7 163 45 101 101 2 Poorbetoon 2 101 101 101 101 101 101 41 90 3 Mullklaas 42 41.3 92 91.3 41 92 100 98 4 Saepurubetoon 100 99.7 97 96 99 93 49 150 5 EPS1 50 49.3 149 149.5 49 149.5 49 198 49 198.5 6 EPS2 49 198.2
kergkruus jms) abil. Peale erineva poorsuse ja tiheduse võib täitematerjal olla ka erineva jämedusega: jaotatakse jämeteraliseks ja peeneteralisteks betoonideks. Valmistatakse tavaliselt tsementsideaine ja harilike tihedate täitematerjalidega (liiv, kruus või killustik). Täitematerjalide järgi jagatakse betoon looduslikud või tehislikud, näiteks killustik-, liiv-, räbu-, kergkruus- (keramsiit-) ja saepurubetoon, kiudbetoon. Kivistamistingimuste järgi jagatakse: normaaltingimustes või hüdrotermiliselt kivistatud betoon. Töödeldavuse astme järgi jaotatakse betoonisegud: jäigad plastsed valatavad. Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse. Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15 cm 95%-lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28-päevast kivinemist 20 ºC ja 95...100% niiskuse juures.
docstxt/12315342246461.txt
3 23 kergkeraamika 64,83 152,67 152,00 805,60 1 504,48 535,47 4 15 Graniit 26,45 67,83 70,17 326,00 125,91 2 589,19 5 12 klaas 0,58 10,10 10,05 148,00 30,01 4 931,02 6 15 dolomiit 99,00 99,00 98,00 2 118,00 960,50 2 205,11 7 11 puitblastplaat 99,00 99,00 9,73 76,20 95,40 798,77 8 10 Saepurubetoon 149,00 148,00 148,00 2 280,00 3 263,70 698,59 9 26 klaasvill 103,00 141,00 19,53 24,00 283,68 84,60 10 2 Samott-tellis 65,60 122,33 250,00 3 852,00 2 006,27 1 919,98 11 18 Kivivill 19,00 136,67 46,33 61,60 120,31 512,00 12 10 Saepurubetoon 145,00 148,00 144,00 2 278,00 3 090,24 737,16
(gaasimullikeste) või eriti kerge täitematerjali (nt kergkruus jms) abil. Peale erineva poorsuse ja tiheduse võib täitematerjal olla ka erineva jämedusega: jaotatakse jämeteraliseks ja peeneteralisteks betoonideks. Valmistatakse tavaliselt tsementsideaine ja harilike tihedate täitematerjalidega (liiv, kruus või killustik). Täitematerjalide järgi jagatakse betoon looduslikud või tehislikud, näiteks killustik, liiv, räbu, kergkruus (keramsiit) ja saepurubetoon, kiudbetoon. Kivistamistingimuste järgi jagatakse: · normaaltingimustes või · hüdrotermiliselt kivistatud betoon. Töödeldavuse astme järgi jaotatakse betoonisegud: · jäigad · plastsed · valatavad. Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse. Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15 cm 95%lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28päevast kivinemist 20 ºC ja 95...100% niiskuse juures.
Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine 1. Töö eesmärk Korrapäraste ja ebakorrapäraste materjalide tiheduse ja poorsuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid 2.1 Töö esimeses pooles olid kasutusel korrapärased kehad 2.2 Töö teises pooles olid kasutusel ebakorrapärase kujuga kehad (graniit, silikaattellis, savitellis). Neile lisandus veel parafiin. 3. Töökäik 3.1 Korrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine Katse tegime kahe erineva raskusega kehaga, raske ja kergmaterjaliga. Kuna kehad olid korrapärased, siis mõõdeti joonlaua ja nihikuga nende pikkused (a), laiused (b) ja kõrgused (h). Saadud mõõtmistulemused pandi raskema materjali puhul tabelisse 4.1 ja kergmaterjali omad kirjutasime tabelisse 4.2. Proovikeha maht arvutati välja valemiga (1). Mass vaadati kaalu pealt ja tihedus arvutati valemiga (2). Tabelisse 5.1 on koondatud kõik meie alarühmas saadud katsetulem...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr: 1 2016/2017 Tiheduse määramine Rühm: EAEI31 Alina Olivson 143099 Eneli Liisma Tallinn 2016 SISUKORD TÖÖ EESMÄRK........................................................................... 3 TÖÖKÄIK................................................................................... 4 KORRAPÄRASE KUJUGA KEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE.................................4 EBAKORRAPÄRASE KUJUGA MATERJALI POORSUSE JA TIHEDUSE MÄÄRAMINE.... .4 JÄRELDUS................................................................................ 10 KASUTATUD ALLIKAD................................................................ 11 2 Töö eesmärk Korrapäraste ja ebakorrapäraste materjalide tiheduse ja poorsuse määramine. Katsetatud materjalid Kergbetoon Ker...
Tabel 1.2 Korrapäraste kujudega kehade andmete koondtabel Jrk Materjali nimetus Mõõtmed (mm) Mass Ruumala Tihedus nr. a B h [g] [cm] [kg/m3] 1 Klaasvaht 140,53 90,30 42,46 74,12 138 2 Saepurubetoon 147,0 148,0 147,0 2277,8 712 3 Klaas 111,0 100,2 6,0 150,49 2280 4 Kipsplaat 200,0 299,0 12,5 533,8 714 5 Õõnessilikaattellis 248,0 118,0 87,0 3613 1204
101 101 101 2 Poorbetoon 2 101 101 101 101 101 101 874 1030,3 848,3 101 101 101 41 90 142 3 Mullklaas 42 41,3 92 91,3 143 142,3 71 536,6 132,3 41 92 142 100 98 100 4 Saepurubetoon 100 99,7 97 96 99 99,3 658 950,4 692,3 99 93 99 49 150 150 5 EPS1 50 49,3 149 149,5 151 150 34,56 1105,6 31,3 49 149,5 149 49 198 198 49 198,5 198,5
TALLINNA TEHNIKA ÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 1 2016/2017 Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine 10.oktoober 1. Töö eesmärk Leida ebakorrapärase ja korrapärase kujuga materjalide tihedus ja poorsus. Ebakorrapärasteks materjalideks olid graniit ja silikaat ning korrapärasteks materjalideks olid graniit ja mineraal vill. 2. Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid: 1. Ektrooniline kaal KERN AB1234 (mõõtepiirkond 6000 g, täpsus 0,2g); 2. Nihik (mõõtepiirkond 150 mm, vähim skaala jaotis 0,05 mm). 3. Töö kirjeldus 3.1. Materjali tiheduse määramine Tihedus määrati kahe erineva materjali jaoks. Korrapärase kujuga ja ebakprrapärase kujuga materjalid. Tihedus on aine mahuühiku mass, st materjali massi ja mahu suhe, mille ühikuks on g/cm3 või kg/m3. Ehitusmaterjalide tihedus o määratakse keha massi m ja mahu V suhtena [kg/m3]: ...
8 EPS 109,5 109,2 48 21,6 0,00058 37 109,5 109,4 48,2 99,7 99,8 11 9 Keraamiline plaat 98,5 99,4 11,4 243,4 0,00010 2180 98,6 99,3 11 146,6 150 147,3 10 Saepurubetoon 149,6 150 147 2270,8 0,0033 688 147,3 149,7 147,1 146 148 148 11 Korekergkruusbetoon 145 150 148 2103,6 0,0030 653 148 150 148 141 91,5 40
52 5881 23s0 35,6 1 36,1 135,6 48,8 148,8 48,6 4 Mullpoltst0reen 48,8 148,8 148,8 148,8 48,6 48,6 t076,07 34,8 32,3 48,8 148,8 48,6 150,2 147 150,4 5 Saepurubetoon 150,1 150,1 147,4 147,3 150,2 150,3 3324,58 2275,3 685 150 147,6 150,4 142,5 92.1 44,5 6 Mullklaas 142 142,3 93,7 92,9 44,2 44,5 588,07 74,3 126 142,25 92,9 44,8
22 Eps 147 147 48 34,6 1 35 23 Trem.kind.plaat 124 100 6,8 140,4 87,5 1604 24 Graniit 124 100 100,5 240,32 86,85 2767 25 Bituumen 4 100,9 101.2 50,37 40,72 1239 26 Mullbetoon 151 149 151 2240 3419 657 27 Kipsplaat 225 13 133 289 394 819 28 Saepurubetoon 148 149 145 2274 3219 706 29 Keraam. tellis 6,5 11,7 25 3700 1568 2360 30 Samott kivi 12,5 25 6,5 3858 1974 1954 31 Klaas 101 102 6 150,53 61,8 2435 32 Õõnes silikaattel. 88 248 119 3614 2597 1392 Graafik 5.1 Graafiku nimetus: Korrapäraste materjalide tiheduste graafik
1. Nõuded hoone piirdekonstruktsiooni soojapidavusele Nõuded hoonete välispiirete soojajuhtivusele: a) väikemajade seinad R03,03 m2K/W b) ülemiste korruste laed ja katuslaed R04,0 m2K/W Lael ja seinal suurem erinevus, kuna lakke kergem soojustust panna, kui seina. Soovitatav maksimaalne soojajuhtivus. a) põrandal pinnasel R02,77 m2K/W b) põrandal välisõhu kohal R04,54 m2K/W Põrandat, mis on välisõhu kohal, tuleb rohkem soojustad. Normid suurenenud, kuna kütteenergia kallinenud. Seintesse soojustust vähemalt 200 mm, lakke 300-350 mm, pööningul saepuru 350-400 mm. 2. Soojusisolatsioonimaterjalide liigid, nende kasutamise omapära Orgaanilised (looduslikud roog, turvas, kõrkjas, õlg)- Roogplaate on Eestis kasutatud peamiselt seinte isoleerimiseks( ka vanade hoonete lisasoojustuseks. Ehitusvilt-villa ja karusnahatööstuse jäätmetest+liim, us...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
