Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mälu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
amneesia, primaarse, sõnaliselt, mälulünk, malu, meelespidamine, unustamine, meeldetuletamine, äratundminemine, ajalises, teatakse, mäluhäire, vaegmälu, omandatu, kohupiim, terviseleht, salvestada, etappidel, mahuks, bitti, kordamise, harjutamine, jalgrattasõit, ujumine, infoga, infos, ununeb, vastupidine, korrata, reprodutseerimine· ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad; · info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute mõjul); · loogikavastane info ununeb; · juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid; · mõni teema muutub valdavaks. Maailma juhtivaid mälu-uurijaid on Endel Tulving (sünd 1927). 5 Meelespidamisele vastupidine protsess on unustamine. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord väga ruttu. Unustamise omadused: · unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes (seetõttu oleks mõistlik äsja omandatud materjal kohe korrata); · kiiremini unustatakse mõtestamata info (seega pole tuupimisest suurt kasu). Unustamise põhjus on peamiselt interferents. Interferents on kahe või enama psüühilise protsessi
........................................................................................... 6 2.3 Püsimälu....................................................................................................................... 7 3.MÄLUHÄIRED.................................................................................................................. 8 4. MÄLU PROTSESSID........................................................................................................9 4.1 Unustamine.................................................................................................................11 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................12 KASUTATUD ALLIKAD...................................................................................................13
S.S 27.02.2010 Psühholoogia töö konspekt 6(mälu)- ja 7. peatükk o Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni. o Mälu protsessid : meeldejätmine,meelespidamine ja meeldetuletamine omavahel tihedalt seotud ning ühtse mälutegevuse komponendid. o Meeldejätmine sellega algab mälu töö info omandamiseks. Meeldejäämine sõltub mitmest asjaolust. o Eristatakse tahtlikku ja tahtmatut meeldejätmist. Tahtmatu info jääb meelde isenesest, see pole süsteemne ega täpne, seetõttu on see ka juhuslikku laadi info. Tahtliku info omandamine vajab tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada soovitakse
......................................................................................................................10 2.1 Mälu protsessid....................................................................................................10 2.1.1 Meeldejätmine................................................................................................10 2.1.2 Info säilitamine...............................................................................................11 2.1.3 Meeldetuletamine........................................................................................... 13 2.2 Mälu liigid...........................................................................................................14 2.2.1 Püsimälu liigitamine.......................................................................................15 2.3 Mälu ja aju...........................................................................................................15 2.4 Mäluhäired...........
kui teised mäluvormid on võrdlemisi terved. Ülal toodud näidetes nimutatud teadmised paiknevadki erinevates mälusüsteemides. See, kuidas on mälu organiseeritud, millised on erinevad mälusüsteemid ning nende suhted, võetakse kokku ühte nimetusse mälu struktuur. (Endel Tulving . Mälu . Tartu ülikooli kirjastus. Leh 37) Et mälu toimiks, on vajalikud kolm protsessi meeldejätmine (ehk salvestamine), meelespidamine (info säilitamine) ja meenutamine (info meeldetuletamine). Neid nimetakse mäluprotsessideks. ( Psühholoogia gümnaasiumuile. Tartu Ülikooli Kirjasuts. Leh 110). 1.1 Meeldejätmine Meeldejätmine - võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine (kordamise hajutatus) ja materjali korrastatus, mis võib olla kas objektvivne või subjektiivne (ümbersõnastamine, känkimine).
