Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "MÄNGU ARENGU TREPP". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
uurimis, elukuu, mänguasjad, salmid, lelu, klotsid, mänguasjade, tuttava, pliiats, juurd, nukk, nukud, eluaasta, fantaasia, kelluke, pehmed, karbid, karpi, populaarsed, jalgrattaga, rollimängud, kaaned, kellukesed, mänguasi, varvaste, mängimine, suhu, häälitsemine, tekstuuri, sobilikud, jäljendamine, tajub, laduda, trumm, karpide, part, lihtsateKiirelt arenevad erinevad mänguliigid ning kõik need aitavad last maailma tundmaõppimisel. Kuna laps õpib väga kiiresti, peab tal olema lai valik mänguasju ning võimalus kogeda paljusid erinevaid olukordi. Talle meeldib mängida nii omaette kui ka koos kaaslastega. Väga tähtis on lapse mängusoovidele vastu tulla. Tavaliselt annab laps sulle selgesti märku, kui ta sind mängukaaslaseks soovib. Uurimismäng 12-16 elukuud Laste kasvanud käeline osavus võimaldab neil nüüd oma mänguasjade kallal palju keerulisemat uurimistööd läbi viia kui varem. Enne püüdis laps esemete selliseid põhiomadusi nagu suurus, kuju ja tekstuur selgeks teha neid raputades, patsutades ja suhu pannes. Ehkki laps kasutab veel nüüdki palju vaatamist ja katsumist, laseb suurenenud intellektuaalne võimekus ja parem kontroll oma keha üle tal kasutada ka märksa keerukamaid ja laialdasemaid uuringuid. Talle hakkab huvi pakkuma asjade kokkusobitamine. Ta laob asju
Lapse mängu areng sünnist kuni seitsmenda eluaastani Lapse arengu juures mängib keskkond ülitähtsat osa. Sünd kuni 3.-elukuuni Lapse arengut toetavad järgmised mänguasjad: Plastklotsid, väikesed kõristid mida saab peos hoida, madratsi kohale riputatavad lelud, põrandal asuvad imiku tegevuskeskused. Oskused kolmandal elukuul. Näeb seost oma käeliikumise ja mänguasja vahel. Huvitub oma kätest mida liigutab näo ees. 4.-6. elukuuni Kõndimistugi, pehme mängumatt, pehme pildiraamat, pehmed ehitusklotsid, vanni lelud, padjad, puust kujundid, jonnipunn. Peab meeles, kuidas tuttava mänguasjaga mängida saab. Silmitseb peeglist oma kujutust,
.................................................................................................................. 13 MITTESÕNALISED MÄNGUD........................................................................................... 14 ERINEVAD HÄÄLED ........................................................................................................ 14 MÄHKMEVAHETAMISE MÄNG........................................................................................ 14 3. KUNI 6. ELUKUU:............................................................................................................. 15 VAATA SIIA!...................................................................................................................... 15 NÖPSNINA........................................................................................................................ 15 ÜLES JA ALLA................................................................................................
jaoks on avastanud. Parimaks viisiks ümbritseva maailmaga tutvumiseks lapse jaoks ongi mäng. Seega tuleb vanematel ja õpetajatel luua lihtsalt tingimused, et laps saaks mängida. Mängu kaudu omab laps eluks vajalikke teadmisi ja kogemusi kergemini. Mäng on tegelikult lapse jaoks reaalne elu. Mäng on sünnipärase algega ja emotsionaalse tagapõhjaga. Lapse kasvades omandavad üha suurema tähtsuse lapse arenguks ka mänguasjad. Lelud on abiks täiskasvanute maailmaga tutvumisel, aitavad tundma õppida erinevate esemete omadusi ning nende tähtsust inimeste töödes. Välised tingimused: suhtlemine täiskasvanuga, mänguasja olemasolu, muljed ja teadmisi ümbritsevast maailmast. Inimkonna algusest peale on mäng olnud inimelu ja ühiskonna lahutamatu koostisosa, mängu sisu ja vormid on kultuuri olulised elemendid. Kuid seos mängu ja kultuuri vahel ei ole staatiline, vaid muutuv ja liikuv
