TALLINNA TEHNIKAULIKOOL Ehitusmaterialid Laboratoorne tOii nr. 8 2007t2008 Soojusisolatsioonikatsetamine 1. Tci6eesmdrk VahtpoliistiteentoodetetnhistuseDniiranine lahtuvalt m66tmtestm66tmete tolerantsidest,swvepingestl0% defomErsioonil,paindetugeersesija sooiuseriiuhti!,usesl 2. Katsetatavadmaterjalid Vahtpolustiireenmate{alid: . paisutatudpotiistiiEen EPS . ekstruuderpoliistiireenXPS 3. Kasutatavadseadmedja vahendid 0,02mm,m66dulinttipsusga0,5 co, kaal upsusega0,19 h0drauliline Nihik tApsusega press,immutamiseksvajalikud n6ud. 4. Tatdkaik 4.'l M66tmetemeeramine 4.1.1Nimimd6tuetega:oote pikkuse.laiusemaaraminevastavaltstandadile EVS EN 822:1999"Ehituseskasutataladsoojustusmaterjalid. Pikkuseia laiusemddramine." Katsekehihoitakseennekatsealustamistvahellalt 6 tmdi temperatuuril(23 : 5fC. Katsedviiakse hbi temperduuril (23 -+5)t. Tasa...
betoon saadakse. Antud katse puistetihedust võib lugeda suhteliselt suureks puistetiheduseks ning järelikult kasutades seda liiva, saadakse tugev betoon.[1] Näivtiheduse ehk terade tiheduse määramisel elimineeritakse puistematerjalide vahele jäävate tühikute ruumala. Näivtihedus ei arvesta kivimi terade sees olevate tühikute mahtu. Antudkatses saadi liiva terade tiheduseks 2571 kg/m³. Liiva keskmiseks näivtiheduseks võib lugeda Raado konspektist 2600 kg/m³, antud tulemus on sellele ligilähedane, seega antud liiv sobib betoonisegukoostisesse. Liiva tühiklikkus näitab protsentides materjali vahele jäävate tühikute ruumala. Tühiklikkus suurte terade vahel täitub väikeste teradega, samas ei tohi neid olla ülearu palju, kuna selle arvel tsemendi kulu suureneb, sest väikestel teradel on pinda rohkem, mida tsement peab ümbritsema. Liiva tühiklikkuseks saadi 40%. Soovitatav liiva tühiklikkus jääb piirkonda
Tiitellehe näidis TARTU KUNSTIGÜMNAASIUM REFERAADI PEALKIRI Referaat aines Õppeaine nimetus Õpilase Nimi Ja Üliõpilane: Perekonnanimi .............................. Õpetaja Nimi Ja Juhendaja: Perekonnanimi .............................. Tartu, 2009 6 Kasutatud kirjandus 1. Raado, L.-R. Ehitusmaterjalid: Loengukonspekt 2006/1. [WWW]. http://ehitustootlus.ttu.ee/Raado/EMP3500_2006_I.pdf (13.12.2006). 2. Roomets, S. Üliõpilastööd ja nende vormistamine arvutil. 3. tr. Tallinn: AS Rebellis, 2006. 7
sidumata lisad on lubamatud. 6 Lisa 1. Tiitellehe näidis REFERAADI PEALKIRI Referaat aines "Õppeaine" ÕPPEAINE KOOD Üliõpilane: Eesnimi Perekonnanimi Juhendaja: Lekt. Eesnimi Perekonnanimi Tallinn, 2007.a. 7 Kasutatud kirjandus 1. Raado, L.-R. Ehitusmaterjalid: Loengukonspekt 2006/1. [WWW]. http://ehitustootlus.ttu.ee/Raado/EMP3500_2006_I.pdf (13.12.2006). 2. Roomets, S. Üliõpilastööd ja nende vormistamine arvutil. 3. tr. Tallinn: AS Rebellis, 2006. 8
1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, terade tiheduse, tühiklikkuse, terastilikuse koostise ja huumusesisalduse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Liiv - peenepurruline sete, mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. (a) 3. Kasutatud töövahendid erinevad sõelad liiva sõelumiseks, kaal katseproovide kaalumiseks, 500 ml mensuur liivaterade tiheduse määramiseks. 4. Katsemetoodikad 4.1 Puistetiheduse määramine Sõelumise teel eraldatud osised, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1 liitrilisse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täidetakse ning kaalutakse. Liiva puistetihedus leitakse valemist (1). Tihedus määratakse kaks korda, erinevus kahe katse vahel ei tohi olla > 20 kg/m3. Suurema erinevuse korral viiakse läbi veel kolmas katse. Valem 1. 0L = [ (m1 - m) / V] * 1000 [kg/m3] 0L liiva puistetihedus [kg/m3], m anuma mass [g], m1 l...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr: 1 2016/2017 Tiheduse määramine Rühm: EAEI31 Alina Olivson 143099 Eneli Liisma Tallinn 2016 SISUKORD TÖÖ EESMÄRK........................................................................... 3 TÖÖKÄIK................................................................................... 4 KORRAPÄRASE KUJUGA KEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE.................................4 EBAKORRAPÄRASE KUJUGA MATERJALI POORSUSE JA TIHEDUSE MÄÄRAMINE.... .4 JÄRELDUS................................................................................ 10 KASUTATUD ALLIKAD................................................................ 11 2 Töö eesmärk Korrapäraste ja ebakorrapäraste materjalide tiheduse ja poorsuse määramine. Katsetatud materjalid Kergbetoon Ker...
11. MEEDIUMID kirjeldused ja näited (ÕPIK) Ajaleht Ilmumissagedus- päeva ja nädalalehed Levik- üleriigilised ja piirkondlikud Sisu- üldloetavad, erialalised Käsitluslaad- kvaliteetsed ja tabloidid Ajakiri Ilmumissagedus- nädalakirjad, poolkuukirjad, kuukirjad, kvartalikirjad Suunitlus- üldloetavad, sotsiaalse suunitlusega, temaatilise suunitlusega Raadio Avalikõigulikud- vikerraadio, klassikaraadio, venekeelne raado 4 Eraõiguslikud- piirkond: regionaalsed- raadio Elmar, Star FM ; Lokaalsed Kuma Raadio Paides, Raadio Kadi Kuressaares Televisoon Avalikõiguslikud- ETV, ETV2 Eraõiguslikud- Kanal 2, TV3, TV6 12. Meediazanrid ja mille alusel liigitatakse (tabel) (TERA) Tõsiasju rõhutavad:Uudis, reportaaz, intervjuu Arvamust rõhutavad: juhtkiri, kolumn, repliik, karikatuur, essee, väitlussaated, arutlussaated
kipstootest välja. 8 7.6 Kas kipstooted on vees püsivad? Kipstooted kuuluvad õhksideainete hulka, mille kivinemine vee keskkonnas on takistatud ja püsivus madal. [1] 7.7 Millistes tingimustes võib neid kasutada? Kipssideaineid võib kasutada sisetingimustes, kus suhteline niiskus on võrdlemisi madal (alla 60%). 8 KASUTATUD KIRJANDUS 1. L. M. Raado. Ehitusmaterjalide loengukonspekt I osa. 2013/2014 õ/a. 2. http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/Liina/ %C3%95ppekavakeskus/EHITUSMATERJALID-04.11.13.pdf 3. http://www.knauf.ee/www/media/ee/pdf/14_tehn_lapas_visas/knauf_white_ee.pdf 4. http://www.gyproc.ee/Download/24148/Gyproc_paigaldusjuhised_2011_preview. pdf 5. http://www.ttu.ee/public/l/lembi-merike- raado/EPM0020/Kipssideained/Kipsideained_2009.pdf
5.4. Iseloomustage soojaisoleermaterjalide omaduste sõltuvust materjali tihedusest. Mida vähem on tihedus, seda suurem on poorsus, seda rohkem õhu poorid sisaldavad. Mida suurem on õhusisaldus materjalis, seda vähem juhib ta soojust. 5.5. Kuidas sõltub tsemendikivi või betooni tugevus poorsusest. Poorsusest oleneb reeglina ka proovikeha tugevus, mida väikesem on tihedus, seda madalam on materjali tugevus. 6. KASUTATUD MATERJALID 1. Raado, L., EPM 3500 Ehitusmaterjalid 1. Osa, . 2013/2014a, [e- knspekt].http://www.ttu.ee/persoon/lembi-merike-raado/oppematerjalid- 22/ehitusmaterjalid-epm3500/, (19.09.2014) 2. Unga, A., EPS-soojustusmaterjalid, [artikkel veebist],http://www.keskkonnatehnika.ee/arhiiv/1998/4_1998/eps.htm, (19.09.2014) 3. Juurvee, U., Silikaatkivi-vana, hea ja kaasaegne materjal,[artikkel veebist],http://www.silikaat.ee/et/silikaatkivi-%E2%80%93-vana-hea-ja-kaasaegne- materjal, (19.09.2014)
1. Töö eesmärk. Kipsi jahvatuspeensuse, normaalkonsistentsi, tardumisaegade, survetugevuse ja paindetugevuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Kips - valmistatakse looduslikust kipsist termilise töötlemise abil temperatuuridel 110...180 O C ja sellele järgneval jahvatamisel. Tavalised ehituses kasutatavad kipssideained (ehituskips ja kõrgtugev kips) on kirjeldatavad keemilise valemiga CaSO4*0,5H2O (poole veega kips) Iseloomulikuks omaduseks on kiire tardumine ja kivistumine. (a) 3. Kasutatud töövahendid kaal materjali kaalumiseks, erinevad (mõõte)anumad vee mõõtmiseks ja kipsisegu valmistamiseks, sõel nr. 02 kipsi sõelumiseks, Suttardi viskosimeeter kipsitaigna normaalkonsistentsi määramiseks, Vicat' aparaat kipsitaigna tardumisaja määramiseks, vormid proovikehade valmistamiseks, hüdrauliline press paindetugevuse ja survetugevuse määramiseks. 4. Katsemetoodika 4.1 Jahvatuspeensuse määramine Ki...
