a jaanuaris Genfis Eesti 22. september 1921 Struktuur Täiskogu Nõukogu Nõukogu alalised liikmed: Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Jaapan, hiljem lisanduvad Saksamaa ja Nõukogude Liit Eesmärgid rahvusvahelise rahu, julgeoleku ja territoriaalse puutumatuse tagamine; tüliküsimuste rahumeelne lahendamine; rahvusvahelise koostöö edendamine; kollektiivse julgeolekusüsteemi loomine Miinused juhtivate riikide omakasupüüded majandussanktsioonid ei toiminud lepinguid, millele ta toetus, peeti ebaõiglaseks USA ja teised tähtsamad riigid ei osalenud oma sõjaväe puudumine otsustamine oli aeglane Tegevuse lõpp II maailmasõja puhkemine Ametlikult 1946. a aprillis Tänan tähelepanu eest!
toetamisel ning põgenike abistamisel. Rahvasteliit vahendas ja püüdis lahendada Vilno, Korfu ja Mosuli konflikti. Pingutused rahu kindlustamiseks; desarmeerimine jäid aga tulemuseta. Positiivne oli Rahvasteliidu mõju majandusliku ja tehnilise koostöö arengule, samuti tegid tulemusrikast tööd Rahvasteliidu haruorganisatsioonid. Rahvasteliidu tegevus ei olnud aga edukas, kuna: a) juhtivate riikide omakasupüüded b) majandussanktsioonid ei toiminud c) lepinguid, millele ta toetus, peeti ebaõiglaseks d) USA ja teised tähtsamad riigid ei osalenud e) oma sõjaväe puudumine USA president Wilsoni arvates tuli luua Rahvasteliidu relvajõud, mis annaksid organisatsiooni otsustele suurema kaalu ning vähendaks samal ajal tunduvalt liikmeriikide rahvuslikke relvajõudusid. Inglismaa ja Prantsusmaa ei nõustunud aga sellega. f) otsustamine oli aeglane Konverentsid, lepingud Washingtoni konverents 1921.a. nov
Euroopas USA toetus nõukogudevastastele liikumistele USA võitles tugevalt kommunismi vastu NSV Liidu ja USA võitlusareeniks kujunes Afganistan USA varustas Afganistani vastupanuvõitlejaid (modžaheede) relvadega, õhutõrjerelvadega NSV Liit oli sunnitud alistuma ja lahkuma Vastasseis Kesk- ja Ida-Euroopas (Poola) • Reagan toetas poolakaid, varsutas Solidaarsust side- ja trükitehnikaga • USA majandussanktsioonid Poola suhtes • USA toetas ka teisi Euroopa vastupanuliikumisi USA majandussõda NSVL vastu Reagan keelas NSVL gaasijuhtme ehitamise Siberist Euroopasse Takistas NSV Liidul saamast head sissetulekut USA Ffirmadel keelati gaasijuhtme jaoks seadmeid müüa Naftahindade allasurumine • Saudi Araabiasuurendas naftatootmist, mis viis hinna alla
1. Itaalia-Etioopia sõda 1935.aastal ründas Itaalia Etioopat( Abessiiniat). Rahvasteliit kehtestas Itaalia vastu majandussanktsioonid, kuid need ei suutnud agressorit oluliselt takistada. Ägeda vastupanu järel löödi aafriklaste väed puruks ning Itaalia vallutas Etioopia. 2. Rahustamispoliitika Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. Usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see lootus osutus lühinägelikuks. 3. Antikomiterni pakt(Komiterni-vastane pakt) 1936
Rrahuga.) 3. Äärmusliikumiste mõju : Komintern- 4. Patsifism –sõdu eitav maailmavaade Rahvasteliit- 1920-1946, Rahvasteliidu eesmärgisk oli sõdade ja suurriikide vaheliste konfliktide ära hoidmine. Ei suutnud oma eesmärki saavutada. Puudusid mõjusad vahendid, millega suurrike korrale kutsuda. Rahvasteliitu ei kuulunud mitmed suurriigid USA, Saksamaa, Venemaa Rahvasteliidu nõrkused – puudusid relvajõud- suurriigid oma sõjaväge ei kasutanud, majandussanktsioonid ei toiminud, kõik riigid ei kuulunud rahvasteliitu( USA üldse mitte, osa lühikest aega- Saksamaa, NSV liit, Jaapan.), oli Euroopa keskne, suurriikide keskne, rahulepingud olid ebaõiglased, otsusteks vajati konsensust. 1930 ei tule rahvasteliit konfliktidega toime, 1939 algas 2 maailmasõda, rahvasteliit saadeti laiali 1946 Locarno konverents 1925- piirilepingud Saksamaaga Briand- Kellogi pakt- 1928, loobumine sõjast Rahvusvahelised suhted 1930. tel
astuda, ei sekkunud lääneriigid Reini tsooni sündmustesse. Nad vaid protesteerisid selle vastu, mis aga andis füürerile jõudu juurde. Arvan protestiakte tõestavat Hitlerile, et lääneriigid on jõuetud midagi ette võtma. Ma usun, et kui lääneriigid oleksid antud ajahetkel Saksamaa vastu astunud, oleks uus sõda olemata olnud. Nähes Saksamaa edusamme, alustas Itaalia 1935.aastal Etioopia ründamist. Rahvasteliit küll püüdis Itaaliat takistada, pannes talle peale majandussanktsioonid, kuid need ründavat riiki ei peatanud. Peale tulist vastupanu purustati aafriklaste väed ning Etioopia alistus Itaaliale. Lääneriigid oletasid, et diktaatorlik maa on oma sihi saavutanud ning rahuneb. Esialgu oligi lepituspoliitika edukas. Saksamaa ja Jaapan, hiljem Itaalia ja teisedki riigid, sõlmisid Kominterni-vastase pakti Nõukogude Liidu vastu. Näis, et põhirõhk on suunatud NSV Liidu vastu, kuid selles eksiti. Hoolimata säärastest vastuseisudest, oli
