konkurentidega võrreldes. Ja see teenib ilmselgelt koostööd ja ühiskonna üldist heaolu. 5. Organisatsiooni roll Ilma organisatsioonisisese efektiivse juhtimiskorralduseta satuks ohtu see panus, mida me vahendajalt koostöö ja tehingukasu tagamisel eelnevalt võimalikuks pidasime · Põhilised teoreetilised valikud 1. Ökonoomika eesmärgipüstitus 2. Ökonoomiline tegevusteooria 3. Ökonoomiline koostegevusteooria 4. Ökonoomika kaheastmelisus · Mõisted o Aktsiooni- ehk tegevusteooria · Dilemmastruktuurid · Institutsiooniteooria · Interaktsiooni ehk koostegevusteooria · Kaheastmelisus · Koostegevusprobleemid · Maksimeerimis- ja koordineerimisparadigmad · Organisatsioon · Riik · Stiimulid-Stiimuli all mõeldakse ökonoomikas käitumist suunavat kasuootust.
· Mõlematel turupooltel on üks ühine huvi koostöö vahetuse kaudu ja vastandlikud huvid koostöökasude jaotamine hinna abil. Tulemuskonkurentsiga turg on vaadeldav koostöö instrumendina. · Turukonkurentsi mehhanism (institutsioon) ajendab kõiki turuosalisi oma koostegevuspartneritele pakkuma midagi sellist, mis teeb nad eelistatumaks oma konkurentidega võrreldes. Ja see teenib ilmselgelt koostööd ja ühiskonna üldist heaolu. Tegevusteooria · Ökonoomika üheks juhtmõtteks on: üksikud tegutsejad maksimeerivad oma kasu arvestades kõrvaltingimusi. · Vastav teooriakompleks kannab kirjanduses erinevaid nimetusi lisaks tegevusteooriale ka aktsiooni- või otsustusteooria. · Tegutsejate all peetakse eelkõige silmas füüsilisi isikuid. Ülekantud tähenduses ka kollektiivseid tegutsejaid (pered, ettevõtted ja isegi riigid).
*Organisatsioonides juhtimiskulud laias tähenduses. Kui juhtimine ja omand on lahutatud, lisandub esindamiskulu huvide lahknemisest (rent).*Riigis demokraatia ja bürokraatia kulud. Poliitikas kollektiivotsuste ettevalmistamise ja tagamise reaalsed kulud ning heaolukaod indiviididele sobimatutest otsustest (rent). TK mõõtmine - Institutsioonilise muutuse (I1 I2) mõju koostegevuse tulemusele saab mõõta indiviidide heaolu summaarse muutusega.*Positiivsel juhul: parendus, heaoluvõit, rendi kasv, transaktsioonikulude sääst (heal lapsel mitu nime) *Pareto-parendus: Paraneb kõigi asjaosaliste olukord - kõik rohelise kolmnurga punktid. *Kaldor-Hicksi parendus: Paraneb summaarne heaolu - lisaks rohelisele kolmnurgale ka kõik punase pinna punktid.TK kui X-ebaefektiivsus (Leibenstein) Tegelik majandustulemus jääb teoreetilisest tootmisvõimaluste rajast sissepoole seoses lahendamata info- ja motivatsiooniprobleemidega
Ken Arrow: kas sellised probleemid esinevad ka teiste hääletusmehhanismide juures? Kuigi me teame individuaalseid eelistusi, ei oska me öelda, mis on kollektiivne eelistus? Kas on mõnda hääletusmehhanismi, mis võimaldaks leida kollektiivse eelistuse, kui teame indiviidide eelistusi? Ken Arrow teoreem: kas leidub kollektiivse valiku mehhanismi, mis vastaks elementaarsetele tingimustele? 1) Konsensuse põhimõte (Pareto optimaalsus) – kui kõik indiviidid grupid eelistavad A-d B-le, siis ka grupp peaks eelistama A-d B-le. 2) Transitiivsus – kui kollektiivselt eelistatakse A-d B-le ja B-d C-le, siis eelistatakse A-d C-le. 3) Kitsendamata domeen – kõik indiviidide eelistuste kombinatsioonid peavad olema võimalikud, st indiviidid grupid võivad valida ükskõik millise eelistuste järjestuse 4) Sõltumatus ebaolulistest alternatiividest - Kui igal grupi liikmel on
MIKROÖKONOOMIKA konspekt TOOTMISVÕIMALUSTE PIIR Tootmine on loodus-, inim- ja kapitaliressursside ehk maa, töö ja kapitali muutmine kaupadeks ja teenusteks. Tootmisvõimaluste piir märgib piiri saavutatava ja saavutamatu tootmistaseme vahel MAJAPIDAMISTEOORIA Majapidamine – majandusüksus, kellel on ühine eelarve ja ühine otsus hüviste tarbimiseks Majapidamisteooria – peaeesmärgiks on uurida majapidamiste käitumise seaduspärasusi: o Kuidas kujuneb majapidamiste poolt tarbitavate hüviste nõudlus? o Kuidas prognoosida majapidamise ehk tarbija käitumist turul? Kogukasulikkus on kasu või rahulolu, mida inimene saab kaupade ja teenuste tarbimisest o Kogukasulikkus sõltub tarbimise tasemest o Suurem tarbimine annab rohkem kogukasulikkust Piirkasulikkus – lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides
Mirkoökonoomiline majanduskäsitlus Põhitunnused: · üldised seaduspärasused tulenevad üksiku ees-märgipäraselt tegutseva ja ratsionaalselt käituva majandussubjekti otsustustest; · ressursid eesmärkide täiel määral saavutamiseks on napid; · eesmärkide saavutamiseks on ressursse võimalik kasutada erineval viisil; · otsustuste kooskõlastamiseks toimivad ühiskonnas erinevad institutsioonid. Mikroökonoomiline tegevusteooria (traditsiooniline neoklassikaline mikroökonoomika): · majandussubjektid (majapidamised, ettevõtted) maksimeerivad oma kasu kitsenduste piires; · otsused kooskõlastab turg; · riik seab turu toimimisele seadusandliku raamistiku, mis peab tagama konkurentsi toimimise; · ignoreeritakse huvikonflikte ja koostöökasu. Mikroökonoomiline koostegevusteooria (struktuuri-ökonoomika (industrial organisation)):
kindlustuspreemiateni, et see ei osutuks enam jätkusuutlikuks. Avalik hüvis on teenus/toode, mis on suunatud ühiskonnale tervikuna. 43. Milles seisneb indiviidide majandusliku käitumise põhieelduste (metodoloogiline individualism; omakasupüüdlikkus; motiivide määratus ja tingimuste muutuvus; valikuvõimaluste olemasolu) olemus? Metodoloogiline individualism väidab, et ühiskonnas saavad tegutseda vaid indiviidid, mitte näiteks avaliku sektori institutsioonid üldiselt. Seega näeb see käsitlus erivate institutsioonide motiive mitte ühiste huvidena vaid indiviidide huvidena. Ühise huvina lubatakse käsitleda vaid ühiste huvidega indiviidide grupi huvisid. Omakasupüüdliku käitumise eeldus näeb ette, et indiviidid käituvad reeglina endale eeliste loomise eesmärgil ehk kõigi puhul valitseb egoism. Siiski ei välista see eeldus altruismi või
sõltumatud asutused puuduvad, küll aga on näiteks omad süsteemid USAs osariikide lõikes, Saksamaa liidumaades, Šveitsi kantonites, Venemaa kubermangudes.Kohalikul tasandil teostavad riigivõimu kohalikud omavalitsused, valla- või linnavolikogud. 40.Milles seisneb avalik-õiguslike ettevõtete olemus ja ülesanded avalike hüviste pakkumisel? Avalik-õiguslikud ettevõtted pakuvad avalikke hüviseid (hüviseid, mida tarbivad konkreetsed indiviidid, nt kõrgharidus). Nende nõudluse ja pakkumise võiks jätta ka turu hooleks, kuid on tõenäoline, et tekiksid turutõrked ning see oleks ühiskonna seisukohalt vähemtulemuslik. Avalik-õiguslike asutuste alla saab liigitada ka nt sotsiaalkindlustusasutused (Pensioniamet, Haigekassa), ülikolid, muuseumid, teatrid. 41.Milles seisneb keskvalitsusele või kohalikele omavalitsustele kuuluvate eraõiguslike ettevõtete poolt pakutavate avalike hüvede olemus
