Night male (1936) Variations on a Theme of Frank Bridge (1937) Ceremony of Carols (1942) Serenade (1943) Peter Grimes (1945) Billy Budd (1951) Suveöö Unenägu (1960) William Shakespeare järgi Muud huvitavat Britteni suurim eeskuju oli Henry Purcell Mitmetes teostes avaldas ta Purcellile austust Ta on esimene Briti helilooja, kes pööras selja traditsioonilisele "inglisepärasusele" ja võttis täielikult omaks mandriEuroopa kultuuri ajaloos Brittenit pärjati mitmete autasudega Tänan kuulamast! =)
rahvalauludel, ja nagu ka paljud tema ooperirollid olid need kirjutatud tema partnerile tenor Peter Pearsile. Britten oli korralik pianist ning kandis mõnikord klaveril ette kammermuusikat ning saatis kammerlaule. Kuid peale paari meloodia kirjutas ta väga vähe klaverimuusikat. Ühes intervjuus BBCle ütles ta, et peab klaverit taustapilliks. Esimese briti heliloojana, kes pööras selja traditsioonilisele "inglisepärasusele" ja võttis täielikult omaks mandriEuroopa kultuuri, kohtas Britten suurt vaenulikkust nende poolt, kelle meelest tema muusika oli liiga kaval. Samuti kadestati tema kiiret menu kirjastajate ja plaadistajate juures. . Tema teoseid on niivõrd palju, et toon välja vaid olulisemad. Night male (1936) Variations on a Theme of Frank Bridge (1937) Ceremony of Carols (1942) Serenade (1943) Peter Grimes (1945) Billy Budd (1951) Suveöö Unenägu (1960) William Shakespeare järgi.
William Turner "Vihm, Aur, Kiirus" John Constable ja William Turneri Looduses peituvat salapära ja hetkeliselt mööduvaid meeleolusid väljendasid inglased John Constable (17761857) ja William Turneri (17751851). Nii Constable'i mahlaka rohelusega lihtsates maastikupiltides kui ka Turneri udusse ja pilvedesse mähkunud merevaadetes on värsket elavat pintslitööd, valguse ja värvide võbelust sel määral, et neilt võisid mandriEuroopa kunstnikud õppida isegi veel 19. sajandi lõpupoolel. Prantsusmaa Romantikud Tõelised romantismi suurmeistrid töötasid Prantsusmaal. Tihedamalt kui mujal oli romantism seal seotud poliitiliste sündmustega ning peegeldas kunstnike pettumust oma kaasajas. Eugene Delacroix "Chiose Veresaun" Eugene Delacroix "Vabadus Viib Rahva Barrikaadidele" Eugene Delacroix "Alzeeria Naised" Eugene Delacroix
Erakonna ideoloogia Rahvaliit toetub : 1. mõõdukale rahvuslusele 2. konservatismile 3. esindab eeskätt põllumajandustootjate huve Nende veendumust mööda peaks riik säilitama: 1. oma rolli strateegilistes majandussektorites 2. kontrollima väliskaubandust 3. ajama jõulist maksupoliitikat (astmeline tulumaks, regionaalsed maksusoodustused, aktsiisid ja luksuskaupade täiendav maksustamine). Sotsiaalpoliitikas on nende ideaaliks mandriEuroopa sotsiaaldialoogi ja sotsiaalkindlustuse mudel, kuid soolise võrdõiguslikkuse küsimuses on Rahvaliit edumeelsem klassikalisest bismarkiaanlusest. Rahvaliidul on palju ühist Keskerakonnaga, ent tema kindel toetumine maaringkondadele ja "pehmem" poliitiline imago võimaldavad märksa edukamalt leida liitlasi. Erakonna juhtpoliitikud Erakonna esimees Andrus Blok Erakonna aseesimehed Mai Treial Riina Kull
5)Narva(narwa), 6)Rakvere (wesenberg), 7)Haapsalu(hapsal), 8)Vana-Pärnu(alf- pernau), 9)Uus-Pärnu(neu-Pernau). Tähtsamad kuulusid ka hansaliitu. 6. Maap.-Vana-Liivimaa seisuste kogunemine al 1420.toimus valgas või valmaris ja osalesid 1)piikopid, 2)linnad, 3)vasallkond, 4)ordu. 7. Jüriöö ülestõus 1343-1345.a. vaata eespoolt. 8. Raad e. Magistraat, oli keskajal kollegiaalne linna võimu valitsus, esindus ja kohtuorgan.linnaõigus-keskaegne mandrieuroopa õigusnormide kogumik mis on kehtind sajas linna.pürgermeister rae vanema liikme või linna pea ameti nim.sündik on linna jurist.linna fookt on maahärra esindaja linna raejuures.gild on kaupmeeste või tsunfide ühendus. Tsumft on käsi tõõliste vennaskond.skraa on tsunfi põhi kiri.hansa liit on linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.toomkapiiter kõrgem vaimuliku kolleegim,tegutseb kiriku juures.missa on katoliku kiriku jumala teenistus. 9
Sellepärast nim seda õigust loodus(loomu) õiguseks. Tegemist on õpetusega põhinormidest, mis vastavad inimese loomusele.Mõistus, tahe, imud-iminloomuse tunnused. Ka enamik õiguspostiviste tunnistab loomuõiguse olemasolu. Eeldatakse, et igas õiguskorras eksisteerivad mingid kindlad väärtusmastaabid, mis dikteerivad õiguskorra olemuse. Positiivses õiguses on vaja silmas pidada ülipositiivset ehk loomuõigust. Era- ja avalik õigus Mandrieuroopa õiguskultuuris, mille paljuski on kujundanud rooma õigus jaotub õiguskord kahte suurde valdkonda era ja avalik õigus. Õiguskorra jagunemise järgi saame kindlaks määrata, millised riigiasutused on, millise pädevusega otsuseid langetama. Era ja avaliku õiguse liigitamisel lähtutakse kahest teooriast: 1. Huviteooria, mis on vanim liigitamise põhimõte 2. Subjektiteooria Huviteooria Vedavaks jõuks huvi. Kui ülekaalus on avalikud huvid, siis kuulub probleem avalikku
Romantismile olid eelkäijaiks saksa ja inglise maastikumaal. Looduses peituvat salapära ja hetkeliselt mööduvaid meeleolusid väljendasid inglased John Constable (1776 1857) ja William Turneri (17751851). Nii Constable'i mahlaka rohelusega lihtsates maastikupiltides kui ka Turneri udusse ja pilvedesse mähkunud merevaadetes on värsket elavat pintslitööd, valguse ja värvide võbelust sel määral, et neilt võisid mandriEuroopa kunstnikud õppida isegi veel 19. sajandi lõpupoolel. Sakslane Caspar David Friedrich (17741840) lõi laiu, selge läbipaistva õhuga ja nagu kuivalt maalitud maastikupanoraame. Avara muutliku taeva all kõrguvad tal teravaokkalised nulud, väänlevate okstega tumedad tammed, kerkivad nukrad gooti akendega varemed, mere hämarusest lähenevad salapärases vaikuses laevade purjed, hardas imetluses seisavad paarid kuuvalguse või loojangupuna ees.