2) regionaalkonfliktid ja Rahvasteliit 3) Vene küsimus Tööülesanded: lk 14-17, TV ptk 2, mõisted: patsifism, pakt, desarmeerimine, agressioon, proletaarlased. 3. Rahvusvahelised suhted 1930. aastail 1) sõjakollete kujunemine Euroopas ja Aasias 2) Itaalia agressioon Etioopia vastu 3) Saksamaa taasrelvastumine 4) Prantsusmaa otsib liitlasi 5) Berliini-Rooma telg. Antikominterni pakt 6) Kodusõda Hispaanias Tööülesanded: lk 18-22, TV ptk 3, mõisted: humanitaarabi, majandussanktsioonid, agressor, koloonia, diktatuur, Komintern. 4. Maailmamajandus 1) Esimese maailmasõja majandusliku tagajärjed 2) majandus 1920. aastail 3) Suur ülemaailmne majanduskriis Tööülesanded: lk 23-25, TV kordamine (ptk 1-4) 4) kriisist väljumise teed 5) majandus 1930. aastail Tööülesanded: lk 25-27, TV ptk 4, mõisted: inflatsioon, tarbekaubad, spekuleerimine, totalitarism, devalveerimine, kaitsetollid, kullastandard, ideoloogia. Korrata kontrolltööks § 1-4 5
Euroopas ja toetama võitlus kommunismi vastu. 2. NSVL tuli majanduslikult nurka suruda – peatada sissetulekuallikad. 3. Uus võidurelvastumise laine. USA toetus nõukogudevastasele liikumisele • USA varustas Afganistani vastupanuvõitlejaid moodsate relvadega ja õpetas neid välja. • Liikumist „Solidaarsus“ varustati moodsa side- ja trükitehnikaga. • Poola vastupanu liikumist aitas ka USA avalik välispoliitiline toetus ja majandussanktsioonid. Majandussõda NSVL vastu • Reagan takistas uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse; • Nafta hindade allasurumine => 1980ndate keskpaigaks oli NSVL pankrotis 1987. a. kokkulepe kesk- ja lähimaarakettide likvideerimise kohta. Nõukogude vägede lahkumine Afganistanist 1988.a Külma sõja lõpp • Põhimõtteliselt lõpetas külma sõja see, et Nõukogude Liit otsustas, et USA ei ole enam eluohtlik vaenlane, mille järel ka USA ei tundnud end
Sündmused vahetult enne II maailmasõda ja selle ajal 1935-1936 Itaalia vallutas Etioopia, Rahvasteliit kehtestas küll majandussanktsioonid, kuid need ei takistanud Itaaliat. 1935 tühistas Sks Versailles' lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse, asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku (mis seni keelatud olid). Lääneriigid suhtusid sellesse järeleandlikult. 1935 Saarimaa otsustas liituda uuesti Sks-ga 1935 astus Sks välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest (märk, et on plaanis Euroopa riikide piire revideerida (muutma, ümber hindama))
aeg San Franciscos 25. apr. 1945 ... lepiti kokku Korea ühise okupeerimise suhtes ... lääneliitlased pidid üle 5 miljoni Nõukogude Liidu kodaniku, kes olid põgenenud lääneliitlaste okupeeritud alale, NSVLi tagasi saatma Koostöö I · Aprill-juuni 1945 San Fransisco konverents, ÜRO · Julgeolekunõukogus 5 alalist (USA, NSVL, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Hiina) ja 7 ajutist liiget, konsensus · Majandussanktsioonid ja sõjalise jõu kasutamise õigus Koostöö II 17. juuli 2. aug Potsdami konverents Veebr 1947 rahulepingud kaotajatega: Saksamaa, Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soome Uued piirid Okupatsioonitsoonid reparatsioonid Koostöö III Nov 1945 okt 1946 Nürnbergi protsess 12 mõisteti surma (10 hukati), 3 eluaegne vanglakaristus (R. Hess suri 1987) 1946-1948 Tokios "Kaug-Ida Nürnberg", 7 surma Külma sõja kujunemine I
>eesmärk: riikide koostöö, hoidumine uutest sõdadest >õnnestumised: *oli riikidevaheliseks kõrgeima taseme suhtlusorganiks *oli eelkäijaks ja õppetunniks ÜRO loomisel >ebaõnnestumised: *USA ei liitunud, Saksamaa, NSVL jäid algul kõrvale, Jaapan ja Itaalia lahkuvad liidust (1933/37) *relvastuse vähendamine ei õnnestunud *Hispaania kodusõda *majandussanktsioonid ei toiminud 1920. aastatel hakati Versailles' lepingut uute lepingutega 'parandama' >1921.-1922 a Washingtoni konverents =>USA, Inglismaa, Jaapan nõustusid piirama laevastiku suurust; Hiina küsimuse arutelu >1922. a Genova konverents: otsiti lahendusi ilmasõjajärgse rahvusvahelise elu ja kaubanduse (maj) probleemidele *34 riiki, esimest korda ka Nõukogude Venemaa (lIng-Pr ei taha teha majanduskoostööd) =>1922
kestnud Iraani-Iraagi sõjale ja Iraani tekitatud kahju nafta eksportimise võimalustele rakendama säästumeetmeid ning võtma suuri laene, mille tagasimaksetähtaegu tuli hiljem pikendada. Sõja majanduslikud kahjud moodustasid peaaegu 100 miljardit USA dollarit. Pärast sõja lõppu 1988 hakkas nafta eksport aegamööda kasvama, sedamööda kuidas rajati uusi naftajuhtmeid ja taastati tootmisvõimsusi. Kui Iraak augustis 1990 hõivas Kuveidi, järgnesid rahvusvahelised majandussanktsioonid ning Lahesõda jaanuaris 1991, mis majandusaktiivsust tunduvalt vähendasid. Majandust nõrgendas see, et valitsus pidas ülal suurt sõjaväge ja julgeolekuorganeid ning investeeris ressursse reziimi toetajatesse. Detsembris 1996 käivitati programm "nafta toidu vastu", mis aitas keskmise iraaklase elu parandada. Programmi esimesel kuuel kuuekuulisel etapil lubati Iraagil eksportida piiratud koguses naftat, mille eest ta sai toitu, ravimeid, ja mõningaid infrastruktuuri varuosi.