MIS HÕLBUSTAB MEELDEJÄTMIST? KORDAMINE JA MATERJALI KORRASTATUS. MILLISED ON UNUSTAMISE PÕHJUSED? INTERFRERENTS (KAHE VÕI ENAMA PSÜÜHILISE PROTSESSI VASTASTIKUNE MÕJU, MILLE TAGAJÄRJEL KAHJUSTUB VÄHEMALT ÜKS NEIST); ARUSAAMATUTE FAKTIDE VÄÄRSELETUS; MÕJUTAMINE JUHUSLIKEST DETAILIDEST; MOTIVEERITUD UNUSTAMINE; TÄHELEPANU PUUDUMINE; VÄHENE KORDAMINE; PUUDUVAD MÕTESTATUD SEOSED. KUIDAS TOIMUB MEELDETULETAMINE? ÄRATUNDMINE: TAJUDES MINGIT OBJEKTI VÕI SÜNDMUST, MILLEGA OLLAKSE VAREM KOKKU PUUTUNUD, TUNTAKSE SEE ÄRA; MEENUMINE MATERJAL TULEB ISEENESEST MEELDE (EI NÕUA PINGUTUST, ESILE KUTSUVAD VIHJED); MEENUTAMINE EELDAB MÕTTETÖÖD JA TAHTLIKKU PINGUTUST. KIRJELDA PROTSEDUURILIST, SEMANTILIST JA EPISOODILIST MÄLU. PROTSEDUURILINE SEOSTUB SELGEKSÕPITUD TEGEVUSTE JA
Me kõik võime mingil elu hetkel midagi unustaga või ola raskustes millegi meeldejätmisega. Mäluhäireid on mitut eri liiki: · Liigmälu (e hüpermneesia) tähendab mälu salvestatud info haiglaslikult intensiivset meeldejätmist. Tegemist on inimese tahtele allumatu ja koormava häirega. See raskendab uute teadmiste ja kogemuste omandamist. · Vaegmälu (e hüpomneesia) puhul võib olla raskendatud nii uue info omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad need koos. · Amneesia (e mälulünk ) ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mäluhäire. Eristatakse: a) anterograadne amneesia (e edasihaarav amneesia) mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeta õppida juurde midagi uut. b) retrograadne amneesia (e tagasihaarav amneesia) ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust.
organismi võimet omandada ja säilitada kasulikke oskusi, harjumusi, infot ja teadmisi. Õppimine ning mälu on väga tihedas seoses, sest mõlema puhul on tegemist tegevuste ja info omandamise ning säilitamisega. Mälu liigid. Olenevalt materjali mälus säilimise ajast eristatakse: Sensoorset mälu meeleelunditest tulev info salvestatakse siia automaatselt, kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine kohe pärast info vastuvõtmist. Info kantakse sensoorsest mälust primaarsesse mällu üle kas sõnaliselt või mittesõnaliselt kodeerituna. Mittesõnalise ülekande kohta pole seni kuigi palju andmeid, kuid see on iseloomulik eelkõige lastele, kes veel rääkida ei oska. Primaarset (e lühiajalist) mälu kus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Unustamist põhjustab uue info lisandumine
On täheldatud ka virgatsainete osa mäluprotsessides (nt seostub atsetüülkoliini vähesusega Alzheimeri tõbi) Mäluhäired põhjustavad osalise või täieliku võime kasutada eelnevaid kogemusi. Iga inimene võib aegajalt midagi unustada või olla raskustes meeldejätmisega. Kui aga unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää või meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis on tegemist amneesiaga. AMNEESIA ehk mälulünk on teatud sündmuste mitte mäletamine ajukahjustuse tõttu või psüühilistel põhjustel. Eristatakse kahte amneesia vormi(suuna järgi): · EDASIHAARAV ehk ANTEROGRAADNE AMNEESIA see tähendab seda, et inimene ei suuda meelde jätta uusi sündmusi, fakte vms. enne mälukaotust toimunud sündmusi mäletatakse. · TAGASIHAARAV ehk RETROGRAADNE AMNEESIA see tähendab seda,
Mälu võime omandada, säilitada ja väljastada infot. Mäletada saab seda, mida oled omandanud, kogenud, näinud, kuulnud. Mälu protsessid: 1) Meelde jätmine e. omandamine e. õppimine (sellest saab mälu alguse), a) Tahtlik (süsteemne, nõuab pingutust, nõuab tähelepanu suunamist), aa) Tahtmatu (juhuslik, sageli ebatäpne). b) Mehaaniline omandamine (tuupimine), bb) Mõtestatud omandamine (25x efektiivsem, tähtis kordamine, materjali korrastatus). 2) Meelespidamine e. info säilitamine seostena ajukoores, toimub aktiivne infotöötlus, toimuvad saadud infos muutused (lühemaks ja lihtsamaks, tekivad lüngad, meeles püsib peamine, detailid kaovad). 3) Meeldetuletamine info uuesti esiletoomine. a) Äratundmine varem tajutu tuttavana äratundmine, b) Meenumine materjal tuleb meelde iseenesest, ei nõua tahtepingutust, c) Meenutamine tõsine mõttetöö ja tahtlik pingutamine. Mälu liigid:
.............................................................................................5 3.3 Vaegmälu ehk hüpomneesia ............................................................................................ 5 3.3.1 Fiksatsiooni hüpomneesia..........................................................................................5 3.3.2 Reproduktsiooni hüpomneesia...................................................................................5 3.4 Mälulünk ehk amneesia ................................................................................................... 6 3.4.1 Progresseeruv amneesia.............................................................................................6 3.4.2 Anterograadne amneesia...........................................................................................6 3.4.3 Retrograadne amneesia.............................................................................................
Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Meelespidamine ehk säilitamine on aktiivne infotöötlusprotsess. Meeldetuletamine ehk reprodutseerimine tähendab talletatud informatsiooni uuesti esiletoomist, ning võib toimuda äratundmise, meenumise või meenutamise kaudu. Meeldejätmine on informatsiooni omandamine, meeldejätmine jaguneb tahtlikuks ja tahtmatuks. Sensoorsesse mällu salvestatakse automaatselt meeleelundite kaudu tulev informatsioon, mis
Psühholoogia konspekt 2008 Tänapäeva psühholoogias on 5 teoreetilist suunda: 1. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) S. Freud algataja Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Freudi järgi moodustab inimeste teadvustatud kogemus vaid n-ö jäämäe veepealse osa. Pinna all toimuvad inimeses protsessid, mida ta ei saa välja elada ühiskonna moraalinõuete tõttu, aga mis otsivad väljendusvõimalust. Seepärast mõjutavad need alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid, neist sõltub suurel määral meie käitumine. Freud kasutas vabade assotsiatsioonide meetodit: patsient ütles, mis tal parasjagu pähe tuli, püüdmata öeldavat loogiliselt ritta seada. Freud kuulas ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone. Freud arendas välja ka unenägude analüüsi. Ta on loonud ka isiksuseteooria. Freud kinnitas, et psühholoogilisi meetodeid saab
3. Uus käitumisviis omandatakse sageli ilma välise tasustuseta. 4. Uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavatest tagajärgedest(karistust toovaid käitumisviise püütakse pigem vältida). Sõstiaalse õppimise neli etappi: 1. Märkamine 2. Meeldejätmine 3. Reprodutseerimine ehk taastamine 4. Motivatsioon. 4.Mälu protsessid Mäluprotsessid on meeldejätmine(toimub tahtmatult või tahtlikult; seda hõlpsustab kordamine), meelespidamine (aktiivne protsess, mille käigus toimub talletava infoga mitmesuguseid muutusi.)ja meeldetuletamine(talletatud materjali uuesti esiletoomist). 5.Unustamine See on meelespidamisele vastupidine protsess. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord ka väga ruttu. Unustamise omadused: 1. unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes(seetõttu oleks mõistlik äsja omandatud materjali kohe korrata) 2
sobivateks juppideks jaotamine) - Bioloogiliselt jõuab mälu omandamise protsess inimesel võimekuse tippu 25.-30. eluaasta paiku. - Vanemaks saades hakatakse mälu halvenemist korvama materjali parema organiseerimisega. - Meeldejätmine võib sõltuda ka päevaajast: hommikuti on parem meelde jätta materjali, mida peab hakkama kohe jälle meelde tuletama. - Pärastlõunane õppimine sobib paremini püsivate mälujälgede loomiseks. 2. Meelespidamine (info säilitamine) on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi: - info muutub lühemaks ja lihtsamaks; - kaovad detailid ja meeles püsib vaid "peamine"; - tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub); - ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad; - loogikavastane info ununeb; - juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid; - mõni teema muutub valdavaks;
