Majandusajaloolased ja ühendused Klassikaline poliitökonoomia Klassikaline majandusteadus ehk klassikaline poliitiline ökonoomia on mõtteviis majandusteaduses, mis tegeles majanduskasvuga seotud küsimuste uurimisega. Klassikaline majandusteadus tähendas üleminekut merkantilismilt tänapäevasele majandusteadusele. Klassikalise majandusteooria peamisteks arendajateks peetakse Adam Smithi, David Ricardot, Thomas Malthusi ja John Stuart Milli. Mõnedes käsitlustes loetakse klassikalisteks majandusteadlasteks ka William Petty, Johann Heinrich von Thünen ja Karl Marx. David Ricardo (1772-1823) uuris tootmissfääri ja pidas tööd rikkuse allikaks ja kaitses majandustegevuse vabadust. Ühiskonnas on kolm vastuolulist põhiklassi: tööstuskodanlus, maaomanikud ja töölised. Kaitses tööstuskodanluse huve. Ettevõtjad hoolitsevad kapitali akumulatsiooni eest
12.12.2010 12b. David Ricardo Ricardo, David (19. IV 1772- 11.IX 1823), inglise majandusteadlane, klassikalise poliitika ökonoomia rajajaid. Arendas A. Smithi tööväärtusteooriat: pidas palga, kasumi ja rendi allikaks tööga loodud väärtusi. Lõi renditeooria ja võrdleva kulu teooria, uuris maksude mõju hindadele ja tõestas, et protektsionistlik majanduspoliitika kahjustab riiki. Propageeris vabakaubandust. Tema teosteks on ,,The high price of bullion, a proof of the depreciation of bank notes"(1810), ,,Principles of political economy and taxation" (1817).
Tema raamat “Principles of Economics” (1890) oli Inglismaal pikka aega olulisim majandusõpik. Tema elulu- gu ja maailmavaade on väga imponeerivad ja ilmselgelt väärib teema lähemat uurimist. Käesolevas töös annan lühiülevaate Alfred Marshall’i eluloost ja püüan refereerida tema majan- dusalaseid ideid, tema seisukohtade mõju ja tähtsust tänapäeva majanduses. Ta oli ka matemaatik, ajaloolane, riigimees ja filosoof. 3 Elulugu Alfred Marshall (26. juuli 1842 – 13. juuli 1924) sündis Clapham’is (tol ajal Londoni äärelinn). Tema isa, John Marshall, soliidne keskklassi positsiooniga mees, töötas kassapidajana Inglise Kesk- pangas ja pere elas suhteliselt tagasihoidlikes mugavustes. Marshalli isa oli keerulise iseloomuga, evangeelse usuvoolu pooldaja
Karl H. Marx Lühitutvustus Karl Heinrich Marx (5. mai 1818 Trier, Saksamaa 14. märts 1883 London, Inglismaa) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär erinevalt teistest kaasaegsetest polito- ja sotsioloogidest tegeles Marx aktiivselt ka revolutsiooni organiseerimisega. Vastupidiselt Hegelile uskus ta, et natsionalism pole oluline - sotsiaalse ajaloo peamised üksused pole mitte rahvuskultuurid, vaid sotsiaalsed klassid. Marx võttis hegeliaanluselt ära natsionalismi, konservatismi ja revolutsioonivastase iseloomu. Kuigi enamik tänapäeva majandusteadlasi end marksistideks ei pea, teevad seda ikkagi tuhanded inimesed kogu maailmas. Tema suurt panust majandusteaduse arengusse üldiselt ei vaidlustata.
