Majutusettevõtte töökorraldus - Eksamiküsimused ja vastused (0)

1.  Eesmärk 
Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine. Materjali  poorsuse  
määramine. 
2.  Katsetatavad ehitusmaterjalid  
2.1. Töö esimeses  pooles  olid kasutusel korrapärased kehad 
Mullbetoon   –väikese  tihedusega,   poorne ,  autoklaavitud  toode,  mille   sideaineks   on 
tsement  või   lubi -liiv.  Mullbetoon  sisaldab  kuni  85%  mahus  ühtlaselt  jaotatud  poore, 
mille läbimõõt 0,3...2 mm. Tihedus alla 1800 kg/m3.  
Kipsplaat   –  kips  on  looduslikul  toorainel  baseeruv-  või  tööstuse  kõrvalproduktina 
saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks. 
2.2. Töö teises pooles olid kasutusel ebakorrapärase kujuga kehad 
  
Silikaattellis  -  tellis , mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele 
järgneva  kuumutamisel  autoklaavis,  veeaurus,  nii  et  moodustub  hüdrosilikaatidest 
sideainel  põhinev   tehiskivi .  Tehnoloogia  pärineb  1880.   aastatest .  Eesti  oludes 
ideaalseim  ehitusmaterjal:  tugev,  soojust  akumuleeriv,  sisekliimat  stabiliseeriv, 
helipidav ning mittepõlev. 
 
Graniit   -  hall,   roosakas   või  punakas  jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.         
Graniit  koosneb  põhiliselt kvartsist ja päevakividest.   Graniidi  tihedus on  olenevalt 
koostisest 2550... 2700 kg/m³. 
 
3.  Kasutatud töövahendid 
 
  Nihik – (täpsus 0,1mm) materjali mõõtmiseks 
   Joonlaud  – (täpsusega 1mm) materjali mõõtmiseks 
   Elektrooniline kaal – (täpsus 0,01g) materjali kaalumiseks 
  Elektrooniline kaal – (täpsus 0,01g) materjali kaalumiseks 
  Vasktraat materjali  parafiini  sisse kastmiseks. 
  Parafiin materjali poorsuse vähendamiseks. 
 
4.  Katse meetodid 
4.1. Korrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine 
 
Katse   tegime   kahe  erineva  raskusega   kehaga ,  raske  ja  kergmaterjaliga.  Kuna 
kehad  olid  korrapärased,  siis  mõõdeti   joonlaua   ja  nihikuga  nende  pikkused  (a), 
laiused   (b)  ja  kõrgused  (h).  Kõiki  suurusi  mõõdeti  kolm  korda  ning  arvutustes 
kasutati  kolme  mõõtetulemuse  aritmeetilist  keskmist.  Saadud  mõõtmistulemused 
kanti  tabelisse  5.1.  Ning  nende  põhjal  moodustati   graafik   5.1.     Proovikeha   maht 
arvutati välja valemiga (1). Mass vaadati kaalu pealt ja tihedus arvutati valemiga 
(2).  
 
 
 
 
1 
 
V=a*b*h 
 
(1) 
 
V – keha maht [cm3] 
a – pikkus [mm] 
 
b – laius [mm] 
 
h – kõrgus [mm] 
 
ρ0 = (m / V) * 1000  (2) 
 
ρ – tihedus [kg/m3] 
 
m – mass [g] 
 
V – maht [cm3] 
 
Näidis: materjaliks  mullbetoon 
a_kesk – 151 mm =15,1 cm 
b_kesk – 149 mm =14,9 cm 
h_kesk – 152 mm =15,2 cm 
m – 2240g 
 
V=a*b*h   => 15,1 ∙ 14,9 ∙ 15,2 ≈ 3419,848 cm3 
ρ0 = (m / V) * 1000 => (2240 / 3419,848) ∙ 1000 ≈ 657 kg/m3 
   
4.2. Korrapärase kujuga materjalide tihedus 
Tabel 4.1 Mullbetooni tihedus 
Proovikeha 
Materjali 
Proovikeha 
Proovikeha  Proovikeha  Proovikeha 
number 
nimetus 
mõõtmed [mm] 
maht [cm3] 
mass [g] 
tihedus 
a 
b 
h 
[kg/m3] 
26 
Mullbetoon  151 
149 
152 
3419,8 
2240 
657 
 
Tabel 4.2  Kipsplaadi  tihedus 
Proovikeha  Materjali 
Proovikeha 
Proovikeha  Proovikeha  Proovikeha 
number 
nimetus 
mõõtmed [mm] 
maht [cm3] 
mass [g] 
tihedus 
a 
b 
h 
[kg/m3] 
27 
Kipsplaat 
225 
133 
13 
289 
394 
819 
 
4.3. Ebakorrapärase kujuga materjalide tiheduse ja poorsuse määramine 
 
Ebakorrapärase  kujuga  proovikeha  mahu  määramisel  kasutatakse   Archimedese  
seadusel põhinevat hüdrostaatilist kaalumist. 
 
