Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keemia kordamine (2)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on metanooli ja etanooli omadused?
  • Kus kasutatakse etanooli ja metanooli?
  • Mis on alkoholide ja karboksüülhapete tunnus?
  • Millised on metaanhappe ja etaanhappe omadused?
  • Milliste reaktsioonide tulemusel tekib süsihape?
  • Mitu erinevat oksüdatsiooniastet on süsinikul?
  • Milliseid sahhariide nim suhkruteks?
  • Milleks kasutatakse tärklist ja tselluloosi?
  • Milleks lagunevad rasvad tugevate alustega keetmisel?
  • Millest koosnevad valgud?
  • Milliste rühmade järgi tunneme ära valgu molekuli?
  • Miks on võimalik saada palju erinevaid valke?
  • Miks tahked kütused on kasutamiseks ebamugavamad kui vedelad ja gaasilised?
  • Millistel tingimustel toimub põlemine leegiga?
  • Millises leegi osas on temperatuur kõige suurem ja millises madalam?
  • Kuidas määratakse kütuse kütteväärtus?
  • Millised on elusorganismidele vajalikud toitained?
  • Miks on vaja inimestel süüa valke rasvu ja sahhariide?
  • Mis on toiteväärtus?
  • Mida nimetatakse asendamatuteks aminohapeteks?
  • Milliseid sahhariide inimene toiduks kasutab?
  • Miks on inimesele vajalikud vitamiinid?
  • Kuidas vitamiine jagatakse?
  • Kuidas mineraalained jagatakse?
  • Kirjuta alkoholide ja karboksüülhapete üldvalemid ning tähtsamate esindajate valemid ning nimetused.
    Alkoholide üldvalem on ROH ( metanool CH3OH , etanool CH3CH2OH, propaantriool ehk glütserool HOCH2CH(OH) CH2OH ) ja karboksüülhapete üldvalem on RCOOH ( Metaanhape HCOOH , etaanhape CH3COOH )
  • Millised on metanooli ja etanooli omadused?
    Metaan on gaas , mis lahustub vees vähe ning ei ole mürgine. Metanool on värvitu, põletava maitsega mürgine vedelik, mis keeb temperatuuril 65 °C ja seguneb veega igasuguses vahekorras. Etanool on metanooliga välimuse, lõhna ja maitse poolest väga sarnane. See keeb 78 °C juures. Ta on vähem mürgine kui metanool ja see põhjustab joovet, suuremate koguste sissevõtmisel teadvusekaotust ja mürgitust, mis võib lõppeda ka surmaga. Sellest võib tekkida ka sõltuvus – alkoholism.
  • Kus kasutatakse etanooli ja metanooli?
    Etanooli kasutatakse alkohoolsete jookide tegemiseks (peamiselt) Metanooli kasutatakse tööstuses lahustina , mootorikütusena ja mitmesuguste ainete valmistamiseks.
  • Kirjuta metanooli ja etanooli põlemisreaktsioonid.
    Metanool:
    2CH4 + O2 -> 2CH3OH
    Etanool:
    C6H12O6 -> 2CH3CH2OH + 2CO2
  • Võrdle alkaanide ja alkoholide struktuuride valemeid.
    Alkaan on süsivesinik, mille molekul sisaldab vaid üksiksidemeid aga alkoholil on üks või enam vesiniku aatomit asendatud ühe või enama hüdroksüülrühmaga ( -OH -rühmaga.)
  • Mis on alkoholide ja karboksüülhapete tunnus?
    Alkoholide tunnus on OH ja karboksüülhapete tunnus on COOH
  • Kirjuta reaktsioonvõrrand aluse ja etaanhappe vahel.
  • Millised on metaanhappe ja etaanhappe omadused?
    Metaanhape on väga terava hapu lõhnaga söövitav ja mõnevõrra mürgine vedelik, mis seguneb veega. Etaanhape on iseloomuliku hapu lõhnaga söövitav vedelik , mis tahkub toatemperatuuri lähedal (17 °C) ning seguneb veega. See pole mürgine, lahja lahusena kasutatakse seda toidu maitsestamiseks ja konserveerimiseks (marineerimiseks).
  • Iseloomusta süsihapet (valem, omadused)
    Süsihape ja etaanhape on väga sarnased. Etaanhappes on ainult teise OH-rühma asemel CH3-rühm. See muudab etaanhappe palju püsivamaks 100%-line etaanhape on täiesti püsiv ega lagune ka destilleerimisel.
  • Milliste reaktsioonide tulemusel tekib süsihape? Too näide.
  • Mitu erinevat oksüdatsiooniastet on süsinikul?
    8. (-4 kuni 4)
  • Süsiniku oa arvutamine,. Arvuta oa isobutaanis, propaanis, etaanhappes. (vt õp. lk. 64)
  • Nimeta elusorganismidele tähtsaid süsinikühendeid.
    Sahhariidid , rasvad , valgud .
  • Mille poolest erinevad üksteisest tärklis ja tselluloos . Kirjuta struktuurivalemid.
    Tselluloos on kiulise ehitusega aine, ta on tugev ja painduv . Ta ei lahustu üheski tavalises lahustis ja on ka keemiliselt vastupidav. Kõik erinevalt tärklisest.
  • Milliseid sahhariide nim suhkruteks? Nimeta tähtsamad esindajad.
    Väiksema molekuliga sahhariide, mis on magusad ja lahustuvad hästi vees, nim suhkruteks. Tähtsamad esindajad: Glükoos, fruktoos , sahharoos , laktoos , maltoos.
  • Iseloomusta glükoosi ja sahharoosi (omadused, kasutusalad, valemid.)
    Glükoos C6H12O6 Ta ei ole nii magus kui tavaline suhkur, kuid käärib lahustites väga hästi ja on tähtis toitaine. Seda lisatakse mõrudele ravimitele, et nende maitset paremaks muuta. Selle molekulis moodustavad 5 süsiniku aatomit ja 1 hapniku aatom 6-lülilise tsükli, mida võib lihtsustatult esitada. Kasutatakse kosmeetika tööstuses kreemide koostises ning aitab nahal püsida.
    Sahharoos ehk tavaline suhkur C12H22O11 on argielus kõige tähtsam suhkur. Sahharoosi molekul on tekkinud glükoosi ja fruktoosi molekulidest, mille ühinemisel on eraldunud vee molekul. See laguneb nii seedimisel kui ka pärmseenekeste toimel kergesti glükoosiks ja fruktoosiks.
  • Milleks kasutatakse tärklist ja tselluloosi?
    Tärklis on taimede peamine varuaine , mis koguneb juurikatesse, vartesse ja seemnetesse. Sellest saab näiteks suhkrut. Tselluloos on taimede konstruktsioonimaterjaliks (rakukestad). Sellest saab näiteks puuvilla, paberit ja puitu.
  • Milleks lagunevad rasvad tugevate alustega keetmisel?
    Kui keeta rasva koos tugeva alusega saame seebi.
  • Millest koosnevad valgud? Milliste rühmade järgi tunneme ära valgu molekuli?
    Umbes 20 erinevat aminohapet. Ühes valgus on kuni 15 erinevat aminohapet ja kaheksa on asendamatud aminohapped .
  • Miks on võimalik saada palju erinevaid valke?
  • Miks tahked kütused on kasutamiseks ebamugavamad kui vedelad ja gaasilised ?
    Tahked on tavaliselt suure tükina ja seetõttu ei pääse hapnik sinna hästi ligi.
  • Millistel tingimustel toimub põlemine leegiga?
    Leek tekib siis, kui põlevad mingid aurud või gaasid. Gaasilised põlevad täielikult, vedelad peaaegu täielikult ja tahked põlevad peamiselt mittetäielikult. Tahke mittepõlevad lisandid jäävad järele tuhana.
  • Millises leegi osas on temperatuur kõige suurem ja millises madalam?
    Leek koosneb tavaliselt kolmest osast ning kolmandas osas ehk välimises osas on leegi temperatuur kõige kõrgem (üle 1000 °C) Alumises ja sisemises osas on temperatuur kõige madalam (alla 500 °C) .
  • Kuidas määratakse kütuse kütteväärtus?
    Oksüdatsiooniastme järgi.
  • Millised on elusorganismidele vajalikud toitained?
    Rasvad, valgud, süsivesikud, vitamiinid ja mineraalained .
  • Miks on vaja inimestel süüa valke, rasvu ja sahhariide? Nende tähtsus. Põhjenda.
    Sahhariidid on meile esmaseks energiaallikaks. Valgud on meile kui ehitusmaterjaliks, mis koosnevad aminohapetest. Mõned aminohapped on inimese jaoks asendamatud ja seetõttu peame neid saama toiduga. Rasvad on meile varuaineks. Neid on vaja osade vitamiinide lahustamiseks. Rasvhapetest moodustatakse rasvkoed ja rasvhappeid saadakse taimeõlidest.
  • Mis on toiteväärtus?
    Toiteväärtus e kalor , mis näitab energiahulka, mis tekib toidu täielikul oksüdatsioonil (ilma leegita põlemisel)
  • Mida nimetatakse asendamatuteks aminohapeteks?
    Kaheksa aminohapet on sellised, mida inimorganism peab tingimata toiduvalkudes koostises saama, kuna ta ei ole ise võimeline neid valmistama.
  • Milliseid sahhariide inimene toiduks kasutab?
    Glükoos, fruktoos, sahharoos, tärklis, laktoos jne.
  • Miks on inimesele vajalikud vitamiinid?
    Need reguleerivad organismi kasvu ja ainevahetust ning tugevdavad organismi vastupanuvõimet haigustele.
  • Kuidas vitamiine jagatakse? Nimeta esindajad.
    Vees lahustuvaks (C, B) ja rasvas lahustuvaks (A, D, E)
  • Kuidas mineraalained jagatakse?
    Mikroelemendid ja makroelemendid .
  • Nimeta tähtsamad mineraalained, mis on organismidele vajalikud.
    Kaalium , naatrium, raud, kaltsium jne.
  • Keemia kordamine #1 Keemia kordamine #2 Keemia kordamine #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-03-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 76 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor itsmellu Õppematerjali autor
    3 lk, mõned joonised

    Sarnased õppematerjalid

    Alkoholid-karboksüülhapped-süsinikuühendid
    7
    docx

    Alkoholid, karboksüülhapped, süsinikuühendid

    1. Alkoholid- on ühendid, milles tetraeedriline süsinik on seotud hüdroksüülrühmaga. R--OH CH4- metaan CH3- OH metanool (puupiiritus) · Saamine: CO + 2 H2 CH3OH; 2CH4 + O2 2CH3OH · Füs. Om.: värvitu, märgine, vedel, madal keemistemperatuur, seguneb veega hästi. · Metanooli kasutatakse tööstuses lahustin, mootorkütusena ja mitmesuguste ainete valmistamiseks. · Saadakse metaani aeglasel oksüdeerumisel. CH3- CH2- OH etanool (viinapiiritus) · Saadakse pärmseenekeste toimel suhkrute (nt glükoosi) lahusele. Alkoholkäärimine: C6H12O6 2 C2H5OH + 2 CO2 · C2H4 + H2O C2H5OH · Füs. om.: iseloomulike lõhna, põletava maitsega, värvitu, vest väiksema tihedusega vedelik, seguneb veega, madal keemistemperatuur, hea lahusti. · On vähem mürgisem kui metanool. · Kasutatakse keemiatööstuses vedelate ravimite valmistamisel, desifitseerimiseks, lõhnaõlid, automootori kütusena. OH-CH2-CH2-OH etaandiool (etüleengl?

    Keemia
    Alkoholid-karboksüülhapped-suhkrud-rasvad-valgud
    2
    odt

    Alkoholid, karboksüülhapped, suhkrud, rasvad, valgud

    Alkoholid, karboksüülhapped, suhkrud, rasvad, valgud 1. Mõisted 1. Alkhool- süsivesinikest tuletatud ühend, milles 1 v enam vesiniku aatomit on asendatud hüdroksüülrühmaga (-OH-rühmaga) 2. Hüdroksüülrühm- alkhoolide tunnusrühm 3. Karboksüülrühm- 4. Karboksüülhapped- süsivesinikust tuletatud ühend, mis sisaldab karboksüülrühma- COOH 5. Rasvad- elutähtsad ühendid, mis koosnevad glütserooli ja suurema molekuliga karbolsüülhapete(rasvhapete) jääkidest 6. Aminohape- aminokarbolsüülhape 7. Aminorühm- 2. Alkoholide omadused: lahustuvad vees, vedelikud, põlevad, iseäralik lõhn 3. Metanool- CH3OH oksudeerumisel- 2CH4+O2=2CH3OH CO(vingugaasi) redutseerumisel- CO+2H2=CH3OH värvitu, põletav maitse, keeb 65C, mürgine, eluohtlik, veest kergem tööstuses- lahusti, mootori küte, leidub kütuses, lahustites 4. Etanool- CH3CH2OH põletav maitse, värvitu, keeb 87C, veest kergem, mürgi

    Bioloogia
    9-klassi keemia
    4
    doc

    9. klassi keemia

    Keemia kontrolltöö 4 )ALKAANID: 1)Aatomite olek molekulis(lk 25, E ): 1) metaan- CH4 C(süsinik)- neli sidet 2) etaan- C2H6 N(lämmastik)-kolm sidet 3) propaan- C3H8 O(hapnik)- kaks sidet 4) butaan- C4H10 H(vesinik)-üks side 5) pentaan- C5H12 6) heksaan- C6 H14 7) heptaan- C7 H16 8) oktaan- C8 H18 9) nonaan- C9 H20 10) dekaan- C10H22 2)Teooria( õp lk 96-111): Alkoholid( üldvalemiga ROH ) Alkoholid-alkaanidest tuletatud ühendid · molekulis üks või enam vesinikuaatomit on asendatud hüdroksüülrühmaga (- OH-rühmaga) · veesõbralikud, lahustuvad vees paremini kui alkaanid · ei muuda vesilahuse keskkonda · mõned alkoholid on mürgised · alkoholid ei ole alused Metanool (CH3OH) e. puupiiritus · saadakse:metaani oksüdeerumisel või CO redutseerumisel · mürgine, värvitu,põletava maitsega,seguneb veega(keeb 65C juures) · kasutatakse: lahustina, mootorikütusena jn

    Keemia
    9 klassi õpiku lühendid - süsinik-süsiniku
    2
    docx

    9.klassi õpiku lühendid - süsinik. süsiniku

    1. Süsiniku tähis. 2. Süsiniku asukoht tabelis, kas metall või mittemetall. 3. Süsiniku elektronskeem, mitu e'd on väliskihis? 4. Mitu kovalentset sidet süsiniku aaton tavaliselt moodustab? 5. Tähtsamad maakoores leiduvad süsinikuühendid(4). 6. Tähtsamad õhus leiduvad süsinikuühendid(2). 7. Süsiniku allotroopsed teisendid(2). 8. Miks teemant on palju kõvem, kui grafiit? 9. Miks grafiit juhib elektrit? 10. Kas metaan, süsinikoksiid ja süsinikdioksiid põlevad? Valemid. 11. Põlemise lõpp-produktid(2)? 12. Milline süsinikuühend on väga mürgine? 13. Millistest aatomistest koosnevad süsinvesinike molekulid? 14. Millised sidemed esinevad alkaanide molekulides? 15. Kirjuta etaani, propaani, metaani ja butaani valemid ning struktuurivalemid. 16. Millistest alkaanidest koosnevad maagaas ja nafta? 17. Nimeta tähtsamad naftasaadused? 18. Mitu sidet moodustavad süsinik, lämmastik ja hapnik? 19. Mitu erinevat olekut võivad oll süsiniku, lämmastiku ja hapniku aatomil?

    Keemia
    Alkoholid-suhkrud-rasvad
    2
    docx

    Alkoholid, suhkrud, rasvad

    Alkoholid on ühendid, mis sisaldavad OH-rühma süsinikuaatomi küljesehk süsiniku molekulis on üks või mitu vesinikku asendatud OH rühmaga Etanool CH3CH2OH füüsikalised omadused:*absoluutne alkohol on 100% etanool *piirituses on 96-98% etanooli *iseloomulik terav lõhn ja kõrvetav maitse *keemistemperatuur on 78°C*tahkumistemperatuur on -117°C*seguneb veega igas vahekorras*½ liitrit absoluutset alkoholi on harjutamata organismile tappev Glütserooli ehk propaan1,2,3triooli füüsikalised omadused:*Värvitu *siirupi taoline *magusa maitsega *vees väga hästi lahustuv *kuumutamisel laguneb aga ei kee *kõhtu lahtistava toimega *kuulub rasvade koostisesse *kasutatakse kreemides Kõik alkoholid põlevad CH3OH+1,5O2 ->CO2+2H2O ; CH3CH2OH+3O2->2CO2+3H2O Karboksüülhapped sisaldavad karboksüülrühma, mis määrab ära hapete füüsikalised ja keemilised omadused Metaanhape ehk sipelghape füüsikalised omadused*värvitu *terava lõhnaga *vees lahustuv *toatemperatuuril vedelik

    Keemia
    Orgaaniline keemia
    44
    pdf

    Orgaaniline keemia

    ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18

    Keemia
    ORGAANILINE KEEMIA
    44
    pdf

    ORGAANILINE KEEMIA

    ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18

    Keemia
    ORGAANILINE KEEMIA
    44
    pdf

    ORGAANILINE KEEMIA

    ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18

    Keemia




    Meedia

    Kommentaarid (2)

    itsmellu profiilipilt
    itsmellu: Põhikoolile ;) see on kirjleduses olemas. Põhikoolile ehk siis 7-9. klass
    16:10 15-12-2011
    badeye profiilipilt
    badeye: võiks olla kirajs ka mis klassile
    17:21 27-05-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun