Riigi eelarvepoliitika peamised vahendid on riigieelarve ja maksusüsteem, mille kaudu mõjutatakse majandustegevust. Valitsus kujundab maksusüsteemi selleks, et tagada rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse. Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksupoliitikal on väga suur roll mõjutamaks majandust ning üksikisikut. Maksupoliitika struktuuride osakaalu - kaudsete ja otseseste maksude suuruse - mõju majandusele ja indiviidile on erinevad. Otsesed maksud arvestatakse tarbimiselt ning mõjutavad suuremal määral vaesemat elanikkonda, kui käibemaksu protsent on kõrge, siis see mõjutab väikse sissetulekuga tarbijat, sest ta kulutab valdava osa oma sissetulekust. Kaudsed maksud mõjutavad pigem jõukamat elanikkonda. Aktsiisimaksud tõstavad maksustavate toodete hinda. Aktsiisid on kehtestatud alkoholile ja sigarettidele, et piirata nende tarbimist
ühishüvesid. Indiviidide toimetulekut mõjutavad suuresti inimeste endi sotsiaalne staatus ehk ühiskondlik positsioon. Kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem resursse, seega neil on rohkem oskuseid, tutvusi, teadmisi, võimu ja muidugi ka raha, kui madalamatesse klassidesse kuuluvatel indiviididel, kes võivad ennast sageli tunda ühiskonnas tõrjutuna. Majandusedu võib peale maksupoliitika ka majanduspoliitika mõjutada. Majanduspoliitika alandab peamiselt tööpuudust (ehk reguleerib tööhõivet) ja inflatsiooni. Majanduspoliitika eesmärkideks on ka õiglaste sissetulekute jaotamine ja hindade stabiilsus ehk inflatsioon. Maksusüsteemis kasutatakse peamiselt kahte süsteemi, milleks on proportsionaalne ja progresseeruv maksussüsteem. Peamiselt eelistavad inimesed proportsionaalset maksusüsteemi, kus on maksud jaotatud võrdselt
Kuivõrd maksupoliitika kaudu saab mõjutada majanduselu ja indiviidi toimetulekut? Eesti maksusüsteem on proportsionaalne, samas kaheastmeline. Riigi üheks ülesandeks on kontrollida maksupoliitikat nii, et majandus üle ei kuumeneks ega madalseisu vajuks. Majanduselu mõjutamine maksupoliitika kaudu on üks tõhusamaid meetodeid. Majanduselu ja indiviidi toimetuleku mõjutamiseks on mitmeid mooduseid. Pidevaid vaidlusi põhjustavad tulu- ja käibemaksu tõusud (või langused). Parempoolne ideoloogia pooldab pigem madalamat tulumaksu ja kõrgemat käibemaksu. See tagab riigile kindla sissetuleku ja annab võimaluse erinevate teenuste (toit, ravimid, ka luksuskaubad) näol lisatuluks. Taoline
mõjutatakse majandustegevust. Valitsus kujundab maksusüsteemi selleks, et tagada rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse. Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksupoliitikal on väga suur roll mõjutamaks majandust ning üksikisikut. Kaasaegsel maksusüsteemil on eelkõige fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüviste pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse. Maksupoliitika on väga palju vaidlusi tekitanud aga just üksikisiku toimetulekul nimelt väidavad proportsionaalse maksusüsteemi pooldajad, et kõigil indiviididel peaks maksuprotsent olema ühesugune, sõltumata sissetuleku suurusest. Progresseeruva maksusüsteemi pooldajad eeldavad indiviidi maksumäära suurenemist, kui tolle sissetulek suureneb. Seega peaksid nende arvates jõukamad inimesed ainult selle pärast rohkem makse tasuma, kuna nende sissetulek on suurem. See poleks ilmselgelt enam võrdne