Raha, mida vajati uute ettevõtete vabrikute rajamiseks, saadi peamiselt kaubandusest. Masinate kasutuselevõtt, ka põllumajanduses, vabastas aga hulgaliselt inimesi, kes leidsid rakendust uutes vabrikutes. Nemad muutusid palgatöölisteks, kes pidid enda ja oma perekonna elatamiseks oma tööjõudu müüma. Masintootmine suurendas oluliselt kaupade tootmist. Ühiskonnas pidi aga olema vajadus selliste kaupade ostmiseks. Nii hakkas turg tootmist üha enam mõjutama. Kui mingi kauba järele puudus nõudlus, osutus selle edasitootmine mõttetuks. Samal ajal kujunes tootjate vahel konkurents. See sundis ühesuguseid kaupu tootvaid ettevõtjaid oma toodete kvaliteeti parandama ja hoidma hinda ostjatele vastuvõetavana. Lisaks oli vaja piisavalt toorainet, millest kaupu valmistada. Agraarühiskonna tunnusjooned. Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on
vastavalt erinevate inimeste ja majapidamiste erinevatele vajadustele. 3. Võrdsuse (võrdõiguslikkuse) standard (equality standard). Kõigil inimestel peaks olema võrdne õigus samaväärsele (võrdsele) osale ühiskonnas kasutatavatest hüvistest ja teenustest sellepärast, et ollakse antud ühiskonna täis- ja võrdõiguslik liige. 3. Millised on mõiste „majandus“ levinuimad definitsioonid? Milles seisneb nn küberneetilise määratluse eripära? Majandusteadus (e ökonoomia kui majandusteadus kõige üldisemas mõttes), on ühiskonnateadus (sotsiaalteadus), mis uurib majanduse olemust ja arenemise seaduspärasusi. Kõige argisemas tähenduses on mõiste majandus (economy) samastatav majanduseluga (economic life), mis hõlmab kõiki neid tegevusi, millede otsene või kaugem eesmärk on tagada inimühiskonna aineline olemasolu e lihtsamalt väljendudes olukord, kus inimestel oleks vähemalt „kõht täis, riie seljas ja katus pea kohal“.
Lisaks sellele otsisin materjali ka internetist, kus leidus seda väga rikkalikult. Antud töö eesmärk oli tutvuda nii majanduse enda kui ka selle ajalooga. Lootsin referaadi tegemise käigus avastada enda jaoks huvitavaid majandusteadlasi ja tutvuda nende eluloo ning panusega meie majandusteaduse arengusse. Samuti tahtsin leida vastuseid mõnele ennast huvitavale küsimusele ning muuta majandus enda jaoks veelgi huvitavamaks, kui see on seda praegu. 2. MIS ON MAJANDUS JA MAJANDUSTEADUS? 2.1 Majandus Majandus on ühiskonna toimimise allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate, juhtide ja riigiametnikena. (Pihlak jt, 2011: 226) 2.2 Majandusteadus Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks. Majandusteadus kuulub sotsiaalteaduste hulka, sest hõlmab inimkäitumise uurimist.
perioodidel. Teoreetiliste seisukohtade hindamisel peab arvestama ka vastava ajajärgu teaduse taset ja muid tingimusi. Majandusteaduse lähtepunktiks on nappus ehk ressursside piiratus. Ajalooliselt on selle probleemi lahendamiseks kasutatud nelja moodust. Vanim vahend on brutaalse jõu kasutamine; olulisel kohal on olnud ka traditsioonid; kõrge võim, näiteks valitsuse või kiriku kujul; tänapäeval on nappuse probleemi lahendamiseks turg. Kaasaegsed majandused on turumajandused. Sel ajal, kui üks inimene ei sõltunud niivõrd teisest turul osalejast, uuriti eelkõige turuväliseid jaotusmehhanisme. /1, lk.321/ Olulisemad isikud ja mõtteviisid. Hesiodos oli põllumees, kes huvitus efektiivse majandamise probleemidest. Sel ajal käsitleti efektiivsust eelkõige üksiku majapidamise ja tootja tasandil. Tema töödel võib