temale suunatud kõnest. Umbes esimese sünnipäeva paiku hakkavad lapsed kasutama üksikuid sõnu. Kõne areng · Kõne areng teisel eluaastal- Kahe aastased lapsed hoiavad suheldes täiskasvanuga silmsidet. Kasutavad lühikesi lauseid/ütlusi. Oskavad kasutada mõningaid viisakussõnu. Teiste inimeste ütlusi mõistavad vaid juhul, kui need on lühikesed ja seotud hetkesituatsiooniga. · Lapse sõnavara suureneb 18nda ja 21. elukuu vahel 20st sõnast 200 sõnani. Umbes 18-kuuselt hakkavad lapsed nägema iseennast kui indiviidi, see tekitab vajaduse kasutada erinevaid nimetusi enda ja teiste kohta. Eeldatavad oskused 2-aastasel lapsel Laps oskab: · ...matkida nähtud liigutusi, tegevusi ja ka hääletooni, sõnu ning miimikat. · ...kasutada oleviku vormi (nt. kutsa sööb) · ...täita lihtsamaid korraldusi (nt. tule emme juurde) · ...vastata küsimustele, mis algavad sõnadega kes, mis,
ühed ühte rühma, kahed teise jne... Liisusalmidega. Reastada lapsed pikkuse järgi ja siis järjest rida nii mitmeks teha, mitut seltskonda vaja on. Rühmitada lapsed näiteks sünnikuupäevade järgi. Lasta lastel endal teha rühmad. Lasteaia nimekirja järgi rühmitada. 2. Slaidide lahtimõtestamine. · Psühhomotoorne mäng- Laps hakkab mängima enda kätega/jalgadega. Väikelastel on näiteks mängumatid, kus küljes ripuvad mänguasjad, millega laps mängib. Laps alles õpib mängima. Lapse esimesed mängud. Oluline on, et last juhendada ja suhelda lapsega mängimise ajal. Sümbolmäng- Lapsed kasutavad esemeid teistel otstarvetel (nt. Harjavart puuhobusena) nad annavad esemetele teise tähenduse. See saab tekkida ainult tänu mõtlemise ja keele arengule, kuna siis laps suudab iseseisvalt juba luua seoseid erinevate esemete vahel. Müramismäng- On eriti omane poistele
25.09.2011). LISAINFO: Lapsele meeldivad laulumängud (,,Patsu-patsu-kooki" jt), nende laulmise saatel on hea õpetada lapsele toksimist, plaksutamist jne. Laps hakkab mõistma, et asjad on olemas ka siis, kui neid parajasti näha pole. Selle arendamiseks on hea mängida peitust- peita mõned asjad lapse nähes teki alla või kuhugi karpi ja lasta lapsel siis neid otsida. Lapsel võiks olla mängimiseks võimalikult erinevast suurusest ja materjalist mänguasju: pallid, klotsid jne. Hea on ka vees mängimine, see meeldib lastele alati. Seitsmekuune laps enam üksnes ei haara ning hoia esemeid, vaid oskab neist ka lahti lasta. Võite üllatuseks (või meelehärmiks) avastada, et 11 mõneks ajaks saab lapse lemmikmänguks asjade maha viskamine. Sel ajal õpivad lapsed mõistma enimkuuldud sõnade tähendusi. Lapsega pidevalt vesteldes areneb tema aju kõnekeskus
J. Rousseau: Lapse mänguline tegevus oma maailmas võimalsdab tal ilmutada erilisi võimeid. Rou... arvates mäng on loduse poolt kaasa antud eeliseid ja füüsilisi võimeid arendav tegevus. J. Locke: vaatleb kui spetsiifilist laste meelelahutuse ja vaba aja veetmise võimalust, kuid samas rõhutab ta mõtet, et mäng pakub lapse jaoks palju arendavat. Ta pöörab ka tähelepanu mänguasjadele: neid ei peaks olema palju ja sobivad oleksid laste endi tehtud mänguasjad.K.Groosi: Arvab, et mängu väärtus seisneb selles,et mäng valmistab last tulevaseks eluks. Seega team arvates on mäng pidev harjutamine ja enese arendamine tuleviku tarvis. Suurt tähtsust omistas Groos matkimismängudele, märkides, et matkimismängudele saavad lapsed kultuuri sisse elada.FR. Schiller: Ta võttis kasutusele mõiste ,,mängu-tung", ta nägi mängus võtmesõna filosoofilise vabaduse ja esteetilise eraldatuse tähistammiseks. Ta kirjutas, et
Tallinna Pedagoogiline Seminar Alusharidus päevane õppeosakond Triin Miil LÕ-22 MÄNGU ARENGUETAPID Mängu ja lapse arengu referaat Juhendaja: Pärje Ülavere Tallinn 2006 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 SÜMBOLMÄNG VÄIKELAPSE EAS......................................................................................5 ROLLIMÄNG ............................................................................................................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS..................................