Siia kuuluvad eelkõige niisugused tegevused või teenused, mida ei saa osutada piiratud arvule üksikisikutele. Smith pidas rikkuse allikaks ainelist (materiaalset) tegevust, kuna sellega luuakse ülejääk (lisaväärtus). Teenuste loomises aga ei näinud ta rikkuse lisandumist. Riigi teenuseid loovat tegevust, pidas ta ebaefektiivseks ja mitte rikkust loovaks. Seetõttu tuli riiki taluda ainult niivõrd kui ta osutab möödapääsmatuid teenuseid, mida indiviidid üksikuna ei ole võimelised osutama. KEYNES Keynes üritas näidata teed tööpuudusest ja konjunktuuri kõikumisest tingitud ületootmisest vabanemiseks. Üheks keskseks teemaks oli agregeeritud nõudluse ja pakkumise käsitlus, mille kujundamisel tähtsustati riigi rolli. Riik pidi hoolitsema nõudluse kasvu eest riiklike kauba- ja teenuseostudega ning uute töökohtade loomisega. Keynes lükkas ümber Say seaduse, mille kohaselt pakkumine loob nõudluse.
sekundaarsektor primaarsektor 0% nõrgalt arenenud majandus arenenud majandus kõrgeltarenenud majandus Majandussektorite tavaline piiritlemine toimub järgmiselt:Primaarsektor: põllumajandus; metsandus; kalandus.Sekundaarsektor: maavarade kaevandamine; tööstuslik tootmine ja käsitöö.Tertsiaarsektor: kõik teenused (kaubandus, transport, pangandus, kindlustus, tervishoid, haridus jne.). 43. Struktuurimuutuste põhjused Pakkumise dünaamika: võivad põhjustada pakkumise või nõudluse arengud. Mõlemal juhul ei ole see isoleeritud rahvuslik protsess. Nõudluse dünaamika: Muutuvate tarbimiseelistuste tulemuseks on nihked nõudluse struktuuris. Muutuvad eelistused on seotud kasvava per capita sissetulekuga ning suhteliste hindade muutusega. Need muutused põhjustavad nihkeid tarbimises, investeeringutes, riigi kulutustes, ekspordis
Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine – ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias? Üks vaatab üksikuid majandussubjekte (ettevõte, majapidamine), teine agregeerib üksikud subjektid sektoriteks ning tegeleb majanduse üldise (riigi) tasemelise käsitlemisega. 2. Mis iseloomustab struktuuriökonoomikat
Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias? Üks vaatab üksikuid majandussubjekte (ettevõte, majapidamine), teine agregeerib üksikud subjektid sektoriteks ning tegeleb majanduse üldise (riigi) tasemelise käsitlemisega. 2. Mis iseloomustab struktuuriökonoomikat
maksumaksjad (vahendeid saadakse tööjõumüügist, tulusiirdest, individuaalsest tegevusest, omandist). Ettevõttesektor kõik õiguslikult iseseisvad majandusüksused, mis toodavad ja müüvad kaupu ning teenuseid, reeglina sellise hinnaga, mis katab tootmiskulud. Valitsussektor riiklikud ja kohalikud halduüksused ning muud riiklikud institutsioonid. Välissektor kõik välisresidendid. Valiku- ja jaotusprobleem mikroökonoomika keskne probleem. Parima alternatiivi valik ja nappide ressursside jaotamine parimal viisil. Mudeli püstitamisel tehtavad ranged eeldused võimaldavad mudeli analüüsil kasutada täpseid matemaatilisi seoseid. Vaadeldakse üksikute majandussubjektide käitumise detaile või hindade kujunemist erinevatel turgudel. 1 Abstraktsioon kasutatakse majandusmudeli püstitamisel. Valitakse huvipakkuv valdkond ja