[email protected] Kordamisküsimused Majanduspoliitika alused 1. Majandusteaduse areng Majandusteadus kuulub noorte teaduste hulka. Antiikmaailmas ja feodaalühiskonnas teoreetiline otseselt majandusteadus puudus, see kuulus osaliselt filosoofia kui ühiskonnateaduste hulka. Teke 18. sajandil, koos turusuhete arenguga. Adam Smith ja “Rahvaste rikkus” 1776 - liberaalse turumajanduse teooria sünd. 18. -19. sajandi tööstuspöördega Inglismaal ja Prantsusmaal revolutsioonile järgnes klassikalise poliitökonoomia sünd. David Ricardo. 19. sajandi keskpaigas sündisid erinevad suunad, nagu marksism, sismondism, utoopiline sotsialism, ajalooline koolkond jt. 20
Merkantilism küll sillutas teed turumajandusele, kuid samas sulas kokku pärisorjuslike suhetega, tugevdas neid. Lääne-Euroopas merkantilistlik poliitika lammutas feodaalseid suhteid ning valmistas teed ette turumajandusele (sai osta maad). Merkantilismi peamine eesmärk oli rahvariigi võimalikult suur rikastumine ja tugevdamine. Kolooniatest tuli rikkuse allikas (ressurss). Teema 3 Merkantilismi pos ja neg kriitika Keynes rõhutas merkantilismi praktilist elutarkust ning sobivust üksikute riikide puhul. Selgituseks maalib pildi tolleaegsest maailmast, kus puudusid igasugune rahvusvaheline kontroll, monopolipiirangud jne. (positiivne) Smith kritiseeris merkantilismi, kuna oli vastu igasugustele majanduslikele piirangutele, mille tulemuseks on ressursside väärpaigutus. Teema 4 Inglise klassikalise majandusteooria teke
........................................................5 1.2. Klassikud riigi ja majanduse suhetest............................................................................................7 1.2.1. Merkantilistid..........................................................................................................................7 1.2.2. Klassikaline poliitiline ökonoomia......................................................................................... 9 1.2.3. Füsiokraadid............................................................................................................................9 1.2.4. Liberalism............................................................................................................................. 10 1.2.5. Marksism, sotsialism.............................................................................................................11 1.2.6. 20. sajandi majandusteooriad ja globaliseerumine.................
Merkantilism samastas rikkuse rahaga, pidas kasumi allikaks kauba- ja raharinglust, nõudis riigi aktiivset sekkumist majandusellu, väliskaubanduse arendamist ja kaitsetollide kehtestamist. Merkantilism hakkas tähtsust kaotama 17.saj keskel, kui rikkuse suurendamise peamiseks vormiks kujunes laiendatud kapitali taastootmine. Kaupmeeste ideoloogia 15-17. sajandil. Itaalia keeles mercante tähendab kaupmeest. Termini võttis kasutusele prantsuse filosoof Mirabeau 1763. aastal. Merkantilism oli organiseerimata nähtus, kuna info erinevate maade teadlaste vahel ei liikunud veel. Oli ideoloogia, poliitika, mille ühtsuse tagas majandusliku arengu loogika. Sünd langeb kokku rahvusriikide kujunemisega. Seepärast peeti silmas omakasu. Erinevalt marurahvuslastest puudus merkantilistidel teaduslik-teoreetiline pool. Riiki õnnestus mingil määral üles ehitada tänu ajastu loogikale.
