MAJANDUSTSÜKLID. KOGUNÕUDLUSE-KOGUPAKKUMISE MUDEL Majandustsüklite klassfikatsioon pikkuse järgi 1 · Pikad äritsüklid. J. Schumpeteri1 innovatsiooniteooria kohaselt tekivad iga 40-60 a järel innovatsioonipuhangud, mida nimetatakse Kondratjevi laineteks. Innovatsioon on Schumpeteri järgi kas uute ja oluliselt erinevate toodete turule toomine, uute tootmismeetodite kasutuselevõtt või uue turu avamine. Kaasaegne innovatsioonilaine avaldub nn uue majanduse näol. Uus majandus on majandussüsteem, mis baseerub nüüdisaja infotehnoloogia saavutustel, mille abil
Tööjõud koosneb nii täis- kui osalise tööga hõivatutest ja töötutest. Töötu need, kes on ilma tööta, otsivad aktiivselt tööd ja on nõus kahe nädala jooksul tööle asuma. Töötuse määr = (töötud / tööjõud)x100. Pikema aegset koguproduktidünaamikat mõjutavad tootmisfunktsiooni kvantiteet ja kvaliteete, seda seost esindab tootmisfunktsioon Yfe =F(K,L,A) (K-kapitali hulk, L- tööjõu hulk, A-tehnoloogi, inimkapital, infrastruktuur tegurid). Potentsiaalne kogutoodang kogutoodang, mida oleks võimalik toota siis, kui ühiskond suudaks täielikult rakendada kõiki oma tootmistegurid (täishõive kogutoodang). SKP lõhe potensiaalse ja tegeliku kogutoodangu vahe (Yfe Y). Majandustsüklid tegeliku kogutoodangu perioodiline suurenemine ja vähenemine tingituna kogunõudluse või kogupakkumise muutumisest. Tsükli indikaatorid muutujad, mille väärtus kujuneb vastavalt majandustsükli faasist ja
Kui tööjõud on odavam kui tehnika on mõttekas kasut. Odavat tööjõudu · kellel toota - kellele kogu sisemajanduse koguprodukt ära jagada kas välismaine tarbija või sisetarbija, eraisik või ettevõte, kellele toode on mõeldud · millal toota - hooajalisus jõulukuuse müük 3. Ressursside ja tootmisfaktorite mõiste Ressursid on töö- inimeste võimed, maa- maismaa, maavarad, flora, fauna, õhuruum, territoriaalveed. Kapital reaalkapital- hooned, seadmed, inimkapital koos teadmiste ja oskustega, finantskapital, ettevõtlikkus, info 1) MAA maismaa pind, maavarad, taimed, loomad, territoriaalveed, õhuruum 2) TÖÖ inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogum 3) KAPITAL varasema tootmisprotsessi käigus loodud tööprodukt, mida saab kasutada hüviste valmistamiseks: a) reaalkapital e füüsiline kapital b) inimkapital e inimene koos teadmiste ja oskustega
Teema 1 Hindelised testid 1. Deflatsioon ilmneb kui: üldine hinnatase alaneb 2. Kui firma müüb oma kaubavarusid (ladustatud tooteid), siis SKP: ei muutu 3. Vältimaks korduvat arvestust võetakse SKP arvutamisel arvesse ainult: lõpptoodang 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalene SKP deflaator suureneb liigikaudu 2 protsenti. 5. Sisemajanduse puhasprodukt SPP võrdub SKP: miinus amortisatsioon 6. Vastavalt ILO määratlusele ei kuulu tööjõu hulka: õppimas või täiendõppel olevad
12. Sisemajanduse koguprodukti SKP saab väljendada voomuutujana, hinnates valmistatud hiiviste hulka kindlal aiamomend. VALE, voomuutuja hindab hüviste hulka kindlal ajaperioodil, nn varumuutuja aga kindlal ajamomendil 13. Lõpptoodanguks võime lugeda mingi perioodi tooteid ja teenuseid, mida kasutatakse kas lõpptarbimiseks, akumulatsiooniks või ekspordiks, mitte aga edasiseks töötlemiseks või edasimüügiks. Õige 14. Potentsiaalne koguprodukt on selline arvestuslik kogutoodang, mida oleks võimalik toota, kui ühiskond suudaks täielikult ja efektiivselt ära kasutada kõiki olemasolevaid ning kättesaadavaid tootmistegureid. Õige 15. Netoinvesteeringud väljendavad kapitalikaupade lisandumist, olles uued investeeringud, mis jäävad üle asendusinvesteeringu. 16. Rahvamajanduse arvepidamises peame selgelt eristama nominaalset ehk jooksevhindades ja reaalset ehk püsivhindades arvutatud sisemajanduse koguprodukt. Õige 17