jõutakse ja kui kaua see aega võtab). Mikroökonoomiline majanduskäsitus Põhitunnused: • üldised seaduspärasused tulenevad üksiku eesmärgipäraselt tegutseva ja ratsionaalselt käituva majandussubjekti otsustustest; • ressursid eesmärkide täiel määral saavutamiseks on napid; • eesmärkide saavutamiseks on ressursse võimalik kasutada erineval viisil; • otsustuste kooskõlastamiseks toimivad ühiskonnas erinevad institutsioonid. Mikroökonoomiline tegevusteooria (traditsiooniline neoklassikaline mikroökonoomika): • majandussubjektid (majapidamised, ettevõtted) maksimeerivad oma kasu kitsenduste piires; • otsused kooskõlastab turg; • riik seab turu toimimisele seadusandliku raamistiku, mis peab tagama konkurentsi toimimise; • ignoreeritakse huvikonflikte ja koostöökasu. Mikroökonoomiline koostegevusteooria (struktuuriökonoomika (industrial organisation)): • koostegevuses on inimesed ühtaegu indiviidid ja kollektiivi liikmed;
tootjafirma püüab maksimeerida oma kasumit. Firma kulud ja kulukõverad Ühiskonna ressursid on piiratud. Alternatiivkulu on ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind. Alternatiivkulu võib olla otsene või kaudne. Otsesed kulud on firma tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest, mis on muretsetud ressursside turult (palk, rent, intressid, toormaterjali ostukulud), lisaks veel kindlustustasu, maksud jm. Kaudne kulu mõõdab, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiive kasutusviisi korral. Kaudne kulu on näiteks firma ruumid, mis kuuluvad firmale, sest selle eest ei pea ta eraldi veel tasuma ning kuna ta kasutab omaenda ressursse selle asemel, et neid välja rentida, siis loobub firma lisasissetulekust, mida oleks võinud nende ruumide väljarentimisest saada. Firma kaudseid kulusid ei kajastata raamatupidamises, sest need ei nõua rahalisi kulutusi. Arvestuslik kasum on kogutulu ja otseste kulude ehk tegelike rahaliste väljamaksete vahe
Eristatakse tootvaid ja tarbivaid majandussubjekte ehk ettevõtteid ja majapidamisi. (vt. ringkäigumudelit) 2) Majapidamise mõiste. Majapidamine on majandusüksus, millel on ühine eelarve ja ühine sissetulek ning ühine otsus hüviste tarbimiseks. 3) Majapidamisteooria eeldused. 1) Majapidamised tunnetavad oma vajadusi ning soovivad neid võimalikult hästi rahuldada. 2) Majapidamised oskavad valida võimalike vajadusi rahuldavate alternatiivide seast parima. 3) Majapidamise sissetulekud moodustavad ühtlasi tarbimiseelarve. 4) Tarbitakse ära kogu sissetulek (pole säästmist ega laenuvõtmist). 5) Majapidamine üksinda ei suuda hindu mõjutada ehk võtab hindu fikseerituna. 6) Majapidamine käitub ühtse tarbijana, see tähendab puuduvad konfliktid tarbimisotsuste kujundamisel pereliikmete vahel. 4) Tarbimiskomplekt ja tarbimisruum (graafikul). Majapidamine tarbib erinevaid hüviseid erinevas koguses ehk valib tarbimiskomplekti