Kohtuvõimu ülimuslikkuse rõhutamine aitab kindlustada õigusriigi põhimõtet ja veenda kõiki tema otsustele kuuletuma. Kohtuvõimu korraldust mõjutavad riigi õigussüsteem ja poliitiline kultuur. ANGLOAMEERIKA: * pole omaette konstitutsioonikohust * kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga * kohtunikes nähakse kodanike kaitsjat, kohtunikel suur mõjuvõim * kohtunikkond moodustatakse valimiste teel * kohtunikul ei pea tingimata olema juriidilist haridust MANDRIEUROOPA: * mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem (kriminaal ja tsiviilkohtud, halduskohtud) * kõrgeim aste on konstitutsioonikohus, mis hindab juba kehtivate seaduste kui ka seaduseelnõude vastavust põhiseadusele (tugev Saksamaa) * kohtunikud nimetab valitsus * range hierarhia ja karjääripõhimõte * kohtunikul peab olema õigusalane ülikooliharidus * kohtunik on lojaalne kehtivale korrale ning kaitseb seda * oluline roll on kohtueelsel menetlusel ja riiklikul süüdistajal
(nt;rohkem tööd, rohkem palka). Igaüks peab saama selle, millele tal on õigus. Õiguskindlus on ühetähenduslik, tagatud riigi poolt. - Objektiivne õigus (positiivne, sisemine õigustunne) - Subjektiivne õigus(ülipositiivne indiviid) - Normatiivne informatsiooni ja kommunikatsioonisüsteem (Riigi Teataja) ÕIGUSE ALLIKAD Õiguse allikas on koht, kust leiame õigust. Õiguskultuurid (ka õiguse süsteemid): mandrieuroopa; angloameerika (common law); islami õigus; aafrika konstitutsioon; skandinaavia õigus Mandri-euroopa õigussüsteem rajaneb kirjapanemisel. Seadusel põhinev õigussüsteem. Reegliallikaks on peamiselt seadus. (Kasvas välja Rooma riigist) Anglo-Ameerika õigusallikaks on kohtupretsetend. Kohus teeb oma otsuse olukorra kohta, kes käitus õigesti kes valesti. Skandinaavia iseseisvalt kasvanud. Eelmiste õigussüsteemide vahel. Õigusallikaks taas kohtuotsus.
Looduses peituvat salapära ja hetkeliselt mööduvaid meeleolusid väljendasid inglased John Constable (17761857) ja William Turneri (17751851). Nii Constable'i mahlaka rohelusega lihtsates maastikupiltides kui ka Turneri udusse ja pilvedesse mähkunud merevaadetes on värsket elavat pintslitööd, valguse ja värvide võbelust sel määral, et neilt võisid mandriEuroopa kunstnikud õppida isegi veel 19. sajandi lõpupoolel. C. D. Friedrich. Kaarnapuu C. D. Friedrich. Rändur udumere kohal
sõjapidamine ja riigi kaitsmine praktiliselt riigi ainus ülesanne kuhu ehitada kaitserajatisi? valdusi sisuliselt kolmes kohas: põline(soomerootsi), livimaa-eestimaa ja saksamaa rootsiga selline küsimus, et kuigi kaitserajatisi tuleks rajada liivimaale ja eestimaale, sest venemaa suur oht, aga reputatsiooni mõttes leitakse et tuleks valdusi kaitsta saksamaal toovad rootsi mandrieuroopa suurde poliitikasse sisse eestiski kindlustatakse teatud kohti, aga need tööd hakkavad liiga hilja, pole piisavalt raha ja need ei saa valmis püütaks ekindlustada tartut, narvat, pärnut(bastionid, ei saa valmis) BASTIONID saksamaa valdused väiksed, aga annavad rootsilie poliitiliselt parema positsiooni arvavad et peipsi järv hoiab venelased eemal, neid ei tule pikalt ja lähevad
sedavõrd soodsad ja pinnas viljakas. Ideaalne on kliima ka viinamarjade kasvatamiseks ning seetõttu on saar kuulus oma aperatiiv- ja dessertveinide poolest. Madeira loorberimetsad on UNESCO maailmapärandi nimekirjas. Tänu soojadele hoovustele ei lange isegi talvel õhutemperatuur alla 15 kraadi, sama soojaks jääb ka merevesi. Seevastu suvel, kui ookean soojeneb 21 kraadini, tõuseb õhutemperatuur harva üle 23 kraadi. Isegi siis mitte kui mandrieuroopa kuumeneb juulis ligi 40 kraadini. Kliima on vahemereline: talv on pehme ja vihmane, suvi on kuiv, kuid mitte väga kuum. Sademeid on aastas keskmiselt 641 mm. Kõige vihmasemad kuud on jaanuar, november ja detsember. Kõige kuivemad kuud on juuli ja august. Vihmapäevi on kõige rohkem detsembris (13), kõige vähem juulis (1). Madeira kalaturg ei suuda eksootika poolest võistelda Aasia omadega. Valik on eestlase jaoks siiski põnev. Kõige rohkem on tuunikala. Värskena meenutavad