Õpetas Makedoonia last Aleksander Suurt. Aleksandrile sai esimene raamat „Homeros“ ka kirjutatud. John Locke (1632 – 1704): Uusajal, 17. Sajandil, on J.Locke pidanud mängu lastele omaseks meelelahutuse ja vabaaja veetmise vormiks, millel on arendav mõju. Ta pidas oluliseks, et täiskasvanu suunaks ja juhiks laste mängu. Tähtsad on ka mänguasjad, millega laps mängib. *Inglise filosoof. Õppis Oxfordi ülikoolis meditsiini, filosoofiat ja loodusteadusi. Ta on tundud kolme kuulsa teose välja andjana: “ Kiri sallivusest“(1689), „Essee inimarust“ (1690), „Mõned mõtted haridusest“ (1693). Jean – Jacques Rousseau (1712 – 1778): 18. Sajandil on J-J.
Õppis Oxfordi ülikoolis meditsiini, filosoofiat ja loodusteadusi. Ta on tuntud kolme kuulsa teose välja andjana: “ Kiri sallivusest“(1689), „Essee inimarust“ (1690), „Mõned mõtted haridusest“ (1693). J. Locke vaatleb mängu kui spetsiifilist laste meelelelahutuse ja vaba aja veetmis võimalust, kuid samas rõhutab ka, et mäng pakub lapse jaoks palju arendavat. Ta pidas oluliseks, et täiskasvanu suunaks ja juhiks laste mängu. Tähtsad on ka mänguasjad, kuid neid ei peaks olema palju ning eriti sobivad on laste endi valmistatud mänguasjad. Jean – Jacques Rousseau (1712 – 1778): Rousseau oli prantsuse filosoof ja kirjanik. Tema poliitiline filosoofia mõjutas tugevalt Prantsuse revolutsiooni, samuti Ameerika revolutsiooni ning uusaegse poliitilise, sotsioloogilise ja pedagoogilise mõtte arengut. Töötas preesterina, muusikuna ja maksuametnikuna. 18. Sajandil on J-J
tunnetamise kogemusest tuleb teadmine. · John Locke(1632-1704) - vaatleb mängu kui spetsiifilist laste meelelahutuse ja vaba aja veetmise võimalust, kuid samas rõhutab ta ka mõtet, et mäng pakub lapse jaoks palju arendavat. Täiskasvanu peab hea seisma selle eest, et lapse mäng suudaks kasulikule ja õigele teele. Pöörab tähelepanu ka mänguasjale; neid ei peaks olema palju ja eriti sobivad on laste endi poolt valmistatud mänguasjad. · Jean-Jacqes Rousseau(1712-1778) - on märkinud, et lapse mänguline tegevus oma maailmas võimaldab tal ilmutada erilisi võimeid. Lapsele on kasulikud nii ujumine, jooksmine, hüppamine, kivide viskamine, kuid ka meelte arendamist ei tohi unustada mäng on tema arvates looduse poolt kaasa antud meeli ja füüsilisi võimeid arendav tegevus. Ja kuigi laps kohe kõigi ülesannetega toime ei tule, on sellest tähtsam, et ta asjade olukorda muudab.
tunnetamise kogemusest tuleb teadmine. John Locke(1632-1704) - vaatleb mängu kui spetsiifilist laste meelelahutuse ja vaba aja veetmise võimalust, kuid samas rõhutab ta ka mõtet, et mäng pakub lapse jaoks palju arendavat. Täiskasvanu peab hea seisma selle eest, et lapse mäng suudaks kasulikule ja õigele teele. Pöörab tähelepanu ka mänguasjale; neid ei peaks olema palju ja eriti sobivad on laste endi poolt valmistatud mänguasjad. Jean-Jacqes Rousseau(1712-1778) - on märkinud, et lapse mänguline tegevus oma maailmas võimaldab tal ilmutada erilisi võimeid. Lapsele on kasulikud nii ujumine, jooksmine, hüppamine, kivide viskamine, kuid ka meelte arendamist ei tohi unustada mäng on tema arvates looduse poolt kaasa antud meeli ja füüsilisi võimeid arendav tegevus. Ja kuigi laps kohe kõigi ülesannetega toime ei tule, on sellest tähtsam, et ta asjade olukorda muudab
Hetkel, kui laps kooliuksest sisse astub, väheneb teie kui lapsevanema kontroll tema elu üle järsult. Standardeid kehtestavad nüüd õpetajad ja koolikeskkond ning lapse edusamme mõõdetakse neid paika pandud normidega kõrvutades. Lapsele, kes on maast madalast piiridega harjunud, tundub koolis nõutavate reeglite järjekindel järgimine loomulikuna. Maharahunemiseks ja ööunele sättimiseks peaks piisama poolest tunnist. Selle ajaga peaks jõudma vajaduse korral vannis käia, mänguasjad ja riided ära panna, hommikused asjad välja otsida ja ka õhtujuttu ära kuulata. Vanemad peaksid õhtujutu aja pühaks kuulutama, selleks ajaks ei tohiks muid asju planeerida. 10- 12- aastane koolilaps Ta mõtleb ja käitub juba peaaegu nagu täiskasvanu. Selles vanuses suudab laps arutleda ja iseseisvalt järeldusi teha, emotsioone kontrollida ning isiklike vajaduste rahuldamise eest hoolt kanda. Samas ei saa temalt oodata täiskasvanulikku käitumist.
individuaalselt erinev: mõnel lapsel algab see 6. nädalal, teisel 3-4ndal elukuul. Koogamisel on selge kommunikatiivne eesmärk. Laps koogab vastuseks teise inimese poolt öeldule või püüab ise häälitsuste abil teistega kontakti luua. Sellel kõneperioodil meenutavad lapse häälitsused tuvi omi. Häälitsused koosnevad peamiselt täishäälikutest, kuid ka h kasutamine võib olla sage (Kikas 2008:40). Kusagil viienda ja kaheksanda elukuu vahel hakkab laps avastama neid helisid, mida ta suudab tekitada. Ta hakkab avastama erinevaid konsonante ja vokaale, näiteks nasaale (n) ja hõõrdhäälikuid (h, f) ning hakkab nendest moodustama silpe (Veisson&Veispak 2008:42). Umbes kaheksandast elukuust teiseneb koogamine lalinaks kaas ja täishäälikuid kombineerima. Lalisemine on ilma tähendusteta häälemäng või hääle harjutamine. Kuue kuu
oskusi - viskamist, püüdmist, jooksmist, tasakaalus püsimist ja löömist. Muidugi arenevad tema liikumisoskused ka järgnevate aastate jooksul edasi, kuid just sellel eluperioodil ilmnevad esimesed märgid lapse kehaliste oskustest edenemisest. Muutuse alus Kasvava lapse käte, jalgade ja keha kontrollimise ning tasakaalu ja koordinatsiooni alused võrsuvad kolmest allikast. Esiteks on nende võimele algeid näha olnud juba eelmise 15 elukuu jooksul, mil lapse koordinatsioon pidevalt paranes - sünnijärgsetest reflektoorsetest käte ja jalgade liigutustest kuni sihipärase tulemusliku tegevuseni. Teine allikas on sinult saadud ergutus, kui ta järjekindlalt oma keha liigutama õppis - kõhult seljale keerama ja vastupidi, käte ja jalgade abil toa teise otsa roomama ja lõpuks ise. ilma toeta püsti seisma. Laps vajab nüüdki sinu julgustust, et oma koordinatsioonioskusi edasi arendada.
igakülgsele harmoonilisele arengule. Mängides areneb laps nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Mänguoskus, kui selline on kõigi üldoskuste ning õppe ja kasvatustegevuse eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus. Loovmäng ehk vaba mäng on mäng, kus laps matkib/jäljendab ümbritsevat, eelkõige sotsiaalset tegelikkust. Loovmängu iseloomustab sisu ja ülesehitus. Lapsed saavad oma soovi järgi valida mängu teema, rolli, vajaminevad mänguasjad ja vahendid ning arendavad mängu sisu oma soovi kohaselt. Loovmäng arendab lapse kognitiivseid oskusi ja kõne arengut, rikastab sõnavara ja aitab leida seoseid mängus kasutavate vahendite ja tegevuste vahel. Laps oskab oskuslikult kasutada teadmisi, mis antud mänguks sobivad. Lisaks olemasolevatele teadmistele tekib vajadus uute teadmiste järele. Neid teadmisi saavad lapsed õpetajatelt, mängusõpradelt ja lähedastelt. Loovmängud, mida kollektiivselt mängitakse õpetavad lastele
kogeda nende puudutust. · Osuta illustratsioonidele ja nimeta piltidel olevaid esemeid. · Laula raamatust lastelaule. · Lapses huvi äratamiseks muuda lugemise ajal oma hääletooni, kasuta ilmekalt miimikat ja ilmesta juttu teistegi võtetega. · Loe lapsele tihti kuid lühikest aega korraga. LÜKKAMISMÄNG · Vali lükkamiseks mitu eset. Need peaksid olema kerged. Sobivad on pehmed mänguloomad, väikesed lelud või ratastega mänguasjad. · Loe:"Üks, kaks, kolm, lükka!" ja lükka mänguasja. · Korda kolmeni lugemist ja julgusta last mänguasja lükkama. · Kui laps kordab terve päeva sõna "olm" (mugandus sõnast "kolm"), siis on näha, et mäng talle meeldis. LAULAN TUJU HEAKS Ära muretse selle pärast, et sa ei pea hästi viisi või ei mäleta käiki sõnu. Oluline on laulmist nautida. · Kuigi sobivad kõik laulud, mida sa tead või armastad, annan väikese laulusoovituse:
ära kohustused Ehitab lumeonne Organiseerib ise mänge Mängib kestvalt üheskoos Õppemänge mängides seab ise eesmärke ja lõpetab mängu Mängus seab esikohale täpsuse ja mängureeglite täitmise Mängib kombineeritud õppemänge( viktoriin, sõna ja lauamängud) 2.3.5. 7- aastased Suhtleb rollis olles Rezissöörimängus loob üha keerulisemaid ja mitmekesisemaid mängusituatsioone, kus rolle täidavad mänguasjad Käitub mängudes kui lavastaja ja kui osatäitja Mängides ühildab nii kujutlusi kui reaalsuse Mängib kõigi rollide eest ning hindab toimuvat iga rolli kaudu Leiab mänguteema, loob süzee ja jagab kaaslastega mängurollid Kujuneb konfliktide lahendamise oskus Mängib üksi kui teistega koos, valides mängukaaslasi nii sümpaatia alusel kui ka ühisest huvist mänguteema vastu On lavastusmängu juhi rollis
sinna ilmus võõras lastepaar, siis võis juhtuda, et mäng on muutus katkendlikuks või lõppes hoopis. Mäng on väga soodus tegevus laste omavaheliseks tutvumiseks ja vastastikuseks tundmaõppimiseks. Pärast uurimuse läbiviimist (Smilansky) selgus, et sotsiaalne rollimäng aitab oluliselt kaasa nii sõnavara kui kõnelise väljenduste rikastumisele ja seda eelkõige mängulise suhtlemise kaudu. Uuritud ka erinevate mänguasjade mõju laste arengule. Leitud, et kui mänguasjad on realistlikud, siis mõjutavad need mänguteema valikut realistlikumas suunas ja mängus on vähem kujutlusvõimel põhinevaid elemente. Pärast uurimusest Pillegrini ja teised teevad kokkuvõtte: Erinevas eas lapsed mängivad ja kõnelevad erinevalt. Kui lapsed mängivad realistlike mänguasjadega, on nende mänguteema enam seotud mänguasjadega, individuaalsed mänguepisoodid on seevastu pikemad ja keerukamad.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 Mänguasjad Referaat Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Mänguasjadel on väga tähtis roll laste kasvatamisel. Mänguasjad soodustavad lapse mõistuse ja füüsilist arengut ning aitavad last omandada eluks vajalikke teadmisi. Läbi mängude areneb situatsioonilahendamise oskus ja oskus valida õiget käitumisviisi. Läbi rollimängude mängib laps läbi erinevaid elusituatsioone ja püüab neid lahendada, seda küll temale omasel viisil ja mänguliselt. Väga tähtis on lasta lapsel mängida ka koos teiste lastega, sest siis laps omandab oskused eakaaslastega suhtlemisel. Laste mänguasjad peavad kindlasti
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond AP 2 KÕ Maie Müürsepp VÕGOTSKI, ELKONINI JA PIAGET`I MÄNGU ARENGU TEOORIAD Referaat Juhendaja: Lehte Tuuling Rakvere 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................3 1 DANIIL ELKONIN...............................................................................4 1.1. Elulugu.........................................................................................4 1.2. Elkonin mängust..............................................................................4 1.3. Esemeline tegevus............................................................................5 1.4. Mängu arengu aspektid...............................................
Vastastiku abi meetmest sõltub ka üldedu (sama). Mängu toetajaks on mänguasi. Mänguasi on lapse suure ja väikse motoorika arenemisvahend. Meie ajal valivad lapsed meelsasti teraviljaga täidetud mänguasju, mis annab hea võimaluse uurida, tunda, hoida ja visata. Laps hoiab mänguasja käes, kompab ja viskab. Erinevad spordivahendid (pallid, batuudid, kiiged) õpetavad last oma keha kontrollima, arendama koordinatsiooni ( . 2004). Tähtis pole mitte mänguasjade rohkus, vaid see, kui palju ja kuidas laps nendega mängib. Õige mänguasja valimisel peab vanem teadma, et mänguasi peab olema lapsele eakohane, soodustama lapse edasist arengut. Mänguasjal peaks olema mitu otstarvet. Mängimiseks on vaja luua õige mängukeskkond. Mänguasi peab sealjuures olema ainult abimaterjaliks, mille abil lapsel oleks võimalik matkida täiskasvanute tegevusi ja käitumist, loomade häälitsusi ja
kuuselt oskab omal kombel väljendada pahameelt ja rõõmu; 7 kuuselt hirmu; 10-12 kuuselt kiindumust. Juba päris pisikesed lapsed suudavad mõningaid teiste inimeste emotsioone eristada - nende vastused ema käitumisele olid valdavalt kohased (näiteks, kui ema oli rõõmus, oli seda ka imik; kui ema oli vihane, näis ka laps vihane). Laps pigem tõlgendab rõõmsat väljendust (välist käitumist) meeldivaks ja vihast ebameeldivaks. Enamasti hakkavad beebid esimese elukuu lõpus naeratama, kui neile naeratatakse ja nendega suheldakse. Nad jälgivad pingsalt täiskasvanu miimikat ning matkivad seda. Ka füüsilised reaktsioonid elavnevad ning nad hakkavad siputama, kui täiskasvanu nendega suhtleb. Kuigi sõnu veel ei ole. Teisel eluaastal: Suured muutused on sotsiaalses arengus: imikust saab väike enesekindel laps, kes tahab suhelda, osaleda teda ümbritsevate inimeste tegevuses ning matkida neid igal võimalikul juhul. Tema
Enda fotol või peeglis ära tundmine 3 aastaselt Oskab Palutud asja toomine 3 aastaselt Oskab Soovitud isiku kutsumine 3 aastaselt Oskab Lapse vaatlemine tunni aja jooksul Lapse juurde jõudes oli ta natuke nutune, kuna tal on uneaeg. Külmetuse tõttu jäi lasteaiast koju. Tervituseks andsin talle ja tema vennale maiustuse ja tal läks tuju kohe rõõmsamaks. Siis pani ta koridoris oma mänguasjad kokku, asetas õigele kohale ja läks emale näitama, mis ma talle tõin. Edasi suundusime tuppa. Lapse ema oli juba eelnevalt tutvunud minu poolt välja otsitud kriteeriumitega. Seni kuni ta lapsega tegeles märkisin mina üles, mida ta teha oskab, mida mitte. Samuti abistas ema vaadeldava lapse seitsme aastane vend. Kui need valmis, hakkasin vaatlust tegema. Laps mängib klotsidega ja autodega ning laulab samal ajal. Emme küsib, et kas Mattiasel on uus laul, laps vastab eitavalt
kaudu) laste suhteid mängus. Kui üks lastest hõivab mängus pidevalt kõige huvitavama rolli, ühele jääb aga alati passiivne roll (näit. olla patsient ja oodata süsti), siis saab täiskasvanu uue mängulise idee abil rikastada ka nimetatud lapse võimalusi mängus. Kasvataja teab - stimuleerida koolieeliku vabamängu on raskem kui mõnigi teine ülesanne - siin pole täiskasvanu roll nii selge ja oskamatus võib mängu lõhkuda. Meile tuttava rollimängu ja reeglitega mängu kõrval juhivad uurijad tähelepanu veel mõnele mängu liigile. Üks neist on nn "teesklusmängud" ka fantaasiamängud (näit. laps tormab teeseldud õudusega ema juurde - teda jälitab lõvi). Nendel mängudel on eriline roll lapse emotsionaalses elus. Nende kaudu lapsed õpivad tundma erinevaid emotsioone. Nad võivad olla hirmu nõrgendajaks, kui laps mängib korduvalt läbi mingi