5. Kui kahekordistunud tööjõu ja kapitali hulga kasvul ka toodang kahekordistub, on tegemist konstantse mastaabiefektiga 6. Täieliku konkurentsi tingimustes palkavad kasumit maksimeerivad firma tööjõudu seni, kuni töötaja piirprodukt MPL võrdub reaalpalgaga. Firmad rendivad aga kapitali seni kuni kapitali piirprodukt MPK võrdub reaalse rendiga (MPK=R/P) 7. Täieliku konkurentsi turul tegutsevate firmade tööjõu nõudlus on määratud võrrandiga, kus tööjõu piirprodukt võrdub reaalpalgaga 8. Nn arvestuslik kasum sisaldab nii majanduskasumit kui ka tulu kapitali kasutamisest. 9. Kui tootmisfunktsioon on konstantse mastaabiefektiga, siis majanduskasum võrdub 0 nulliga vastavalt Euleri teoreemile. 10. Tootmisfunktsiooni, mille üldine kuju on, tuntakse Cobb-Douglase tootmisfunktsioonina. 11. Enamik tootmisfunktsioonidest väljendavad kahaneva piirtootlikuse seadus, mille korral täiendav
● Reeglina võrreldakse reaalseid, mitte nominaalseid näitajaid ● Tsükkel on kõikumine ümber trendi--->alternatiivsed viisid trendi tuvastamiseks Ajahorisondid makroökonoomikas Pikk periood- Hinnad on paindlikud ja reageerivad nõudluse ja pakkumise muutustele, tasakaalustamaks turgu Lühiperiood- paljud hinnad (eriti tööjõu hind ehk reaalpalk) on jäigad, takistades turu kohandumist Jäikade hinande korral on majanduse kohandumismehhanism erinev! III loeng Kogunõudlus I: IS-LM tuletamine IS kõver ja selle seosed: Keynesi ristiga-mudel, kus majanduse tasakaalu leidmiseks võrdsustati tegelikud ja planeeritud kulutused. Suletud majanduse mudel, kus tulutase on määratud kulutustega. Tähistused: I=planeeritud investeeringud PE=C+I+G= planeeritud kulutused Y=reaalne SKP=tegelikud kulutused (eeldusel, et kõik mis on SKP all toodetake, ostetakse ära selle riigi majanduskettide poolt samal perioodil)
Kogus, mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb, on amortisatsiooni mõõduks. Kaudsed maksud on seotud spetsiifilise majandusliku aktiivsusega. Eestis on olulistemaks kaudseteks maksudeks käibemaks ja aktsiisimaks. Kaudsedmaksud sisalduvad kaupade ja teenuste hindades ning nad ei kuulu ühegi ülalnimetatud tulunäitaja koostisesse. Et SKP koguväärtust leida, lisatakse nad sissetulekutele, kuid mitte osa toodangu väärtusest. 8. Kogunõudlus ja kogupakkumine Kogunõudlus (AD) näitab reaalslt kogutoodangu kogust, mida majapidamised, firmad, valitsus ja teised riigid, mida soovivad ja on võimelised ostma igal antud hinnatasemel. Kui hind tõuseb, siis kogunõudlus väheneb ja vastupidi 4 kogunõudluse komponenti 1) tarbimine 2) investeeringud säästmine 3) valitsuse kulutused 4) netoeksport sisseveetud ja väljaveetud kauba vahe Negatiivne tõus langeb alla paremale Kogunõudluse mõju: 1) tarbimine
· Kuidas toodetuid hüviseid jaotada? Kes saab maitsta majanduse "vilju"? Kas lubada suurt ebavõrdsust? Kas lubada ka "laiskadel saada söönuks"? Lahendades eelpoolnimetatud kolme majanduse põhiprobleemi, on ühiskonnal kasutada kolme liiki tootmisressurssi: · Maa - Looduslikud ressursid nagu põllumaa, mets, vask, raud, liiv, nafta, õhk, vesi jne. · Töö - Inimeste poolt kulutatud aeg tootmises. · Kapital - Tootmisvahendid, mis on toodetud selleks, et toota teisi tooteid. Majapidamine tarbib erinevaid hüviseid erinevas koguses ehk valib tarbimiskomplekti. Hüviste ehk tarbimiskomplektiks nimetatakse mingit konkreetset kombinatsiooni saadaolevatest erinevatest hüvistest. Kahe hüvise korral on kõik võimalikud tarbimiskomplektid kirjeldatavad kahemõõtmelises teljestikus, kus telgedel on vastavate hüviste kogused. Teljestiku positiivne osa hõlmab kõiki
Siin on kasutusel lihtsustatud inimmudel homo oeconomicus: ratsionaalselt käituv, majanduslikult mõtlev, tundetu, sõltumatu, egoistlik, omakasust lähtuv olend. ,,Turuhinnaga on kõik saadaval." Nõudluse ja pakkumise rist. Kõige parem, efektiivsem. Turu tasakaalu punkt. Nõudlust mõjutavad: Inimeste arv Inimeste keskmine sissetulek Inimeste vanuseline struktuur Elanikgrupi jaotumine rahalise sissetuleku järgi Mood Taas- ja asenduskaubad Kaaskaubad nt bensiini nõudlus sõltub sellest, palju autosid on Pakkumine: Sisendite hinnad Mood Taas ja asenduskaubad Pakkumise tase 2. loeng 12. sept 2011 Plaanimajandus annab tulemusi mikrokollektiivides. Igas riigis on nii turu- kui ka plaanimajandus. Riigid jaotatakse turu- või plaanimajanduslikeks selle põhjal, kumb domineerib. Ühte ja sama ressurssi kaheks asjaks korraga kasutada ei saa. Opportunity cost loobumiskulu, alternatiivkulu. MAJAPIDAMISTEOORIA E TARBIJAVALIKU TEOORIA
Elementideks: tarbimine C, investeeringud I , valitsuse kulutused G ja puhaseksport ( NX=X-M) AD=C+I+G+(X-M) Kogupakkumie(AS)- majandussubjektide valmidus müüa sõltuvalt hinnatasemest mingi kindel hulk lõpptoodangut. Kujuneb äriettevõtete ja avaliku sektori ettevõtete tootmismahu summana (toodetud sisemajanduse koguprodukti summana). Makromajanduslik tasakaal- tasakaal saavutatakse sellise reaalse rahvamajanduse kogutoodangu tasemel kus kogunõudlus võrdub kogupakkumisega . ükskõik kumma kõvera nihe muudab kogunõudluse ja pakkumise tasakaalu ning tekitab kas majanduskasvu või langust. Inflatsioon- keskmise hinnataseme põsiv tõus, millega kaasneb raha ostujõu vähenemine. Deflatsioon inflatsiooni vastandprotsess, keskmise hinnataseme alanemine Keskmise hinnataseme muutust mõõdetatakse: *üldine hinnaindeks e SKP deflaator *tarbijahinnaindeks- mõõdab ostukorvi muutusi võrreldes eelmise aastaga
1. Põhimõisted Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu.
puhastus). Tootmine ja tarbimine: Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid on ressurssid ehk tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad: 1. MAA hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada. 2. TÖÖ inimeste vaimsete ja kehaliste võimete kogusumma, mida kasutatakse hüviste tootmiseks. 3. KAPITAL hõlmab inimtööga varasema tootmisprotsessi käigus valmistatud tootmisvahendeid. Kapital kui tootmistegur kujutab endast reaalset, füüsilist kapitali. 4. ETTEVÕTLIKKUS inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks. Tootmisprotsessi väljundid on hüvised (kaubad ja teenused). Ressursside piiratus võimaldab toota ka hüviseid piiratud koguses. Siit tuleb valiku tegemise vajadus. Majandusagendid on: 1) kodumajapidamised 2) firmad
MÕISTED................................................................................................................2 1. Mikroökonoomika................................................................................................2 1. Majandusteaduse olemus............................................................................... 2 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem.............................................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents..............................
inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, ressurssid piiratud. Majandustegevus kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks.(teenused ja kaubad) Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on nende kaupade ja teenuste kasutamine. Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. · Maa loodusressursid · Kapital inimtööga valmistatud tootmisvahendid · Töö kehalised ja vaimsed võimed Alternatiivkulu ühe hüviste tootmise suurenemisel peab teise hüvise tootmismaht vähenema. Alternatiivkuluks nimetatakse parimast alternatiivist loobumise hinda. Tootmisvõimaluste kõver näitab kahe hüvise kombinatsiooni, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral.(punktid mis asuvad paremal
Y = F ( K , L ) = Y –kogutoodang Π(profit) kasum =P × Y-W × L−R × K Π=PF ( K , L )−W × L−R × K Töö(jõu) piirprodukt MPL ¿ F ( K , L+1 ) −F(K , L) Kasumi muut ∆ π=( P × MPL ) −W ∆ π=tulude muut−kulude muut W W = MPL × P täieliku konkurentsi turu firmade tööjõu nõudlus MPL= P W P - reaalpalk Kapitali piirprodukt MPK= ( K ,+1 , L )−F (K , L) ∆ π=( P × MPK )−R R R R-kulu juurdekasv e kapitaliühiku rent
Majanduse alused 9.sept 2014 Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista! Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse. Millest sõltub, kas ettevõte saab kauba hinda suurendada? Nõudlusest, kauba omapärast!! (osadest asjadeste ei saa loobuda, osadest saab lihtsamalt) Mida väiksem on konkurents, seda lihtsamalt saab hinda muuta. Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver. Kui kauba nõudlus on mitteeleastne, siis on ettevõtjal lihte hinda tõsta ja see ei mõjuta tarbimist. Elastsusega mõõdetakse seda, kuidas tarbijad reageerivad kauba hindadele. Mitteelastne nõudlus (piim) (ükskõik kui kallis, ostame ikka) Elastne nõudlus (jäätis) (laps tuleb nuttes koju, kui hind tõuseb 6lt 7ni, siis ei osta jäätist, tal on palju asenduskaupu, kui hind tõuseb, siis ostetaks emidagi muud. Kui hind langeb, siis
0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 1. KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE JA MAJANDUSKASV 1.1. SKP olemus Makroökonoomika uurimisobjektiks on majandussubjektide (majapidamiste, firmade, valitsuse, välissektori) tegevuse mõju majandusele. Selleks, et hinnata majanduse “tervislikku seisu”, on kõige olulisemateks makroökonoomilisteks näitajateks kogutoodang, tööhõive (või tööpuudus), hinnatase ning maksebilanss. Toodangu mõõtmiseks kasutatakse SKP-d (ing k GDP ehk Gross Domestic Product). SKP on kõige olulisem majandust iseloomustav näitaja ning samal ajal XX sajandi üks suuremaid leiutisi. Ilma SKP näitajateta oleks majandusanalüütikutel suur hulk statistikat, mille analüüsimine oleks väga keeruline. SKP mõõdab mingi
Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe hüvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Traditsiooniline majandus majandustegevust juhivad tavad ja kombed Käsumajandus majandus, kus riik jaotab ressursse Turumajandus resursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda Segamajandus riik, traditsioonid, turg PT 2 Normaalhüvis tarbija sissetuleku kasvades kasvab ka hüvise nõutav kogus Inferioorne hüvis sissetuleku kasvades nõudlus väheneb (nt odavad vorstisordid) Nõudlus seoshüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad osta. Nõudlusseadus: hind tõuseb, nõudlus langeb. Hind langeb, nõudlus tõuseb Nõudluse muutus kajastab kõigi teiste (v.a. hind) nõudluse mõjurite mõju, nõutava koguse muutus näitab aga üksnes hüvise hinna muutuse mõju. Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel mdia tootjad soovivad ja suudavad antud perioodil pakkud