MAA JAOTAMATA KASUM KAPITAL = SISSETULEK - NELJAS VÄLJAMINEK+ SEKTOR- MAKSUD TEISED RIIGID INVESTEERING = SÄÄST TASAKAAL Joonis 2.3. Riigi tegevuse makromajanduslik aspekt. Tegurituludeks on palk, intress, rent ja jaotatud kasum. Sissetulekud kasutab kodumajand kaupade ja teenuste ostuks ettevõtetelt, s.o. tarbimiseks. Sissetulekute ja väljaminekute vahe moodustab säästu. Sääst ongi vara (rikkuse) juurdekasv kodumajandites. Ettevõte saab oma tulud toodangu müügist, teeb kulutusi tootmissisendite
Traditsiooniline (neoklassikaline) mikroökonoomika eeldab majandussubjektide täielikku iseseisvust ja sõltumatust, nende egoistlikku tegutsemist oma eesmärkide saavutamisel ja ratsionaalset käitumist. Saab näidata, et kui riigi poolt on loodud vajalikud seadusandlikud raamid, osutub sellistel eeldustel põhiliseks majanduselu reguleerivaks institutsiooniks turg ja regulaatoriks konkurents. Ühtlasi tagab konkurents nappide ressursside parima (tehnilise efektiivsuse mõttes) kasutamise. Küsimustele, milline peaks olema optimaalne ressursijaotus ja kuidas seda tagada, otsibki vastust struktuuriökonoomika (industrial economics). Struktuuriökonoomika tegeleb turule orienteeritud ettevõtte tegevuse analüüsiga (organisatsioon ja turustrateegia). Analüüsi tulemusena võib selguda, et riik peab turuprotsessi mingil viisil sekkuma. Turutõrgete teke iseenesest ei määra sekkumise viisi, vormi ja aega.
mis on piisavalt suur, et ahvatleda ettevõtjat tootmist jätkama. Normaalkasum peab võrduma vähemalt sissetulekuga, mida ettevõtja võiks saada, kui ta investeeriks oma raha mujale. Ettevõte saab normaalkasumit juhul, kui arvestuslik kasum katab kaudsed kulud. Pöördumatud kulud on kulud, mida on tehtud, kuid mida ei saa tagasi saada, nõuda. Erinevalt alternatiivkuludest on sellised kulud enamasti nähtamatud. Nn tulevane pöördumatu kulu on investeering. Sellisel juhtumil peab firma otsustama, kas investeering kujuneb majanduslikult õigustatuks või mitte. Lühiperioodil on osa tootmisteguritest püsivad. Selliste tootmistegurite tekitatud kulusid nimetatakse (kogu)püsikuludeks(total fixed costs, FC või ka TFC) Püsikulud on kulud mis ei muutu toodangu mahu muutumisega ning esinevad ka siis, kui ettevõte midagi ei tooda. Püsikuludeks on näiteks renditasud, ettevõtte kulud valvele,
INDREK SAAR MIKROÖKONOOMIKA LOENGUKONSPEKT PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 SISUKORD 1. MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS................................................................4 1.1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA ..............................................................................................4 1.2. MAJANDUSE KESKNE PROBLEEM ...............................................................................................5 1.3. TOOTMISRESSURSID .................................................................................................................5 1.4. MAJANDUSES OSALEJAD EHK MAJANDUSAGENDID .....................................................................5 1.5. MAJANDUSSÜSTEEMID .......
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 43 9. Turu puudulikkus ja valitsuse osa majanduses. 9.1. Turumajandus ja efektiivsus Juba päris õpiku alguses püstitasime kolm olulist küsimust, millele iga majandussüsteem peab vastuse leidma. Eesmärgiks on anda küsimustele, mida toota, kuidas toota ja kellele, toota parim võimalik vastus. Kõigi vajalike hüviste optimaalsete koguste tootmise tagab turg, mis jagab ressursse tööstusharude vahel vastavalt tarbijate nõudmisele. Kui me soovime tarbida rohkem sokolaadi, hakkavad ressursid liikuma teistest tööstusharudest sokolaadi tootmisesse. Piimatoodete tarbimise vähenemine omakorda toob kaasa nii tööliste kui muude vajalike ressursside liikumise piimatööstusest teistesse harudesse. Sedasi ressursse jagades tagab turg nõudmise ja pakkumise tasakaalu. Uurides valituse rolli majanduses peame vastama küsimusele, et kas tulemus milleni jõuab turg on ka ühisk
Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastumatute) kasutamisega seotud majandusküsimusi. On allikaks keskkonnapoliitilistele ideedele ja vahendiks vastavate ideede põhjendamisel. 2. Malthuse teooria - teooria käsitleb rahvaarvu kasvu ja selle mõju inimkonna sotsiaalmajanduslikule käekäigule. Malthus arvas esimesena, et ,,ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme". Võttes aluseks USA rahvastikku, näitas, et rahvastiku suurenemine on geomeetriline, samal ajal kui toidu tootmine on aritmeetiline, mis teatud hetkel tähendab paratamatut näljahäda ja populatsiooni kokku kukkumist. Malthus alahindas tehnoloogilist progressi praeguse tehnoloogiaga saab samalt pindalalt kordades suurema toodangu, kui M
KULU J A KASUM Alternatiivkulu parimast alternatiivist loobumise hind. Kuna ressursid on piiratud ja neid võib kasutada mitme alternatiivse hüvise valmistamiseksm kujutab kindla hüvise valmistamiseks vajalikke ressursside kasutamise majanduslik kulu endast alternatiivkulu. Otsesed kulud rahalised väljamaksed ressursside eest, mis muretsetakse ressursside turult. Nt. Firma palgakulud, toormaterjali ostukulud jne. Kaudne kulu - mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Nt. Kui firma kasutab oma ressursse, siis on see kaudne kulu, sest firma ei pea kellelegi tegema väljamakseid, kuid samas loobub ta rahalisest sissetulekust mida ta oleks võinud teenida nende ressursside väljarentimsel või turul müümisel. Arvestuslik kasum firma kogutulude ja otseste kulude vahe. Majanduskasum kogutulude ja kõigi (nii otseste kui kaudsete) kulude vahe.
1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond. Keskkonnaökonoomika on · majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga · majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi · ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria. Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille kohaselt inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (1, 2, 4, 8, 16), nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1, 2, 3, 4, 5). Printsiip põhineb tõsiasjal, et rahvastiku kasvu osas võis mitmetes maades sel ajal tõepoolest täheldada geomeetrilist progressiooni, samas piiras ressursse Maa, aga eriti haritava maapinna lõplik suurus ning ressursid kasva
Intressimäär Erasektor: tavaliselt kasutatakse laenuandja poolt pakutud laenuintressimäära. Avalik sektor: Laenuintressimäär ei pea ühtima erasektori intressimääraga (lühinägelikkuse ja ebakindluse tõttu) Sotsiaalne tasuvusanalüüs identifitseerib tagajärjed kogu ühiskonnale. Toimub tagajärgede kvantifitseerimine ja väärtuse hindamine. Erasektor arvestab vaid seda, kas tulud on kuludest suuremad. Erasektori tasuvusanalüüs – otsustada, kas projekt või investeering tasub end ära, s.t. kas tulud on kuludest suuremad? Tuvastada tagajärjed: investeering, sisendid ja väljundid. Omistada igale sisendile ja väljundile väärtus. Tulud ja kulud hinnatakse igal aastal . Arvutatakse iga aasta kasum, s.t. puhastulu Rt. Puhastulu ajaldatakse. Saadud summade väärtus liidetakse: NPV=PDV= R0 + R1/(1+r)+R2/(1+r)2 + …+ RN/(1+r)N. Kui NPV > 0 tasub projekt ennast ära.