0 4 2 1 0.5 0.25 0.125 Sõela suurus [mm] 6. Järeldus Katsetulemustes sain liiva puiste tiheduseks 1544 kg/m³ ja liiva tera tiheduseks 2500 kg/m³. Liiva puiste tihedus ei ole normitud. Liiva näiv tihedus on umbes 2600 kg/m³, mis natuke suurem, kui minul saadud katse tulemus. Liiva tühiklikkuseks sain 34,2 %, mis on tunduvalt vähem, kui see Raado konspektis on. Seal on liiva tühiklikus 40-42%. Meie katsetatud liivas oli 1,83% kruusa osakesi. 0,42 % oli suuremad kui 8mm ja 1,45 % oli suurem, kui 4mm. Ehitus liivas peab jääma suurem kui 5mm osakest hulk all 35%. Katsetatav liiv on ehitus liiv. Katsetatava liiva peensusmoodul on 3,5. Liiva peensusmoodul määrab järgmised kriteeriumid: ,,Liiva jämedus või peensus peensusmooduli alusel", 4- 2,4 = jäme, 2,8-1,5 = keskmine ning 2,1-0,6 = peen. Järelikult on tegemist jämeda liivaga
3) Silikaattellis on valmistatud lubjast ja kvartsliivast. 4) Silikaattellis on kivistunud kõrge rõhu all oleva auru keskkonnas (allutatakse autoklaavimisele: kokkupuude veeauruga temperatuuril 170-200 ° C ja rõhul 8-12 atm.). 8. KASUTATUD KIRJANDUS 1) „Materials for Construction and Civil Engineering“ (TTÜ Raamatukogu E-raamat) https://ebookcentral.proquest.com/lib/tuee/detail.action?docID=1998569. 2) L. Raado „Ehitusmaterjalid“, Tallinn „Professor Karl Õigeri Stipendiumifond“, 2018 3) https://silikaat.ee/toode/silikaattellised/ 4) EÜ toimivusdeklaratsioon nr. CSsb – 771 – 2 – 2
niiskussisaldust.Allika [2] põhjal jääb see punkt (küllastuspunkt) 30% juurde. Puidu survetugevuseks risti kiudu tuli 4,9 N/mm2. Survetugevus risti kiudu peaks olema 3..8 korda väiksem kui piki kiudu [1]. Seega antud tulemus sobib. Risti kiudu laseb puit end käsnataoliselt kokku suruda, ta deformeerub tugevalt. Otspind lõheneb seal tekkivate tõmbepingete tõttu [1] Kasutatud allikad 1. Otsman. R. (1974) Ehitusmaterjalid 2. Raado, L. (2008). EPM 3500 EHITUSMATERJALID 2. osa. [www] http://ehitustootlus.ttu.ee/
silikaattelliste survetugevuse klass on kuiva proovikeha puhul 40 ja veega immutatud proovikeha puhul 35 (vt allikas [1] tabel 2). Silikaattellise brutokuivtiheduse klass on 2,0 vastavalt tiheduse piirkonnale 1810-2000 kg/m3 (vt allikas [1] tabel 3). Võrreldes töös saadud tulemusi allikast leitavate andmetega, võib kinnitada, et katsemetoodika töötab [3]. 6. Kasutatud allikad [1] Praktikumi juhend, Praktikum 6 „Tehiskivide katsetamine“ [2] Loengukonspekt, „Ehitusmaterjalid“, L-M. Raado, E. Liisma, M. Põldaru, T. Tuisk [3] Andmeleht, „Silikaattellis“ Bauhaus URL: https://www.bauhaus.ee/media/attachments/60175540- %20Silikkaattellis_teh.andmed.pdf
1.EESMÄRK Töö eesmärgiks oli vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsist, survepingest 10 % deformatsioonil, paindetugevuse ja soojuserijuhtivuse määramine 2.KATSETATAVAD MATERJALID Katsetavaks materjaliks oli vahtpolüstüreen. 3.KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati elektroonilist kaalu KERN 440-55N, täpsus 0,2 g, max 6000 g, joonlauda, hüdraulilist pressi surve- ja pandetugevuse määramiseks. 4.KATSEMETOODIKAD 4.1 Tiheduse määramine. Tiheduse määramiseks mõõteti üheksa EPS 80 ja üheksa EPS 50 katsekeha pikkus, laius ja paksus ning kaal. Katsekehad olid enne mõõtmis olnud vähemalt 6 tundi temperatuuril 23 5ºC. Kehade ruumala arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtude. Katse tulemused on toodud tabelis 4.1. 1 4.1 Tiheduse määramine Katsekeha mõõtmed, cm Ka...
1. Töö eesmärk Tehiskivi tiheduse, veeimavuse, survetugevuse ja paindetugevuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Sillikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g katsekehade kaalumiseks, hüdrauliline press surve- ja paindetugevuse määramiseks, immutamiseks vajalikud nõud, kuivatuskapp. 4. Katsemeetodikad 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 6 105-110o C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtme veaga alla 1 mm. Iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest kaks mõõda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus arvutatakse valemiga 1. Valem 1: 0 proovikeha tihedus [kg/m3] m kuivatatud proovikeha mass [kg] V proovikeha maht [m3] 4.2 Veeimavuse määramine K...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 24. november, 2015 1 1. TÖÖ EESMÄRK Selgitada erinevate keskkonna tingimuste mõju kivistunud betooni survetugevusele. 2. KATSETATUD MATERJALID Betoonist katsekehad, milles kasutati portlandtsementi CEM I 42,5 (normaalkivinev) 3. KATSEMETOODIKAD 3.1 Betoonisegu valmistamine. Betoonisegu valmistatakse eelnevalt välja arvutatud retsepti järgi. Segumasinasse puistatakse eelnevalt kaalutud killustik ja liiv ning segatakse, lisatakse kaalutud tsement ja segatakse. Lõpuks lisatakse kaalutud vesi ja segatakse ühtlase betoonisegu saamiseni. Komponent Kogus [kg] tsement 3,708 liiv 7,848 killustik 14,364 vesi 2,4 vesitsementte gur 2,4 3.2 Betoonisegu konsistentsi määramine. Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatud kooniline vorm täide...
7.JÄRELDUS Katsetava killustiku keskmiseks puistetiheduseks tuli 1371,7 kg/m³ ning terade tiheduseks tuli 1958 kg/m³. Kirjandusest on leitav, et killustiku soovitatav puistetihedus on 1250 - 1400 kg/m³[1], seega katsetav killustik on õiges vahemikus. Kuna puistetihedus on suhteliselt suur,siis betoon, milles kasutada antud killustikku jämetäitematerjalina, saaks tugev ja tihe. Killustike peensusmooduliks tuli 5,07. Raado loengumaterjalist võib lugeda, et peensusmooduliks on 6,5-8,5, seega katsetatv killustik on peene. Killustku plaatjate ja nõeljate terade sisalduseks kogu proovis tuli 25 %. Nõue betooni valmistamiseks on 15 50 %[1]. See killustik on sobilik, et seda kasutada betoonis jämetäitematerjalina. Antud killustiku muljumiskindluseks saadi 15,9 % ja 12,3 %. Mida suurem muljumiskindlus, seda tugevam on betoon. Muljumiskindluse järgi määratakse killustiku tugevusmark. Katses
tihedusest, tihedusest või poorsusest. Tihedusest sõltuvad soojajuhtivus, tugevus, poorsus ja sellest materjalist valmistatud detaili või konstruktsiooni mass. Poorsusest sõltub soojajuhtivus, veeimavus, külmakindlus ja tugevus. Mida suurem on poorsus, seda väiksem on aine tihedus ja seda madalam on materjali tugevus. 10 Kasutatud materjalid 1. Raado, L. (2008). EPM 3500 EHITUSMATERJALID 1. osa. [www] http://ehitustootlus.ttu.ee/ 2. R.Otsman "Ehitusmaterjalid", Tallinn "Valgus" 1976
1. Töö eesmärk. Korrapäraste ja ebakorrapäraste kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid 2.1 Korrapärase kujuga materjalid Õõnes keraamiline tellis - valmistatakse savi kuumutamisel kindla temperatuurini ja jahutamisel vormides, värvus punakas. Mullbetoon - väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille läbimõõt 0,3...2 mm. Tihedus alla 1800 kg/m3. 2.2 Ebakorrapärase kujuga materjalid Graniit - hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Graniidi tihedus on olenevalt koostisest 2550...2700 kg/m³ Keraamiline tellis - valmistatakse savi kuumutamisel kindla temperatuurini ja jahutamisel vormides, värvus punakas. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud täpsusega 1mm materjali mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g materjal...
1. Töö eesmärk Katsetava killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, veeimavuse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine ning killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Paekivi killustik fraktsiooniga 4-16 - Lähtematerjaliks on paekivi, pimss, perliit, keramsiit jne. Killustiku saadakse peamiselt kivi lõhkamise või purustamise teel, millest saadud produkt sõelutakse, et saada lahti tolmust ning vajaliku fraktsiooniga killustik. Killustiku fraktsiooniga 4-16 kasutatakse täitmistöödel, betoonisegudes, tee-ehitususes sidumata ja hüdrauliliselt seotud materjalide täiteaineks. (a) 3. Kasutatud töövahendid 10-liitrine anum puistetiheduse määramiseks, kaalud täpsusega 0,1 grammi materjali kaalumiseks, sõelakomplekt killustiku sõelumiseks, nihik killustiku terade kabariitide mõõtmiseks, lahtikäiva metallist põhjaga silinder diameetriga 150...
• Tihedus - määrab ära betooni kasutusala ja otstarbe. Mida mõistetakse betooni klassi all? Klass määratakse kvaliteedinäitaja (näiteks tugevuse) teatud tõenäosusega garanteeritud suuruse järgi. Survetugevuse põhjal jaguneb betoon klassideks (mida tähistatakse survetugevusklassi tähisega C). Peale survetugevusklasside iseloomustavad betooni omadusi veel keskkonnaklassid, konsistentsi e. töödeldavuse klassid ja vesitsementtegur. 8. KASUTATUD MATERJALID • Raado, L.-M., Liisma, E., Tuisk, T., & Põldaru, M. (2020). Ehitusmaterjalid, Loengukonspekt. • https://www.betoon.ee/et/betooni-survetugevus-ja-klassid • https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/4315/Sergei_Nazarenko • file:///C:/Users/Evelin/Downloads/betooni_klass_selle_moiste_ja_maaramine.pdf 9
niiskuse mõju. Antud laboritöös saadi kuivatatud proovikehade keskmiseks survetugevuseks 73,7 N/mm², õhkkuivadel proovikehadel 60,8 N/mm² ning immutatud proovikehadel 18,3 N/mm². Niiskusel 12 % vähenesid kuivatatud ning õhkkuivade puidutükkide survetugevused, kuid immutatud puidu survetugevusnäitajad tõusid. 11 8. KASUTATUD MATERJALID • Raado, L.-M., Liisma, E., Tuisk, T., & Põldaru, M. (2020). Ehitusmaterjalid, Loengukonspekt. • https://puumarket.ee/wp-content/uploads/Puit-ehitusmaterjalina-koolitusmaterjal-Elmar- Jaan-Just-vanemteadur. • https://et.wikipedia.org/wiki/Puit 12
1. Töö eesmärk Puidu niiskussisalduse, tiheduse ja survetugevuse määramine piki kiudu ja niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. 2. Kasutatud ehitusmaterjalid 12 puidust katsekeha - 1, 2 ja 3 õhkkuivatatud (+20 o C, 30-40% RH); 4, 5 ja 6 immutatud (100 % RH); 7, 8 ja 9 kuivatatud (~105o C); 10, 11 ja 12 õhkkuivatatud (+20o C, 30-40% RH). Katsekehad 1-9 olid tiheda aastaringiga, 10-12 olid hõreda aastaringiga. Puit on üks vanemaid ehitusmaterjale. Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina eelkõige sel põhjusel, et ta on kättesaadav ja teda on hõlbus töödelda. Puit on tugev ja kaalult kerge. Puit on samuti soojapidav, sitke ja hea välimusega. Kuivas kliimas on puit ka äärmiselt püsiv materjal. Samal ajal aga on puit kergesti süttiv, hügroskoopne ja oma omadustelt heterogeenne (ebaühtlane) materjal. Koos niiskusesisalduse muutumisega muutuvad ka puidu tugevus, mõõtmed ja soojapidavus. Puidu tugevus ja soojajuhtivus on kiu eri...
tiheduse kohta arvutatud standardhälve tuli 83,2 kg/m3. Selline suur erinevus on ilmselt tingitud silikaattellise tiheduse arvutamise katsemeetodi keerulisusest, kus oli vaja teha palju erinevaid arvutusi ning seega oli ka ümardamise tõttu tekkinud erinevuste hulk suur. Sellega võib olla seletatav ka poorsuste küllaltki suur standardhälbe erinevus. 8 Kasutatud materjalid 1. Raado, L. (2008). EPM 3500 EHITUSMATERJALID 1. osa. [www] http://ehitustootlus.ttu.ee/ 2. http://www.webmineral.com/data/Dolomite.shtml 3. Otsman, R. (1976). Ehitusmaterjalid
Ehituses kasutatava puidumaterjalid võib liigitada järgnevalt: Saematerjal; Profiilhööveldatud materjal (nt. sise- ja välisvoodrilauad, liistud); Puitplaadid (nt. vineer, puitlaasplaat, puitkiudplaat); Talad ja sõrestikud (nt. liimpuittalad); Uksed, aknad ja muud puittooted; Kasutatud materjal http://www.puuinfo.ee/artiklid/pdf/Mart_Riistop_Puit_ehituses.pdf Professor Lembi-Merike Raado loengukonspekt http://www.ttu.ee/public/e/eneli-liisma/Sugis2015/Ehitusmaterjalid_15_II.pdf 8
1. Töö eesmärk Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsoonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Kasutatud ehitusmaterjalid Katsetatava vahtpolüstüreen plaatide nimimõõdud on: 1200x1000x50 mm. Katsetatavateks materjalideks on kaks erinevat vahtpolüstüreentoodet. Ühed katsekehad oli valged (A) ja teised sinised (B). EPS on väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonimaterjal, mis koosneb 98% ulatuses õhust. EPS-soojusisolatsiooniplaadid koosnevad paisutatud polüstüreeni graanulitest, mis on veeauru toimel omavahel tihedalt kokku ühendatud. EPSi graanulitel on osaliselt avatud mikropoorid, kuhu vesi ei tungi, kuid veeauru liikumine neis toimub. Taoline mikropoorne homogeenne materjal tagab soojustatavale konstruktsioonile suurepärased ehitusfüüsikalised ja mehaanilised omadused. [1] 3. Kasutatud töövahendid Nihik täpsusega 0,02 mm ja mõõdulint t...
[1] Sinine EPS (EPS 150) on aga hea koormustaluvusega ning teda võiks kasutada põranda soojus-isoleerimiseks ning kuna ta on küllaltki niiskusekindel, tugev, sobib ta niiskete kohtade isolatsiooniks. Sinist EPSi võib kasutada maja vundamendi ja vundamendialuse pinnase soojusisoleerimiseks, välimiste keldriseinte, soklite, alusmüüride välispidiseks soojustamiseks. [1] 8.Kasutatud kirjandus 1. http://www.estplast.ee/ 2. L. Raado, ehitusmaterjalide loengu konspekt LISA 1 Graafik 1. Koormustaluvuse ja näivtiheduse vaheline sõltuvus Graafik 2. Soojaerijuhtivuse ja tiheduse vaheline sõltuvus
Katses pole jahvatuspeensus just kõige suurem, seega ka kipsaine pole kõige tugevam. Teiseks määrati kipsitaigna normaalkonsistentsi. See näita vee hulka, mis tuleb võtta kipsi esialgsest massist. Kasutatav kipsitaigen oli normaalkonsistentne, kui kipsile lisati 50 % vett algsest kipsi kaalust, milleks oli 300 g. Sellise veekogusega tekkis kipsitaignast koogike diameetriga 185 mm. Lubatud koogi diameetriks oli 180 5 mm, seega antud katse taigna normaalkonsistents on paigas. Raado konspektis lugedes, saab leida, et taignasse lisatakse ~50..70 % vett. Seega meie katse 50 % on piisav kogus. Kolmandana määrati kipsitaigna tardumisaegasid. Katsetav kips hakkas tarduma, ehk nõel vajus nõela kukutamisel taignasse 38 mm sügavusele (algne 40 mm), kui taigna kokkusegamisest oli möödunud 13 minutit ja 45 sekundit. Tardumine lõppes, kui tardumise algusest oli möödunud 3 minutit ja 10 sekundit. Kogu protsess võttis aega 16 minutit ja 55 sekundit
pehmendama. 6) Kipstooted ei ole vees püsivad. 7) Kipstooteid võib kasutada kuivades tingimustes. Ülemäärase õhuniiskuse eest peavad kipstooted olema kaitstud. Juba 60% suhtelise niiskuse juures algab pehmenemine. 8. KASUTATUD KIRJANDUS 1) „Materials for Construction and Civil Engineering“ (TTÜ Raamatukogu E-raamat) https://ebookcentral.proquest.com/lib/tuee/detail.action?docID=1998569. 2) L. Raado „Ehitusmaterjalid“, Tallinn „Professor Karl Õigeri Stipendiumifond“, 2018
lisamist ja aja möödumist muutus tumepruuniks. Järelikult sobib katsetatud liiv ehitusliivana kasutamiseks, kuna tema huumusesisaldus oli <0,25 massi protsendist, mis järeldub ka lahuse heledast värvusest. 9 11. Kasutatud kirjandus a) http://www.ut.ee/BGGM/maavara/kruus_liiv.html b) Loengukonspekt. Ehitusmaterjalid, L. Raado c) Otsman R. Ehitusmaterjalid, 1976 d) www.evs.ee/Portals/0/pdf/juhendid/EVS H 10 LISA 1. Graafik 1 RT 33-10386 viimistluskrohvi valmistamiseks kasutatava liiva piirid ning meie saadud liiva terastikuline koostis. RT 33-10386 viimistluskrohvi valmistamiseks kasutatava liiva soovitusliku terastikulise koostise piirid 120
toode kauaaegsel veega kokkupuutel muutuda kasutamiskõlbmatuks. Samuti negatiivne on see, et kivivilla paigaldamisel peab olema ettevaatlikum ning täpsem, sest toode ei talu kokkusurumist ja loopimist ning võib antud tegevuse käigus kahjustatud saada. Kokkuvõtvalt võin öelda, et kui materjali õigesti kasutada, teades, et ka kivivillal on oma negatiivsed jooned, on see väga hea isolatsioonimaterjal. 21 Raado, L-M.( 2009). Mineraalsed soojustusmaterjalid. Ehitusmaterjalid II loengukonspekt, lk 123-125. 18 8 Kasutatud kirjandus 1. EESTI STANDARDIKESKUS. Ehituslikud soojusisolatsioonitooted : tööstuslikult valmistatud mineraalvillatooted. Spetsifikatsioon = Thermal insulation products for buildings : factory made mineral wool (MW) products. Specification
Kuna SO: on viiiivlitihend, siis see pdhjustab korrosiooni (korrosioonireaktsiooni intensiivsus kasvab). Suurema koguse viiiiveloksiidi kui 6hu saastaja korral vdib liiv tiiitematerjalina p6hjustada materjali hlvimise materjalis toimuvate ebasobivatest keskkonnatingimustest tingitud reaktsioonide t6ttu. 11. Kasutatud kirjandus - Loengukonspekt. Ehitusmaterjalid, L. Raado - mi.ttu.eelopik 12. Lisa Lisa l. Tabel 12.1. RT 33-10386 viimistluslcrohvi valmistamiselcs kasutatava liiva soovituslik terastilatline koostis ja piirid '""4[ffi1, 1 l,y,{ffi 4,0 100 95
Kui õhu suhteline niiskus on >60% langeb kipsi tugevus ja toimub pehmenemine. Millistes tingimustes võib kipstooteid kasutada? Kipsitooteid võib kasutada kuivades tingimustes, oluline on neid kaitsta ülemäärase vee ja õhuniiskuse eest. Seega ei sobi kipsplaat näiteks vannituppa, sest niiskus on suuteline läbima ka keraamiliste plaatide vuuke ning nende alla paigaldatud niiskustõket, imbudes kõige all asuvasse kipsplaati. Kasutatud kirjandus: 1. Loengu konspekt 2. Raado. L.-M., Ehitusmaterjalid. 2018 3. Ehitusmaterjalide tootjate ning edasimüüjate koduleheküljed 7
tagades segu vajalikku mobiilsust. 9) Jämedal killustikul on väiksem puistetihedus, kuid mida kõrgem see on, seda tugeam ja tihedam betoon saadakse. 10) Killustiku survetugevus peab ületama betooni survetugevuse klassi 1,5 – 2 korda. 11) Neid võib olla 1 – 4,5%. 8. KASUTATUD KIRJANDUS 1) „Materials for Construction and Civil Engineering“ (TTÜ Raamatukogu E-raamat) https://ebookcentral.proquest.com/lib/tuee/detail.action?docID=1998569. 2) L. Raado „Ehitusmaterjalid“, Tallinn „Professor Karl Õigeri Stipendiumifond“, 2018 3) Betooni täitematerjali katsetamise juhend.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.3 2021 Kipssideainete katsetamine 1. Töö eesmärk Antud töö eesmärk on määrata kipsi jahvatuspeenus, kipstaigna normaalkonsistents ja tardumisajad ning tardunud kipsi proovikeha painde- ja survetugevus. 2. Kasutatud materjalid Töös kasutati ehituskipsi Baugips – tootja Knauf SIA. 3. Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid/vahendeid: Elektrooniline kaal – täpsus 0,1g Vicat’ aparaat – täpsus 1 mm Hüdrauliline survepress purustava survejõu mõõtmiseks – täpsus 1kN Hüdrauliline survepress purustava paindejõu mõõtmiseks – täpsus 0,05kN Nihik – täpsus 0,2mm Stopper Sõelad eri tihedustega Suttardi viskosimeeteri silinder Press paindetugevuse määramiseks Kuivatuskapp 50oC 4. Katsemetoodika 4.1 Jahvatuspeenuse määramine Antud töös leidis jahvatuspeenuse õppejõud...
ÕHKSIDEAINED SAAMINE, KASUTAMINE, TOOTMINE REFERAAT Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 12 Juhendaja: lektor Esitamiskuupäev: Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2015 SISUKORD 2 SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................4 1.SIDEAINED......................................................................................................................................5 2.SIDEAINETE SAAMINE..........................................................................
{ ,:. TALLThINA TEI{NIKAULIKOOL {;1 , iij:." Kipsi katsetamine Liis Vfiheiaus Tallinn 2510912012 1. Eesmiirk Kipssideaine jahvatuspeensuse m?iiiramine; kipsitaigna normaalkonsistentsi m66ramine; kipsitaigna tardumisaegade mdiiramine; painde ja survetugevuse miiaramine. Survetugewse m?iiiramine kuivatuskapis kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel; niiskussisalduse miiiiramine. 2. Katsetatavad materjalid Ehituskips 3. Kasutatud tiiiivahendid - S6el ayaga0,2x0,2mm, p6hi - Kipsitaigna valmistamiseks visplid, elastne kauss, spaatlid, pahtlilabidad, erinevad anumad ja vahendid hOlbastamaks kipsitaigna segamist ja valamist - Suttardiviskosimeeter - Vicat'aparaat - Prismalisedmetallvormid - Paindeseade - Hiidrauliline press - Elektrooniline kaal - tl...
TALLINNA TBHMTEUTTKO OL 2012/2013 Tiheduse m6iiramine Liis Viiheiaus Tanel Tuisk ,ttyelT*f./ Tallinn 24109/2A12 l. Eesmiirk Korrapiirase ja ebakorrapiirase kujuga keha tiheduse mliiiramine. Materjali poorsuse miiiiramine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Mullpoltistiireen, grani it, keraami line telliskivi 3. Kasutatud tiiiivahendid - Nihik - tiipsus 0,1 mm - Elektrooniline kaal (pt 4.1) - tiipsus 0,2 g - Elektrooniline kaal (pt 4.2) -thOsus O,)'fl 4. Katsemetoodikad Materjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali (koos pooride ja tiihimikega) mahutihiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus p6 mfiiiratakse keha massi ja mahu suhtenu 1$ m- ...
I Merekarpide sisaldus peab jliima alla lUYo
a Uuritakse kiilmakindlust ning l6
8. Kasutatud allikad 8.1. Internetist: http://eurlex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:32006D0 673:ET:HTML http://et.wikipedia.org/wiki/Silikaattellis http://www.maxit.ee/media/34/kergkruus/Fibo_Kergkruus_est_03_08.pdf http://www.ehitusinfo.ee/index.php?aid=262 http://et.wikipedia.org/rvikilGraniit www.ehitusteave.ee/pdf/02011195.pdf Loengukonspekt. Ehitusmaterjalid, L. Raado 11
· talvistel müüritöödel järgida talvetingimustes kehtivaid eeskirju mördi kivistumise tagamiseks madalatel temperatuuridel. 19 20 Kasutatud kirjandus: 1. http://oftp.ttrk.ee/toivo/ehitus_eesti/loeng_materjal.doc 2. http://ehitustootlus.ttu.ee/oppematerjalid.htm 3. http://www.ehituskaar.ee/?id=417 4. http://www.hot.ee/slsl/%D5pe/For%20%F5pe.htm 5. http://www.rudus.ee/Bliigid5_1.htm 6. Prof. Raado, L. EHITUSMATERJALID Loengukonspekt 2006/1. 7. Sirle Künnapasi loengumatrjalid 8. Roos, A. Materjaliõpetus I kursus. Puit ja puitmaterjalid. 9. Uustalu, E; Rõõmuoks, M. 2002. Isetihenev betoon Ehitaja, nr 4(68) 10. www.silikaat.ee < Link: Artiklid. (14.10.2009) 21 Lisa 1: Puidu kuivatamine vabas õhus. Lisa 2: Õõnestellis 22
TALLINNA TAHNIKAKÕRGKOOL Marko Pettai EHITUSMATERJALID REFERAAT Õppeaines. EHITUSMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI-21 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................................. 3 2. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVATAMINE..........................................................4 2.1. Niiskuse mõju puidule................................................................................................................ 4 2.2. Puidu kuivatamine......................................................................................................................6 2.3. Teisi kuivatamise variante............................................................................
Kristjan Piirimäe III 418 620 2506 Kristjan Tabri IIIB 311 620 2561 Külli Meister III 425 620 3101 Küllu Oll Mäepealse 3-204 620 2404 Kuulo Mõisnik IIIB 303 620 2458 Laine Alumäe III 236 620 2500 Lauri Mikli IIIA 304 620 2403 Lea Saia IIIB 215 620 2462 Lembi-Merike Raado III 121 620 2452 Leo Türn III 425 620 3101 Ljudmilla Drõkina IIIB 306 620 2455 Madis Ratassepp IIIB 315 620 2552 Mare Kask III 421 620 3103 Margit Rosenberg IIIB 216 620 2460 Maria Tsibanova IIIB 215 620 2462 Marija Klõga III 409 620 2508 Martin Heinvee IIIB 313 620 2560 Martin Thalfeldt III 124 620 2510
Kristiina Taurus III 236 620 2500 Kristjan Piirimäe III 418 620 2506 Kristjan Tabri IIIB 311 620 2561 Külli Meister III 425 620 3101 Küllu Oll Mäepealse 3-204 620 2404 Kuulo Mõisnik IIIB 303 620 2458 Laine Alumäe III 236 620 2500 Lauri Mikli IIIA 304 620 2403 Lea Saia IIIB 215 620 2462 Lembi-Merike Raado III 121 620 2452 Leo Türn III 425 620 3101 Ljudmilla Drõkina IIIB 306 620 2455 Madis Ratassepp IIIB 315 620 2552 Mare Kask III 421 620 3103 Margit Rosenberg IIIB 216 620 2460 Maria Tsibanova IIIB 215 620 2462 Marija Klõga III 409 620 2508 Martin Heinvee IIIB 313 620 2560
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