e-mail: [email protected] Õppeaasta: 2007/2008 kevadsemester Maht: 2,5 AP 2-0-1 Õppeaine sisu: LOENGUTE TEMAATIKA JA AJAKAVA: 1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED (I nädal) 1.1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 1.2. Mikro- ja makroökonoomika sisu 1.3. Majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid 2. NÕUDLUS JA PAKKUMINE: TURUMEHHANISM (II nädal) 2.1. Turg. Nõudlus ja selle mõjurid 2.2. Pakkumine ja selle mõjurid 2.3. Turu tasakaal 3. ELASTSUS (III nädal) 3.1. Nõudluse hinna-, sissetuleku- ja ristelastsus 3.2. Pakkumise elastsus 4. TOOTMINE JA KULUD (IV nädal) 4.1.Püsi- ja muutuvressursid 4.2.Lühiperioodi kulud 5. TÄIELIK KONKURENTS (V ja VI nädal) 5.1.Turutüübid 5.2.Kasumi maksimeerimine lühiperioodil 5.3.Kahjumi minimeerimine lühiperioodil 6. MITETÄIELIK KONKURENTS (VII nädal)
PT 2 Asendusefekt kallima hüvise asemel osatab tarbija odavama Inferioorne hüvis sissetulek väheneb ja kauba suurenemine suureneb Miinimumhind minimaalne seadusega kehtestatud hind Maksimumhind maksimaalne seadusega kehtestatud hind Normaalhüvis tarbija sissetuleku kasvads kasvab ka hüvise nõutav kogus Nõudlus seoshüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad osta. Nõudlusseadus hind tõuseb, nõudlus langeb. Hind langeb, nõudlus tõuseb Nõudluskõver nõudlus kasvab, hind langeb Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel mdia tootjad soovivad ja suudavad antud perioodil pakkud. Pakkumiskõver kajastab pakkmist graafiliselt Pakkumisseadus pakuav kogus kasvab, kui hüvise hind tõuseb. Pakutav kogus langeb, kui nõutav kogus langeb. Tasakaaluhind nõudlus ja pakkumiskõvera lõikepunkt nõutav kogus=pakutav kogus Tasakaaluogus nõtav ja pakutav kogus tasakaaluhinna kohal.
Sisukord LOENG 9 SISSEJUHATUS MAKROÖKONOOMIKASSE...............................................2 LOENG 10 SISEMAJANDUSLIK KOGUTOODANG.....................................................4 LOENG 11 MAKROMAJANDUSLIKUD MUDELID......................................................6 LOENG 12 INVESTEERINGUD.............................................................................. 11 LOENG 13 RAHATEOORIA................................................................................... 12 LOENG 14 INFLATSIOON..................................................................................... 16
majandussektorite seoste problemaatika. Protsesse vaadeldakse kogu majanduse (riigi) tasandilt (majapidamised koondatakse majapidamissektoriteks, ja ettevõtted ettevõttesektoriteks). Uurib majanduse kui terviku käitumist, keskendub kõigi üksikute majandussubjektide individuaalsete tegevuste koosmõju uurimisele. Uurimisobjektiks on kogunõudlus ja kogupakkumine kaubaturul, koguprodukti maht ja selle kasv, üldine hinnatase ja selle muutused (inflatsioon), tööpuudus, rahaturg jne. Oluline roll on valitsuse poliitikal. Majandusmudel ettekujutus tegelikest majandusprotsessidest, mis on taandatud ühe konkreetse valdkonna tähtsamatele seostele. Tegelikkus ei ole korraga haaratav, sest on liialt keeruline, seepärast püütakse seda analüüsides lihtsustada ja arvestada vaid väikest kõige olulisemat osa tegelikkusest. Saadud lihtsustatud mudeli analüüsi tulemused pole enamasti
ulatuda 5-6%ni. Mõned inimesed võivad loobuda aktiivsetest tööotsingutest, sest nad arvavad, et vabu töökohti ei ole. Neid nimetatakse heidutatud töötajateks. Nad jäävad väljapoole tööturgu ja seega ei kuulu töötute hulka. 53. Hooajaline töötus on töötus, mis tekib tööjõu nõudluse ja pakkumiste hooajaliste kõikumiste tõttu 54. Inflatsioon Pidevalt jätkuvat hindade tõusu protsessi - ei tõuse küll kõik hinnad, kuid tõuseb keskmine hinnatase - nimetatakse inflatsiooniks. 55. Inflatsioonimäär Inflatsioonimäär on ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalne muutus teise perioodi hinnataseme suhtes. Inflatsiooni mõõtmiseks kasutatakse kõige sagedamini tarbijahinnaindeksit (THI) ja SKP deflaatorit. 56. Phillipsi kõver Pika perioodi Phillipsi kõver võib järelikult olla vertikaalne sirge sellise töötuse taseme juures, mis vastab töötuse loomulikule määrale. Iga katse hoida töötusemäära allpool loomulikku
Mikroökonoomika uurib ettevõtete ja tarbijate (kodumajapidamiste) käitumist turgudel (majandusotsuseid) Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldiselt rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. Makroökonoomika baseerub mikroökonoomika põhitõdedel ja niiviisi on nad omavahel otseselt ka seotud. Nõudlusseadus (demand) mida kõrgem on hind, seda vähem tahetakse, suudetakse tarbida- pöördvõrdeline seos Kui muutub hind, siis nihe piki kõverat; kui muutub mõjur toimub nihe Pakkumisseadus (sell)- kui kõrge hind, siis tahetakse müüa, palju kaupu, suhe võrdeline Alternatiivkulu- kui midagi tahta, peab millestki loobuma Majandussüsteemid: 1
nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt , inflatsioonimäär. 3. Hüvised On üldmõiste, mille alla kuuluvad kaubad (commodities) ja teenused (services). 4. Turg On mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ning tootmistegureid vastastikku vahetavad. Tarbijad püüavad osta nii odavalt kui võimalik ja seega tootjad valmistavad hüvist nii odavalt kui võimalik. 5. Nõudlus On seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida mingi ajaperioodi jooksul selle hinna juures soovitakse ja ollakse valmis OSTMA Nõudluse muutus väljendub nõudluskõvera nihkena. – NB! Nõudluse muutus ei ole sama, mis nõutava koguse muutus – Nõudluse muutus tähendab terve nõudluskõvera nihkumist (või selle kuju muutumist): seda põhjustab mingi nõudluse mõjuri muutus. Nõudluse mõjuriteks on: • Tarbijate sissetulek:
1. Mikro- ja makroökonoomika mõisted ning koht majandusteaduses. Hüviste ja turu mõiste. Nõudlus, pakkumine ja selle muutused. Turutasakaalu kujunemine. Elastsus ja selle mõju turu tasakaalule. Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg). Mikroökonoomikas lähtutakse üksikust majandussubjektist. See teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsustusi (majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise vallas). Mikroökonoomika
b) palgad ja hinnad on lühiperioodil jäigad c) majandus liigub pikal perioodil täishõive tasemele d) kõik nimetatud on õiged 2. Alljärgnevalt on toodud seisukohad kogunõudluse kohta. Milline neist on vale? a) fikseeritud rahapakkumise korral näitab kvantitatiivse rahateooria võrrand negatiivset seost hinnataseme ja kogutoodangu vahel. b) AD kõvera tõus on negatiivne. c) kui keskpank suurendab rahapakkumist, siis majandus liigub piki AD kõverat, reaalne kogutoodang suureneb ja hinnatase alaneb. d) rahapakkumine hoitakse konstantsena kui majandus liigub piki kogunõudluskõvera 3. Rahapakkumise kasvu pika perioodi efekt väljendub järgmises: a) hinnatase tõuseb ja kogutoodang jääb samale tasemele b) kogutoodang suureneb, kuid hinnatase ei muutu c) kogutoodang suureneb ja hinnatase tõuseb d) nii kogutoodang kui ka hinnatase ei muutu. 4. Kui riigi keskpank suurendab raha pakkumist, siis etteantud hinnatasemel kogutoodangu nõutav kogus ...............
Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Ta baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. 4. Alternatiivkulud ja tootmisvõimaluste kõver. Alternatiivkulu - saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. Ressursside piiratus määrab tootmisvõimaluste kõvera kuju – kõver langeb alati paremale alla. 5. Tulude ja kulude lihtne ringkäigu mudel.
Majandusressurside alla kuuluvad: loodusressursid (maa, vesi, õhk), tehisressursid (masinad, seadmed), inimressursid (töölised), tehnoloogiad (tootmismeetod, informatsioon) · Tootmine hüviste valmistamine · Tarbimine kaupade ja teenuste (hüviste) kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks Ressursid · Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, kapital, töö. · Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressursidest ja ainelistest ressursidest. · Ainelised ressursid jagunevad omakorda looduslikkeks ja mittelooduslikkeks ressurssideks. o Maa hõlmab kõiki loodusressurse (haaritav maa, mineraalid, nafta leiukohad, metsad, veeressursid jne.) o Kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid (tootmishooneid, masinaid, seadmeid, materjale).
Ressursid või tootmistegurid-on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste (kaupade ja teenuste) valmistamiseks. Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks:füüsiline jõud;teadmised;oskused;ettevõtlikkus Loodusressurss ehk maa hõlmab kõiki loodulikke ressursse mida võib kaupade ja teenuste tootmiseks kasutada:haritav maa;maavarad;matsad;veeressursid;kliima Mittelooduslik toodetud ressurss ehk kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud vahendeid, mis on loodud varasema majandustegevuse käigus:tootmisvahendid;tootmishooned;masinad;seadmed;materjalid Finantskapital- Finantskapital ei kujuta endast klassikalise majandusteooria kohaselt majandusressurssi Postivistlik ja normatiivne analüüs Positivistliku majandusanalüüsiga on tegemist, kui majandusteadlased kirjeldavad
1) Ressursid ehk tootmistegurid (Resources) on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks: maa, kapital ja töö. 2) Majandustegevus kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim.maj.teg 3) Kapital (Capital)- varasema tööga majandustegevuse käigus loodud hüvised, et toota uusi hüviseid (hooned ehitised masinad, seadmed, tööriistad jne) 4) Investeering (Investment)- uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess 5) Ceteris paribus- korraga võib muutuda vaid üks nõudlust-pakkumist mõjutavaist tegureist ning teised antud vaatlusalust süsteemi mõjutavad tegurid peavad olema konstantsed. 6) Positivislik majandusteadus (positive economics)- käsitleb asju nii nagu nad on
See tähendab, et inimeste piiramatute vajaduste rahuldamiseks ja soovitud hüviste tootmiseks ei jätku selliseid ressursse, mida me saaksime kasutada tasuta. Ressursse, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel ehk tootmisel, nimetatakse tootmisteguriteks. Ressursid on alati piiratud (nappus) kunagi ei ole niipalju ressursse, et kõiki soove rahuldada, st. alati tuleb valida piiratud ressursside tingimustes; Tootlike ressursside ehk tootmistegurite hulka kuuluvad: maa, tööjõud, kapital ja ettevõtlikkus. Maa kui ressursiga seonduvat hinnatakse taastuvuse seisukohalt. Loodusvarad jaotatakse taastuvateks ja taastumatuteks loodusressurssideks. Taastuvaid loodusressursse saab korduvalt kasutada või nad taastuvad mingi aja jooksul. Näiteks mets, vesi, muld. Mittetaastuvad ressursid ei taastu. Näiteks maavarad. Töö kui ressursi hulka kuuluvad inimeste vaimsed ja füüsilised jõupingutused, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks