Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mälutreening". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
niisiis, kaitseväe, instruktor, mälutreening, ennekõike, sõdur, meetodeid, salvestada, pelgulinna, foorum, kordamise, philips, force, ootas, loodab, unustada, möödudes, counter, sniper, activities, protection, loengukonspekt, hommikul, oppimine, carlos, juani, õpetused, kavatsus, tükk, vastuolus, kartma, kogeb, öeldud, kaitseväelane, õpetamistTarvitage toidulisandeid. Suur valik vitamiine ja taimseid lisasid, aitavad ajul saavutada õige biokeemilise taseme. 5. Stimuleerige oma vaimu. Kui tahate oma mälu parandada, siis peate ka treenima oma vaimu. Lugege, reisige, või õppige midagi. 6. Keskenduge mälule. Teil tuleb olla tähelepanelik. Selleks, et midagi üldse meelde jätta, tuleb seda tähele panna. 7. Organiseerige oma elu. Kui teie elu on korras, siis suudate oma mällu paremini salvestada seda, mida loodate meeles pidada. 8. Looge assotsiatsioone paare ja ühendusi. Mida rohkem on erinevaid viise, kuidas te mingit informatsiooni mäletate, seda lihtsamalt suudate te selle meelde tuletada. 9. Kasutage mälu jaoks abivahendeid. On võimalus kasutada erinevaid meelespidamist hõlbustavaid võtteid. Näiteks lugude- seoste süsteem. 10. Säilitage õige hoiak. See kuidas te elule lähenete, on väga suurel määral seotud sellega,
informatsioonile - Korduva õppimise puhul on võimalik õpitut viimistleda ning aidata sellel kasvada koos muu informatsiooniga - Korduv õppimine tekitab kindustunde, et tunnete materjali Tuupides aga püütakse meelde jätta võimalik palju informatsiooni võimalikult vähese ajakuluga. Tulemuseks on see, et info jääb meelde pealiskaudselt süvamällu ei salvestu midagi.Kui aga eesmärgiks on salvestada midagi süvamällu, siis peab tegema midagi rohkemat. Näiteks õppides prantsuse keelt, tuleb peale kordamise mõista ka öeldud sõnade sisu. (Arden 2009, 150) 2.5 Keskendumine ''Kes sööb ja süües loeb, see neelab mälu alla.'' (Gruusia vanasõna) Kestvalt ja süvenevalt keskendumine määrab paljuski meie võime õpitavast aru saada ja uusi teadmisi-oskusi omandada. Tuleb olla tähelepanelik, sest selleks, et üldse midagi meeles pidada, tuleb seda kõigepealt tähele panna
Kui tähtis on õppimiseks vaja tunda psühholoogiat? Inimesed õpivad kogu oma elu, kas siis teadlikult või teadmatult. Kool on ainult üks etapp ja see, et me õpime koolis teadlikult, ei tähenda, et enne või pärast seda enam õppimist ei toimugi. Teadmiste ammutamine ja maailma mõistmine algab juba väga varajases eas ning sageli ei nimeta me seda üldse õppimiseks,vaid hoopis mängimiseks. Sellest õppimisest aga sooviks ka häid tulemusi saada. Kas selleks,et õppida, on meil vaja ka midagi enda aju talitlusest, mälust ja tunnetusest, ning millisel määral aitavad need teadmised meil saavutada paremaid õpitulemusi? Kõige esimeseks õppimisetapiks on lapseeas omandatavad teadmised ja oskused. Üheks selliseks teadmiseks on keel. Laps ei sünni keelt osates, kuid nutmine ja häälitsemine on esimesed ilmingud keele õppimises. Kuigi keeleorganid on need, mis võimaldavad meil ära õppida keele (Allik jt, 2006) on tähtis siiski ka see, kui palju saavad l
sõiduoskust. Kui aga need oskused on korralikult omandatud, siis püsivad nag "liigutusmälus" väga kaua. Nii näiteks teavad professionaalsed golfi- ja pesapllimängijad hästi, kuidas hea löögi jaoks mingit liigutust teha, samas, kui paljude neil seda teistele seletada, siis oskavad vähesed öelda, mis see eriline on, mida nad teavad. Mille põhjal saab väita, et need kolm mälusüsteemi on erinevad? Esiteks on viimasel paaril aastakümnel loodud uusi keerukaid ja täpseid meetodeid aju töö registreerimiseks (nt positronemissioontomograafia (PET) ja magnetresonantskuvamine (MRI)). Näiteks on võimalik mäluülesannete sooritamise ajal mõõta ajuosi läbinud vere hulka. Kuna aju aktiveerunud osa nõuab paremat verevarustustu siis on vere hulga suurenemine märgiks, et parajasti tegeleb mäluülesande täitmisega just see ajuosa. Nii on leitud, et episoodilise mälu aktiveerumist nõudvate ülesannete puhul (tuletades näiteks meelde mõni aasta tagasi enda elus toimunud