Kuidas aga on võimalik, et kõik need majapidamiste, ettevõtete ja avaliku sektori poolt tehtud otsused omavahel kokku sobivad? Mis paneb majapidamisi pakkuma just sellist tüüpi tööjõudu nagu ettevõtted osta soovivad? Kuidas teavad ettevõtted mida toota, et seda toodangut ka ostetaks? Selleks, et otsustada, kuidas jaotada hüviseid ja tootmistegureid majandussubjektide vahel, on olemas kaks mehhanismi: Käsumajandus Turumajandus Esimesel juhul on tegemist süsteemiga, kus otsused mida, kuidas ja kelle jaoks toota kaupu ja teenuseid teeb keskvõim. Turumajanduse puhul kujunevad otsused mida, kuidas ja kelle jaoks toota kaupu ja teenuseid individuaalsete otsustuste põhjal. Neid individuaalseid otsustusi koordineerib turg. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 4 HÜVISTE TURG
Ent keelt valdav inimene saab paremini hakkama kui umbkeelne. Majandust tundva ja seletada oskava inimese puhul on tõenäosus, et ta saab hakkama, tunduvalt suurem. Seda enam, et majanduslikult mitte käituda ei õnnestu meil ka parima tahtmise juures. Soovime me seda või mitte, majanduslikke otsuseid tuleb meil langetada kui mitte iga tund siis iga päev kindlasti. Just sellel alusel võime jagada inimeste käitumise majanduslikult ratsionaalseks ja ebaratsionaalseks. MAJANDUSTEADUS UURIB RATSIONAALSET MAJANDUSLIKKU KÄITUMIST Mis seisneb subjektiivse kasulikkuse maksimeerimises RAKEN- SUBJEKT KASULIKKUS DUSLIK TARBIJA KASULIKKUS MAJANDUSTEADUS ETTEVÕTE KASUM MAJANDUSTEOORIA
Otsivad võimalusi määrata kasulikkust kvantitatiivselt, kindlaks teha hindade ja piirkasulikkuse proportsioone. 4. Kuidas seletatakse palka, kasumit ja renti? Need on kolme liiki kapitali- isikliku, liikuva ja maakapitali tegevuse tulemus. (lk 227- 237) 1. Kuidas tõlgendas A. Marshall poliitilist ökonoomiat? (,,Tööstus ja kaubandus", ,,Tööstusökonoomika", ,,Raha, krediit ja kaubandus" Poliitiline ökonoomia, majandusteadus (economics) peab Marshalli arvates uurima materiaalsete hüvede tootmist ja kasutamist nii individuaalses kui ka ühiskondlikus sfääris. Kuid mitte piirduma vaid elutu rikkuse, vaid ka inimese uurimisega. Ta peab majandusteaduse aineks ka majandusliku valiku probleemi, sidumata seda ühiskondliku korraga. Ta üritas majandusteadust deideologiseerida matematiseerimise kaudu ning teha selliselt majandusteadusest rohkem tõeline teadus kõrvuti loodus ja reaalteadustega. 2
· Kelle jaoks? - Kelle jaoks tuleks neid kaupu ja teenuseid toota? Mõistmaks kuidas majandus toimib, peab teadma missugustest osapooltest see koosneb ja kuidas need osapooled omavahel seotud on. Majanduse erinevaid osapooli ja nendevahelisi seoseid iseloomustab joonis 1.1. Majandusmehhanism koosneb kolmest suurest grupist majandusotsustuste tegijatest: · Majapidamised · Ettevõtted · Valitsus HÜVISTE TURG MAJAPIDAM ISED VALITSUS ETTEVÕTTED TEGURITURG Joonis 1.1 Majanduslik ringkäik MIKROÖKONOOMIKA 4 Majapidamine on inimgrupp, kes elab koos ja teeb ühtseid majandusotsustusi. Majapidamised võivad koosned nii ühest inimesest kui ka perekonnast või lihtsalt inimeste grupist
Mõistmaks, kuidas majandus toimib, peab teadma missugustest osapooltest see koosneb ja kuidas need osapooled omavahel seotud on. Majanduse erinevaid osapooli ja nendevahelisi seoseid iseloomustab joonis 1.1. Majandusmehhanism koosneb kolmest suurest grupist majandusotsustuste tegijatest: · majapidamised · ettevõtted · valitsus HÜVISTE TURG MAJAPIDAMISED VALITSUS ETTEVÕTTED TEGURITURG Joonis 1.1 Rahvamajanduslik ringkäik Majapidamine on inimgrupp, kes elab koos ja teeb ühtseid majandusotsustusi. Majapidamised võivad koosned nii ühest inimesest kui ka perekonnast või lihtsalt inimeste grupist. Meie käsitluses kuulub iga inimene mingi majapidamise koosseisu.
