1.Mängu mõiste ja tunnused: Mäng on suhteliselt kerge ära tunda, aga raske defineerida. Mäng on olnud inmelu ja ühiskonna lahutamatu koostisosa. Samuti on mäng tegevus, mis ei ole seotud primaarsete tarvete rahuldamisega, talle on iseloomulik rõõm ja rahulolu. Laste jaoks on mäng aga erilise tähendusega, ta on lste elu lahutamatu koostisosa. Mäng kaunistab ja täiustab meie elu juhul, kui kultuurimõjuväljas tahame elada.Mängus püüdleb mängija nii iseseisvuse kui ka ühenduse järele ning samal ajal on mäng ka eesmärgita, vaba tegevus. Tunnused: Mängul on viis iseloomulikku tunnust: *tinglikkus e. näilisus, st tegevus kus käitumine mängus pole tõeline või reaalne. Mänguline käitumine omandab
ümbritsevast maailmast. Inimkonna algusest peale on mäng olnud inimelu ja ühiskonna lahutamatu koostisosa, mängu sisu ja vormid on kultuuri olulised elemendid. Kuid seos mängu ja kultuuri vahel ei ole staatiline, vaid muutuv ja liikuv. Kultuuri ja mängu arengut mõjutavad poliitilised, majanduslikud, ökoloogilised ja paljud muud tegurid. Mäng ei ole tegevus, mis on seotud primaarsete vajaduste rahuldamisega, talle on iseloomulik rõõm ja rahulolu tunne. Olles vaba igapäevaelu vajaduste rahuldamisest, kuulub mäng täiskasvanute jaoks koos kunsti, muusika ja spordiga vaba aja tegevuste hulka. R Caillois mängu tunnused: Mäng on vaba tegevus, mille juures mängijat ei sunnita. Mängul on kütkestav, rõõmus ja meelelahutuslik iseloom; mäng on tegevus, mille ajalised ja ruumilised piirid on varem täpselt kindlaks määratud; mängu käik ja tulemused pole
toime tulla reaalsusega. Erikson näeb lapse mängus kolme eri sfääri. Esimest sfääri nim. Eriksoni autosfääriks ja tema sisuks on esialgu väikelapse mäng oma kehaga. Sellele järgneb mäng lähedaste inimestega ja mitmesuguste esemetega. Erikson märgib,et väikelaps saab esimesed teated maailmast eelkõige oma ema kaudu. Auto-sfääri mängud jäävad suunanäitajateks ego esmasel orienteerumisel maailmas. Teine sfäär on Eriksoni järgi mikrosfäär, mis koosneb mänguasjade maailmast. Lapsed hakkavad mõistma, et mänguasjadega saab mängida vaid teatud viisil; leludega mängimise rahuldav kogemus avaldab positiivset mõju eneseusaldusele ning koos sellega ka egi arengule. Makrosfäär on mikrosfäärist laiem, siia kuuluvad ka lapse mängukaaslased. Laps, kes mängib koos teiste lastega, õpib sel viisil tundma sotsiaalset tegelikkust. Donald Woods Winnicott (1896-1971): USA lastepsühholoog,
Vanemas koolieelses eas mängitaksegi mitmeid mänge ainult kõne abil. On leitud, et mängudes kasutavad lapse rohkem kõnet kui muudes tegevustes. Rollimängud on lapse kõnearenduse seisukohalt head. Järk-järgult muutuvad mängulise toimingud lühemaks ja üldistatumaks ja lõpuks mängitaksegi vaid vaimses plaanis. Seega, mäng soodustab mõtlemise üldist arengut. Loovuse arengu sisukohalt on mäng erakordse tähtsusega, kuna lapsed mängivad paljude erinevate mänguasjade ja esemetega. Samuti õpivadki lapsed mängudes tundma mitmesuguseid probleemilahenduse strateegiaid. Loovuse seisukohalt on tähtis ka, et lapsed mängiksid innustatult ja rõõmuga. Mängu loov iseloom väljendub selles, et laps, kujutades mängudes oma ümbritsevat elu, ei kopeeri seda mehaaniliselt, vaid kombineerib oma teadmised, mõtted ja muljed ning annab edasi oma suhtumise mängitavasse. Loovus on omane paljudele erinevatele mänguliikidele. Loovuse arendamise seisukohalt on oluline