osaliselt kaetud paberraha fidutsiaarraha – kattevaraga täielikult kaetud paberraha; esineb kas kullastandardi või valuutakomitee vormis fikseeritud kurss – rahasüsteem, milles keskpank on sidunud koduse raha väärtuse mõne teise valuuta väärtusega või väärismetalli kogusega finantsarvestus – tegeleb ettevõttest väljapoole suunatud informatsiooniga ning tulemuste kajastamise ja analüüsiga finantsinvesteering – investeering finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse finantskapital – osa, rikkusest, mis pole “käegakatsutav” ning mis õigesti paigutatuna (investeerituna) toob oma omanikule tulu intressi või dividendide näol finantsraamatupidamine – kajastab kõiki ettevõtte majanduslikult tähtsaid tegevusi finantsturg – turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse raha ja laenatakse seda välja
(Siia sobiks see üks-on-efektiivsem-kui-teine-reostuse-vähendamisel-joonis). Vt küs 25. Joonist (ja arenda seda edasi). 30) Tasuvusanalüüs. Kuidas erineb avaliku sektori tasuvusanalüüs erasektori tasuvusanalüüsist? • Kasutusel erasektoris ja avalikus sektoris • Avaliku sektori tasuvusanalüüs = Sotsiaalne tasuvusanalüüs ERASEKTOR • Otsustada, kas projekt või investeering tasub end ära, s.t. kas tulud on kuludest suuremad? • 1) tuvastada tagajärjed: investeering, sisendid ja väljundid • 2) omistada igale sisendile ja väljundile väärtus SOTSIAALNE 1) Identifitseerimine – tuvastada tagajärjed kogu ühiskonnale 2) Tagajärgede kvantifitseerimine 3) Tagajärgede väärtuse hindamine MILLAL ON VAJA SOTSIAALSET TASUVUSANLÜÜSI? • Seaduste muudatuste hindamisel
tundva inimese jaoks asjad lihtsalt juhtuvad. Loomulikult saab hakkama ka majandust tundmata ja majandusteooriat õppimata. Nii nagu Inglismaal jääks ilmselt ellu ka inglise keelt mitte osates. Ent keelt valdav inimene saab paremini hakkama kui umbkeelne. Majandust tundva ja seletada oskava inimese puhul on tõenäosus, et ta saab hakkama, tunduvalt suurem. Seda enam, et majanduslikult mitte käituda ei õnnestu meil ka parima tahtmise juures. Soovime me seda või mitte, majanduslikke otsuseid tuleb meil langetada kui mitte iga tund siis iga päev kindlasti. Just sellel alusel võime jagada inimeste käitumise majanduslikult ratsionaalseks ja ebaratsionaalseks. MAJANDUSTEADUS UURIB RATSIONAALSET MAJANDUSLIKKU KÄITUMIST Mis seisneb subjektiivse kasulikkuse maksimeerimises RAKEN-
1.2 Ratsionaalne käitumine Majandusteadus uurib ratsionaalselt käituva inimese valikuid. Milles ikkagi seisneb meie valikute ratsionaalsus? Kahtlemata tuleb nõustuda, et kandes kiivrit ja kaitsmeid on rulluisutamine oluliselt turvalisem. Vaatamata sellele teadmisele otsustavad siiski mitmed uisutajad (eriti algajad) kiivrist ja kaitsmetest loobuda. Kas nad käituvad nüüd ebaratsionaalselt? Kindlasti mitte, sest enda seisukohast teevad nad ju ikkagi parima valiku. Need kelle jaoks terved põlved ja küünarnukid on olulisemad kui kaitsmete kandmise ebamugavus, otsustavad kaitsmete kasuks ja käituvad ratsionaalselt. Need kelle jaoks kaitsmete kandmisega kaasnev ebamugavus on aga piisavalt suur võrreldes tervete põlvedega otsustavad uisutada ilma ning käituvad enda seisukohast samuti ratsionaalselt. Oma valikuid tehes oleme me ratsionaalsed. Seda ka siis kui me hiljem peaksime oma valikuid ümber hindama,