Kriminaal, haldus, finants, riigiõigus. Kohtusüsteemid: AngloAmeerika (USA) ühtne kohtusüsteem, mis tipneb ülemkohtuga. Kohtunikud valitakse kodanike poolt ega pea omama juriidilist haridust. On pretsedenti põhine ehk lähtutakse varasematest sarnastest kohtuotsustest. Kriminaalkohtus on tähtsad vandemehed, kes valitakse kodanike hulgast. Süüdimõistev otsus peab tulema konsensuslikult. Karistuse määrab kohtunik. MandriEuroopa mitmetasandiline kohtusüsteem, mille kõrgeim aste on konstitutsiooniline kohus (Eestis riigikohtu ülesanne). Kohtunikud nimetab ametisse valitsus eluks ajaks, vajalik juriidiline kõrgharidus. Lähtutakse mahukatest seaduskoodeksitest. Islamiõigus ehk sariaat (põhineb koraanil ja on arhailine) varastel käe maha raiumine. Abielurikkujate kividega surnuks loopimine. Pisikuritegude eest piitsutamine. Veritasu. Omakohus. Eesti kohtusüsteem
õigusnormide kogum) ja subjektiivses mõttes (õigussubjektile objektiivsest õiguses tulenev ja kuuluv õigus). Õiguseallikas on vorm, milles õigusnormid tekivad ja nähtavaks muutuvad. Õigusnormid võivad tekkida ainult õigusallikate kaudu. Sisu on seega vormiga seotud. Õiguse allikate kujunemine Mandri-Euroopas Vanimaks õiguse allikaks loetakse tavaõigust. Ühiskond oli millestki olulises kokku leppinud ja sellest omapärasest lepingust peeti kinni. Toimusid ka kohtud (avalikud). Mandrieuroopa õigussüsteemis tähendab heas usus käitumine kohustust käituda nagu ausalt ja õiglaselt mõtlev isik. Heas usus käitumine tähendab muu hulgas poolte kohustust teha koostööd, kaitsta üksteise huve, edastada informatsiooni. Arhailise õiguse 2 aspekti: 1. Arhailine õigus kui sugukondlik õigus, on seotud kindla ajalise perioodiga. 2. Arhailine õigus kui eriline õigus ei ole seotud kindla ajaga. Iga arhailine kultuur ei muutu kõrgkultuuriks
...................................................................................................................19 3 ASEND Portugal asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos. Ta paikneb LõunaEuroopas Pürenee poolsaare lääneosas ning omab väga pikka merepiiri Atlandi ookeaniga, mis piirab Portugali pikalt lääne ning lõunaküljest. Riik ise hõlmab veel ka Madeira ja Assoori saari. MandriEuroopa kaugeim läänepoolne punkt asub Portugalis selleks on Roca neem. Portugal meenutab kujult püsti seisvat ristkülikut ning asub 36º N 41º N pikkus ja 9º W 7º W laiuskraadide vahemikus. Pealinn Lissabon asub geograafilistel koordinaatidel: 38º N 9º W ning on Jõhvist linnulennult 3449 km kaugusel. Kellaaegade erinevus on Eestil Portugaliga kaks tundi. SAARED Atlandi ookeanis kuuluvad Portugalile Madeira saar ja Assoori saarestik.
. Oli väga jumalakartlik mees. Lasi ehitada Westminster Abbey. Pärandas trooni Godwini pojale Harold II-le. 1161 pühitseti ta pühakuks. Normanni vallutus 1066 1066 tungisid Inglismaale (ühel ajal, kuid mitte koos) Norra ja Normandia. Inglismaa kuningas Harold II purustas Norra väed ja kiirustas seejärel normannide vastu. Ta kaotas Hastingsi lahingu normannidele, keda juhtis William Vallutaja. Normannid hõivasid kogu Inglismaa ja kehtestasid seal tsentraliseeritud kuningriigi (mandrieuroopa põhimõte minu vasalli vasall ei ole minu vasall Inglismaal ei kehtinud). Inglismaa õukonnakeeleks sai prantsuse keel. Domesday Book 1806 William Vallutaja tellimusel koostatud maarevisjon, mis hindas tema enda ja tema feodaalrentnike varasid( maavalduse suurus ja aastane sissetulek) . Selle alusel sai muuta maksustamisseadusi. Ürik näitab kui suurel osal olid inglise maaomanikud asendunud normannidega.