Ehitatakse torne, autosid. Lapsed ehitavad endale maju ja siis mängivad seal sees. Põiminud teiste mängude liikidega. Näiteks ehitavadki lapsed kõigepealt maja valmis ning siis mängivad seal hiljem kodu. Reeglimäng- Mängitakse kindlate reeglite järgi. Eeldab juba lapselt teatud oskusi. Need on igasugused lauamängud. Laps peab mõistma reegleid ja neist kinni pidama. Väga arendavad. Mäng peab toimuma vähemalt kahekesi. 3. ,,Üldoskuste areng koolieelses eas" Rollimäng 1-2 aastaselt: Esimese eluaasta lõpus hakkab lapse arengus kujunema matkimismäng, mille sisu on ümbritsevate inimeste tegevuste ja käitumise matkimine. Esialgu matkib neid tegevusi, mida on vahetult näinud või kogenud. Teisel eluaastal hakkab järk-järgult tooma mängudesse uusi tegevusi. Tegevused on esialgu suunatud mängijale endale. Kolmandal eluaastal suureneb lapse mängutegevuste hulk järjest enam. Üksikuid argiolukordi seostab laps väljamõeldud olukordadega
Erikson näeb lapse mängus kolme eri sfääri. Esimest sfääri nim. Eriksoni autosfääriks ja tema sisuks on esialgu väikelapse mäng oma kehaga. Sellele järgneb mäng lähedaste inimestega ja mitmesuguste esemetega. Erikson märgib,et väikelaps saab esimesed teated maailmast eelkõige oma ema kaudu. Auto-sfääri mängud jäävad suunanäitajateks ego esmasel orienteerumisel maailmas. Teine sfäär on Eriksoni järgi mikrosfäär, mis koosneb mänguasjade maailmast. Lapsed hakkavad mõistma, et mänguasjadega saab mängida vaid teatud viisil; leludega mängimise rahuldav kogemus avaldab positiivset mõju eneseusaldusele ning koos sellega ka egi arengule. Makrosfäär on mikrosfäärist laiem, siia kuuluvad ka lapse mängukaaslased. Laps, kes mängib koos teiste lastega, õpib sel viisil tundma sotsiaalset tegelikkust. Donald Woods Winnicott (1896-1971): USA
E näeb lapse mängus kolme eri sfääri. Esimest sfääri nim. E autosfääriks ja tema sisuks on esialgu väikelapse mäng oma kehaga. Sellele järgneb mäng lähedaste inimestega ja mitmesuguste esemetega. E märgib,et väikelaps saab esimesed teated maailmast eelkõige oma ema kaudu. Auto-sfääri mängud jäävad suunanäitajateks ego esmasel orienteerumisel maailmas. Teine sfäär on E järgi mikrosfäär, mis koosneb mänguasjade maailmast. Lapsed hakkavad mõistma, et mänguasjadega saab mängida vaid teatud viisil; leludega mängimise rahuldav kogemus avaldab positiivset mõju eneseusaldusele ning koos sellega ka egi arengule. Makrosfäär on mikrosfäärist laiem, siia kuuluvad ka lapse mängukaaslased. Laps, kes mängib koos teiste lastega, õpib sel viisil tundma sotsiaalset tegelikkust. · Donald Woods Winnicot- (1896-1971) -arendab edasi mõtteid mängust
E näeb lapse mängus kolme eri sfääri. Esimest sfääri nim. E autosfääriks ja tema sisuks on esialgu väikelapse mäng oma kehaga. Sellele järgneb mäng lähedaste inimestega ja mitmesuguste esemetega. E märgib,et väikelaps saab esimesed teated maailmast eelkõige oma ema kaudu. Auto-sfääri mängud jäävad suunanäitajateks ego esmasel orienteerumisel maailmas. Teine sfäär on E järgi mikrosfäär, mis koosneb mänguasjade maailmast. Lapsed hakkavad mõistma, et mänguasjadega saab mängida vaid teatud viisil; leludega mängimise rahuldav kogemus avaldab positiivset mõju eneseusaldusele ning koos sellega ka egi arengule. Makrosfäär on mikrosfäärist laiem, siia kuuluvad ka lapse mängukaaslased. Laps, kes mängib koos teiste lastega, õpib sel viisil tundma sotsiaalset tegelikkust. Donald Woods Winnicot- (1896-1971) -arendab edasi mõtteid mängust