vabrikutööstusele, kus masinad. Tehnoloogiline alus: mehhaaniline vokk, ketrusmasin, jõuallikaks esialgu vesiratas, siis aurumasin. Tööstusliku pöörde eeldused: - kapitali olemasolu (saadi kaubandusest) - vaba tööjõud (tuli kapitalistlikule arenguteele läinud põllumajandusest,põllumajanduspööre) - masinate leiutamine - energiaallikate olemasolu - tooraine olemasolu – kasvab huvitatus kolooniatest, strateegilised toorained ona rauamaak ja kivisüsi - ostuvõimeline turg III 1. Industriaalühiskonna kujunemine Masintootmise võidulepääsu nimetatakse industrialiseerimiseks. Kui tööstuses on hõivatud ligikaudu sama palju inimesi kui põllumajanduses, võib rääkida tööstusühiskonnast ehk industriaalühiskonnast, sest tööstus annab sel juhul põhiosa majanduses loodud väärtustest. Industriaaühiskonda iseloomustavad jooned: III 1.1. linnastumine - senine traditsiooniline külaelu ja elulaad hakkasid lagunema. Vähenesid
valikuvabadus. Valdav osa ressurssidest kuulub eraomanike, kodumajapidamistele. 4)segamajandus – reaalses majanduses ei esine puhtaid majandussüsteeme, seega tegelikkuses olevat majandussüsteemi nimetatakse segamajanduseks. Segamajanduse puhul on igast puhtast süsteemist mingeid fragmente. Erinevad riigid on tegelikkuses rohkem või vähem orienteeritud turumajandusele või plaanimajandusele. Tänapäeval on enamikes riikides vaba turumajandus, mida riik oma võimu kasutades reguleerib. 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3 Majandusagendid on majanduses osalejad. Majandusagentideks on majapidamised, ettevõtted, avalik sektor ja muu maailm. Kui majanduses tegutsevad eelnimetatutest ainult 3 esimest agenti, on tegemist suletud majandusega. Reaalses elus lisandub siia muu maailm ehk teised riigid
Eksam enne jõule v jaanuari alguses (Liivi tn, u 1h arvutis). Economics (N. Greogory Mankw) Kes on pildil ? Adam Smith-Nähtamatu käsi, 18. saj lõpp, Rahvaste rikkuste põhjus, šoti, industaliseerimine Inglismaal. Maj ei pea juhtima, ettevõtete, inimeste ja riigi huvi paneb turumaj tööle. Karl Max-revolutsiooni organiseerija Alfred Marshall- 1 ökonoomia õpiku autor 1870. Sealt tuleb palju termineid, mida me praegu kasutamine. Elas Londoni suurema ajast. John Meynard Kaynes-Inglise majandusteadlane, A. Marshall vastand. Maj isendaga hakkama enam ei saanud (liiga keeruliseks muutus). Milline on riigi sekkumine ? 80ndad majanduse peenhäälestamine. Suur tööpuudus-mida riik peaks tegema ? Suure vabaturumajanduse väiksem regulatsioon. Tekkisid vastuolud. Võtke laenu, tehke investeeringuid, siis hakkab maj käima. Friedrich Hayek- riigi liigne sekkumine, Kaynes ja Hayek enamvähem samal ajal tegutsenud Inglismaal. Heade aegade teadlane. Kriis ongi hea, viis maj välja valed
voli ühiskonda oma näo järgi kujundada. Usutunnistusvabadus. 7. traditsioonid ja põlised kombed pole sunduslikud, igal ühel on õigus nendesse kriitiliselt suhtuda ja vajadusel protestida. 19 saj märksõnaks KODANIKUÜHISKOND. Civil society. Mõiste kodanlik tähendus muutus 18. saj, kui kodanlus muutus riigikodanikuks. Enne oli see olnud linnakodanik. Muutunud tähenduses peegeldus kodanlik ühiskond riigivõimust sõltumatud kodanikkonda. Turumajandus, mida ei kontrolli riik, eraomand ja kapital. Turumajanduses keskne koht inimeste kooselus. Ühiskond, kus indiviid on omaette väärtus. Indiviid võib olla see, kes ta tahab, ta valikuid aktsepteeritakse ühiskonna poolt. Õigus osaleda poliitikas, teha elukutselist ja ühiskondlikku karjääri. Ühiskondlik aktiivsus on pigem soositud. 19. saj saavadki alguse seltsiliikumised. Tekkisid ametiühingud. Selline ühiskond sai hoo sisse Pr revolutsiooniga. Esimest korda arutles filosoofiliselt
1.1. MAJANDUSE ÜLDTEOORIA MÕISTE Majandusteaduse teket on kõige mõistlikum otsida 17.-18.sajandi Lääne-Euroopast. Arenema hakkas nüüdisaegsele sarnane industriaalühiskond ja selle probleemid on praegugi majandusteaduse põhiküsimused. Ka mõtlemine muutus ilmalikuks st. jumaliku tahte asemel hakati ühiskonna arengut suunavate teguritena nägema selle sisemisi jõude ja seaduspärasusi. Kõigi aegade kuulsaimaks majandusteaduriks peetakse Adam Smithi, kelle loodud invisible hand (nähtamatu käsi) tagab individuaalsetest otsustest sõltumata majandusplaanide koordineerituse. Turumajanduse üldteooria kujunes iseseisvaks teaduseks 18. sajandi teisel poolel. Ta on läbinud mitmed etapid ja erinevaid seisukohti esindavad erinevad koolkonnad: * klassikaline esindajad A. Smith, J. B.Say, C. Menger, H. Gossen. Põhiformuleeringud: nähtamatu käsi (majandus tuleb ise endaga toime, ta on isereguleeruv süsteem), pakkumine loob
tööjõu spetsialiseerumise tase on väga mada 2. Plaanimajandus/käsimajandus Majandussüsteem, kus otsused ressursside jaotuse kohta võtab vastu keskvõim ehk tsentraalne planeerija. Tavaliselt on ressursside omanikuks riik ning majanduse organiseerimise aluseks on plaanid, mis määravad, kui palju ja missugust toodangut toota ning kuidas ja kellele toodetud hüviseid jaotada.Iseloomulik on kõrvuti tootjate vabaduse piiramisega ka tarbijate vabaduse piiramine. 3. Turumajandus Turumajanduse korral jaotavad ressursse eraisikud, seega toimub ressursside jaotamine majapidamiste ja ettevõtete individuaalsete otsuste põhjal.Neid otsuseid koordineerib hinnamehhanism. Turult saadud hinnasignaalide alusel teevad ettevõtted otsuseid, mida toota ja missuguseid tootmistegureid kasutada. Pareto efektiivsus Eelduseks on ressursside piiratus. Efektiivne on majandus, kus: kõik ressursid on maksimaalselt kasutatud ning toodetav heaolu maksimaalne
5.2. Kasumiküpsust mõjutavad tegurid 60 2 6. LOODUSVARADE EFEKTIIVNE JA OPTIMAALNE KASUTAMINE 62 6.1 TAASTUVAD LOODUSVARAD 62 6.2 TAASTUMATUD LOODUSVARAD 65 7. TURUTÕRKED JA RIIKLIK POLIITIKA 80 Puudulikud turud 82 Loodusvarad ja turg 83 Välismõjud 84 Ühiskasutatavad hüvised 85 Omandiõigus, ühisomand ja keskkonnaressursid 86 Mittetäiuslik informatsioon, risk ja määramatus 86 Valitsuse poliitika, valitsuse vead ja turutõrked 87 8. TURUVÄLISTE LOODUSVÄÄRTUSTE HINDAMISE MEETODID 89 Tarbija hinnavaru kui väärtuse mõõt 89
Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keeleteadus ... Psühholoogia vs sotsioloogia: psühholoogia keskendub rohkem üksikindiviidile, sotsioloogia uurib suuremaid inimhulkasid. Psühholoogia uurib tihti inimest lahus sotsiaalsest keskkonnast, sotsioloogia uurib indiviidi seoses tema sotsiaalse keskkonnaga ja indiviidide kooslusi.