Tekkisid uued riigid: Vene impeeriumi lagunemisel Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Austria-Ungari impeeriumi lagunemisel Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia. Balkanil tekkis Jugoslaavia. Iirimaa iseseisvus. Rahvasteliit 1919. aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon. Eesmärk: hoida ära sõdu. Ebaõnnestumise põhjused: *Puudus oma sõjavägi. * Sinna ei kuulunud mitmed võimsad riigid nagu USA. *Otsustusprotsess oli aeglane. *Juhtivad riigid olid omakasupüüdlikumad. *Majandussanktsioonid ei toiminud. *Lepinguid, millele Rahvasteliik toetus, peeti ebaõiglasteks. Pariisi rahukonverents - 18. jaanuar 1919 algab Pariisi rahukonverents, osalesid võitjariigid. Juhtroll: G. Clemenceau prantsuse peaminister, W. Wilson USA president, D-L-George Suurbritannia peaminister. Versailles süsteem 28. juuni 1919 Versailles' rahuleping, sõlmiti Saksamaaga. *Saksamaa peab loobuma piirialadest(Elsass-Lotring), vähenes 1/8 territooriumist. *Saksamaa pidi maksma reparatsioone
*Venemaast – Soome, Läti, Leedu, Poola, Eesti *Suurbritanniast – eraldus Iirimaa 16. Rahvasteliit. Rahvasteliidu nõrkuse põhjused. Pariisi rahukonverentsil loodi Rahvasteliit sõdade ärahoidmiseks. Nurjus, sest Ameerika ja teised tähtsad riigid (NT Saksamaa, Nõukogude Liit, Jaapan, Itaalia) ei osalenud. Rahvasteliidul puudus oma sõjavägi. Otsustamine oli aeglane. Juhtivad riigid olid omakasupüüdlikud. Majandussanktsioonid ei toiminud. Lepinguid, millele ta toetus, peeti ebaõiglasteks. 17. Balti kubermangud 20. sajandi algul *Baltimaad arenesid kiiresti. *Rahvaarv kasvas, tööstuse areng suurendas järsult linnaelanike osatähtsust. *Eriti silmatorkav tööstuse areng Riias, Riiast kujunes piirkonna metropol. *Tallinnast pidi saama Vene sõjalaevastiku peamine tugipunkt Läänemerel. *Maapiirkonnad, eriti Eestis ja Lätis, muutusid kiiresti: arenes põllumajanduslik
Tööandjate ja töövõtjate korporatsioonid. Kampaaniad: võitlus vilja eest, Itaalia liiri väärtuse eest. Riiklik tugi suurettevõtetele, pankadele majanduskriisi ajal. 5. Millised olid Mussolini välispoliitika peaeesmärgid ja mida ta tegi nende realiseerimiseks 1935-39 (Abessiinia sõda, Kominterni-vastane pakt, Teraspakt). Etioopia vallutamine 1935-36, u 300 tuh meest Somaaliast Etioopiasse; lennuvägi, mürkgaas; 7 kuud sõjategevust; Rahvasteliidu majandussanktsioonid vähetõhusad; Itaalia astus Rahvasteliidust välja. Itaalia vallutas Etioopia. Kominterni vastane pakt: Itaalia astus liitus Saksamaa ja Jaapaniga, võitlus kominterni vastu. Oli suunatud nl vastu. Teraspakt oli Itaalia ja Saksamaa vahel sõlmitud sõpruse ja liitlusepakt ja Berliini-Rooma telg; 1939, Ribbentrop S. 6. Nimed, mõisted, aastaarvud: Vittorio-Emmanuele III, Marss Rooma, korporatsioon, fasism, 1919, 1922, 1925, 1935-36, 1936, 1939. V.E III- Itaali
Ainus toetaja oli Reaganil M. Tatcher. USA toetus nõukogudevastastele liikumistele: NSVL ja USA peamiseks võitlustasandiks kujunes Afganistan. Pakistani kaudu varustas USA Afganistani vastupanuvõitlejaid e modzaheede moodsate relvadega. Teiseks oluliseks vastasseisuks oli Kesk- ja Ida-Euroopa, eriti Poola. Reagan andis USA salateenistusele korralduse varustada põranda alla läinud Solidaarsus moodsa side- ja trükitehnikaga. Reagan kehtestas Poola suhtes majandussanktsioonid, mis Jaruzelski reziimi nõrgestasid. Tekkis kaksikvõim, kus jõud kuulus kommunistidele, vaimne toetus aga Walesale nind paavstile. Ühendriikide majandussõda NSVL vastu: Reagan asus takistama uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse. Viidates vägivallale Poolas keelati USA firmadel ja nende filiaalidel gaasijuhtme jaoks seadmeid müüa. Reagan surus alla ka naftahinnad. USA-l õnnestus veendaSaui Araabiat suurendama naftatootmist, mis vähendas selle hinda.