Mängul on väga oluline tähtsus lapse elus, selle kaudu antakse edasi oma tundeid ja emotsioone ning saadakse teadmisi ümbritsevast maailmast.Mäng annab lapsele elulisi kogemusi, kutsub esile vajaduse väljendada end tegevustes. Üks esimesi mänge lapse elus on Kuku-mäng. Ema paneb käed oma näo ette ja hüüab lapsele “kuku”, imikule meeldib see väga ja ta naeratab. Kuni kolmanda eluaastani mängivad lapsed enamasti üksinda või vanematega. Koos teiste kaaslastega mängides, on lastel sageli vaja leida üksmeel, olla mõistev ja lahendada tekkinud probleeme. Mäng nõuab lapselt aktiivset mõttetööd. Mängus elab laps üle mitmesuguseid emotsioone ja tundeid. Kõik see omakorda rikastab last, aitab kaasa tema kui isiksuse igakülgsele harmoonilisele arengule. Mängides areneb laps nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Mänguoskus, kui selline on kõigi üldoskuste ning õppe ja kasvatustegevuse eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus.
.......................................................................4 1.1. Elulugu.........................................................................................4 1.2. Elkonin mängust..............................................................................4 1.3. Esemeline tegevus............................................................................5 1.4. Mängu arengu aspektid......................................................................5 1.5. Rollimäng......................................................................................6 2 LEV VÕGOTSKI..................................................................................8 2.1 Elulugu.........................................................................................8 2.2 Võgotski mängust.............................................................................8 2.3 Kujutlusmäng................................................................................
Mängus saab naerda, karjuda, tõugata, teha teravaid liigutusi, kiiresti joosta. Lapsed ei ole kunagi mängust väsinud, nendel on mugav ja nad on õnnelikud. Mäng soodustab kaitsemehhanismide loomist ning psühho-emotsionaalset lõdvestustumist, mille tulemuseks on positiivsed tunded. Mida rohkem positiivseid emotsioone, seda harmoonilisem ja rõõmsam tundub maailma. Laps tunneb ennast reaalses elus mugavamalt ja enesekindlamalt. Mängu iseloomustavad pinge, rõõm, tugevad emotsioonid ja edu taotlus. Tänu eduelamusele saavutab laps liikumises neid tulemusi, milliseid ta ei saaks teistes olukordades saavutada (Saar 1997). Liikumismäng arendab ja täiustab laste liikumist, tugevdab keha. Liikumismängu abil paraneb lastel hingamine, vereringe ja ainevahetus, arenevad lihased, luud, sidekude, paraneb liigeste liikuvus, eriti seljalihaste. Kuna organism on funktsionaalne tervik, mõjutab mäng ka last psühholoogiliselt ( 2007).
Sissejuhatus Läbi mängu õpib inimene elama. Ei saa öelda, et ainult lapsed mängivad. Täiskasvanu elus on minu arvates samuti kõik mänguline. Ka täiskasvanu kohta võib öelda, et ta mängib tööl, kodus ja seltskonnas viibides. Laps tahab juba loomupäraselt õppida kõike, mida teevad teised teda ümbritsevad inimesed ja eelkõige täiskasvanud. Läbi mängu õpitakse maailma tunnetama ja mängides on kergem õppida. Läbi mängu on laps kergemini mõjutatav ning seetõttu on mäng asendamatu õppimisviis. Mäng on eelkooliealiste laste põhitegevus. Valisin oma referaadi teemaks "Mängu roll lapse arengus", kuna peres on kasvamas meie esimene laps ja kuna ta on veel alla aasta vanune siis huvitas mind, kuidas mäng mõjutab lapse arengut ja mida meie kui vanemad saame teha, et laps oleks tulevikus õnnelik, leidlik, nutikas, arukas, hea suhtleja, abivalmis, lahke ja rõõmus inimene.
täiuslikuks. SPENCER 1820 - 1903 Spencer, kes oli mõjutatud Schillerist, peab mängutungi energia ülejäägiks, mida bioloogiliseks alalhoiuks enam pole tarvis. Mängule on omane võidu saavutamine ning kaasvõitleja üleolemise püüe. Spencer leidis, et kui lapsed mängivad siis nad kasutavad energiat ja samas ka kaotavad seda. Inimese aktiivsuse arendamine on kaasasündinud. Lapse mäng on täiskasvanutetegevuse dramatiseerimine. Mäng on käitumine, sest lapsed käituvad mängides nii nagu nad on näinud täiskasvanuid tegutsemas. Laps areneb läbi mängu (kui tüdrukud mängivad nukkudega õpivad nad laste eest hoolitsema, kui poisid mängivad.Spencer esitas oma raamatus The Principles of Psychology (,,Psühholoogia põhitõed", 1878, viimane väljaanne 1898) mängu vähem entusiastliku käsitlusviisi. Tema arvates toimub mäng ,,kohese rahulduse saamiseks, silmas pidamata varjatud või edasist kasu". Ta väitis, et kõrgelt arenenud loomad saavad paremini hakkama
mängus on laps alati kõrgemal oma igapäevasest arengust. Mänguga seondub vajaduste muutumine, tahtemotiivide areng ja käitumine kujuteldavas plaanis. Kõik see teeb mängu väga tähtsaks ja oluliseks lapse arengus, laps arenebki ainult mängu kaudu. Seepärast võib mängu nimetada lapse juhttegevuseks eelkoolieas, st lapse arengut määravaks tegevuseks (Saar 1997:20-21). Võgotski (1978) järgi on mäng alati sotsiaalne tegevus. Üksi mängides paistab mängu sotsiaalne ja kultuuriline iseloom välja selle teemadest ja sisust. Tähelepanu tuleb suunata mänguga seotud emotsionaalsetele elementidele. Tähtis on täiskasvanupolne suunatus. Mäng on väikelapse esimeste eluaastate esmane arenguallikas ja- tee. Mäng mitte ainult ei peegelda lapse kognitiivset arengut, vaid ka mõjutab seda märkimisväärselt. Mäng mõjutab lapse kujutlusvõimet, mõtlemist ja eneseregulatsiooni
Koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala LÕ-1-E-P-gr1 Siret Padar VÕGOTSKI, PIAGE' JA BRONFENBRENNERI TEOORIAD Mäng on lapse elu sisu ja talle kõige loomulikum viis end väljendada. Oskus mängida näitab kõige paremini lapse arengutaset. Mängu kaudu hakkab laps maailma mõistma ja omandab uut ning kinnistab õpitut. Mängides õpib laps suhtlema eakaaslastega, omandab sotsiaalseid kogemusi ja käitumisreegleid. Mängimisel on mitmekülgne mõju lapse füüsilisele ning psüühilisele arengule. Mäng on läbi aastate olnud nähtus, mis on pälvinud pedagoogide, psühholoogide ja filosoofide tähelepanu. On püütud selgitada mängu olemust ja eesmärke ning toodud välja mängu iseloomustavaid jooni. On loodud erinevaid mänguteooriaid, mis käsitlevad mängu mõnevõrra erinevalt.
Reeglite juures toob Piaget esile kahte liiki reegleid: ühed, mis antakse edasi ühelt põlvkonnalt teisele teiseks spontaansed reeglid, mis tulenevad rituaalidest või kujutavad endast eelneva mängulise kogemuse tulemust. 5 Piaget` järgi suudavad reeglitega mänge mängida lapsed siis, kui on saavutanud konkreetse mõtlemise taseme, st mitte enne viiendat eluaastat. Neid mängides õpivad lapsed reegleid mõistma ning nende järgi käituma (Kikas, 2008, 133). 6 2. L. VÕGOTSKI SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LAPSE ARENGUS L. Võgotski otsis vastust küsimustele kuidas tekib ja areneb mäng lapseeas ja mis tähendus on tal lapse arengus. Võgotski märgib, et mäng sünnib siis, kui lapsel tekivad realiseerimatud soovid. Mäng ongi soovide täitumise, kuid mitte mõne üksiku soovi, vaid üldistatud tundmuse
mida võib olla oma fantaasias ei oska ette kujutada, kuid õpetaja abiga saab kõigist raskustest üle. 8 ,,Laps ja mäng" Aino Saar EKK trükikoda Tallinn 1997 lk 132 9 ,,Laps ja lasteaed" AS Atlex 2005 Tartu lk 161 10 ,,Miljon mängu eest ,,Pere ja Kodu" September 2006 11 ,,Päev-päevalt targemaks" Kadi Lukanenok, Ene Mägi AS ajakirjade kirjastus 2005 KOKKUVÕTE Esimesed mängud on mängud oma kehaga, käte-jalgadega ja häälega, seejärel mängukannidega. Mängides mänguasjadega ja mitmesuguste teiste esemetega, õpib laps tundma nende omadusi ja seda milleks miski vajalik on. Sümbolmäng on lastele iseloomulik ja omane tegevus, mis saab alguse teise eluaasta teisel poolel. Sellel perioodil hakkab laps ümber nimetama esemeid. Ning samuti loob asjadest oma fantaasiapildi. Esialgu mängib laps üksi, kuid ajapikku liituvad tema tegevustega ka ema ning mänguasjad.
