesikuid, mineraalainetest kaaliumi, kaltsiumi, fosforit, magneesiumi. C-vitamiini sisaldus on teistest peakapsa liikidest suurem. 100 grammi annab 22 kcal energiat Punasest peakapsast valmistatakse: - toorsalateid, - hautisi. Sobib: - toitude garneerimiseks, - marineerimiseks, - maitsvaks lisandiks linnu- ja metslooma liha juurde. Hapendamiseks passib ta vähem kui valge peakapsas. 58. Kähara peakapsa tähtsus ja kasutamine. Sügisel talub kähar peakapsas lühiajaliselt kuni 8 kraadi külma Kähar peakapsas sisaldab rohkem: - valku, - süsivesikuid, - mineraalaineid (kaaliumi, fosforit, kaltsiumi, magneesiumi), - C-vitamiini kui teised peakapsad.
Kurgid peavad olema: - värsked, - puhtad, - ilma mehhaaniliste vigastusteta, - haigustest ja kahjuritest tabandumata, - moondumata, - antud botaanilisele sordile tüüpilise kuju ja värvusega Pikaviljalised ja poolpikad kurgisordid on mõeldud värskelt salatina tarbimiseks. Lühiviljalisi sorte kasutatakse kõige rohkem: - hapendamiseks, - marineerimiseks. Tarbimisküpsuses kurgi: - koore värvus on enamasti roheline kuni tumeroheline, - viljaliha värvus heleroheline. Toiduks tarvitatakse noori valmimata vilju nn tehnilise küpsuse järgus: - värskelt, - hapendatult, - soolatult, - marineeritult jne. Kosmeetikas kurgimahl: - toniseerib näonahka, - puhastab ja värskendab seda,
Eriti hästi sobib lambaliha ning tomatikastmes roogade juurde. Hollandi kaste, sauce hollandaise (pr k) – õhuline kaste, mida valmistatakse selitatud võist, munakollasest ning maitsestatakse soola, musta pipra ning valge veini äädika või sidrunimahlaga. Lõppmaitset võib viimistleda oma äranägemise järgi. Sagedane saatja kohale või muule valgele vääriskalale. hoisin-kaste – tüüpiline Lõuna-Hiina paks vürtsikaste, mida kasutatakse vokiroogade maitsestamiseks ja liha marineerimiseks. Hoisin-kaste valmistatakse sojaubadest, küüslaugust, suhkrust ja maitseainetest, selle maitse on ühtlasi magus ning terav. Hurmaa – jaapani rahvuspuuvili. Kasvatatakse Aasias, Austraalias, Ameerikas ja Lõuna-Euroopas. Toiduks tarvitatakse hurmaa viljaliha, mis on magusa maitsega ja sisaldab palju suhkrut ja A- vitamiini. Kasutatakse puuviljasalatites, siirupite ja kompottide valmistamisel. Täisküps hurmaa on läbipaistev ning seda võib süüa lusikaga nagu õuna
kirmega. Kapsapea ise on heleroheline. Punane peakapsas Sarnaneb väliskujult ja Sisaldab C-, E-, Punast peakapsast Punane peakapsas bioloogilistelt K- ja U-vitamiini. kasutatakse talub öökülmi ilma iseärasustelt valge salatiteks, kahjustusteta. peakapsaga. Kõik selle marineerimiseks, taime maapealsed osad garneerimiseks on punakas- kuni sinivioletsed. Pea on valge kapsa omast väiksem ent tihedam ja kõvem. Kähar peakapsas Erineb peakapsast oma Sisaldab rohkelt Kasutatakse Rohke ehk savoia kapsas kähardunud valku ja C- suppides, valgusisalduse tõttu
trendiks muutunud. Marinaadid on väga hea moodus erinevaid kiiremini välja. Soola on hea lisada maitsenüansse ühendada ja täiesti uusi maitsebukette luua. küpsemise lõppfaasis või juba küpsenud Marinaad on liha ja teiste toiduainete marineerimiseks kasutatav roale. Loomulikult ei ole vaja soola lisada maitseainete, lisandite ja vedelike segu. Marinaad võib olla terav, kauplusest ostetud marinaadis lihale. vürtsikas, hapu, magushapu, magus, magusvürtsikas, eksootiline, puuviljaline, ürdimaitseline jne.