Mälu mõiste läbi aegade Mälu kui endise kogemuse peegeldus teadvuses on võime omandada, säilitada ja reprodutseerida kogemusi. Vahetu tunnetamise (tajumise) materjal reprodutseeritakse kujutlustena, üldistatud tunnetamise (mõtlemise) materjal aga sõnade ja lausetena. Reprodutseerimine toimub assotsiatsioonide alusel. Aju - mälu asukoht Inimese aju on kõikidest elunditest kõige keerulisem. Üheks aju imepäraseks omaduseks on mälu. See on võime salvestada, säilitada ja vajaduse korral taastada (meelde tuletada) kuuldut, nähtut ning kogetut. Mälu võimaldab meeles pidada, mis on sinu enda või su sõbra nimi, kus asub su koolimaja, mis juhtus eile tänaval või kodus jms. Tänu mälule omandab inimene kogemusi ja mäletab möödunut, saab tundma õppida ja kasutada kõike seda, mida eelmised põlvkonnad on loonud. Mälu võimaldab inimesel mõelda ja luua uut.
Tänu mälule omandab inimene kogemusi ja mäletab möödunut, saab tundma õppida ja kasutada kõike seda, mida eelmised põlvkonnad on looonud. Mälu võimaldab inimesel mõelda ja uut luua. ``Iga inimese mälu on tema isiklik kirjandus.`` Aldous (Leonard) Huxley, 1894-1963 oli inglise kirjanik 3 MIS ON MÄLU? Mälu on võime salvestada, säilitada ja vajaduse korral taastada (meelde tuletada) kuuldut, nähtut ning kogetut. Mälu ilmneb kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid on saavutanud suurima keerukuse inimese puhul. Mälu maht "Mulle ei mahu pähe! Pea enam ei võta!" Nii räägime ise ja nii kuuleme tihti ka teiste suust. Kas tõesti mälu mahutab nii vähe, et see äkki täis saab ja mõni luuletus või reegel enam kuidagi meelde ei jää? Hoopiski mitte! Teadlased arvavad koguni vastupidist. Keskharidusega
informatsiooni. Mõlemad on deklaratiivsed või representatiivsed, kuna nende sisu on võimalik kirjeldada väidetena objektide ja nende omaduste kohta. Mõlemas mälus säilitatavaid teadmisi saab võrrelda ümbritseva maailmaga ja nende teadmiste põhjal tehtud järelduste tõesust saab hinnata. Andmete salvestamist ühte süsteemi on raske eristada andmete salvestamisest teise süsteemi. Mõlemasse süsteemi saab salvestada andmeid mitme tajumodaalsuse kaudu ja selleks piisab vaid mõnest hetkest. Mõlemad süsteemid, episoodiline ja semantiline, suudavad registreerida ja salvestada informatsiooni maailma erinevate seisundite kohta, kaasa arvatud inimese enda sees toimuvad sündmused. Mõlemas süsteemis talletatud informatsioon on paindlikult kättesaadav, mis tähendab seda, et sama sündmuse kobar on aktiviseeritav ja
Psühholoogia eksami kordamisküsimused I Õppimise olemus 1) Õppimise mõiste. Psühholoogid mõistavad üldjuhul õppimise all protsessi, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused. Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav. Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest. Õppimist ei tohi segi ajada mõtlemisega. Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist. 2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav osa t
Rakvere Reaalgümnaasium Silver Reinsaar 10.RL klass ÕPPIMINE JA MÄLU psühholoogia referaat Juhendaja: Eda Peinar Rakvere 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 ÕPPIMINE..................................................................................................................4 1.1 Harjumine..............................................................................................................4 1.2 Tingimine.............................................................................................................. 5 1.2.1 Klassikaline tingimine......................................................................................5 1.2.2 Operantne tingimine.........................................................................................6 1.3 Vaatlu
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Eripedagoogika õppekava Sally Lepik KOGNITIIVSETE ÕPPIMISTEOORIATE KUJUNEMINE JA OLEMUS. KOGNITIIV-INFORMATSIOONILISTE ÕPPIMISTEOORIATE ÜLDISELOOMUSTUS referaat Juhendaja: Liina Lepp Läbiv pealkiri: Kognitiivsed õppimisteooriad Tartu 2011 Kognitiivsed õppimisteooriad 2 Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ...............................................................................................................................
vahendusel Vaistliku ja kaalutleva suhet on võrreldud võistlusega ning psühholoogia ajaloo periooditi ennustatud nii ühe poole ülekaalu kui viiki Ilmselt on realistlikum kujutleda, et vaist esitab tööversioone, mida kaalutlemine vajadusel ja võimalusel korrigeerib. Mõtlemisel on palju sobilikke definitsioone. Ühe üldistatuma järgi on mõtlemine eesmärgipärane representatsioonide kasutamine uue teabe loomiseks Mõtlemisel kasutatakse erinevat liiki representatsioone, ennekõike mõisted, aga ka kujundeid Mõtlemisülesandeid võib eristada eesmärgi ja selle saavutamise võimaluste selguse alusel Representatsioonide kasutamine uue teabe loomiseks võib mõtlemise käigus toimuda heuristilisemal või süsteematilisemal moel. MÕTLEMISÜLESANDED: Järeldamine – mõtlemine suhteliselt selgete võimaluste ja eesmärgiga olukorra lahendamiseks Probleemilahendus – mõtlemine suhteliselt selge
Lahendusstrateegiate õpetamiseks peaksid õpetajad senisest enam kommenteerima oma mõttekäiku ülesannete lahendamisel, toetama õpilasi selles tegevuses ja arutlema nendega kasutatud käsitlusviiside üle. 6.Tuntumad mõtlemisoskuste õpetamisstrateegiad kooli ajaloos ja nende tõhusus. S.Ohlssoni soovitused mõtlemisoskuste kujundamiseks. Kooli ajaloos on lugematuid kordi püütud leida meetodeid õpilaste üldiste mõtlemisoskuste efektiivseks arendamiseks. Tuntumateks katseteks on formaaldistsipliinide õpetamine, loogikakursuse lülitamine üldhariduskoolide õppekavasse ja kriitilise ning loomingulise mõtlemise rõhutamine erinevate õppeainete raames. S. OHLSSONI arvates pole ükski nendest strateegiatest andnud silmnähtavaid tulemusi põhjusel, et neis ei peeta kinni inimmõtlemise põhiloogikast.Õpilase mõtlemisoskus ei üldistu, kui tal pole võimalik neid seostada oma
Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused Kognitiivne psühholoogia Mis on? Tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Millega tegeleb? Tunnetusprotsesside uurimisega Kuidas? Ajukuvamine, eksperimendid Taju Taju protsess Mis on taju? Mehhanismid ja protsessid mille kaudu luuakse organismi välis- või sisekeskkonnast terviklik peegeldus (tähelepanu, mälu, verbaalne kood) PROTSESSID Mis on illusioonid ja hallutsinatsioonid? Mida nad näitavad? Too näiteid! - Illusioonid – moonutatud tajumine; alt-üles töötlus; toetuvad normaalsetele nägemistaju protsessidele ebaharilikes tingimustes, mis võib viia füüsikalisele tegelikkusele mittevastavatele järeldustele ja kogemustele. Meelte poolt vastu võetud info on valesti tajutud. (nt mida horisondile lähemal, seda suurem Kuu on; keerlevate madude illusioon) - Hallutsinatsioon – ebataju, ülalt-alla töötlus; tajuelamus mis on genereeritud kesksete kognitsioon
Kuidas mäju saab arendada ja mis piirini? Mis viisil toimub õpetava meeldejäätmine ning mida õpetajad peavad meeles pidama õpetamise protsessi jooksul, selleks et soodustada õpetava meeldejätmist? Paljud uurimused on näidanud, et mälu ise ei ole arendatav. On öeldud, et teatavate treeningute tulemuseks on see, et inimene hakkab kasutama mitmesuguseid võtteid, mis lubavad tal õpitut edukalt püsimälus salvestada ning selleks, et mälu paremaks muutuks on vaja motivatsiooni ja kõva tööd (Leppik: 2003, lk 59-60). 2.1 Meeldejätmine Meelespidamise akt koosneb kolmest komponendist: 1. Informatsiooni omandamine ehk salvestamine. Aspektid, mis mõjuvad ja soodustavad materjali omandamist on järgmised: a.) Korduse mõju on tähtis kuna paljudel juhtudel toob ühe ja sama tegevuse kordamine endaga kaasa selle täiustumise, kinnitamist ning tulevikus ka sõnade ja teadmiste
Psühholoogia konspekt 2008 Tänapäeva psühholoogias on 5 teoreetilist suunda: 1. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) S. Freud algataja Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Freudi järgi moodustab inimeste teadvustatud kogemus vaid n-ö jäämäe veepealse osa. Pinna all toimuvad inimeses protsessid, mida ta ei saa välja elada ühiskonna moraalinõuete tõttu, aga mis otsivad väljendusvõimalust. Seepärast mõjutavad need alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid, neist sõltub suurel määral meie käitumine. Freud kasutas vabade assotsiatsioonide meetodit: patsient ütles, mis tal parasjagu pähe tuli, püüdmata öeldavat loogiliselt ritta seada. Freud kuulas ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone. Freud arendas välja ka unenägude analüüsi. Ta on loonud ka isiksuseteooria. Freud kinnitas, et psühholoogilisi meetodeid saab
neurobioloogilisi andmeid Proaktiivne (homme eksam, olgu tulen kohale) vs reaktiivne (homme eksam, hakkan täna õppima) kontroll Proaktiivne – valmisolek tegutseda ………. Vananemine – mitte ainult aeglasem töötlus. Noortel pigem proaktiivne ja vanadel pigem reaktiivne Kognitiivsed protsessid aeglustuvad vananedes - Visuaalruumilised enam kui verbaalsed - Jõutakse vähem mällu salvestada ning teiste protsesside aeglasem kulg jätab vähem aega/ressursse kordamiseks – halvem baas otsustuste tegemiseks - Noorte ja vanemate täiskasvanute mälu maht mälu-materjalist ja kaasnevatest ülesandest sõltuvalt Treeningu efekt võib ülesannete vahel üle kanduda: töömälu > intelligentsustest. Pigem treenid üldist oskust informatsiooni vastu võtta. Kas on midagi mille puhul viletsam töömälu võiks kasulikuks osutuda?
mõtlemisprotsesside vahendusel. KKMM-i abil saab õpetada õpilastele: kuidas ohjeldada liigset impulsiivsust ja agressiivsust, läheneda loominguliselt ülesannetele, tõsta tagasitõmbunud õpilaste suhtlemisvalmidust, suhtuda mõistlikumalt ebaõnnestumistesse jne. Psühholoogiline diferentseerimine. Väljast sõltuvuse ja sõltumatuse mõju õppimisele. Psühholoogiline diferentseerimine - inimeste tunnetustegevus osade ja terviku tajumisel. Niisiis psühholoogiline diferentseerimine iseloomustab inimesi selle järgi, kuidas nad tajuvad ümbritsevat maailma, kas tervikuna (globaalse tajustiiliga – väljast sõltuvad) või terviku osadena (analüütilise tunnetusstiiliga – väljast sõltumatud). Siiski pole psühholoogilise diferentseerimise võime nii ühetähenduslik. Käitume ju erinevalt afektiseisundis ja olukorras, kus on aega järele mõelda. Enamiku inimeste psühholoogilise
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 1. Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimus. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja eelkõige selle domineeriva juhtosa (AJU) tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühika eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika funktsioonid on: taju, mälu, mõtlemine, keel, tunded, tegevuse juhtimine. Psüühilised nähtused jagunevad: Psüühilised protsessid vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub tunnetusprotsessidena, emotsionaalsete ja tahteliste protsessidena. Psüühilised seisundid inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. Psüüh
mine ja ennustamine uurijale uusi nähtusi, mis viivad omakorda uute uurimusteni Psühholoogilise uurimise meetodid Terminite seletused Vaatlus uuritavasse nähtusesse mittesekkuv uurimine, mis toimub reeglina vaatlemise ja vaatluse tulemuste üleskirjutamise kujul Üksikjuhtumi uuring unikaalse juhtumi igakülgne põhjalik uurimine mitmeid erinevaid meetodeid kasutades Arhiiviuuring psühholoogiliste nähtuste uurimine säilitatavate dokumentaalsete tõendite uurimise kaudu Küsitlus inimeste arvamuste, teadmise, suhtumise jms. väljaselgitamine kas kirja pandud ja inimesele saadetud kirjaliku küsimustiku või suulise küsitlemise käigus
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
Õppetöö organisatsiooniline vorm-silmas peetakse õppetöö korraldamise viisi kas koolitunni, kõrgkooliloengu, iseseisva tööna või mõnel teisel viisil. Õppestrateegia- lähtub õppetöö ülesehitamisel kindlast õpetamise ideoloogiast. Õppemeetodite paljusus ja valiku keerulisus Õppemeetodite rakendamiseks pole igaks elujuhtumiks kehtivaid reegleid. Sageli saab ühte ning sama õppe- ja kasvatustöö eesmärki saavutada erinevaid meetodeid kasutades. Praktikas tuleb õpetajal leppida metoodiliste lahendustega, mis kindlustavad enamiku õpilaste õppimise parimal viisil. Sageli saab ühtede ja samade õppe eesmärkideni jõudmiseks kasutada erinevaid meetodeid. Õppemeetodite ja võtete sobivust võib analüüsida lähtudes õpetamisülesannete või tunnietappide vajadusest. Ühe või teise õppemeetodi rakendamise edukus ja sobivus sõltub aga nii õpetaja kui ka klassi eripärast. Õppemeetodite sobivuse üle otsustamine R
omandada oskus teha mitut asja korraga. Ajuteaduse perspektiivist on selline jutt praht. Aju on oma olemuselt väga vilets rööprähkleja. Seega teeb aju mõtlemist vajavaid tööülesandeid kahjuks alati jadamisi: iga kord, kui teile tuleb tööalane telefonikõne või on tarvis vastata sotsiaalmeedias esitatud küsimusele, peab aju lülituma ühelt ülesandelt teisele. Ühelt eesmärgilt teisele ümberlülitamine põhineb aga taas eesmise otsmikusagara piiratud ressurssidel. Niisiis 10 nõuab ümberlülitumine ise lisaressursse, lisaenergiat ja kulutab mõttetöö jaoks mõeldud varusid. Tasub mainida, et teadlik hinnang oma töövõime kohta on tihti ekslik. Näiteks arvab mõni, et teeb suurepäraselt mitut ülesannet korraga, ehkki faktid tõendavad vastupidist - rööpräheldes läheb asjatult kaduma energiat ja siblimine võtab pigem hoogu maha kui annab tulemusi