Proovikeha maht Vbr [cm3] leitakse proovikeha kaalumise teel õhus ja  vedelikus  
ning arvutatakse valemiga: 
 
V
)/ ρ
br=(m-m1
v 
(3) 
 
Vbr – proovikeha maht [cm3] 
 
m – proovikeha mass õhus [g] 
 
m –
1   proovikeha mass vees [g] 
 
ρv = 1 g/cm3 
 
Kuna proovikeha mahu määramiseks on vajalik tema  kaalumine  vedelikus, sõltub 
suuresti katsemetoodika valik materjali võimest imada endasse vett. 
 
2 
 
Katse andmed tuuakse välja peatükis 5, tabelis 5.2. 
 
4.3.1. Väikese  poorsuse  ja  mitte  vett  imava  materjali  mahu  ning 
tiheduse määramine 
 
Kui  materjali  (graniidi)   poorsus   on  väga  väike  ja  ta  katse  käigus  vett 
praktiliselt ei ima, siis kaalutakse proovikeha õhus m [g]. Seejärel vees m1[g] 
ning arvutatakse tema maht ja tihedus.  
 
Materjali  maht  arvutatakse  sel  juhul  valemiga  3,   kusjuures   veetiheduseks 
võetakse 1 g/cm3. 
 
Materjali tihedus arvutatakse valemiga 2. 
Katse andmed tuuakse välja peatükis 5, tabelis   
 
Näidis: 
Materjal – graniit 
Proovikeha mass õhus - m = 35,6g 
Proovikeha mass vedelikus – m1 = 22,0g 
Vedeliku tihedus - ρv = 1 g/cm3 
 
V
)/ ρ
br=(m-m1
v => (35,6 – 22,0) / 1 = 13,6 cm3 
 
ρ0 = (m / V) * 1000 => (35,6/13,6) ∙ 1000 = 2617 kg/m3 
 
4.3.2.  Poorse ja hästi vett imava materjali mahu ja tiheduse määramine 
 
Kui materjal (silikaattellis) on väga poorne ja imab väga hästi vett, siis tema 
mahu  ja  tiheduse  määramiseks  kaalutakse  esmalt  tema  mass  m  õhus  [g]. 
Vältimaks vedeliku imbumist kehasse hilisemal kaalumisel vees, kaetakse ta 
parafiiniga   ja  kaalutakse  uuesti,  saades  m1  [g].  Peale  kastmist  lastakse 
parafiinikihil hanguda ning vajadusel aidatakse sõrmega parafiini pooridesse 
suruda. 
 
Parafiiniga kaetud keha kaalutakse vees, saades m2 [g]. 
 
Kuna  materjal  on  kaetud  parafiiniga,  siis  esmalt  leitakse  parafiini  mass. 
Selleks  tuleb  parafiiniga  kaetud  keha  massist  m1  lahutada  puhta  keha  mass 
m: mp = m1 – m2  (4) 
 
Järgmisena leitakse parafiini ruumala Vp  valemist : 
 
Vp = (m1 – m) / ρp  (5) 
 
m –
   keha mass ilma parafiinita 
m1 – keha mass koos parafiiniga 
ρp  - parafiini tihedus 0,93 g/cm3 
 
3 
 
Lähtudes  Archimedese  seadusest,  määratakse  keha  maht  koos  parafiiniga 
V1[cm3]: 
 
V1 = (m1 – m2 ) / ρv  (6) 
 
m –
1   keha mass koos parafiiniga [g] 
m –
2   keha mass koos parafiiniga vedelikus [g] 
ρv – vee absoluutne tihedus ρv  = 1 g/cm3 
 
Seejärel arvutatakse keha maht V [cm3] valemiga: 
 
V = V1 - Vp   (7),   
 
 Keha maht koos parafiiniga on V1[cm3] 
 Parafiini ruumala Vp [cm3] 
 
Viimaks arvutatakse keha tihedus  valemiga ρ0 = (m / V) * 1000 (2) 
 
ρ – tihedus [kg/m3] 
 
m – mass [g] 
 
V – maht [cm3] 
 
Näidis: 
Materjal – silikaattellis 
Kuiva keha mass õhus m = 29,0 g 
Keha mass koos parafiiniga õhus m1 = 30,0 g 
Keha mass koos parafiiniga vedelikus m2 = 14,0 g 
Vee absoluutne tihedus ρv  = 1 g/cm3 
Parafiini tihedus 0,93 g/cm3 
 
mp = m1 – m2  => 30 – 14 = 16 g 
 
Vp = (m1 – m) / ρp => (30 – 29) / 0,93 = 1,07 cm3 
 
V1 = (m1 – m2 ) / ρv => (30 – 14) / 1 = 16 cm3 
 
V = V1 - Vp  => 16 – 1,07 = 14,9 cm3 
 
ρ0 = (m / V) * 1000 => (29 / 14,9) * 1000 = 1946 kg/m3 
 
 
4.4. Materjali poorsuse määramine 
 
Materjali poorsus p protsentides arvutatakse järgmise valemiga: 
 
p = (1 – (ρ0/ ρ)) * 100  (8) 
 
ρ0 -  materjali tihedus [kg/m3] 
ρ – materjali absoluutne tihedus [kg/m3] 
 
4 
 
Näide_1: 
Materjal – graniit 
Materjali tihedus - ρ0 = 2617 kg/m3 
Materjali absoluutne tihedus – ρ = 2680 kg/m3 
 
p = (1 – (ρ0/ ρ)) * 100 => (1 – (2617/2680)) * 100 = 2,4 % 
 
Näide_2: 
Materjal – silikaattellis 
Materjali tihedus - ρ0 = 1946 kg/m3 
Materjali absoluutne tihedus – ρ =  2650 kg/m3 
 
p = (1 – (ρ0/ ρ)) * 100 => (1 – (1946/2650)) * 100 = 26,6 % 
 
5.   Katsetulemused  
5.1. Korrapäraste  ehitusmaterjalide tiheduse tabel ja graafik. 
 
Tabel 5.1. Tabeli nimetus: erinevate ehitusmaterjalide tiheduse määramine 
Mõõtmed [mm] 
Mass 
Ruumala  Tihedus 
Jrk  Materjali 
[g]  
[cm3] 
[kg/m3] 
pikkus  laius 
kõrgus 
nr 
nimetus 
a 
b 
h 
m  
V 
ρ 
1 
Saepuruplaat 
98,2 
99,6 
15,5 
110 
152 
733 
Õõnes 
2 
keraamiline  tellis  248,3 
85,3 
66 
2150 
1410 
1525  
3 
Eps 
147 
97,3 
47,4 
21,9 
667,9 
32,3 
4 
Silikaattellis 
247,6 
118 
86,6 
4810 
2545 
1924 
5 
Klaasvill  
140 
99,6 
20,6 
24,56 
294 
83,5 
6 
Lubjakivi  
50,5 
50,2 
50,2 
350 
127 
2591 
7 
Dolomiit  
98,2 
98,2 
98,2 
2000 
941 
2220 
8 
Ekst. polüst. 
50,2 
99,5 
145,3 
35 
724 
48 
9 
Graniit 
146,3 
99 
27 
326 
114 
2850 
10 
Ekst. polüst. 
68,3 
68,5 
25 
19,8 
390 
51,5 
188,5/
11 
Kivivill  
149 
135/99  45 
191,6 
1120 
173 
12 
Bituumen isol.  910,4 
10,3 
0,48 
69,39 
52,4 
1325 
5 
 
13 
Klaasvill 
10 
140,5 
20 
24,26 
284,57 
85,25 
14 
Dolomiit 
98,4 
99,3 
98,4 
2116,8  961,48 
2201 ,6 
15 
Normaalbetoon 
136,5 
136,7 
136,6 
5875 
2567,5 
2350  
16 
Mullklaas 
137,5 
904 
477 
64,7 
587,05 
116 
17 
Mullbetoon 
99.6 
98 
99,6 
874 
990 
883 
18 
Mullklaas 
141 
92,4 
43,3 
72,6 
564,9 
129 
19 
Teras 
69,3 
155,2 
126,3 
809 
1365 
590 
20 
Männipuit 
19,5 
20,6 
30,1 
5,35 
1,209∙10-5  442 
21 
Kergkeraamika 
121 
61 
151 
805 
0,011246  716 
22 
Eps 
147 
147 
48 
34,6 
1 
35 
23 
Trem.kind.plaat 
124 
100 
6,8 
140,4 
87,5 
1604 
24 
Graniit 
124           
100 
100,5 
240,32  86,85 
2767 
25 
Bituumen 
4 
100,9 
101.2 
50,37 
40,72 
1239  
26 
Mullbetoon 
151 
149 
151 
2240 
3419 
657 
27 
Kipsplaat 
225 
13 
133 
289 
394 
819 
28 
Saepurubetoon  
148 
149 
145 
2274 
3219 
706 
29 
Keraam. tellis 
6,5 
11,7 
25 
3700 
1568 
2360 
30 
Samott kivi 
12,5 
25 
6,5 
3858 
1974 
1954 
31 
Klaas 
101 
102 
6 
150,53  61,8 
2435 
32 
Õõnes silikaattel.  88 
248 
119 
3614 
2597 
1392 
 
Graafik 5.1 Graafiku nimetus: Korrapäraste materjalide tiheduste graafik 
Tihedus [kg/m3] 
3000 
2000 
1000 
0 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
. 
. 
l 
l 
 
 
l 
t 
 
 
…
…
l…
 
 
 
…
s …
s …
…
s 
i 
t 
t 
…
. …
 
i 
t 
t 
ps
t
t
li
li
li
i
as
n
n
n
n 
il
v
ii
ii
b
v
ii
ii
E
psE
aa
i
i
üs
v
v
v
r
o
ub
o
e
e
nd
l
l
üsl
aasl
aas
i
r
r
up
aat
ne
ne
i
k
aas
k
k
l
pu
e
o
r
o
e
 
m
m
aal
l
kl
v
T
t
ek
pl
t
m
m
õ
õ
.k
t
tt
o
o
aam
Kl
anr
anr
po
aas
aas
Ki
ni
pu
g
pu
Õ
Õ
o
l
l
m
r
bja
. 
po.  Kl Kl ul ul
m
o
o
r
G
G
än
bel
uu
uu
ae
r
ps
bel
ti
ti
e
aat
o
Ke
st
M
M
ul
S
ae
Ki
ul
r
ki
D
D
Lu
k
st
M
Ke
S
B
B
T
li
am
N
E
kE
M
M
S
S
 
6 
 
5.2. Ebakorrapäraste materjalide tiheduse ja poorsuse tabelid 
 
Tabel  5.2  Ebakorrapärase  kujuga  mittepoorse  graniidi  tiheduse  ja  poorsuse 
katsetulemuste tabel 
Jrk 
Tihedus,  Poorsus,  Absoluutne 
nr 
ρ 
p 
tihedus 
[kg/m3] 
[%] 
 
2624 
2,08 
                                                   
1 
 
 
2610  
2,61 
 
2 
 
2590 
3,35 
 
3 
 
2550 
4,85 
 
4 
 
2630 
1,86 
 
5 
 
2650 
1,11 
6 
 
2547 
4,96 
 
7 
 
2639 
1,52 
 
8 
 
2617 
2,35 
 
9 
 
2647 
1,23 
2680 
10 
2644 
1,34 
11 
2610 
2,61 
12 
2653 
1 
13 
2625 
2,05 
14 
2658 
0,82 
15 
2600 
2,98 
16 
2608 
2,68 
17 
2637 
1,60 
18 
2623 
2,12 
19 
2635 
1,67 
20 
2590 
3,35 
21 
 
 
Kesk: 
2618,4 
2,29 
 
 
 
7 
 
Tabel  5.3  Ebakorrapärase  kujuga  poorse  silikaattellise  tiheduse  ja  poorsuse 
katsetulemuste tabel 
Jrk 
Tihedus,  Poorsus,  Absoluutne 
nr 
ρ 
p 
tihedus 
[kg/m3] 
[%] 
 
1 
1910  
27,92453   
2 
 
2 
1946 
26,56604 
 
3 
1918 
27,62264 
 
4 
1923 
27,43396 
 
5 
1936 
26,9434 
 
6 
1890 
28,67925 
 
7 
1920 
27,54717   
8 
1893 
28,56604   
9 
1906 
28,07547   
10 
1948 
26,49057 
2650 
11 
1935 
26,98113 
12 
1898 
28,37736 
13 
1922 
27,4717 
14 
1921 
27,50943 
15 
1950 
26,41509 
16 
1970 
25,66038 
17 
1937 
26,90566 
18 
1900 
28,30189 
19 
1923 
27,43396 
20 
1964 
25,88679 
 
Kesk: 
1925,5 
27,33962   
 
8 
 
6.  Järeldused 
 
Esimeseks  korrapäraseks  materjaliks, minu puhul  mullbetooni,   tiheduseks   sain  katsetuse 
tulemusena  657  kg/m3.  Loengu  konspektist  uurides  sain  teada,  et  mullbetooni  soojust 
isoleerivate omaduste järgi jaotatakse mullbetoonid tihedused  kolme suurde rühma:  
- tihedus alla 500 kg/m3 – soojusisolatsioonbetoon 
- tihedus 500...900 kg/m3 –  konstruktsioon -soojusisolatsioonbetoon 
- tihedus 900...1000 kg/m3 – konstruktsioon-mull(gaas-) betoonid   
Seega  minu  tulemus  arvestatav  ja  jaotuse    järgi  on  uuritud  mullbetoon  konstruktsioon 
ning soojusisolatsioonbetoon. 
 
Mullbetoonid  on  üks  mullilise  struktuuriga   kergbetooni   alaliik,  mis  saadakse 
peeneksjahvatatud  liiva  ja  sideaine   segamisel   veega  ja  vahu-  (või  gaasi-)  tekitajaga. 
Mullbetoon on väikese tihedusega,  väga poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on 
tsement või lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille 
läbimõõt 0,3...2 mm. 
 
Teiseks  korrapäraseks  materjaliks  sain  kipsplaadi.  Mõõtmiste  ja  arvutuste  tulemusena 
sain  kipsplaadi  tiheduseks  819  kg/m3.  Internetist  Euroopa  Liidu  Teatajast  uurides  sain 
teada, et kipsplaadi tihedus peab olema vähemalt üle 800 kilogrammi kuupmeetri kohta, 
seega on minu saadud tulemus üsna piiri peal, kuid siiski jääb lubatud piiri sisse. 
 
Kogu  korrapäraste  materjalide  alagrupi  peale  on  suurima  tihedusega  graniit  ning 
väikseima  tihedusega  vahtpolüstüreen  ehk  standardikohase  nimetusega  EPS.  Tasub 
märkida,  et  graniit  on  ligi  86  korda  tihedam  kui  EPS.  Ehitusmaterjalide,  mis  kuuluvad, 
kas tehis või päriskivi üldnimetuse alla, tihedused jäävad ~ 1000-2000 kg/m3.  
 
Mida suurem on materjali tihedus, seda väiksem on tema poorsus ning vastupidi. Samuti, 
mida poorsem on materjal, seda paremini nad juhivad soojust ning neid kasutatakse seega 
soojustusmaterjalidena.  
 
Ebakorrapärase kujuga materjali, graniidi tüki, tiheduseks sain oma katsetuse käigus 2617 
kg/m3.  Meie  grupp  sai  üldise  keskmisena  graniidi  tiheduseks  2618,4  kg/m3,  seega  on 
minu  tulemus  peaaegu  kogu  kollektiivi  katsetulemuste  keskmine.  Internetist  Wikipedia 
kodulehelt  võib  leida  graniidi  tiheduseks  olenevalt  koostisest  2,55-2,7  g/cm3  ehk  siis 
2550-2700  kg/m3.  Seega  võib  väita,  et  katsed  on  õnnestunud.  Kuna  graniit  on  üpriski 
suure tihedusega on tegu väga hea, kõva ja vastupidava ehitusmaterjaliga. 
 
Samuti  ebakorrapärase  kujuga  silikaattellise  tiheduseks  sain  1946  kg/m3.  Internetist 
Ehitusteabe leheküljel mainitakse, et üldjuhul on silikaattellise tihedus 1850-1950 kg/m3. 
Seega minu tulemus on lubatud piirides ning kuna meie grupp sai keskmiseks tiheduseks 
silikaattellisel 1925,5 kg/m3, on katse kõigil õnnestunud. 
 
Kokkuvõtteks võib öelda, et nii minu kui ka grupi sooritatud tiheduse määramise katsed 
olid õnnestunud, kuna nad langevad kokku kirjanduses toodud andmetega . 
 
 
9 
 
7.  Kordamisküsimused 
7.1. Milleks  on  vaja  teada  ehitusmaterjalide  absoluutset   tihedust ,  tihedust  ja 
poorsust? 
Absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust on vaja selleks, et teada, kus võib antud 
ehitusmaterjali  kasutada,  mis   otstarbel   ja  millistes  tingimustes,  et  tagada  ehitise 
vastupidavus  ja  efektiivsus.  Näiteks  suure  poorsusega  materjali  ei  pane  väga 
niiskesse  keskkonda,  kuna  see  tõmbab  kogu  niiskuse  endasse  ja  siis  pole  enam 
kasutuskõlblik. 
 
7.2. Millised ehitusmaterjalide omadused sõltuvad nende  absoluutsest  tihedusest, 
tihedusest  või  poorsusest?  Tuua  konkreetseid  näiteid  materjali  omaduste 
sõltuvuse kohta absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest. 
Absoluutsest tihedusest sõltub poorsus. Poorsusest sõltub materjali  soojusjuhtivus , 
veeimavus, märgumine, tugevus ja külmakindlus. Poorsus ja tihedus on omavahel 
tihedalt    seotud.  Tihedusest  sõltub  materjali  soojajuhtivus,  tugevus,  poorsus  ja 
sellest  materjalist  valmistatud  detaili  mass.  Näiteks  1m3  terast  (7850  kg/m3) 
kaalub  palju  rohkem  kui  1m3  betooni  (~2400  kg/m3).  Aga  mida  suurem  on 
materjali  poorsus,  seda  väiksem  on  tema  tihedus.  Pooride  suurusest  sõltub  vee 
olek ja liikumine poorides, mis põhjustab materjali püsivomaduste muutumist ehk 
eelkõige  deformeerumist.  Näiteks  külmakindlus  veega  läbiimbunud  materjalil 
langeb. 
Näide:  mullpolüstüreen  on  aga  väga  suure  poorsusega  ning  väikese  tihedusega. 
Kuigi materjalil on suured  poorid , siis ta ei ima vett endasse, kuna ta on mitte vett 
imav  ehk  hügroskoopne.  Oma  suurte  pooridega  tagab  materjal  suurepärase 
soojapidavuse  ning  oma  väikese  tihedusega  tagab  materjal  kerguse  ja  hõlpsa 
käisitsemisvõimaluse. 
 
7.3.  Iseloomustage  
soojaisoleermaterjalide  omaduste  sõltuvust  materjali 
poorsusest ja poorsuse laadist. 
Mida  poorsem  on  soojaisoleermaterjal,  seda  paremini  ta  soojust  isoleerib. 
Kinnised poorid on efektiivsemad kui lahtised poorid. 
 
7.4. Iseloomustage 
soojaisoleermaterjalide  omaduste  sõltuvust  materjali 
tihedusest. 
Mida  väiksema  tihedusega  on  materjal,  seda  poorsem  ta  on,  seega  isoleerib 
soojust  paremini.  Madala  tihedusega  materjal  on  kergem,  järelikult  on  kergem 
paigaldada. 
 
7.5. Kuidas sõltub tsemendikivi või betooni tugevus poorsusest? 
Mida  väiksem  on  poorsus,  seda  tugevam  ta  on.  Kui  on  palju  poore,  siis  sinna 
pooridesse  saab  näiteks  vett  minna,  või  mõnda  muud  vedelikku,  ja  seal  võivad 
reaktsioonid tekkida. 
 
 
 
 
 
 
 
10 
 
8.  Kasutatud allikad 
8.1. Internetist: 
   http://eurlex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:32006D0
673:ET:HTML 
   http://et.wikipedia.org/wiki/Silikaattellis 
   http://www.maxit.ee/media/34/kergkruus/Fibo_Kergkruus_est_03_08.pdf 
   http://www.ehitusinfo.ee/index.php?aid=262 
   http://et.wikipedia.org/rvikilGraniit 
  www.ehitusteave.ee/pdf/02011195.pdf 
  Loengukonspekt. Ehitusmaterjalid, L. Raado  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
  
 
 
11