1) Takistada NSVL võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopas ja võitlema kommunismi vastu kogu maailmas. 2) NSVL tuli majanduslikult nurka suruda, lõigates ära NSVLi sissetulekuallikad loodusvarade müügist ja relvakaubandusest. 3) Uus, kõrgtehnoloogiline võidurelvastumine NSVLi ja USA peamine võitlustander Afganistan. USA toetas vastupanuvõitlejaid ehk modzaheede relvadega. Teine võitlustander Poola.Varustas Solidaarsust moodsa side- ja trükitehnikaga. USA majandussanktsioonid Poola suhtes sundisid Jaruzelskit Walesat vabastama. Takistas uue gaaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse. Keelati gaasijuhtme jaoks seadeid müüa. Reaganil õnnestus ka vveenda Saudi Araabiat rohkem naftat tootma a seeläbi nafta hinda vähendama. Tähtede sõda. 1983. algatatud. 1982 suri Breznev, siiis Andropov, suri 1984., siis Tsernenko, suri 1985. Siis Gorbatsov. Gerontokraatia. Perestroika uutmine. Majanduslike muudatuste programm. Alkoholitarbimise vähendamine.
- Efektiivsus – bürokraatia, suured lootused - Koostöö Inimõiguste realiseerimise vahendid - Diplomaatilised - Majanduslikud – majandussuhted, majandusabi - Sõjalised Diplomaatilised vahendid - Klassikaline diplomaatia - Avaldused - Diplomaatilised käigud - Rahvusvahelised organisatsioonid - Kultuur, sport jne - Positiivsed käigud Majanduslikud vahendid Majandussuhted: - Boikott või embargo - Majandussanktsioonid - Klassikalisd vs suunatud - Edukuse tingimused - Positiivsed vahendid Majandusabi - Negatiivne vs positiivn Sõjalised vahendid Humanitaarinterversioon: - Julgeolekunõukogu loaga – harta 7ptk - Julgeolekunõukogu loata – moraalsus, tavaõigus - Ettekääne - Põhjendatus - Positiivsed Inimõigused riikide praktikas USA - Exceptionalism - Isolatsioon vs osavõtt
sõda, Kominterni-vastane pakt, Teraspakt) Peaeesmärgid: Benito Mussolini ja fasistlik partei lubasid tuua Itaalia tagasi Euroopa suurriigiks, tehes sellest "uue Rooma impeeriumi". Mussolini lubas, et Itaalia saab võimu Vahemere üle. Mida tegi: Etioopia vallutamine 1935 36. U 300 tuh meest Somaaliast+ Eritreast Etioopiasse, Lennuvägi, mürkgaas, 7 kuud sõjategevust, Rahvasteliidu majandussanktsioonid vähetõhusad, Itaalia astus Rahvasteliidust välja Saksamaa võimule tulnud saksa fasistide liidri Adolf Hitleri toetusega ja Prantsusmaa heasoovliku neutraliteega vallutas Mussolini poolt juhitav Itaalia 1935.- 1936.aastal toimunud sõjakäigu ajal Abessiinia. Kominterni-vastane pakt oli Saksamaa ja Jaapani 25. novembril 1936 esitatud ühisdeklaratsioon, milles lepiti kokku ühises võitluses Kominterni vastu. Järgmisel aastal liitus paktiga ka Itaalia.
Lockerbie linnakesse (Lõuna-Šotimaal) kukkunud lennuki tükid tapsid veel 11 inimest. Gaddafit kahtlustati, et ta lubas pommitajatel end varjata Liibüas. 1991. a esitati pommiplahvatuse korraldamises süüdistus Liibüa luureohvitserile ja Liibüa Araabia Lennuliinide turvaülemale ning Liibüa Araabia Lennuliinide kaastöötajale Maltas. Gaddafi tunnistas selles terrorirünnakus osalust 1999.a. Terrorismi kaasa aitamise tõttu kehtestati Liibüale rahvusvahelised majandussanktsioonid. 2003. a tunnistas Liibüa süüd Lockerbie katastroofis, maksis ohvrite sugulastele valurahana enam kui 2 miljardit dollarit ja andis terroriakti läbiviimises kahtlustatud Suurbritanniale välja. Mõni kuu hiljem loobuti Gaddafi juhitud Liibüa massihävitusrelvade arendamise katsetest. Ta saavutas mitmete sanktsioonide tühistamise ja leppimise Läänega. Gaddafi asus propageerima pan-Aafrika konföderatsiooni Euroopa Liidu eeskujul. 2009. a nimetati
vähestest iseseisvatest Aafrika riikidest, ülejäänud osa oli jagatud erinevate Euroopa riikide vahel kolooniateks. Ka Itaalial oli Aafrikas kolooniaid. Itaalia soovis oma alasid suurendada, sest ta arvas, et oli I maailmasõja järel saanud liiga vähe. Ja üks võimalik tee oma alasid laiendada oligi sõjaliselt nõrga Etioopia hõivamine. Sõja tulemusena sai Etioopiast Itaalia asumaa. Rahvasteliit arutas neid probleeme, Jaapanist ja Itaaliast said agressorid, kehtestas nende suhtes ka majandussanktsioonid, aga Itaalial oli savi, sest tema kaubanduspartneriks oli Saksamaa. Ja Rahvasteliidust lahkusid ka Itaalia ja Jaapan, ning Rahvasteliit ei saanud neid enam käsutada. Kolmas sõjakolle oli Euroopas Hispaania. Hispaania oli kuningriik, aga 1931 kuningas Alfonso loobus troonist ja Hispaaniast sai vabariik. Hispaanias moodustati Rahvarinne, mis ühendas erinevad parteid (kommunistid, sotsialistlikud parteid, ja ka kodanlikud parteid kes toetasid vabariiki; otseselt rahvarindesse ei
Ainus toetaja oli Reaganil M. Tatcher. USA toetus nõukogudevastastele liikumistele: NSVL ja USA peamiseks võitlustasandiks kujunes Afganistan. Pakistani kaudu varustas USA Afganistani vastupanuvõitlejaid e modzaheede moodsate relvadega. Teiseks oluliseks vastasseisuks oli Kesk- ja Ida-Euroopa, eriti Poola. Reagan andis USA salateenistusele korralduse varustada põranda alla läinud Solidaarsus moodsa side- ja trükitehnikaga. Reagan kehtestas Poola suhtes majandussanktsioonid, mis Jaruzelski reziimi nõrgestasid. Tekkis kaksikvõim, kus jõud kuulus kommunistidele, vaimne toetus aga Walesale nind paavstile. Ühendriikide majandussõda NSVL vastu: Reagan asus takistama uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse. Viidates vägivallale Poolas keelati USA firmadel ja nende filiaalidel gaasijuhtme jaoks seadmeid müüa. Reagan surus alla ka naftahinnad. USA-l õnnestus veendaSaui Araabiat suurendama naftatootmist, mis vähendas selle hinda.
sõjakohustus)lennuväe&sõjalaevastiku rajanemine *LEPITUSPOLIITIKA Põhjused: Lääneriigid polnud valmis uueks sõjaks ära kasutada Smaad NSVL vastu 1935 Ing-Saksa merekokkulepe (1. Smaa laevastik&allveelaevad 2.UK tunnustas Läänemere Smaa mõjusfääri) /lepitus-(rahustamis)-poliitika algus/ *SÕJAKUSE KASV 1935 Itaalia vs EtioopiaSaksa toetus Itaaliale, RL majandussanktsioonid, RL ei suuda kaitsta väikeriike agressorite eest, Smaa-It koostöö 1936 Smaa väed Reini demilitariseeritud tsooni Versailles'i lepingu rikkumine Berliin-Rooma telg Smaa&It koostööleping, Smaa&Jaapan Antikominterni pakt 1937 + It Berliin-Rooma-Tokyo telg Jaapan vs Hiina *1936 ANSLUSS Austria + Smaa Austria = Ostmark (Suur-Smaa osa) *MÜNCHENI KONVERENTS - 29sept 1938 Osalejad: Hitler Mussolini
Lepituspoliitika Põhjused: lääneriigid ei olnud valmis uueks sõjaks, loodeti Saksamaad kasutada ära NSVLiidu vastases võitluses 1935.a. sõlmiti Inglise –Saksa merekokkulepe: 1) Saksamaa sai õiguse omada laevastikku, allveelaevu 2) Suurbritannia tunnustas Läänemere Saksa mõjusfääriks Seda lepingut on peetud lepituspoliitika ( rahustamispoliitika) alguseks Sõjakuse kasv ● 1935.-1936.a. Itaalia-Etioopia sõda ● Rahvasteliidu majandussanktsioonid, Saksamaa toetus Itaaliale ● Sõja tulemusena: ● Selgus, et Rahvasteliit ei suuda kaitsta nõrku väikeriike agressiooni vastu ● Hakkas kujunema Saksa-Itaalia koostöö ● 1936.a. Saksamaa viis väed Reini demilitariseeritud tsooni Hispaania kodusõda 1936-1939.a. Hispaania kodusõda Põhjus: monarhistide soov kukutada vabariik ● Mässu juht Francisco Franco ● Mässajad said abi Saksamaalt ja Itaaliast
Kuidas see väljendub tema ühises välis- ja julgeolekupoliitikas (sh julgeoleku- ja kaitsepoliitikas)? (aruteluküsimus) Euroopa mudel erinev rahvusriikide omast. EL-i mõju ei kandu edasi mitte niivõrd sõjaliste meetmetega (heidutus, otsene sõjaline tegevus), vaid pigem pehmete vahenditega, nagu moraalsus, isiklik eeskuju ning inimõiguste edendamine. Viimasel ajal on see aga hakanud järjest enam muutuma – nt Venemaa vastased majandussanktsioonid. Kuigi mõnda ELi riiki mõjutab nende sanktsioonide kehtestamine majanduslikus mõttes kindlasti rohkem kui teisi, siis Euroopa Ülemkogu ning välisteenistus võtsid need otsused vastu kui ühtne Euroopa Liit. Rahvusriigid (liikmesriigid) saadavad sõjalisi jõude põhimõtteliselt iseseisvalt (või kooskõlas NATO-ga), pole otseselt ühist Euroopa Liidu enda sõjaväge vms. Kuigi on ka sõjalisi operatsioone, mida juhib Euroopa Liit ise (nt Bosnia ja Hertsegoviinas).
mis annaks selgesõnaliselt õiguse jõu kasutamiseks Iraagi vastu. "ÜRO julgeolekunõukogu ei ole täitnud oma kohustusi, seega täidame meie omi," tõi president põhjenduse rünnakute alustamiseks. Iraagi sõda algas 19. Märtsil, kuid lõppenud pole tänase päevani. Mis seal tegelikult toimub? Sündmused, mis viisid Iraagi sõjani said alguse tegelikult juba aastal 1990, mil Iraagi väed tungisid Kuveiti ning ÜRO Iraagi vastu majandussanktsioonid kehtestas, mis kehtivad tänaseni. Juba siis nõuti Iraagi valitsuselt tuuma-, keemia- ja bioloogilise relva arendamisprogrammide peatamist. Sellele järgnes ridamisi konflikte, pommitamisi, provokatsioone ja sõnavahetusi. Õhus oli pinget, mis ootas sädet. Pärast 11. septembri terroriakte New Yorgis ja Washingtonis kahtlustati Iraagi seotust nende kavandamisega, konkreetseid süüdistusi siiski ei esitatud, kuid 2002.a juulis tegi USA
Tekkis suur paadipõgenike vool. USA rannavalve päästis 1991 ja 1992 kokku 41 342 haitilast, mis on rohkem kui 10 eelneval aastal kokku. Sõjaväereziimi kolmeaastase valitsemise ajal tegid Ameerika Riikide Organisatsioon ja ÜRO algatusi poliitilise kriisi lahendamiseks põhiseadusliku võimu rahumeelse taastamise teel. 3. juulil 1993 sõlmiti lepe, mida sõjaväelased aga ei täitnud. Haiti vastu kehtestati rahvusvahelised majandussanktsioonid. Võimud ignoreerisid neid ning Haiti niigi nõrk majandus kukkus kokku ja hooletusse jäetud infrastruktuur halvenes. Haitis hoogustusid repressioonid ja ÜRO ning Ameerika Riikide Organisatsiooni kodaniku- ja inimõiguste seiremissioon (MICIVIH) saadeti maalt välja. 31. juulil 1994 võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni nr. 940, mis volitas ÜRO liikmesriike võtma kõik vajalikud meetmed, et soodustada Haiti sõjaväeliste juhtide lahkumist ja taastada
· Saarima elanikkond referendumil, et ühineb uuesti Sm-ga · 1936 Hitler viis väed demilitariseeritud Reini tsooni, tegelikult polnud aga jõudu sõdida, Lääneriigid piirdusid vaid protestidega · 1935 Sm astus välja Rahvasteliidust ja loobus Locarno lepingu täitmisest--->andis märku kavast asuda revideerima Eur riikide piire · 1935 It sai innustust Sm-st, ründas Etioopiat, Rahvasteliidu majandussanktsioonid, It ei teinud välja, vallutas Etioopia · Lääneriigid lootsid, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad--->rahustamispoliitika, usuti, et võimalik diktatuure üksteiste vastu välja mängida, osutus lühinägelikuks · esialgu rahustamispoliitika edukas-->1936 Sm ja Jpn sõlmisid Kominterni-vastase pakti: suunatud NSVL vastu, ühines It, hiljem teisedki · 1938-1939 NSVL ja Jpni vahel Mongoolias sõjalised kokkupõrked--->NSVL võit
aastal toodi välja reparatsioone Dawes’i plaan 1932 toimus Lausanne’i konverents Kuidas paranda rahu ja Puudus sõjavägi 1928 BriandKellogg üldolekut? Majandussanktsioonid ei (sõjapidamine keelustamine) toiminud Nõukogude Venemaa Poliitiline süsteem 1922 Genova konverents kõrvalejätmine (kommunism) Rapallo leping rahvusvahelisest poliitikast Rahulolematus Versailles’ Riigipiiride määramine etnilisi 1925 Locarno konverents
Saarima elanikkond referendumil, et ühineb uuesti Sm-ga 1936 – Hitler viis väed demilitariseeritud Reini tsooni, tegelikult polnud aga jõudu sõdida, Lääneriigid piirdusid vaid protestidega 1935 – Sm astus välja Rahvasteliidust ja loobus Locarno lepingu täitmisest--->andis märku kavast asuda revideerima Eur riikide piire 1935 – It sai innustust Sm-st, ründas Etioopiat, Rahvasteliidu majandussanktsioonid, It ei teinud välja, vallutas Etioopia Lääneriigid lootsid, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad--->rahustamispoliitika, usuti, et võimalik diktatuure üksteiste vastu välja mängida, osutus lühinägelikuks esialgu rahustamispoliitika edukas-->1936 Sm ja Jpn sõlmisid Kominterni-vastase pakti: suunatud NSVL vastu, ühines It, hiljem teisedki 1938-1939 – NSVL ja Jpni vahel Mongoolias sõjalised kokkupõrked--->NSVL võit
Rahvaste liitu tajuti kui organisatsioonina, mis püüab nati saksamaad ohjes hoida. Kui vaadata NSVL teooriat , kuidas sotsialism peab laienema, siis see ei sobinud RL-iga. Probleeme oli strukturaalsete küsimustega. Et kui agressioon toimub, siis mis edasi saab. RL pani rõhku lepitusmenetlusele- et kui oldi sõja lävel, siis mõlemal osapoolel oli kohustus pöörduda RL poole, kes oli siis nagu vahemees. Riigid võtsid kohustuse mitte sõtta minna. Teiseks olid majandussanktsioonid. Kuna rahvusvahelist relvajõudu ei olnud, siis leiti, et kui agressioon on toime pandud, siis selle vastu võitlemiseks teised riigid takistavad kurja pannud riigi kulgemise sellega et katkestavad majandussuhted ( toorained, relvad jne tarned). Toimuvad ikka Itaalia agressioon Abessiinia vastu 1936. A otsustatakse majandussanktsioonide kasuks, kuid RL juhtivate riikide heakskiidul ja nõudmisel loobutakse. Üks põhjus oli selles, et leidsid, et on juba toime pandud
riikidest, ülejäänud osa oli jagatud erinevate Euroopa riikide vahel kolooniateks. Ka Itaalial oli Aafrikas kolooniaid. Itaalia soovis oma alasid suurendada, sest ta arvas, et oli I maailmasõja järel saanud liiga vähe. Ja üks võimalik tee oma alasid laiendada oligi sõjaliselt nõrga Etioopia hõivamine. Sõja tulemusena sai Etioopiast Itaalia asumaa. Rahvasteliit arutas neid probleeme, Jaapanist ja Itaaliast said agressorid, kehtestas nende suhtes ka majandussanktsioonid, aga Itaalial oli savi, sest tema kaubanduspartneriks oli Saksamaa. Ja Rahvasteliidust lahkusid ka Itaalia ja Jaapan, ning Rahvasteliit ei saanud neid enam käsutada. Kolmas sõjakolle oli Euroopas Hispaania. Hispaania oli kuningriik, aga 1931 kuningas Alfonso loobus troonist ja Hispaaniast sai vabariik. Hispaanias moodustati Rahvarinne, mis ühendas erinevad parteid (kommunistid, sotsialistlikud parteid, ja ka kodanlikud parteid kes
200. 1) Saksamaa sai õiguse omada laevastikku, allveelaevu 201. 2) Suurbritannia tunnustas Läänemere Saksa mõjusfääriks 202. Seda lepingut on peetud lepituspoliitika (rahustamispoliitika) alguseks 203. 204. Sõjakuse kasv 1935.-1936.a. Itaalia-Etioopia sõda Rahvasteliidu majandussanktsioonid, Saksamaa toetus Itaaliale Sõja tulemusena: Selgus, et Rahvasteliit ei suuda kaitsta nõrku väikeriike agressiooni vastu Hakkas kujunema Saksa-Itaalia koostöö 1936.a. Saksamaa viis väed Reini demilitariseeritud tsooni Sellega rikuti Versaille rahulepingut 205. 206. Hispaania kodusõda
Külm sõda ägenes kui NSV liit viis oma väed 1979. aastal Afganistani ja alustas võitlust riigi kommunistlikuks muutmise eest. USAs võimule tulnud Reagan kuulutas oma eesmärgiks ,,Kurjuse impeeriumi" (NSV liit) likvideerimise. Selleks 1. Toetas kommunismivastaseid liikumisi Varustas Afganistani vastupanuvõitlejaid relvadega ja õpetas neid välja Aitas Poola vabadusvõitlejate organisatsiooni Solidaarsus, kehtestas Poola suhtes majandussanktsioonid, mis nõrgestasid kommunistlikku reziimi ja Poolas kujunes sisuliselt kaksikvõim 2. Majandussõda NSV liidu vastu Takistas uue gaasijuhtme ehitamist Siberisse keelas USA firmadel müüa NSV liidule vajalikke seadmeid. Veenis Saudi-Araabiat suurendama nafta tootmist, et vähendada nafta hinda NSV liidu sissetulekud vähenesid 3. Tähesõdade programmi välja töötamine
Weimari vabariigis üldse. Rahvaste liitu tajuti kui organisatsiooni, mis püüab natsi saksamaad ohjes hoida. Kui vaadata NSVL teooriat, kuidas sotsialism peab laienema, siis see ei sobinud RL-iga. Probleeme oli strukturaalsete küsimustega. Et kui agressioon toimub, siis mis edasi saab. RL pani rõhku lepitusmenetlusele – et kui oldi sõja lävel, siis mõlemal osapoolel oli kohustus pöörduda RL poole, kes oli siis nagu vahemees. Riigid võtsid kohustuse mitte sõtta minna. Teiseks olid majandussanktsioonid. Kuna rahvusvahelist relvajõudu ei olnud, siis leiti, et kui agressioon on toime pandud, siis selle vastu võitlemiseks teised riigid takistavad kurja pannud riigi kulgemise sellega, et katkestavad majandussuhted (toorained, relvad jne tarned). Toimuvad ikka Itaalia agressioon Abessiinia vastu 1936. a – otsustatakse majandussanktsioonide kasuks, kuid RL juhtivate riikide heakskiidul ja nõudmisel loobutakse. Üks põhjus oli selles, et leidsid, et on juba toime pandud
· Olemasolevad võimalused on laiem mõiste kui siseriiklikud eelarvelised vahendid · Võimalikult laialdane rahvusvaheline koostöö, sealhulgas arengukoostöö raames aktiivne vahendite otsimine (raha v väljaõpe vms). Arengukoostöö peab olema üks prioriteetidest. Kui rikkamad riigid annavad vaesematele abi, siis osa ressursse peab olema suunatud inimõiguste arengule. Euroopa riigid on selle põhimõtte omaks võtnud. Siia alla käivad majandussanktsioonid vs inimõigused. · Mittediskrimineerimine positiive diskrimineerimine teatud juhul on lubatud ja õigustatud. Kui on mingi grupp, kellel ei ole võrreldes teistega häid võimalusi siis õigluse mõttes võib seda gruppi järgi aidata, et luua võrdne olukord ja tingimused inimõiguste realiseerimiseks. Püsivat eristust tuleb vältida olukord peab olema ajutine. Kas üksikisikud võivad üksteist diskrimineerida? Pakt iseenesest midagi ei
Rooma linna ehitusprogramm. Soode kuivatamine, metsatööd. Tööandjate ja töövõtjate korporatsioonide loomine. Kampaaniad: võitlus vilja eest, Itaalia liiri väärtuse eest. Riigi rahaline tugi suurettevõtetele, pankadele majanduskriisi ajal. Välispoliitika Etioopia vallutamine 1935 - 36 U 300 tuh meest Somaaliast+ Eritreast Etioopiasse Lennuvägi, mürkgaas 7 kuud sõjategevust Rahvasteliidu majandussanktsioonid vähetõhusad Itaalia astus Rahvasteliidust välja. Etioopiast sai Itaalia koloonia. Hukatuslik liit Saksamaaga 1936 Berliin- Rooma telg poliitiline liit Saksamaaga. 1936-39 Itaalia lennuvägi toetas Francot Hispaania kodusõjas 1937 Kominterni-vastane pakt (It+S+Jpn) 1939 Teraspakt Saksamaaga sõjaline liit II maailmasõjas 1939. Itaalia vallutas Albaania. Juunis 1940 kuulutas sõja Prantsusmaale
sekkunud, oleks Hitler andnud käsu viivitamatult tagasi tõmbuda. Lääneriigid piirdusid aga protestidega, mis diktaatori jultumusele ainult hoogu lisasid. 1935. aastal astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus 1936. aastal Locarno lepingu täitmisest, see andis märku kavast asuda revideerima Euroopa riikide piire. Saksamaa edusammudest sai innustust Itaalia, kes 1935. aastal ründas Etioopiat (Abessiiniat). Rahvasteliit kehtestas Itaalia vastu majandussanktsioonid, kuid need ei suutnud agressorit oluliselt takistada. Ägeda vastupanu järel löödi aafriklaste väed puruks ning Itaalia vallutas Etioopia. Hitlerlaste tegevus sundis Inglismaa ja Prantsusmaa valitsust mõtlema selle peale, kuidas luuakollektiivse julgeoleku süsteem ehk riikide liit, mis suudab peatada Saksa ekspansiooni. Prantsusmaa üritas sõlmida liidulepinguid Saksamaa idanaabritega, s.o Kesk-Euroopa riikidega, keda ähvardas Saksa agressioon
oleks Hitler andnud käsu viivitamatult tagasi tõmbuda. Lääneriigid piirdusid aga protestidega, mis diktaatori jultumusele ainult hoogu lisasid. 1935. aastal astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus 1936. aastal Locarno lepingu täitmisest, see andis märku kavast asuda revideerima Euroopa riikide piire. Saksamaa edusammudest sai innustust Itaalia, kes 1935. aastal ründas Etioopiat (Abessiiniat). Rahvasteliit kehtestas Itaalia vastu majandussanktsioonid, kuid need ei suutnud agressorit oluliselt takistada. Ägeda vastupanu järel löödi aafriklaste väed puruks ning Itaalia vallutas Etioopia. Hitlerlaste tegevus sundis Inglismaa ja Prantsusmaa valitsust mõtlema selle peale, kuidas luua kollektiivse julgeoleku süsteem ehk riikide liit, mis suudab peatada Saksa ekspansiooni. Prantsusmaa üritas sõlmida liidulepinguid Saksamaa idanaabritega, s.o Kesk-Euroopa riikidega, keda ähvardas Saksa agressioon
Samal ajal tekkis sõjakolle Mandzuurias. Jaapan hõivas selle, kuna Hiina polnud mingi vastane Mandzukuo (Jaapanist sõltuv Mandzuuria riik). Valitsejaks pandi kunagine Hiina keiser. 1937 tungis kallale juba kogu Hiinale. Lõppes alles 1945.aastal. Teine sõjakolle kujunes välja Aafrikas: 1935-36 vallutas Itaalia Etioopia. See oli iseseisev riik (Etioopia Kuningriik). Sai siis Etioopiast Itaalia koloonia. Rahvasteliidu nimetas Itaalia agressoriks ja kehtestas majandussanktsioonid. Kahjuks oli Itaalia majandus suunatud juba Saksamaale ja sellest ei olnud mingit tulu. Komas sõjakolle oli Hispaania: 1931. Hispaania kuningas loobus troonist ja Hispaaniast sai vabariik. 1936 sai võimule Rahvarinde valitsus (ühine rinne). Sinna kuulusid kommunistid, sotsialistid ja vabariiklased). See tõi kaasa mässu sõjaväes polnud nõus, et kommud võimule saavad. Ülestõusu hakkas juhtima Franco. Hispaania lõhenes kaheks. Ühed kaitsesid RR valitsust. Teised Francot
Külma sõja avaldumisvormid: 1. Võidurelvastumine 2. Sõjalis-poliitiliste blokkide loomine, nt NATO (1949), VLO (1955) 3. Mõjusfääride laiendamine Kolmandas maailmas, nt Korea sõda 1950-1953, Kuuba kriis 1962, Vietnami sõda 1964-1973. Nõukogude Liit tahtis Afganistani enda mõju alla: Afganistani sõda 1979-1989. 4. Vastastikune luuretegevus, nt Rosenbergid NSV Liidu kasuks ja ka KGB ja USA-s CIA. 5. Majanduslik võitlus: Lääne majandussanktsioonid Nõukogude Liidu vastu. 6. Ideoloogiline võitlus, sh propaganda, kontroll elanikkonna meelsuse üle, eriti kommunistlikes riikides. 7. Boikoteeriti olümpiamänge 1980. aastal Moskvas (Afganistani agressiooni pärast ei osalenud Lääneriigid), 1984. aastal Los Angeleses (NSVL + telgriigid ei osalenud). Külma sõja võitlustandriks oli eelkõige Euroopa ja selle kõrval Aasia, laienes ka Aafrikasse (nt Suessi kriis 1956) ja Kesk-Ameerikasse (Kuuba kriis 1962).
- (3-2-1-17-09) 6.4.4. Töötasu vähendamine 6.4.4.1 Töötasu vähendamise eeldused - ettenägematud, tööandjast mitteolenevad majanduslikud põhjused o koroona jh o äriline ebaõnn siia alla ei lähe, nt kui Eesti mööblitöötja peab Poolaga läbirääkimisi, 5mln tehing jääb ära, siis see ei sobi kuna see oleneb tööandjast endas ja see pole ka ettenägematu. TA saab seda mõjutada. o Majandussanktsioonid Venemaaga võib olla alus o Majanduskriisi TA ei saa ette näha võib olla alus - tööandja ei saa kokkulepitud ulatuses tööd anda o juuksuritöökoda, broneerinud töötaja TL, kuid kliente ei ole, pole tavapärast töömahtu, langeb tellimus ära – TA arvestab suurkliendiga, kes langes ära - kokkulepitud töötasu maksmine on tööandja jaoks ebamõistlikult koormav
annaabi.ee 