LOENGUID MIKRO(EHITUS)ÖKONOOMIKAST SISUKORD: EESSÕNA : AINE KOHT ÕPPEKAVAS JA SOOVITAV KIRJANDUS 1. SISSEJUHATUS 2. MAJANDUSTEOORIA 3. NÕUDLUSSEADUS 4. PAKKUMISSEADUS 5. HINNAMEHANISM 6. HINNAMEHANISMIEFFEKTIISUS 7. TUR UHÄIRED 8. TARBIJA KÄITUMINE JA PIIRKASULIKKUSE TEOORIA 9. TARBIJA KÄITUMINE JA ÜKSKÕIKSUSTEOORIA 10. TARBIJA KÄITUMINE JA EELISTUSTEOORIA 11. FIRMATEOORIA 12. FIRMATEOORIA PUUDUSED JA TÄIENDUSED 13. INVESTEERIMINE 14. RESSURSITURG JA JAOTUSTEOORIA 15. TAGASIVAADE HINNAMEHANISMILE 16. EHITUSKULUD JA HIND 17. EHITUSFIRMA VARAD 18. AJAFAKTOR EHITUSES. TELLIJA ASPEKT. 19. PROJEKTIJUHTIMISE ÖKONOOMIKA 20. PROJEKTI (KAVANDI) ÖKONOOMIKA 21. VÄÄRTUSE JUHTIMINE EESSÕNA 1. Kohustuslikud: * Mikro- ja makroökonoomika 4,0 AP
Siis haaraad võimu isalõvid, kehtestavad kõva käe poliitika ning majandus hakkab alla käima. Jällegi läheb vaja emarebaseid eliidis. Tänapäeva sotsioloogia USA tähtsus kasvab Funktsionalism lähtub Emile Durkheimist Briti sotsiaalantropoloogia inimeste bioloogiliste vajaduste (seeläbi ühiskonna stabiilsuse tagamine) rahuldamiseks on institutsioonid Ameerika funktsionalistlik sotsioloogia Tegevusteooria inimtegevuse tunnused on: tegevus omab eesmärki, toimub mingis situatsioonis, on reguleeritud sotsiaalsete normide poolt Sotsiaalse korra probleem ühiskonnas eksisteerib kord sest kehtivad sotsiaalsed normid Süsteemiteooria sotsiaalne süsteem, kultuurisüsteem, psühholoogiline süsteem e isiksus Keskastme teooriad peab keskenduma kindale valdkonnale Funktsionaalne analüüs kuidas süsteemi e ühiskonna elemendid aitavad
elastne. Tootmine ja kulud (34-42) Firma tootmisüksus, mis soetab ja kasutab tootmistegureid, et toota ja müüa eninevaid hüviseid. Printsiip, mis määrab ära firma käitmise on kasumi maksimeerimine. Alternatiivkulu parimast alternatiivist loobumise hind. Tavaliselt rahaline suurus. Otsesed kulud tegelikud rahalised väljamaksed resursside eest, mis muretsetakse turult. Kaudne kulu mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Arvestuslik kasum firma kogukulude(reaalselt kulutatud rahasumma) ja kogutulude vahe Majanduskasum kogutulude ja kõigi(nii otsese ja kaudse) kulude vahe. Kui firma arvestulik kasum on piisavalt suur ja katab firma kaudsed kulud, saab firma normaalkasumit. Normaalkasum kindlustab selle, et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. Majaduskasum on see arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi.
Palju on ka tahtlikke vigu. · Graafiline Alati teadlikku demagoogiat ei tee. Ei võimalda täpset analüüsi. Nt teljestikud P-Q. Viga jääb minimaalseks. Kõvera või sirge nimi ei lange kokku telje nimega (nt S,A,B,D vms) (S-supply, pakkumine; D - nõudlus) Kogunõudluse puhul liidame nõudlused kokku. Homo Economicus mudelinimene. Ta teab, mida tahab ja ka neid võimalusi, kuida seda saavutada. Ka siis, kui see on lollus. Oskab valida parima, et saavutada oma eesmärki. Tal ei ole tundeid. · Majandus on piiratud ressurssidest võimalikult suure kasulikkuse loomise protsess. Ressursside piiratuse tase on erinev. Piiratuse aste ajas muutub. · Mida, kuidas, kelle jaoks toota - majanduse põhiküsimused. · Ürg (orjandus kõrvalharu) - feodalism (sotsialism kõrvalharu) kapitalism infoühiskond · Traditsionaalne ühiskond küsimus, mida toota, annab vastuse inimene ehk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