Vanemas koolieelses eas mängitaksegi mitmeid mänge ainult kõne abil. On leitud, et mängudes kasutavad lapse rohkem kõnet kui muudes tegevustes. Rollimängud on lapse kõnearenduse seisukohalt head. Järk-järgult muutuvad mängulise toimingud lühemaks ja üldistatumaks ja lõpuks mängitaksegi vaid vaimses plaanis. Seega, mäng soodustab mõtlemise üldist arengut. Loovuse arengu sisukohalt on mäng erakordse tähtsusega, kuna lapsed mängivad paljude erinevate mänguasjade ja esemetega. Samuti õpivadki lapsed mängudes tundma mitmesuguseid probleemilahenduse strateegiaid. Loovuse seisukohalt on tähtis ka, et lapsed mängiksid innustatult ja rõõmuga. Mängu loov iseloom väljendub selles, et laps, kujutades mängudes oma ümbritsevat elu, ei kopeeri seda mehaaniliselt, vaid kombineerib oma teadmised, mõtted ja muljed ning annab edasi oma suhtumise mängitavasse. Loovus on omane paljudele erinevatele mänguliikidele. Loovuse arendamise seisukohalt on oluline
· Potitreeninguks on üldiselt piisavalt suur 4 · Peseb ja kuivatab käsi ilma abita · Pöörab tähelepanu turvalisusele, ei pruugi alati sõna kuulata 3. Vaimne areng 1) leiab samasuguse eseme vormi (ring, ovaal, ruut, ristkülik, kolmnurk, hulknurk) ja värvi (punane, oran, kollane, roheline, sinine, lilla, must, valge) alusel; 2) suhetab eseme osi, paigutab neid täiskasvanu juhendamisel ümber: karbid, klotsid jms; 3) joonistab järele vertikaalse, horisontaalse joone, ringi, risti; 4) täidab korraldusi pane sisse, peale, alla; 5) kuulab ja mõistab kõnet, mis pole vahetult seotud suhtlussituatsiooniga; 6) tunneb aktiivselt huvi asjade nimetuste vastu, kasutab umbes 1500 sõna; 7) küsib mis see on?, vastab küsimustele kus?, mida teeb?; küsimusele kes? nimega; 8) kasutab endast rääkides sõna mina; 9) on omandanud põhilise osa keele häälikulisest ja grammatilisest
tulema. Mäng annab lapsele võimaluse suhelda ümbritseva maailmaga. Esimesel kahel eluaastal on raske eristada lapse mängu uurimistegevusest. Laps uurib talle kätte juhtuvaid mänguasju ja esemeid, et teha kindlaks algul nende omadusi. Kolmandal eluaastal hakkab ta uurima ja katsetama, mida nendega teha saab. Tõelisest mängueast saab laste puhul rääkida 3.6. eluaastani. Sellele eale on omane mänguline treening, mänguasjade maailm, mängukeskkond jne. Laps õpib läbi mängu. Ta omandab täiskasvanute toel eluks vajalikke teadmisi, oskusi ja vilumusi. Lapsel on kaasasündinud arengupürgimus, vastu võttev ja uuriv suhtumine ning vajadus luua ja tegutseda. Lapse areng toimub aste-astmelt ümbritsevast keskkonnast saadud kogemuse kaudu. Lapse keeleline ja sotsiaalne areng on tihedas seoses keskkonna võimalustega, edenedes sedamööda, kuidas need pakuvad impulsse tema uudishimule ja avastamistungile.