. Oli väga jumalakartlik mees. Lasi ehitada Westminster Abbey. Pärandas trooni Godwini pojale Harold II-le. 1161 pühitseti ta pühakuks. Normanni vallutus 1066 1066 tungisid Inglismaale (ühel ajal, kuid mitte koos) Norra ja Normandia. Inglismaa kuningas Harold II purustas Norra väed ja kiirustas seejärel normannide vastu. Ta kaotas Hastingsi lahingu normannidele, keda juhtis William Vallutaja. Normannid hõivasid kogu Inglismaa ja kehtestasid seal tsentraliseeritud kuningriigi (mandrieuroopa põhimõte minu vasalli vasall ei ole minu vasall Inglismaal ei kehtinud). Inglismaa õukonnakeeleks sai prantsuse keel. Domesday Book 1806 William Vallutaja tellimusel koostatud maarevisjon, mis hindas tema enda ja tema feodaalrentnike varasid( maavalduse suurus ja aastane sissetulek) . Selle alusel sai muuta maksustamisseadusi. Ürik näitab kui suurel osal olid inglise maaomanikud asendunud normannidega.
võtsid oma tööde ainestiku romantilistest kirjandusteostest. Romantismile olid eelkäijaiks saksa ja inglise maastikumaal. Looduses peituvat salapära ja hetkeliselt mööduvaid meeleolusid väljendasid inglased John Constable (17761857) ja William Turneri (17751851). Nii Constable'i mahlaka rohelusega lihtsates maastikupiltides kui ka Turneri udusse ja pilvedesse mähkunud merevaadetes on värsket elavat pintslitööd, valguse ja värvide võbelust sel määral, et neilt võisid mandriEuroopa kunstnikud õppida isegi veel 19. sajandi lõpupoolel. Sakslane Caspar David Friedrich (17741840) lõi laiu, selge läbipaistva õhuga ja nagu kuivalt maalitud maastikupanoraame. Avara muutliku taeva all kõrguvad tal teravaokkalised nulud, väänlevate okstega tumedad tammed, kerkivad nukrad gooti akendega varemed, mere hämarusest lähenevad salapärases vaikuses laevade purjed, hardas imetluses seisavad paarid kuuvalguse või loojangupuna ees.
Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. 42.Mida tähendab hea usu ja mõistlikkuse põhimõte? Mandrieuroopa õigussüsteemis tähendab heas usus käitumine kohustust käituda nagu ausalt ja õiglaselt mõtlev isik. Heas usus käitumine tähendab muu hulgas poolte kohustust teha koostööd, kaitsta üksteise huve, edastada informatsiooni (Wikipedia). Põhimõtteliselt tähendab see, et partnerite eesmärgiks ei ole teadlik teineteise petmine. Tegutsetakse koos, arvestades üskteise huve ja tahet olla lepingupooltena ausad. 43.Mis on varaline ja mittevaraline kahju?
(nt;rohkem tööd, rohkem palka). Igaüks peab saama selle, millele tal on õigus. Õiguskindlus on ühetähenduslik, tagatud riigi poolt. - Objektiivne õigus (positiivne, sisemine õigustunne) - Subjektiivne õigus(ülipositiivne indiviid) - Normatiivne informatsiooni ja kommunikatsioonisüsteem (Riigi Teataja) ÕIGUSE ALLIKAD Õiguse allikas on koht, kust leiame õigust. Õiguskultuurid (ka õiguse süsteemid): mandrieuroopa; angloameerika (common law); islami õigus; aafrika konstitutsioon; skandinaavia õigus Mandri-euroopa õigussüsteem rajaneb kirjapanemisel. Seadusel põhinev õigussüsteem. Reegliallikaks on peamiselt seadus. (Kasvas välja Rooma riigist) Anglo-Ameerika õigusallikaks on kohtupretsetend. Kohus teeb oma otsuse olukorra kohta, kes käitus õigesti kes valesti. Skandinaavia iseseisvalt kasvanud. Eelmiste õigussüsteemide vahel. Õigusallikaks taas kohtuotsus.
ÕIGUS --- Eraõigus ja avalik õigus. õigusharud --- õigusinstituut (õiguse allharud õig. akt õigusnorm PS seadus seadlus VP määrus VV korraldus - otsus käskkiri Õigussüsteemide tüübid Mandri-Euroopa õigussüsteem Angloameerika ehk common law süsteem Skandinaavia õigussüsteem Islami, hinduistlik, judaistlik õigussüsteem Kaug-Ida õigussüsteem Aafrika ja Madagaskari õigussüsteem Sotsialistlik õigussüsteem Mandrieuroopa õs-s kohus ei loo uusi õigussüsteeme/norme. Angloameerikas on pretsedenti õigus. Varasemate juhtumite põhjal luuakse uusi õigusi. Rooma Õiguse mõju on minimaalne. !! Õiguse valdkonnad Eraõigus on õiguse valdkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid. Õigussubjektid on võrdsed ja ükski neist ei ole avaliku võimu kandja. Avalik õigus on õiguse valdkond, mis korraldab suhteid riigi ja isiku vahel. Suhtes osalejad on alluvussuhtes. Õigusallikad
20 saj lõpus on seis sisuliselt sama. 12) Liberalistliku koolkonna esindajate peamised seisukohad ühiskondliku arengu nurgakivi ja riigi roll? Tekkis 17 saj lõpul 18 saj alguses majanduslik liberalism. Pidasid rikkuse allikaks inimese tööd. Põhjendasid: loodused on üsna vähe aineid, mis oma algses olekus rahuldaksid inimese vajadusi. Asusid teisi kritiseerima. Vabakaubanduslik ideoloogia et jõudis praktikasse 19. Saj keskpaiga Inglismaal, kust levis mõneks ajaks üle mandrieuroopa. Omandi mõiste üheks liberaalse ideoloogia nurgakiviks. Riigi roll: eraomandi kaitse, seaduslikkuse tagamine, riigikaitse. Rajajad: 1) 17 saj Judley North 2) 18 saj David Hume 3) Bernard de Mandeville ütles, et tsivilisatsiooni edu on ahnuse ja kurjuse tagajärg. Liberalistid alustasid ühiskonna analüüsi inimloomusest. Egoismist saab kogu areng alguse. Järeldus: majanduslik kasv on tagatud, kui inimese tahtele anda vaba