teist kahjustada- haiget teha, sageli kaasneb lahutus)) Tuleb aeg maha võtta, mõlemad pooled peaksid maha istuma ja esmalt omaette mõtlema ning seejärel koos maha istuma ja probleemi sõnastama. Seejärel tuleb keskenduda probleemile, mitte teisele inimesele, siis on võitluse asemel koostöö. Aksepteerin, et eriarvamusele jäämine on normaalne. 4.Mälu protsessid, mnemotehnilised võtted. Mälu lliigid, mäluhäired. Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Need on omavahel tihedalt seotud, osaliselt kattuvad ning üksteisest üleminevad ühtse mälutegevuse komponendid. · Meeldejätmine- informatsiooni omandamine ehk meeldejätmine. · Teadlik ja tahtmatu meeldejätmine- Teatud juhtudel võib materjal meelde jääda iseenesest, ilma sihipärase soovita. Niivisi omandatakse väga palju informatsiooni, ning sageli ka väga pikaks ajaks. Tahtlik meeldejätmine toimub palju süsteemsemalt. See nõuab aga pingutust
ühendades infokilde suuremateks tükkideks. (materjalide kokkupakkimine/lahtiharutamine) Salvestamise aluseks on psüühikas tekkivad ajutised närviseosed Sarnasus; Kontrast; Ajalise või ruumilie läheduse alusel- ühe seose aktiveerumine kutsub esile ka teiste seose aktiveerumise. o Meelespidamine e säilitamine- see on isikupärane: sõltub inimese hoiakutest info suhtes (vahel mäletatakse valesti just „omakasupüüdlikult“). Kogu taju ei salvestu. Kõige kiirem unustamine toimub vahetult peale sündmust (unustamiskõver), kui infot pidevalt ei korrata. Unustamine: Retroaktiivne pidurdus- eelneva unustamine uue toel Proaktiivne pidurdus- eelnev info häirib uue meenutamist
III.Teadvustatuse taseme alusel I.) Materjali säilimise aeg: sensoorne mälu (SM), lühiajaline mälu (STM) ja pikaajaline mälu (LTM) Hermann Ebbinghaus (1885) `On Memory' : - mälu teadusliku uurimise algus: pikaajalise verbaalse mälu uuringud - katsed mõttetute silpide jadade assotsiatiivse õppimisega - tulemused nn talletus-skoorina (savings) - tuntuim seos/üldistus: (logaritmiline) unustamiskõver William James (1890) (`Principles of Psychology') : - esitas primaarse ja sekundaarse mälu mõisted -taju, taju pikendus, ja tõeline mälu; viimast iseloomustab: asjad näivad kuuluvat minevikku; vajab meenutamiseks sobivaid ajendeid. Mälu täpsema struktuuri otsimise ja kirjeldamisega hakati tegelema alles 1950ndate a-te lõpul. Seni arvati üldiselt, et mälu on siiski unitaarne ehk ühtne süsteem. Milliseid mälu omadusi see katse demonstreerib? : 1) jääb meelde 1.katseseerias piiratud hulk elemente (seostamata sõnu) - 7+-2?
· Recency effect- Hiljutine efekt - Need sõnad, numbrid, mida pidi meelde jätma viimasena, tulevad alati esimesena meelde · Peterson ja Peterson (59) - Katseisikud pidid jätma meelde 3-kohalise kombinatsiooni ja siis lahutama 100-st kolmekaupa numbreid maha. Pärast seda, pidid katsealused meenutama 3-kohalist kombinatsiooni. Katseisikud said umbes 50% kehvemaid tulemusi pärast 6 kuud ja unustamine oli täielik pärast 18 sekundit. · Neirne, Whiteman, Kelley (1999) - sarnane katse, kus kasutati kõiki tähestiku tähti ainult 1 kord ja meelde jätmise ajal pidi lugema ette kõvasti ekraanil olevaid numbreid. Siis püsisid tähed mälus rohkem kui 96 sekundit. Järelikult lühimälus kustutamist ei põhjusta lagunemine (decay). - Lühiaegne mälu hõlmab infot, mis parajasti meeles/teadvuses. (Jamesi järgi primaarne mälu). - Piiratud mahuga (..7+/- 2.
see, et mingi ajupiirkonna kahjustuse korral võib inimesel häiruda või täielikult puududa üks mälu liik, samal ajal kui teised mäluvormid on võrdlemisi terved. Ülal toodud näidetes nimetatud teadmised paiknevadki erinevates mälusüsteemides. See, kuidas on mälu organiseeritud, millised on erinevad mälusüsteemid ning nende suhted, võetakse kokku ühte nimetusse mälu struktuur. Et mälu toimiks, on vajalikud kolm protsessi materjali salvestamine, meelespidamine ja meenutamine. Neid nimetataksegi mäluprotsessideks. 1 Mälu struktuur Küllap on igaüks kuulnud mõnd inimest väitvat, et tal on halb kuulmismälu, kuid hea nägemismälu. Vahel räägitakse ka lõhnamälust ja liigutusmälust esimene võimaldab näiteks eristada apelsinilõhna maasikalõhnast ning on oluline degustaatori ja koka töös, teine on väga oluline sportlaste tegevuses, samuti muidu igapäevaelus. Eeltoodud eristus viitab asjaolule, et
Lisas nr 2 on ära toodud joonis mälu jagunemise kohta. Viis peamist mälusüsteemi: 1. Protseduuriline mälu- Oskused, lihtne tingimine. 2. Pertseptiivse representatsiooni süsteem- Objektide äratundmise praimimine. 3. Lühiajaline mälu- Kerge juurdepääs hiljuti kogetud informatsioonile. 4. Semantiline mälu- Üldised teadmised maailma kohta. 5. Episoodiline mälu- Isikliku mineviku teadvustatud meeldetuletamine Episoodiline mälu abil toimub inimese isiklike sündmuste mäletamine, eeldab kahjustamata frontaalsagaraid erinevalt semantilisest mälust. Frontaalsagara kahjustusega patsiendid võivad edukalt omandada uut faktilist teadmist, omandada seda, mida need faktid tähendavad, kuid nad ei suuda mäletada seda, kus ja millal nad neid teadmisi on omandanud.Siintoodud tõendused viitavad sellele, et traditsiooniline vaatekoht mälust kui ühest tervikust ei vasta enam tõele
Liigutuslik mälu on inimesel, kellele jääb hästi meelde see, mida ta ise on kirjutanud või siis oma kätega valmis teinud. Suurel osal inimestest on aga segatüüpi mälu. Sellisel juhul jääb ühteviisi meelde nii kuuldu, nähtu kui ka oma käega katsutu. Õppimise ajal tuleb kasutada kõiki võtteid, millest eespool juttu. ( Jänes 1986 ) Mälu protsessid Inimese mälu toimimise aluseks on kolme tüüpi protsesse: salvestamine, meelespidamine ja unustamine ning meenutamine (Kiis 2013 ) 7 Salvestamisel liigub informatsioon lühiajalisest mälust pikaajalisse mällu. Mida põhjalikumalt on inimene materjali analüüsinud, seda paremini on see meelde jäänud. Selle juures on oluline, et mida inimene saab ise materjali paremaks salvestamiseks teha. Oluline on tähelepanu koondamine materjalile
Kordamine e harjutamine tagab oskuse omandamise (nt jalgrattasõit, ujumine). Omandatav materjal jääb paremini meelde, kui kordamine on ajaliselt hajutatud. Materjali korrastatus mõjutab tulemuslikku meeldejätmist. Tuleb meeles pidada, et mis ühe meelest on korrastatud, ei pruugi teise meelest seda olla. Känkimine on üks korrastamise vorm. Känk on psühholoogias infoühik, mis tähendab mingit mõtestatud tervikut. Kängiks võivad olla numbrid, sõnad, lühendid jne. 2. Meelespidamine (info säilitamine) on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi: 1.info muutub lühemaks ja lihtsamaks; 2.kaovad detailid ja meeles püsib vaid "peamine"; 3.tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub); 4.ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad;5.loogikavastane info ununeb; juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid; 6.mõni teema muutub valdavaks; 3
See tähendab, et mingi ajupiirkonna kahjustuse korral võib inimesel häiruda või täielikult puududa üks mälu liik, samal ajal kui teised mäluvormid on võrdlemisi terved. Ülal toodud näidetes nimetatud teadmised paiknevad erinevates mälusüsteemides. See, kuidas mälu on organiseeritud, millised on erinevad mälusüsteemid ning nende suhted, võetakse kokku nimetusse mälu struktuur. Mälu toimimiseks on vaja kolme protsessi materjali salvestamine, meelespidamine ja meenutamine. Neid nimetatakse mäluprotsessideks. MÄLU STRUKTUUR Informatsioon salvestub mällu erinevate meelte kaudu. Küllap on igaüks kuulnud mõnd inimest väitvat, et tal on halb kuulmismälu, kuid hea nägemismälu. Räägitakse ka lõhnamälust (aitab nt eristada apelsinilõhna maasikalõhnast, oluline degustaatori ja koka töös) ja liigutusmälust (oluline sportlaste tegevuses, igapäevaelus). Enim on psühholoogid
19. Mälu Protsessid- · Meeldejätmine- Võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine ja materjali korrastatus. · Meelespidamine- aktiivne protsess, mille käigus toimub mäletatava infoga mitmeid muutusi. Näiteks muutub info lühemaks, mäletatakse vaid peamist, info muutub isikupärasemaks hoiakute põhjal, loogikavastane info ununeb. Unustamine on meelespidamise vastupidine protsess. Unustamise omadused: unustamise kiirus on kõige suurem kohe peale meeldejätmist ja kiiremini unustatakse mõtestamata informatsiooni. Unustamise põhjuseks on interferents- psüühiliste protsessid vastastikune mõju. Eristatakse kahte, üks on siis, kui uued mälestused segavad vanu ja teine kui vanad segavad uusi.
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Chris Soe Mälu liigid Referaat Tartu 2015 Sisukord 1.2. Mäluprotsessid......................................................................................... 5 1.3. Meeldejätmine.......................................................................................... 5 2. Mälu liigid....................................................................................................... 7 3. Sensoorne mälu.............................................................................................. 8 3.1. Ikooniline mälu......................................................................................... 8 3.2. Kajamälu.................................................................................................. 8 4. Lühiajaline mälu............................................................................................. 9 5. Pikaajaline
Kängiks võivad olla numbrid, sõnad, lühendid jne. Kordamine harjutamine tagab oskuse omandamise (nt jalgrattasõit, ujumine). Omandatav materjal jääb paremini meelde (tegevus õnnestub), kui kordamine on ajaliselt hajutatud Materjali korrastatus (organisatsioon) mõjutab tulemuslikku meeldejätmist.Tuleb meeles pidada, et mis ühe meelest on korrastatud, ei pruugi teise meelest seda olla. II Meelespidamine (info säilitamine) on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi: o info muutub lühemaks ja lihtsamaks; o kaovad detailid ja meeles püsib vaid "peamine"; o tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub); o ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad; o loogikavastane info ununeb; o juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid;
Mäletada saab seda, mida oled kunagi omandanud, näinud, kuulnud, tundnud. Mälu protsessid 1. Meeldejätmine ehk omandamine ehk õppimine (sellest saab mälu alguse) Tahtlik : · süsteemne · nõuab pingutust · nõuab tähelepanu suunamist Tahtmatu : · juhuslik · sageli ebatäpne Meeldejätmine võib olla : · mehaaniline (tuupimine) · mõtestatud Tähtis on kordamine (ajaline jaotamine) ja materjali korrastus. 2. Meelespidamine ehk säilitamine · info muutub lühemaks ja lihtsamaks · tekivad teatud lüngad · loogikavastane info ununeb · mõni teema muutub valdavaks 3. Meeldetuletamine ehk info väljastamine · äratundmine · meenumine · meenutamine Mälu liigid Lühiajaline ehk primaarne mälu ikoonimälu kõlamälu Pikaajaline ehk sekundaarne ehk püsimälu
PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Psühholoogia aine Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psüühika väljendub objektiivses tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel meeleorga
Pigem kooskõlaline ja üsna hästi võtnud temaatika. Kontralateraalne viivitatud töötlus (CDA) - Üks asi millega on võimalik kirjeldada kui palju energiat läheb ülesannete täitmiseks - Posterioorne materjalispetsiifiline aktiivsus, sõltub meeldejäetavad info hulgast ja inimese võimekusest - Need kellel on suurem infotöötluse võimekus, neil o 2 ühikut 2 distaktoriga sama kerge kui ainult 2 ühikuga ülesanne - 4 ühiku meelespidamine nõuab rohkem ressursse kui 2 ühikut ja 2 segajat CDA on seotud mälus säilitamisega mitte pingutusega Mitu objekti mahub töömällu? Kuna säilitavate objektide hulk oli enam-vähem 4 (sõltumata objektide keerukusest) siis on selge et töömälu kodeerib objekte mitte üksikuid omadusi - Meeldejätmiseks võiks ühik olla objekt Erinev informatsiooni hulk objektide aoks, eristatav tunnusest ’objektide arv’ - Kui objektid on keerukamad siis on ka tunnustel oma roll
Hästi säilib mälus see materjal, mida on pidevalt vaja kasutada tegevuses. Unustamist põhjustab negatiivne induktsioon. Selle kutsuvad esile intensiivsed kõrvalärritajad omandamise ajal. Kaheks tähtsaks unustamise mehhanismiks on retroaktiivne interferents ja proaktiivne pidurdus. Esimene tähendab eelneva info unustamist uue info vastuvõtmise mõjul. Teine mõiste osutab vastupidisele protsessile eelneva info häirivale mõjule uue info omandamisel. Unustamine on eriti intensiivne esimese tunni vältel peale omandamist. (Hermann Ebbinghausi mehhaaniliselt omandatu unustamise kiiruse kõver unustamiskõver) Reprodutseerimine Reprodutseerimine on mälus säilinu taastamine ja/või kasutamine tegevuses; mälust ,,ammutamine". Vahetu materjali iseendale reprodutseeritakse tavaliselt kujutlusena kas helidest, värvidest, esemeist , olendeist , situatsioonidest vms. Üldistatud tunnetusprotsessi materjal reprodutseeritakse tavaliselt
Mõttetute silpide õppimise meetod. Õpikõvera ja unustamise tervminid - Pärast tekkis mälu uueimise teatav seisak, arvati et mälu on inimese ja muu mateeria lahutamatu osa ja seda pole vaja eraldi uurida Amneesiad Anterograadne – edasihaarav - Võimetus ajuhakhjustuse järgselt formuleerida uusi mälestusi, omandada ja õppida uut infot. Retrograadne – tagasihaarav - Võimetus taastada ajukahjustustele eelnenud mälestusi - Ajaliselt piiratud retrograadne amneesia – mälestused enne traumat on mõjutatud erinevalt sõltuvalt sellest kui palju aega neist on möödunud (nt ei mäleta minuteid enne kui autoõnnetus vm oli) Lapsepõlve amneesia – esimeste aastate kogemuse unustamine. Võimalikud põhjused: - Erinevad ajuosad küpsevad erineva kiirusega - Hipokampuse neurogenees häirib püsivamate mälujälgede tekkimist Dissotsiatiivne fuuga – mälukaotus (viimase aja tähtsamate sündmuste osas)
salvestamise regulatsiooniga ja juurdepääsuga mujale ajusse; seal ei hoita ’mälestusi’ Milline on hipokampuse roll mälu töös? - Oluline integratsiooniks ja konsolidatsiooniks (kinnitamiseks) - Deklaratiivne mälu – teadmised mida saab sõnadega väljendada - Õppimine ja harjumused, lihtne tingimine, praimimine toimivad ja aja möödudes muutub hipokampuse roll väiksemaks - Mälestused liiguvad kortikaalsetesse aladesse - Õppimisvõime säilitatakse amneesia korral - Hipokampuses asub ruumimälu. Millised on episoodilise ja semantilise mälu erinevused sisu poolest, ja aju töö tasandil? (nt millised aju-uuringute andmed erinevusi tõendavad? HERA mudel, jt.). Erinevused: - Sisulised - Asuvad ajus eri piirkondades nt patsient kellel kahjustus vasakpoolses hipokampuses – ei mäleta oma elust sündmusi aga mäletab asju mis tal oli - Üldised erinevused integratsioonil eri infotükkide kokkusidumisel ja töösalvestamisel.
annaabi.ee 