enda võimsusesse võtta. Ja sel hetkel muutub mäng tõsiseks ja vastupidi.[2] Laps ja mäng Mäng on vahend, mille abil kujunevad lapse sotsiaalsed oskused. Mängus arenevad kõik psüühilised protsessid ja isiksuse omadused, eelkõige taju ja fantaasia, mis on igasuguse loomuse ning loovmõtlemise alus. Eakohane mäng arendab mõtlemisvõimet, kõnet, käelist tegevust, motoorikat ja suhtlusoskust. [3] Ka kõik mänguasjad peaksid vastama enam-vähem eale, oskustele, olema jõukohased (füüsilise arengu arvestamine), et laps saaks mängides õige eduelamuse. Liiga keerukad ülesanded toovad tihti kaasa ebaõnnestumisi ning laps võib kaotada usu endasse, muutuda arglikuks, saamatuks ja teotahtetuks igavlejaks. [3] Laps ei mängi eeskätt sellepärast, et mängida on kerge, vaid sellepärast, et mängida on raske, meeliköitev ja igavust peletav. Mäng pakub pinget, annab kogemusi ja võimalusi
Tuleb kontrollida, et elektririistad ja juhtmed oleksid korras ja terved ning elektrivoolu allikast lahtiühendatud ajal, mil neid ei kasutata. Raske on ette näha mingi uue kehalise oskuse tekke aega. Seepärast on esimene põhimõte: ära jäta iialgi last üksi mähkimislauale, diivanile, suurele voodile ega ka söögitooli. Valvake iga vööd, ketti või mänguasja, mida ta võib kaela panna. Niipea kui ta keerab, võib see ta üles puua. Väikesed mänguasjad, kommid, tabletid ja kõik mud väikesed asjad on vaja panna väljaspoole lapse käeulatust. Beebi võib need hingamisteedesse tõmmata või alla neelata ja mürgituse saada. Mida noorem on imik, seda kergemini on ta "tühjaksvalatav". See tähendab, et pärast söömist võib maosisaldus (eriti siis, kui on alla neelatud ka palju õhku) tulla suhu, kust see aga koos sissehingamisliigutusega võib sattuda hingamisteedesse. Oht tekib siis, kui imik pannakse kohe söömise järgselt voodisse ja
Varases vanuses kiiresti kasvab passivne sõnavara arusaadavate sõnade kogus. Täiskasvanu kõne, mis organiseerib lapse tegevused, arusaadetakse temaga piisavalt vara. Selleks ajaks hakkab laps juba aru saama täiskasvanu inskruktsioonidest ühistegevuste suhtes. Aga umbes 1,5 aastani areneb lapsel ainult kõne arusaamine aktiivse sõnavara väikse kasvaga. Kõigepealt omandab laps teda ümritsevate esemete sõnaliseid tähistuseid, pärast täiskasvanute inimeste nimesid, mänguasjade nimetuseid ja lõpuks, kehaosade ja näo nimetuseid. Kõik see on nimisõnad ja tavaliselt neid omandakse teise eluaasta jooksul. Kahe aastani normaalselt arenev laps saab peaaegu kõikidest sõnade tähendustest aru, millised kuuluvad teda ümritsevatesse esemetesse. Aktiivne kõne. Intensiivselt areneb ka aktiivne kõne: kasvab aktiivne sõnavara, kusjuures hääldatud sõnade kogus on suhteliselt väiksem, kui arusaadavate sõnade arv. Laps hakkab
Hüppab üle madala nööri, teeb hooga- ja hoota kaugushüppeid. Sooritab erinevaid hüppeid: sulghüpped, galopphüpe, sügavushüpped, hüpaksamm, käärhüpe. 3. Vahendite kasutamine. Põrgatab ja püüab palli. Viskab kaugus- ja täpsusviskeid. Mängib kaaslastega pallimänge. Teab lihtsaid reegleid korvpallis, jalgpallis, rahvastepallis. Mängib sulgpalli, püüab ,,lendavat taldrikut". Kasutab töövahendeid: pintsel, pliiats, haamer, käärid. 4. Peenmotoorika. Laps lõikab kääridega, voldib lihtsaid kujundeid, voolib plastiliinist ja savist kujukesi. Laps joonistab äratuntavalt maja, inimest, puud jm. Konstrueerib ruumilisi mudeleid. Olulised mänguasjad käelihaste tugevdamiseks on kruvidega legod ja konstruktorid. [Viide: web.keila.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=44193/nv5.pdf ] 6- aastane laps POISID - kaal 17kg 28kg (statistiline keskmine 22kg)
annaabi.ee 