cases ex aequo et bono. A distinct feature was the reliance by merchants on a legal system developed and administered by them. States or local authorities seldom interfered, and did not interfere a lot in internal domestic trade. Under lex mercatoria, trade flourished and states took in large amounts of taxation. (http://en.wikipedia.org/wiki/Lex_mercatoria) Magdeburgi õigus, Lübecki õigus: Magdeburgi õigus oli keskaegne mandrieuroopa õigusnormide kogumik. Lübecki linnaõiguse kõrval üks enimlevinuid linnaõigusi, mis kehtis paljudes sisemaa linnades, kus merekaubandus puudus. Aga ka hansalinnas Riias. Õigus ise pärit 13. sajandist, selle õigusega said linnad oma autonoomia, sellega sai raad seadusandliku, täidevsaatva ja kohtuvõimu pädevuse. Lübecki õigus õigusnormide kogu, mis töötati välja Lübecki linnavõimude poolt pärast Lübecki linnaks saamist 1226. aastal
Ebaausad eelised ja kasumid teatud toimijatele. 84. Mis on heaoluriik? Iseloomusta Esping-Anderseni heaoluriigimudeleid. Heaoluriik garanteerib kodanike nii poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. Anglo-ameerika mudel – tähtis koht turgudel, riigil on regulatiivne vähese sekkumisega funktsioon Mandri-Euroopa mudel – sotsiaalne funktsioon on nii riigil, ettevõtetel (töökohtadel) kui perekonnal Lõuna-Euroopa mudel - sarnaneb MandriEuroopa mudeliga, kuid suurem roll on perekonnal ja kodanikeühendustel (kirikul) Skandinaavia mudel – moodne riigikeskne mudel, probleemiks kõrged maksud ja liiga helde hüvede pakkumine Globaliseerumine: maailmapoliitika ja Euroopa Liit. Rahvusvahelised suhted 85. Iseloomusta peamisi rahvusvaheliste suhete koolkondi. Realism ehk konservatism Rahvusvahelist areeni nähakse anarhilisena. Põhitoimijad on riigid
Positiivsed teened: rakendab printsiipi, et õigus on õiglus, teooria kinkis hierarhilise süsteemi normatiivaktidele. Negatiivsed teened: teoorias väide, et sotsiaalsed faktorid ei mõjuta õigust (praktikas vastupidi). 10. Kirjeldada romaani germaani ja anglo ameerika õigussüsteeme: Romaani - germaani õigussüsteem e. kontinentaalõiguse süsteem. Juured Rooma õiguses. Tekkis 12. saj. lõpp- 13. saj. algus mandrieuroopa keskosas. Glossaatorid tegid Rooma õiguse kodifitseeritud väljaannete servadele märkusi. Seeläbi lõid sisuliselt uued õigusnormid, mis vastasid konkreetsl riigi vajadustele. Tuum: õigusnormid on kui üldised käitumiseeskirjad, mis peavad tagama üldise õiguse moraali ja prognoositava käitumise ühiskonnas. R - G õigusteadus uurib ja seletab kirjutatud õiguse sisemisi seoseid ja olemust. Algselt oli ainult eraõigus, avalik õigus hakkas arenema peale Suurt Prantsuse revolutsiooni
ühiskonna elu kõiki valdkondi. Rooma õiguse esimene ülevõtmine on seotud nimega keiser Barbarossa, kuid see ebaõnnestus. Teine katse võtta üle rooma õigust õnnestus – tänu sellele et seda üritati tundma õppida, mitte ei üritatud mehaaniliselt inimestele peale sundida. Üritati tabada ratsionaalne tuum, luua sild vana rooma õiguse ja uuema aja normide vahele. Dualistlik süsteem – eraõigus, erahuvid ja avalik õigus, avalik huvid. Õiguse allikad on omapärased mandrieuroopa õiguskultuurile. Kodifitseerimine on väga oluline civil law. 18 sajandi juriste nimetatakse kodifikatsioonijuristideks generaalse kodifikatsiooni idee. Savigny ütles et tuleb tundma õppida rahva vaimu. 1.3 Kodifikatsioonid ja valgustusajastu loomuõiguskoolkond Kodifikatsiooni mõiste – J. Bentham. Kõige rohkem kodifikatsioone oli valgustusajastul, algas siiski varem. 13-14 saj hakkas rooma õiguse retseptsioon, mis 16. sajandiks lükkas tavaõiguse paljus kõrvale
otsustuspõhimõte (otsustuse vorm). Kaaluväärtuse määratlevad tõlgendusprobleem või olukord. Või ka tõlgendusolukorras kasutatakse vaid osa neist nimetatud argumentidest. Õigussüsteem, õigusperekond ja õigusharu. Õigussüsteem on õiguskordade kogum. Õigussüsteemide piiritlemine on teataval määral meelevaldne tegevus. Üks võimalusi on jagada maailma õiguskorrad järgmisteks õigussüsteemideks: · Mandrieuroopa ehk romaani-germaani õigussüsteem · Üldine õigus ehk angloameerika õigussüsteem · Islami õigussüsteem · Hinduistlik õigussüsteem · Judaistlik õigussüsteem · Kaug-Ida õigussüsteem · Aafrika ning Madagaskari õigussüsteem · Sotsialistlik õigussüsteem. Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või sarnasel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. Õigusharu
Või ka tõlgendusolukorras kasutatakse vaid osa neist nimetatud argumentidest. 23 Õigussüsteem, -perekond ja –haru Õigussüsteem - on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja institutsioonide kaupa. Õigussüsteemi all mõistetakse sageli ka teataval viisil ülesehitatud õigusnormide kogumit ja sellele lisaks ka õigusasutuste süsteemi. • Mandrieuroopa ehk romaani-germaani õigussüsteem • Üldine õigus ehk angloameerika õigussüsteem Confidential SORAINEN – 6/13 – • Islami õigussüsteem • Hinduistlik õigussüsteem • Judaistlik õigussüsteem • Kaug-Ida õigussüsteem • Aafrika ning Madagaskari õigussüsteem • Sotsialistlik õigussüsteem.