SISUKORD 1. MÄNG. LIIGID. PÕHINÕUDED MÄNGUDE VALIKUL........................... 2 2. MÄNGUJUHT.................................................................................................. 5 3. MÄNGUDE LÄBIVIIMISE METOODIKA ...................................................6 5. HARJUTUSMÄNGUD ....................................................................................8 6. RINGMÄNGUD............................................................................................. 12 7. VÕISTLUSLIKUD MÄNGUD...................................................................... 17 8. INTELLEKTUAALSED MÄNGUD..............................................................20 9. MÕISTATUSED JA VANASÕNAD............................................................. 25 1 1. MÄNG. LIIGID. PÕHINÕUDED MÄNGUDE VALIKUL Mäng on isiksuse üks põhitegevusi, mängi
tulema. Mäng annab lapsele võimaluse suhelda ümbritseva maailmaga. Esimesel kahel eluaastal on raske eristada lapse mängu uurimistegevusest. Laps uurib talle kätte juhtuvaid mänguasju ja esemeid, et teha kindlaks algul nende omadusi. Kolmandal eluaastal hakkab ta uurima ja katsetama, mida nendega teha saab. Tõelisest mängueast saab laste puhul rääkida 3.6. eluaastani. Sellele eale on omane mänguline treening, mänguasjade maailm, mängukeskkond jne. Laps õpib läbi mängu. Ta omandab täiskasvanute toel eluks vajalikke teadmisi, oskusi ja vilumusi. Lapsel on kaasasündinud arengupürgimus, vastu võttev ja uuriv suhtumine ning vajadus luua ja tegutseda. Lapse areng toimub aste-astmelt ümbritsevast keskkonnast saadud kogemuse kaudu. Lapse keeleline ja sotsiaalne areng on tihedas seoses keskkonna võimalustega, edenedes sedamööda, kuidas need pakuvad impulsse tema uudishimule ja avastamistungile.
MÄNGU ARENGU TREPP Lapse Mäng lapse arengus Mänguasjad vanus Mäng toetub täielikult täiskasvanu ja lapse suhtlemisele. Täiskasvanu Kellukesed, lihtsad on praegu lapse jaoks ainus mänguasi. Laps tunneb kõige enam muusikariistad, 1. elukuu rõõmu füüsilist laadi mängust jalgade patsutamine, varvaste ja eredavärvilised esemed sõrmedega mängimine, näo silitamine. Mäng on usalduslike suhete (kerge kätte võtta, ohut looja
LAPSE ARENG KOOLIEELSES EAS ( 3-7 a) SOTSIAALNE JA EMOTSIONAALNE ARENG Lapse isiksuse areng koolieelses eas sisaldab kaks olulist aspekti: 1) laps hakkab üha enam mõistma ümbritsevat maailma ja teadvustab oma koha selles - viimane põhjustab uute käitumismotiivide tekke; 2) tundmuste ja tahte areng, mis kindlustavad käitumise püsivuse. See on iga, mil täiskasvanu esitab lapsele juba palju suuremaid nõudmisi kui varem. Lapselt oodatakse nüüd kõigile kohustuslike käitumisnormide järgimist. Kui nooremas eelkoolieas on lapse käitumine veel impulsiivne, ta käitub hetkel tekkinud soovide ja tundmuste ajel, ta ei anna endale aru, mis sundis teda nii või teisiti käituma, siis eelkooliea lõpuks on lapse käitumine enamasti teadvustatud - ta võib üldjuhul oma käitumist arukalt selgitada. Muutused käitumismotiivides toimuvad nende sisus ja ka selles, et nüüd kujuneb motiivide hierarhia. Kui eelkooliea algul puudub lapse käitumises pealiin ning erinevad motiivid vahel
Allilmamängud: 1) Pätt ja politseinik (P&P). 2) Kuidas siit pääseda. 3) Viskame õige Joeyle väikese nembu (VVV). «Pätt ja politseinik» mängus padunud kurjategijaid paistab olevat hästi eristavat liiki: 1) Kes teevad seda peaasjalikult kasu pärast. 2) Kes teevad seda mängu enda pärast. 3) Vahepealsed, kes võivad teha nii ja naa. Professionaalsete hasartmängijate liigid (psühholoogilisel tasandil): 1) Need, kes veedavad oma aega mängides, näiteks Saatusega, kelle puhul Täiskasvanu tugevast soovist võita on üle vaid Lapse tugev vajadus kaotada. 2) Need, kes peavad kasiinosid ja teenivad tavaliselt vägagi korralikku raha, pakkudes hasartmängijaile võimalust mängida. - Kleptomaanid - vastandina professionaalsetele poevarastele; näited sellest, kui laialdaselt mängitakse kõige tavalisemat P&P-d. Nõustamiskabineti mängud Nõustamiskabineti mängude tüüpid:
· Hoia käes lapse lemmikmänguasja, olgu selleks meie näites pall, ja räägi sellest. · Vii mänguasi lapse nägemisulatusest välja - selja taha, taskusse, peida padja alla jne. · Küsi lapselt: "Kus on pall?" (vm valitud mänguasi) · Võta pall välja ja ütle: "Näe, pall on siin!" · Jätka mängimist, peites palli iga kord erinevasse kohta. UURINGUTE ANDMETEL toetavad klotsid, pärlid, peitusemäng ja teised n.ö. vanamoelised mängud ja mänguasjad lapse kognitiivset, motoorset ja verbaalset arengut. Mäng suurendab lapse keskendumis- ja tähelepanuvõimet. TULE VÄLJA! · Hoia nukku selja taga. Ütle: "Tule välja!" ja võta nukk selja tagant välja. · Ütle:"Mine peitu!" ja peida nukk uuesti selja taha. · Jätka seni, kuni laps hakkab nuku väljailmumist ootama. · Peida nukk erinevatesse kohtadesse - oma pea kohale, lapse pea kohale. "Tule välja!"
Tähtsamaid mõtteid Eeva Hujala raamatust ,,Uuenev alusharidus" Eelõpetuse teooriast praktikasse: Pedagoogiline teadlikkus eelõpetuse arengu alusena: · Probleemiks tänapäeval on pedagoogilise teadlikkuse süvendamine. Pedagoogilise teadlikkuse struktuur eelõpetuses: 1) Teoreetiline teadlikkus teadmine lapsepõlvest ja lapsepõlves õppimist puudutavatest teoreetilistest nägemustest ja uurimustest. 2) Kontekstuaalne teadlikkus teadmine laste ja lapsevanemate ühisest igapäevaelu tegelikkusest, samuti kasvamise ja õppimise ühiskondlikest ja kultuurilistest sidemetest. · Pedagoogiliselt kvaliteetsete õppekavade rakendumine eeldab asjatundliku personali olemasolu, kellel on uurimusel ja õppimisteoorial põhinev nägemus õppimisest. · Õpetajad tavaliselt (Soome uurimuse järgi) ei mõtle üldse sellele, kuidas tegutseda, ja veel vähem sellele, miks tegutseda nii nagu tegutsetakse. Eelõpetuse kontekstuaalsus: ·
Loovuse väärtustamine ja arendamine Tervist edendava ja lapsesõbraliku lasteaia üks olulisi tunnuseid on laste erinevate mängu- ning suhtluskohtade olemasolu ja loovuse arendamine. Samuti omab tähtsust harrastustegevuse võimaluste loomine. Lasteaia personal peaks otsima võimalusi ja vahendeid, et lapsed saaksid tegeleda käsitöö, muusika jms tegevustega. Häid kehalise aktiivsuse võimalusi pakuvad spordirajatised, võimlemis- ja mänguvahendid. Kujutlusvõime ja loovus avalduvad sageli mänguväljakul. Soodsalt mõjuvad loovuse arengule olukorrad, kus laps peab välja mõtlema, kuidas midagi teha ja järgi proovima terve hulga uudseid probleemilahendusi. Mänge mängides saavad lapsed paremini teada, kes nad on ja kuidas nad erinevates olukordades käituvad. Läbi mängu võivad lapsed õppida eluks vajalikke sotsiaalseid oskusi. Mängu stimuleerimiseks ei ole vaja, et 9
akommodatsioonist ehk kohanemisest. Mäng on Piaget arvates puhas assimilatsioon, st mõtlemine, mis on seotud ülekaalus olevate individuaalsete tarvete rahuldamisega. Mäng assimileerib kõik asjad iseendasse. Laps tahab ümbritseva maailma esemeid käsitseda, nendega tegutseda, mis tähendab Piaget järgi akommodatsiooni. Matkimise puhul domineerib akommodatsioon (Saar1997: 17). Piaget asetas rõhu fantaasia elementidele eelkooliealiste laste mängus. Ja et laps assimileerib mängu käigus maailma enesesse, selle asemel, et viia oma ideed vastavusse reaalsuse nõuetega. Piaget´ teoorias (Butterworth, Harris 2002: 195) on mängu vastand jäljendamisele, mille puhul laps kohandab ennast, et vastata reaalsuse nõudmistele. Piaget viis läbi ulatuslikke vaatlusi, jälgides oma kolme lapse mängu varases lapseeas. Piaget
suhtlemise oskuste oluline täienemine. · EAKAASLASTEGA SUHTE MÕÕTMINE SOTSIOMEETRIA teada saamiseks eakaaslastega seotud duhete struktuuri kohta on olemas kolm peamist võimalust: o Käitumise otsese vaaltuse kaudu. o Teise inimese nagu õpetaja või vanema käest küsimise teel. o Või lapse käest küsides. · TÕRJUTUD LAPSED tõenäoliselt on uurijate suurim huvi keskenduda 8-11 aastaste laste tõrjumise uurimisele. Tulemus näitas, et 30% nendest lastest olid tõrjutud. Tõrjutud lastel näib olevad mitu alamtüüpi ja erinevad põhjused tõrjutuseks eakaaslaste poolt. Eriti paistab esinevat suur erinevus mõnel lapsel, kes on tõrjutud, agressiivsuse tõttu, ja teiste laste vahel, kes on tõrjutud oma alalheitlikuse pärast.
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Rahvusvaheline noorsootöö NT-12 Loore Kääramees ,,Eestlaste pärimuskultuurilised traditsioonid ja tavad rahvamängud" Referaat, eesti rahvakultuur Juhendaja: Margus Abel Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti rahvamängud on erinäolised ning huvitavad. Rahvamängud on mõnus ajaviide nii lastele kui ka täiskasvanutele. Algselt olid rahvamängud rituaalsed nendega taotleti viljakust ja tõrjuti kurja. Tänu erinevatele kihelkondadele on mänge palju ja õnneks on väga suur hulk nendest ka tänaseni säilinud. Referaadis kasutatavate mängude näited on kirja pandud Aleksander Kalamehe poolt, kes oli hinnatud spordipedagoog. Antud tegevused valis Aleksander Kalamees välja Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiivi materjalide hulgast, mida tolleks ajaks
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Õpetajakoolituse osakond Erinevad arengukeskkonnad Raskustega pered Koostaja: Rakvere 2011 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Sotsiaalsed ja majanduslikud raskused peres..........................................................................4 3. Lapse sotsiaalsuse areng.........................................................................................................5 4. Kokkuvõte...............................................................................................................................8 5. Allikad.................................................................................................