· Mõjutama subsiidiumide ja maksudega majanduskäitumist · Tegelema ise tootmisega · Tegema rahalisi ülekandeid ja väljamakseid vastavalt sotsiaalsetele vajadustele (heaoluriik) ja pakkuma ühishüvesid. Riigivõimu monopoolsed tunnused kehtsetada seadusi, koguda makse Sotsiaalses kontekstis on majandusega lahutamatult seotud ühishüved. Need on kaubad ja teenused, hüved, mida inimesed tarbivad kollektiivselt ilma turu vahenduseta · Ühishüved on: julgeolek, haridus, kultuur, tervishoid, normaalne elukeskkond (teed, sideliinid, kommunaalvõrk, pargid, puhkealad jt) Paljude eest tuleb tarbijal maksta, kuid see moodustab vaid osa teenuste hinnast. Vahe kaetakse riigi või munitsipaaleelarvest. Ühishüvede loomine nõuab suuri kulutusi, mis on jõukohased ainult kogu ühiskonnale tervikuna. Neid pakubki riik kogudes selleks makse. MAJANDUSPOLIITIKA PEAMISED EESMÄRGID
Sissejuhatus Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid. Maksusüsteemid võivad olla üles ehitatud erinevate põhimõtete kohaselt. Vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summast, liigitatakse maksusüsteeme proportsionaalseteks, progressiivseteks või regressiivseteks. On ka teisi liigitusi. Maksustamisel on mitmeid eesmärke. Maksudest saadakse tulu avaliku sektori eelarvesse, mille eest pakutakse elanikele vajalikke teenuseid, nagu haridus, tervishoid või õiguskaitse, ja makstakse rahalisi toetusi inimestele ja ettevõtetele. Makse kasutatakse selleks, et tõsta hinda asjadel, mis on ühiskonnale või looduskeskkonnale kahjulikud, nagu hasartmängud, tubakatooted, kilekotid või bensiin. Ja ka vastupidi - maksueranditega saab teha osasid tegevusi soodsamaks, näiteks alandades mähkmete käibemaksu. Maksud peaksid aitama kaasa ka stabiilsele majandusarengule, tõstes maksukoormust majanduse ülekuumenemise faasis
Sissejuhatus Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid. Maksusüsteemid võivad olla üles ehitatud erinevate põhimõtete kohaselt. Vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summast, liigitatakse maksusüsteeme proportsionaalseteks, progressiivseteks või regressiivseteks. On ka teisi liigitusi. Maksustamisel on mitmeid eesmärke. Maksudest saadakse tulu avaliku sektori eelarvesse, mille eest pakutakse elanikele vajalikke teenuseid, nagu haridus, tervishoid või õiguskaitse, ja makstakse rahalisi toetusi inimestele ja ettevõtetele. Makse kasutatakse selleks, et tõsta hinda asjadel, mis on ühiskonnale või looduskeskkonnale kahjulikud, nagu hasartmängud, tubakatooted, kilekotid või bensiin. Ja ka vastupidi - maksueranditega saab teha osasid tegevusi soodsamaks, näiteks alandades mähkmete käibemaksu. Maksud peaksid aitama kaasa ka stabiilsele majandusarengule, tõstes maksukoormust majanduse ülekuumenemise faasis
ressursside puudumist;vaesus jaguneb-absoluutne e primaarne-inimese tulu jääb allapoole riiklikult riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil määratud vaesuspiiri,suhtline e sekundaarne-inimese elatustase on allapoole ühiskonna tunnetatavat kehtestavahest kohalikest maksudest.Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega.(riiklikud keskmist;vaesusriski suurendavad:isikuomadused,madal haridustase,tervslik seisund,vähesed ameti- on:tulu,sotsiaal,maa,hasartmängu,käibe,tolli,raskeveoki,aktsiisimaks. k.a kohustuslikud ja toimetulekuoskused,ebasoodne elupiirkond,suhtlemisringkond,pere puudmine;paks riik- kindlustusmaksed)Riiklike maksude maksuhalrud on maksu-ja tolliamet. Riiklikest maksudes on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