Enamus neist vajab inimese tööd tarbimisväärseks kujunemiseks. John Locke (1632-1704) seostas majanduskasvu eraomandusega. Et inimesel säiliks motivatsioon töötamiseks, peavad ta töö tulemused olema õiguslikult kaitstud. Eraomandus saigi liberalismi teooria nurgakiviks. Vastupidiselt merkantilistidele oldi seisukohal, et valitsus peaks võimalikult vähe sekkuma majandusellu. Valitsuse funktsioonidena nähti: 1) eraomandi kaitset, 2) seaduslikkuse tagamist ja 3) riigi kaitsmist. Adam Smithi arvates määras majandusprotsesside kulgemise inimese loomus. Inimest luges ta egoistlikuks, kes suutmata oma vajadusi iseseisvalt rahuldada, asub tegutsema majanduses. "Nähtamatu käe efekt" on tingitud turujõududest, mis läbi nõudluse tekitavad pakkumise. Turu laienemine täiustab omakorda spetsialiseerumist. See tagab tööviljakuse kasvu ja tingib rikkuse suurenemise ning kapitali akumulatsiooni, mis soodustab tööjaotuse laienemist
Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib võrdõigluslikkuse p
tarbimisühiskonna lipulaev Norra, siis me peaksime rääkima hoopis teistmoodi tarbimisest: see on egaltaarne, mitte võistluslik, kogukonnast hooli, säästev, vähehedonistlik jne. Kuidas siis alustada üldse tänapäevasest tarbimismaailmast mõtlemist? Mis on selle loengu eesmärk? See on õppekava osast, mille nimi on uurimissuundi sotsioloogias. Seepärast ongi eesmärgiks tutvustada, kuidas on mõeldud tarbimisest, kuidas on tekkinud mõned põhimõttelised küsimused: näiteks turg ja vabadus, turg ja kultuur, kuidas arenes postmodernism jne. 2. Tänapäeva tarbimiskultuuri eripäraks on see, et asjad on toodetud turu jaoks Traditsiooniliselt on tarbimist mõtestatud nagu teisest aspekti tootmise järel. Ühena esimestest rääkis tarbimisest Karl Marx (1818-1883), kelle jaoks tarbimise objektid ehk 2 tarbekaubad on ikkagi pealisehituse osa ja seepäprast mõjutatud baasist. Inimene
Seejuures ei oma mingit rolli ei tavad ega rahva arvamus (sest teaduslik teadmine on alati ülem rahva arvamusest!). Platon mingil juhul ei kulutaks oma pead EMORi avaliku arvamuse uuringutele... Riik kui tüüp, riigi idee Hea peab olema üks ja muutumatu alati ja igal pool. Põhineb eeldusel, et inimesel kogu maailmas üks ja seesama "loomus", mis erineb väljanägemisest ning selle loomuse mõistmine eristab teadmist inimese kohta arvamusest inimese kohta. Filosoof on see, kes on selle hea objektiivsele teadmisele kõige ligemal, temas on teadmise-arvamise suhe kõige positiivsem. Samamoodi iga riigijuht peab teadma, mis on hea, mida nõuab selle saavutamine ning mis riik on mitte vaid oma variatsioonides, aga ka olemuslikult. Platon leiab seega, et on oluline teada, mis riik olemuslikult on ning kui reaalsus ei ühti sellega, siis seda halvem reaalsusele!