· Põhiretsept o Toiduüli o Munakollane o Veinäädikas o Sinep o Sool o Valge pipar Majoneesikaste · Toatemp. Munakollane vahustataks sinepi,soola jt maitseainetega · Pidevalt vahustades lisatakse peene joana samal temp olev toiduõli · Vahutakse emulatsiooni tekkemiseni TOIDUVALMISTAMISE ALUSED ÕLI-ÄÄDIKA E VINEGRETTKASTMED · Kasutamine o Salatikastmeks o Liha ja kala marineerimiseks o Külmroogade lisandiks · Valmistamiseks kasutatakse erivaid õlisid ja öödikaid,kuiva veini,sidrunimahla · Õli-äädikakastmed on ebapüsivad emulsioonid o Enne tarvitamist loksutada. Piimatoodetest kastmed · Koorekaste o vahukoor,sool,suhkur,valge pipar o muud maitseained o pehmelt vahustatud koorele lisatatakse maitseaineid Salsakasted · pärit mehhiko ja tex.mex köögist
mullal ja 3-4 cm raskel. Igasse auku pannakse 5-6 cm vahedega 2-3 seemet ja kaetakse pealt mullaga. Peale tõusmete ilmumist harvendatakse, jättes vaid 1 taime kasvama. Istutustihedus 3,5 taime/m2. Liigsed taimed istutada teise kohta. Mullapinnale puistatakse turvast, et säilitada niiskust. Et tõusmed ilmuksid ühtlaselt, kasutatakse multsina ka kilet (seda ei tohi kasutada liiga niiske mulla puhul, siis tõusmed hävivad). toiduks, marineerimiseks seemned külvata 2-3 cm sügavusele varakevadel, kasvuruumiks 30-40 cm. Juuri kogutakse teise juuri kasutatakse aasta hilissügisel enne maa külmumist või maitseainena, juurviljana jäetakse talveks maha ja kasutatakse kevadel toitudes, ravimtaimena spinat külvatakse tasasele maale või peenrale ridadena suve lõpu poole2 - 3 cm sügavustesse vagudesse, vajutatakse kinni ja kaetakse kompost- või turbamullaga. Külv peab olema
750 g toiduõli, 250 g valget veiniäädikat, 25 g sinepit, soola, suhkrut, jahvatatud pipart. Valmistamine Segatakse äädikas, sool, sinep, pipar. Segule lisatakse vähehaaval õli. Õli lisamise ajal vahustatakse segu pidevalt. Vahustatakse kuni segu muutub tihedaks. Enne kasutamist õli-äädikakastmeid loksutatakse. Õli-äädikakastmeid võib kasutada: salatikastmetena, liha ja kala marineerimiseks enne kuumtöötlemist, külmroogade lisandina. Piimatoodetest valmistatud kastmed. Kastme põhjana kasutatakse 129 vahustatud vahukoort, hapukoort, hapupiima, keefiri, petti, jogurtit või kohupiima. Kastmele võib maitse andmiseks lisada majoneesi. Valmistamine 1. Piimatoode maitsestatakse erinevate maitseainetega – sool, suhkur,
hargnevat juurt. 5.3. Kapsad Kapsastel kasutatakse toiduks erinevaid osi. Neil on lähedane keemiline koostis. Nad sisaldavad 4...7,5% süsivesikuid, kuni 4% valku, mineraalaineid ja mikroelemente ning C-vitamiini 35...110 mg 100g kohta. Kõige C-vitamiini rikkam on rooskapsas. Valget peakapsast kasutatakse värskelt ja hapendatult ning laialdaselt konservitööstuses. Punasel peakapsal on lillakas-punased lehed. Kasutatakse põhiliselt toorelt salatite valmistamiseks ja marineerimiseks. Kähar peakapsas (savoia kapsas) on kähara peaga, mis koosneb roheka värvusega ja kortsulise pinnaga lehtedest. Rooskapsas (brüsseli kapsas) koosneb 50...70 väikesest peakesest, mis tavaliselt peavarrest eraldatakse. Lillkapsal kasutatakse toiduks valmimata õisikut, mis moodustub lehtede vahele. Spargelkapsas (brokkoli) sarnaneb üldjoontes lillkapsaga. Lehed on pikemad ja õisik väiksem, roheka värvusega. Nuikapsal kasutatakse toiduks õrna ja mahlase sisuga varre paksenenud osa.
annaabi.ee 