oluliseks oskuseks, mis meil peab olema. (Nannetti 2004: 63, 65-67, 73-74) 4. MEETODI VALIK 4.1. Traditsioonilised meetodid Võõrkeeleõppe meetodi valikul tuleb silmas pidada mitut tegurit: õppijate vanust, vajadusi ja haridustausta, ajaraame, mille piires soovitakse tulemusi saavutada, kultuuripiirkonda, milles keelt õpetatakse jm. Igal meetodil on oma lähtekohad ja spetsiifika, nende plussid ja miinused sõltuvalt sellest, mida soovitakse saavutada. Tavaelus kasutatakse puhtaid meetodeid harva, tihti kattuvad eri meetodite õpetamis- ja õppimisvõtted ning selget vahet on mõnikord raske teha. Traditsiooniliste meetodite puhul lähtutakse õppekava koostamisel õpitava keele grammatikast. Grammatika õppimine on eesmärk omaette, uuritakse õpitava keele struktuuri (näiteks grammatika-tõlge meetodi puhul). Samas võib grammatika ka kaudselt määrata õppe sisu, näiteks audiolingvaalse ja otsese meetodi puhul, kus
partnerile truud. Omakasupüüdmatus ja kohusetunne jumaldatud inimese vastu on selle stiili põhitunnused. Ludus- on kui mänglev, kõikelubav stiil. Luduse esindaja silmis kujutab armastus endast mängu ja tähendab paljusid partnereid ja vaheldust. Mania- mis moodustub Erosest ja Ludusest, on painav ja intensiivne tunne. Selle kandajat iseloomustavad tugev vajadus olla armastatud, suur kirg ning samal ajal hirm, et ei õnnestu armastatut ainult endale hoida. Niisiis teeb Mania inimesed emotsionaalselt sõltuvaks. Tema lahutamatu osa on armukadedus. Pragmas- ühendatud Ludus ja Stroge. Seda tüüpi armastajad eelistavad kiinduda neisse inimestesse, kellel on õiged eluvaated, õige töö ja sissetulek. Partnerit otsitakse justkui sobivate omaduste nimekirja alusel. Pragmaatilise stiili olemuslikuks tunnuseks võib pidada ratsionaalset kaalutlemist, kas suhted on kasulikud või mitte. Sternbergi armastusstiilid: Meeldimine- hingeline lähedus
Inimese sotsiaalne loomus tekitab meis sotsiaalseid vajadusi, mis on sotsiaalsete suhete loomise aluseks. Paljude sotsiaalsete vajaduste seast on tähtsaimad armastuse- , eneseohverdus ehk altruismi-, teiste tunnetele kaasaelamise ehk empaatia-, usaldusväärsete ja püsivate suhete olemasolu ehk kiindumuse- ning mitmesugustesse inimkooslustesse kuulumise vajadus. 11. Emotsioonid 11.1. Mis on emotsioonid Igapäevases kõnepruugis mõeldakse emotsiooni all ennekõike tundmuslikku hingeseisundit. (Ma olen kurb). Psühholoogias on emotsiooni käsitlus laiem, hõlmates peale selle, mida inimene ise tunneb, mitmeid teisi tegureid, nagu näiteks emotsioone põhjustavad sündmused ja tegevused, mida see hingeseisund meid tegema sunnib. Prototüüpilise definitsiooni kohaselt on kolm peamist emotsiooni omadust: 1) Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks 2) Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid,
ESIMENE SEMINAR Populaarsete laste vanemad on suure tõenäosusega autoriteetsed. 1)Üldine sotsiaalne kontakt- laps orienteerub ja sotsialiseerub 2)Eelistusega kontakt- laps signaliseerid ja orienteerub eelistatud inimese poole 3)Lähedussuhe eelistatud inimestega, võõraste kartus 4)Suhe vastastikuse vajaduste arvestamisega, ka laps arvestab hooldajaga 5) Nutt ja naer ei ole kaasasündinud sotsiaalse kontakti loomise võtted. Tingituse mobiil on seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist. Milliseid tõendeid on selle kohta, et inimene on juba sünnipoolest sotsiaalne olend, ehk mis on kaasasündinud ja/või juba väga varakult avalduvad sotsiaalsuse eeldused? Emotsioonid Temperamendi eristamine Vajadused Nutmine ja naermine- märku andmine, kuidas end tunneb Refleksid Nibu imemine Meeled Ema lõhna eristamine Kognitiivne (mälu j