Või ka tõlgendusolukorras kasutatakse vaid osa neist nimetatud argumentidest. 23 Õigussüsteem, -perekond ja haru Õigussüsteem - on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja institutsioonide kaupa. Õigussüsteemi all mõistetakse sageli ka teataval viisil ülesehitatud õigusnormide kogumit ja sellele lisaks ka õigusasutuste süsteemi. · Mandrieuroopa ehk romaani-germaani õigussüsteem · Üldine õigus ehk angloameerika õigussüsteem Confidential SORAINEN 6/13 · Islami õigussüsteem · Hinduistlik õigussüsteem · Judaistlik õigussüsteem · Kaug-Ida õigussüsteem · Aafrika ning Madagaskari õigussüsteem · Sotsialistlik õigussüsteem.
traditsionaalse autoriõiguse reeglid kohalduksid selliste tegevuste puhul. Koopiaid säilitatakse, edastatakse ja kasutatakse elektrooniliselt. Kas autoriõiguse reprodutseerimise ja levitamise kontseptsiooni, mis traditsiooniliselt kohaldus materiaalses vormis artiklitele, võib tõlgendada nii, et see kataks ka arvutis ja võrgus säilitamise, edastamise ja kasutamise ning millisel määral on autoriõiguste rikkumise eest vastutavad pilveteenuse pakkujad. Mandrieuroopa ehk rooma-germaani õigussüsteemis on kolmandad isikud üldiselt vastutavad kas tsiviil- või kriminaalõiguse alusel, kui nad teadlikult aitavad teist isikut autoriõiguste rikkumisel. Kehtestatud hoolsuskohustus kahju ärahoidmiseks. Siin mõeldakse üldise õiguse põhimõtte hoolsuskohustuse all kohustust reageerida mõistlikult, et ära hoida kahju teistele isikutele. Nõutav kohustus sõltub tüüpiliselt faktidest ja asjaoludest. Ebaseaduslik tegu kellegi
samasugusus argumendina) või otsustuspõhimõte (otsustuse vorm). Kaaluväärtuse määratlevad tõlgendusprobleem või –olukord. Või ka tõlgendusolukorras kasutatakse vaid osa neist nimetatud argumentidest. 24. Õigussüsteem, -perekond ja –haru Õigussüsteem on õiguskordade kogum. Õigussüsteemide piiritlemine on teataval määral meelevaldne tegevus. Üks võimalusi on jagada maailma õiguskorrad järgmisteks õigussüsteemideks: Mandrieuroopa ehk romaani-germaani õigussüsteem Üldine õigus ehk angloameerika õigussüsteem Islami õigussüsteem Hinduistlik õigussüsteem Judaistlik õigussüsteem Kaug-Ida õigussüsteem Aafrika ning Madagaskari õigussüsteem Sotsialistlik õigussüsteem. Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või sarnasel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. Õigusharu
● vabalinnad- omasid laiaulatuslikku omavalitsust ● riigilinnad- kõrgem haldus- ja kohtuvõim kuulusid maahärra esindajale Linna õiguskord Liivimaal kujunes naaberlinnade eeskujul: ● Lübecki õigus- Tallinn, Narva, Rakvere ● Riia õigus- Tartu, Viljandi, Paide, Uus-Pärnu, Haapsalu ● Piiskopiõigus- Vana-Pärnu Lübecki õigus – Tallinn, Rakvere, Narva, 17. saj teisest poolest ka Haapsalu. Lübecki õigus oli keskaegse mandrieuroopa õigusnormide kogumik. 15. mai 1248. a andis Taani kuningas siinsetele kodanikele “kõik õigused, mis Lübecki kodanikel”. Lübecki õigus andis Tallinnale vabalinna staatuse. Lübecki õigus sisaldas endas nt raadi ja maahärrat puudutaviad sätteid, tsiviil- ja kriminaalõiguslikke norme, ehitus- ja heakorraeeskirju. Lübecki raad oli Tallinnale kuni 1584. a apellatsiooniinstantsiks, kuhu võis kaevata Tallinnas langetatud kohtuotsuste peale. Lübecki õiguskord säilis Tallinnas kuni 19
Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. Õigusinstituut on õigusharu üks osa. 30. Mis on õigussüsteem? Õigussüsteemiks nimetatakse teatud kindlas ühiskonnas kehtivaid õigusnorme, mis moodustavad omavahel haakuva terviku. Riikide õigussüsteemid on küll erinevad, kuid sarnasuste järgi liigitatakse neid suuremateks õigussüsteemideks. Tänapäeval domineerivad maailmas mandrieuroopa, anglosaksi ja islami õigussüsteemid. (XIX sajandil eristusid kaks mandrieuroopa õigussüsteemi: romaani ehk prantsuse ja germaani ehk saksa õigussüsteemid. Saksa õigussüsteemi on omaks võtnud ka Eesti.) http://raulpage.org/kodaniku/oigused.html Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa.
Näeb, et koguaeg on makstud sellel kuupäeval ja pole probleemi olnud ning nüüd äkki on. Jätab nõude rahuldamata, sest see on kujunenud nende vahel tavaks. Kohtupraktika ei ole õigusallikas aga de facto sellega arvestatakse. Praktikas seda arvestatakse, sest järgmisel sarnasel korral on tõenäoline, et kohus lahendab olukorra samamoodi. Miks tava on õigusallikas, aga kohtupraktika ei ole? 1) Sest õigusega pole võimalik kõike reguleerida 2) Sest mandrieuroopa õigussüsteemis pole kohtupraktika õigusallikas. II LOENG Õigusjärglus: (ladina keeles) - õiguste üleminek ühelt inimeselt teisele. Üle lähevad osad õigused või kõik õigused. Succesio universalis –kõik õigused lähevad üle.(pärimine) successio universalis -- üldõigusjärglus. Successio singularis -- üksikõigusjärglus Miks meil on kaks õigussüsteemi? Üks võttis rooma õiguse üle (retseptsioon) , teine mitte. Mis anglo-ameerika on common law?
Peamiselt kujutas paharette ja viirastusi. Vahepeal täiesti unustatud, uuesti avastatud sürrealistide 20. saj keskel. ,,Luupainaja" ja ,,Viirastus" noored neiud on veidratest viirastustest häiritud. Romantism pöörab rohkem tähelepanu vaimuhaigetele. Fuseli on teinud portreid ,,Vaimuhaige Kate". On ka illustreerinud mõnda Skahespeare'i fantastilisemat näidendit, näiteks ,,Suveöö unenägu". Maastikumaali peamine esindaja William Turner. 19. saj tekib huvi maastike vastu, mandrieuroopa eeskujul ostetakse. Turner peamiselt maalinud merevaateid. ,,Téméraire'i viimane sõit", aurulaev veab purjekat sadamasse, läheb lammutamisele. Turner traagikat ei näinud, tavaline lugu, huvitus tehnikast, eriti rongidest. Vihma- või lumesajuga seotud maastik, üleminekuhetked: kevad ja sügis. ,,Orjalaev", käsitleb laevaõnnetust, on seotud neegrite hukkumisega. Astus välja orjakauplemise vastu. Ameerikas väga tuntud teos. ,,Hannibali minek üle Alpide"
Positiivne ja ülipositiivne õigus. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Õigusnormi kehtivus sõltub üksnes legitiimsest kehtestamisest. Ülipositiivne õigus ehk ka loome- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. 2.2 Era- ja avalik õigus Mandrieuroopa õiguskultuuris, mille paljuski on kujundanud rooma õigus jaotub õiguskord kahte suurde valdkonda era ja avalik õigus. Õiguskorra jagunemise järgi saame kindlaks määrata, millised riigiasutused on, millise pädevusega otsuseid langetama. Era ja avaliku õiguse liigitamisel lähtutakse kahest teooriast: 1. Huviteooria, mis on vanim liigitamise põhimõte 2. Subjektiteooria Huviteooria Vedavaks jõuks huvi. Kui ülekaalus on avalikud huvid, siis kuulub probleem avalikku
Prantsusmaa Expediteur Holland Spediteur Saksamaa Speditor Skandinavia Mandri Euroopa ekspedeerijad nimetavad ennast sageli komisjonärideks või speditöörideks discribe themselves as commisionaires or spediteurs Agendist printsipaaliks Kaubandusõiguses on agendi ja printsipaali eristamise probleeme võrdlemisi selge AngloAmeerika õigussüsteemis segadusi tekitav MandriEuroopa ja skandinaavia õigusruumis komisjonäär commission agent vahepealne printsipaali ja agendi vahel tegutseb enda nimel, aga printsipaali arvel iseenesest kummaline situatsioon Speditöör vahendajana Täidab oma kohustusi oma kliendi ees, kes on talle printsipaal tava õiguse maades agency tsiviilõiguse maades käsundi alusel komisjonäär Printsipaalagendi suhte fundamentaalne tuum:
1. normatiivsed õigusaktid ehk üldaktid on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, seega siis õigusnormide loomisele. Ja need normid sisaldavad endas üldkohustuslikke käitumisreegleid. See tähendab seda, et loodud norm kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi ja seepärast nimetataksegi üldaktiks. Tekkis õiguse normina koos riigiga ning tema osa õiguse arengus on pidevalt kasvanud. MandriEuroopa õigussüsteemis on üldnorm peamiseks õigusnormiks. 2. mittenormatiivsed õigusaktid ehk üksikaktid . Need on sellised õigusaktid, mis annavad subjektiivsed õigused ja panevad konkreetsed kohustused konkreetsele subjektile või siis täpselt määratletud subjektide ringile. Kuna see õigusakt kehtib ainult teatud subjektile või subjektide ringile, siis neid nimetatakse ka individuaalseteks õigusaktideks. Omapäraks on
seal hakatakse õpetama õigust kui piiritletud ja süstematiseeritud teadmiste kogumit. Ükski ülikool ei hakka tegelema kehtiva õigusega vaid just rooma õiguse õpetamisega ja selle analüüsimisega. Siit kujuneb ka arusaam, et ülikool peab õpetama juristi mõtlema, mitte paragrahve pähe õppima. Ülikool pakkus eelkõige viis ehk meetodit kuidas õigusega ringi käia, rakendus jäi iga juristi enda hooleks. Just rooma õiguse retseptsioon on mänginud suurt rolli mandrieuroopa õiguse teadusestamisel. Protsess iseenesest kestis sajandeid: o 12-13 saj. Seotud eelkõige klossaatorite (ääremärkijad) koolkonnaga. o 14-15 saj. Konsiliaatoritega kes sidusid ülikoolides õpetatava praktilisega. o 16 saj. Humanism o 17 saj. Moodne/kaasaegne rooma õigus o 18 saj. Loomingulisus ning hiline retseptsioon o 19 saj. Saksamaal seotud ajaloolise koolkonnaga Ülikool on ainuomane euroopalikule õiguskultuurile, tähtsamad Bologna 1088
1161 pühitseti ta pühakuks. Aethelredi poeg-Normandiast-normannikaaskond-vs. Wessex-WestminsterAbbey-pühak Inglismaa vallutamine Normandia poolt 1066. 1066 tungisid Inglismaale (ühel ajal, kuid mitte koos) Norra ja Normandia. Inglismaa kuningas Harold II purustas Norra väed ja kiirustas seejärel normannide vastu. Ta kaotas Hastingsi lahingu normannidele, keda juhtis William Vallutaja. Normannid hõivasid kogu Inglismaa ja kehtestasid seal tsentraliseeritud kuningriigi (mandrieuroopa põhimõte minu vasalli vasall ei ole minu vasall Inglismaal ei kehtinud). Inglismaa õukonnakeeleks sai prantsuse keel. Domesday Book. 1086 William Vallutaja poolt koostada käsitud üleinglismaaline uurimus, kuhu oli märgitud jõigi feodaalvalduste suurus ja nende aastane sissetulek, mille alusel sai muuta maksustamise seadust. Domesday Book'i alusel kutsus William Vallutaja kõik feodaalisandad enda juurde truudusevannet andma. DB koosneb kahest köitest (nn Suur DB ja nn. Väike DB).
tuli maa tsiviilkäibesse, kuid selle kohta ei olnud olemas mingit seadust/regulatsiooni. 1990 aastate alguses tekkis vajadus luua täiesti uut tsiviilõigust. (niikaua kui seda loodi, jäi nõukogude tsiviilkoodeks kehtima). Tekkis küsimus - mis tüüpi tsiviilõigus peaks olema? Valikud: anglo-am, skandinaavia süsteem, mandri-euroopa (germaani ja romaani). Lõplik valik toimus skandinaavia, romaani, germaani vahel. Skandinaavia üksikud seadused, mandrieuroopa kodifitseeritud süsteem. Tahe oli skandinaavia süsteemi valida, kuna see on justkui paindlikum ja kiirem, kuna pole vaja tegeleda kodifitseerimisega. Romaani süsteemi kasuks rääkis see, et seda juristid ise tundsid tol ajal kõige paremini (Nõukogude tsiviilkoodeks oli kõige enam Prantsuse tsiviilkoodeksist mõjutatud). Germaani süsteemi kasuks rääkis see, et sellega oleks ajaloolist traditsiooni jälgida (enne 1940 aastat).
seadust/regulatsiooni. 1990 aastate alguses tekkis vajadus luua täiesti uut tsiviilõigust. (niikaua kui seda loodi, jäi nõukogude tsiviilkoodeks kehtima). Tekkis küsimus - mis tüüpi tsiviilõigus peaks olema? Valikud: anglo-am, skandinaavia süsteem, mandri-euroopa (germaani ja romaani). Lõplik valik toimus skandinaavia, romaani, germaani vahel. Skandinaavia – üksikud seadused, mandrieuroopa – kodifitseeritud süsteem. Tahe oli skandinaavia süsteemi valida, kuna see on justkui paindlikum ja kiirem, kuna pole vaja tegeleda kodifitseerimisega. Romaani süsteemi kasuks rääkis see, et seda juristid ise tundsid tol ajal kõige paremini (Nõukogude tsiviilkoodeks oli kõige enam Prantsuse tsiviilkoodeksist mõjutatud). Germaani süsteemi kasuks rääkis see, et sellega oleks ajaloolist traditsiooni jälgida (enne 1940 aastat).
ning seniste linnade vastuseis, sest linnaõiguse omamisega kaasnesid mitmed peamiselt kaubanduslikud privileegid, millest ei tahetud loobuda. Linnaõigus oli õigusnormide kogum linlastele, mis reguleeris linnade valitsemist ja linnaelanike omavahelisi suhteid (Taani valdustes asunud linnades Lüübeki õigus, Liivi ordu aladel olevatel linnadel Riia õigus). Tallinnal oli Lüübeki linnaõigus. Lübecki õigus oli keskaegne mandrieuroopa õigusnormide kogumik, mis oli kehtiv ühtekokku ligi sajas linnas, teiste hulgas Kielis, Rostockis, Wismaris, Stralsundis, Greifswaldis. 15. sajandi algul elas «Lübecki õiguse linnades» kokku umbes 300 000 inimest - tolle aja kohta väga suur arv. Lübecki õigus andis Tallinnale vabalinna staatuse. Varaseim kirjalikult tõendatud linnaõiguslik daatum Tallinna ajaloos on 15. mai 1248, mil Taani kuningas Erik Plovpenning (Adraraha) andis siinsetele kodanikele «kõik
annaabi.ee 