väiksemad(2-3 aastased lapsed vajavad rohkem õpetaja abi. 5.aastased lapsed peavad suutma juba riietuda ilma aega viitmata. 6-7aastsed lapsed peavad oskama kanda hoolt oma riiete eest ja tulevad toime kiirelt ja iseseisvalt riieumisega. Väljas viibimine Õueala on lastel varustatud järgmiste mänguvahenditega: liivakast, turnimisredel, ronimispool, kiigeplats, nukumaja.(eale vastavate mänguvahenditega. Lastel on paika pandud (kujutletav) piir, millest nad väljuda ei tohi. Väiksemad mänguasjad ja kiiged on pandud panipaika ja need annab lastele õpetaja. Üldiselt väiksemad lapsed väljaspool lasteasutust jalutamas ei käi, kui siis ainult erandjuhtudel.4-6 aastaste (keskmise rühma) jalutuskäik võib kesta 15-20 minutit, kuue ja seitsme aastastel 20-50 minutit. Uni Magamisruum on eraldi mänguruumist. Igal lapsel on kindel magamiskoht ja voodivarustus.Voodivarustus sisaldab tekki, patja, lina ja igal lapsel peab olema ka magamisriided
VASTSELIINA GÜMNAASIUM ARVUTIMÄNGUDE POPULAARSUS VASTSELIINA GÜMNAASIUMI PÕHIKOOLI ÕPILASTE NÄITEL Uurimistöö Koostaja: Kristjan Nedo 11. klass Juhendaja: Külli Lendsaar Vastseliina 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on noored hakanud üha enam mängima arvutimänge. Kui 10 aastat tagasi saadi väljas kokku, et tagaajamist mängida, siis nüüd kutsutakse sõpru Internetti, et koos mängida saaks. Kuna olen ka ise päris pikka aega arvutimänge mänginud, otsustasin valida uurimistöö teemaks ,,Arvutimängude populaarsus Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli õpilaste näitel". Uurimistöö eesmärgiks on anda ülevaade, kas Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli õpilased mängivad arvutimänge, milliseid mänge mängita
Steiner- ehk waldorfpedagoogika Steinerlasteaed on haridusasutus, kus peatähelepanu all on laps, kes õpib kogemise ja loomise kaudu ümbrust mõistma. Lähtutakse põhimõttest: mida enam on lapsel eelkoolieas võimalus areneda vabades fantaasiarikastes mängudes ja neid toetavates päeva-, nädala- ja aastarütmides ning kogeda mõtestatud tegevusi, seda tublim on ta edaspidi koolis teadmisi omandades. [Gustavson, 2004]. Waldorfpedagoogika õppimise protsessi kulgemine Esimesel seitsmel eluaastal on kasvatuses tähtsal kohal ka lapse kehalis-füüsiline areng ning selles eas on kõik arengusse puutuv seotud kehaga (Gustavson, 2004). Kogu õppimise protsess toimub keha kaudu ehk siis koolieelik õpib meelte vahendusel ja väljendab-kordab õpitud ning kogetut matkimise ja jäljendamise teel. Täiskasvanute ülesanne on seega kujundada arengut soodustav ümbrus, mis pakub impulsse vajalike kogemuste jaoks, soodustab sotsiaalset suhtlemist j
03.2012). Teises katses kukutas uurija näiliselt maha kogemata tassitäie pliiatseid, 63% katsealustest aitas tal pliiatseid üles korjata. Peale neutraalse mängu mängimist ainult 22% aitas tal korjata üles kirjutusvahendeid. Nimelt, kasulikud tegurid, mis ilmnevad sotsiaalsete mängude mängimisega, võivad kaduda sama kergesti kui ilmuda. Arvutimängud suudavad mängureid mõjutada ainult läbi pideva ja pikaajalise mängimise. Mitmed pikaajalised uuringud näitasid, et mängides vägivaldseid arvutimänge tõstavad need esile agressiivsust ning sotsiaalsed mängud toovad esile pikalt kestva omaduse olla abivalmis (Playing Computer Games - Positive or Negative? http://vox-vocis.hubpages.com/hub/computer-games-positive-sides- buy; 23.03.2012). Arvutimängude mängimine on lähedalt seotud ruumilise meelega. Ruumiline meel on oluline õppides teadust ja matemaatikat, kuna see aitab neid aineid paremini mõista. Ruumilist meelt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