6. Äritsüklid: a) on põhjustatud intressimäärade tõusust; b) on põhjustatud negatiivsest seosest reaalse kogutoodangu ja hinnataseme vahel; c) avalduvad majanduses vahelduvate langus ja tõusuperioodidena; d) on põhjustatud tehnoloogia arengust. 7. Majanduslik tõus: a) kestis alates 1932 aastast alates praktiliselt kuni II maailmasõja alguseni; b) väljendab negatiivsest seosest reaalse kogutoodangu ja hinnataseme vahel; c) on nähtus, mille põhjusi ei suuda kaasaegne majandusteadus ära seletada; d) järgneb tavaliselt alangule ja toob kaasa majandusliku aktiivsuse tõusu. 8. J. M. Keynesi teooria arenes otsese vastureaktsioonina: a) 1970 ndate aastate stagflatsioonile; b) välisteguritest tingitud äritsüklite teooriale; c) kommunistliku ideoloogia tungimisele majandusteadusse; d) 1930-ndate aastate kõikehõlmavale majanduskriisile; e) I maailmasõja järgsele hüperinflatsioonile.
dokumente. Majanduspoliitika vaatleb probleeme tunduvalt laiemalt ning filosoofilisemalt (tihti ka pragmaatilisemalt ja isegi küünilisemalt), kui seda teevad näiteks mikroökonoomika ning makroökonoomika, mis enamasti lihtsustatult käsitlevad turgu ja riiki ideaalsetena ning inimesi arukatena (ratsionaalselt tegutsevatena, oma kasusid – jõukust või sissetulekut – maksi- meerivatena). Reaalses majanduses ja elus üldse pole aga turg ning riik täiuslikud ega inimesed arukad. On – väga pehmelt väljendudes – mõningaid raskusi kapitalismi ja demokraatia, efektiivsuse ja õigluse, majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkide kokkusobitamisega. Majandus- poliitika kujundamisel ja elluviimisel sõltub palju kultuurist, religioonist, ajaloost, sotsiaalsest võrgustikust, geopoliitikast, üldistest arengutest maailmas ning regioonis või muust seesugusest.
t. mis rahuldaksid tarbija mingit vajadust ja mille eest ta on nõus maksma. Turule, mida ei piira mingid välised jõud (näiteks poliitikute suva), ilmuvad just need kaubad. Kaupu, mille järele pole nõudlust, ei saaks kellelegi müüa ja ettevõtte kannaks kahjumit. Võib tekkida küsimus: kas ka sellel on õigustust, et turul võiksid olla relvad, narkootikumid ja näiteks prostitutsioon kui kellegi jaoks vajalikud kaubad? Turumajanduse seisukohalt on vastus jaatav. Turg on selles mõttes ülidemokraatlik koht, kuhu kaubad ja teenused tekivad, lähtudes tarbija vajadustest, mitte eetilistest ja moraalsetest või poliitilistest tõekspidamistes Riigi tasandil on oluline, milliseks kujunevad proportsioonid näiteks tarbekaupade tootmise ja tootmisvahendite vahel. Valitsus saab oma majanduspoliitiliste vahenditega, eelkõige eelarve- ja maksupoliitikaga vajalikke proportsioone kahtlemata mõjutada
o Kui kirjutada kahe teksti võrdlust, siis järgib see täiesti omaette loogikat, võrdlevast poliitikast või politoloogia metodoloogiast suurt kasu ei ole (vahest ainult kvalitatiivse võrdleva analüüsi osas on kokkulangevusi). 1. loeng (06.02.06). Sissejuhatus ainesse. Poliitikafilosoofia teke. Vana-Kreeka. Platon. 4 suurt küsimust, millele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused (Portis 1998 Political Theory from Plato to Marx: 9-11): 1) küsimus inimloomusest, mis on inimesele kui liigile eriomane? Inimeseks olemine seisneb potentsiaalsuses ja realiseerumises. Ka ratsionaalne valik on inimeses potentsiaalselt olemas? Mis õigused on inimesel? Inimene on poliitiline olend (Aristoteles), usklik loom (Burke), isekas ja omahuvi järgiv (Hobbes ja Locke), kaasatundev (Rousseau), loovalt töötav (Marx), tugev, teotahteline ja ennast kehtestav (Nietzsche)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