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õigusps�
Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega (sünnist surmani, terve elukaar). Uurimisobjektiks on reaalsuse mõtestamise viisid, keskonna faktor jms. Eesmärgiks on järgida kõiki teoreetilisi printsiipe ja jälgida, kuidas käituslikud ja kogemuslikud muutused toimuvad. Teaduse funktsioon on reaalsuse struktureerimine, ratsionaalse seletuse leidmine. Teaduse instrumendid on teooria, mingi süsteem, mis esitab loogilist seletust omavahelistest seostest. Teadusele on omane metodoloogia, erinevad uurimismeetodid, mis moodustavad süsteemi. Teaduse instrumendiks on ka meetodid, mida kasutatakse hüpoteesi tõestamiseks/ümberlükkamiseks. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud on arengubioloogia, kus tuntakse huvi arenguliste protsesside vastu, filosoofia, pedagoogika, andragoogika, religiooniteadus, sotsioloogia, keemia, kultuuripsühholoogia, antropoloogia. Arengubioloogia (developmental biology) tuumaks on kolm põhip
loomulik - vaadeldakse inimese käitumist keskkonnas ilma sekkumiseta)- ja sisevaatluse (sisevaatlus- saab teha vaid neil, kes on vanemad ja oskavad end lahti mõtestada) võimalus. Positiivsed küljed - on odav, saab katset korrata (laboratoorne), paindlik. Mõtlemiseks: Mida arengupsühholoogia uurib? Millised võiksid olla kitsaskohad? Milliseid järeldusi on võimalik teha? Kui me tahame teha järeldusi, siis peame mõtlema, kuidas me meetodeid loome ja kasutame: 1 sisemine raamistik 2 indiviidide vaheline raamistik - suhted (kahe liikme omavahelist suhet) 3 individuaal ökoloogiline raamistik - keskkond on arvesse võetud 4 individuaal sotsioökoloogiline raamistik - perekond, inimgrupp Empiirilise uurimise etapid: observation - induction - duduction - testing - evaluation. Läbilõikeuuring - ajutine uurimismeetod, millega näeb vaid iseärasusi
Motoorne mälu on aluseks töö- ja liigutusvilumuste väljakujunemisele. Seda liii mäluga inimesed on hea koordinatsiooniga, füüsiliselt osavad ja ,,mihklid" iga töö peale; nende vilumused toimingutes kujunevad kiiresti. Emotsionaalne mälu hea arengu korral mäletab inimene hästi oma tundmuste vahendusel. Mälusignaalina toimib sageli just tundmus, seejärel tundmusega seotud info. Selle mäluliigi puhul on oluline omandamisprotsessi emotsionaalsus. Inimene mäletab ennekõike seda, mida ta tundus, oskab seda väga ilmekalt kirjeldada, seda aga, miks ta niimoodi tundis, oskab ta juba vähem argumenteeritult ja täpselt seletada. Emotsionaalne mälu esineb vähestel inimestel. Kujundimälu rajaneb sageli heal fantaasial ning seisneb eas vormi, ruumi, ruumisuete, proportsiooni, harmoonia jmt salvestamisvõimes ja reprodutseerimises. Sihipärasel kasutamisel võib see mäluliik olla kunstiloomingu lätteks. Tänapäevased uurimused on
PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Psühholoogia aine Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psüühika väljendub objektiivses tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel meeleorga
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja kõrvalainega EKL-2kõ Laste Mõtlemine REFERAAT Koostaja: Kadri Kivirand Juhendaja: Marika Veisson Tallinn 2008 SISUKORD Tallinna Ülikool......................................................................................................................... 1 SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1 LASTE MÕTLEMINE............................................................................................................ 5 1.1 Beebide ja väikelaste mõtlemine.........................................................................
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm s
annaabi.ee 
