MAJANDUSARENG-pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. OLULINE: Areng üldisemalt hõlmab lisaks majanduslikule arengule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi ühiskonnas, näiteks: väärtushinnangute ja hoiakute muutumine; mittemateriaalsete vajaduste (turvatunne, õnn) rahuldatus; tehnoloogia areng; ühiskondlike (riiklike) institutsioonide areng; demograafiline areng. 2. Iseloomustage erinevaid arengukontseptsioone. Milles seisnevad moderniseerimise probleemid? Miks on ökoloogiliselt säästva arengu kontseptsioon oluline? MODERNISEERIMINE laia tähendusega sotsiaalteaduslik kontseptsioon, mis hõlmab ühiskonna majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja poliitilise infrastruktuuri teisenemist.
ülemaailmastumine Globaliseerumise eeldused : 1. Koloniaalsüsteemi lagunemine 2. Arenenud riikidevaheline majanduskoostöö 3. Rahvusvaheline kaubanduse liberaliseerumine 4. Uued side ja infotehnoloogiad 5. Transpordi ( eriti lennunduse ) areng 6. Veo-ja sidekulud muude tootmiskuludega teisejärgulised, odavnevad järjest. 7. Riigi kohanemisvõime ( kõrge haridustase, pideb koolitus, innovatsioon tehnoloogiline uurimis-ja arendustöö ) Globaliseerumise ohud : 1. Kapitali ja tehnoloogia liikuvus lubab tootmise paigutada ka sinna, kus see on kõige odavam ( oht kapitali väljavooluks ) 2. Suurendab rikka ja vaese maailma vahesid 3. Globaliseerimisvastased meeleavaldused muutumas rahvusvaheliste nõupidamiste lahutamatuteks kaaslasteks ( sageli vägivaldsed ) Maailma majanduskeskused, kus toodetakse ja tarbitakse põhiosa väärtusi Põhja Ameerika, Lääne-Euroopa, Jaapan. Valdav osa raha-ja kaubavoost liigub jätkuvalt Euroopa Liidu ja põhja-ameerika vahel ja siseselt.
kliendid on ka pidevas arengus. Rahvusvahelistumine on viis, mis võimaldab suurendada sissetulekuid, osaledes rahvusvahelisel turul, laienedes teistesse geograafilistesse piirkondadesse, mis võivad olla suurepärased ärivõimalused. 7. milline võiks olla riikide rahvuslik huvi globaliseerumise osas? · ühiskond vajab turu uuendamist, uute kaupade ja teenuste esilekerkimist · luuakse uusi töökohti mis parandab sihtriigi tööhõivet Globaliseerumist või kirjeldada kui kõigi maailma riikide üha tihedamat majanduslikku lõimumist rahvusvahelise kauba- ja teenustevahetuse liberaliseerumise ning sellest tingitud mahukasvu, vähenevate transpordikulude, rahvusvahelise kapitali kasvava sissetungi, maailma tööjõu tohutu kasvu ning tehnoloogia, eriti sidetehnoloogia, kiire ülemaailmse leviku tagajärjel. Globaliseerumine saavutada täiesti uue taseme suhtevõrgustike loomises
*austada riikide suveräänsust ning sellest tulenevaid õigusi *mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse *austada inimõigusi ja inimese põhivabadusi *edendada koostööd riikide vahel *järgida rahvusvahelise õiguse norme Nende põhimõtete täitmiseks kasutatakse mitmesuguseid vahendeid, millest peamised on diplomaatilised suhted, majanduslik koostöö ning rahvusvahelised lepingud. Diplomaatilised suhted saavad alguse, kui üks riik tunnustab teist diplomaatiliselt. Vormiliselt tähendab see suursaadiku kui riigi ametliku esindaja vastuvõtmist riigipea poolt. Majanduslik koostöö võib toimuda mitmes vormis ning oleneb kaasatud riikide olukorrast ja nendevahelistest suhetest. Lisaks regulaarsele kaubavahetusele, investeeringutele ning koostootmisele annavad jõukamad riigid teistele maadele ka
3.maailma mõiste teisenemisega, samuti II maailma e kommunistliku bloki kokkuvarisemisega, mille kaudu tekkis arvamus, nagu hakkaks nüüd kogu maailm sarnase majandus-ja väärtusruumi poole liikuma. Globaalprobleeme viimasel kümnendil väga ei käsitletud, sest üldine suhtumine ülemaailmastumisesse oli positiivne; suhtumine hakkas uuesti tekkima 21.sajandi alguses seoses nt kaksiktornide rünnakuga. Eestikeelsed üleilmastumine ja ülemaailmastumine tulid käibele 21.sajandi alguses. 2. Globaliseerumise mõiste erinevad tõlgendused. Globaliseerumise mõistet kasutatakse eri kontekstides väga erinevalt, see on korraga seisund, nähtus, faas, ideoloogia, diskursus ning eri määratlused näitavad erinevaid väärtuseid ja huvisid, mida globaliseerumisele omistatakse. Üleilmastumise pooldajad (globalistid) käsitlevad seda eelkõige majandusprotsessina, kriitikud kultuurilise protsessina
koordineerivad liikmesriikide majandus- ja rahandusministrid. Täiendav eesmärk on luua töökohti ning parandada haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalsüsteeme. Kuigi iga riik vastutab oma poliitika eest ise, võivad nad seada ühised eesmärgid ning õppida teineteise kogemustest. 3. Rahvusvaheliste kokkulepete allkirjastamine Nõukogu kirjutab ELi nimel alla lepingutele väga erinevates valdkondades näiteks keskkonna, kaubanduse, arenguabi, tekstiilitööstuse, kalanduse, teaduse, tehnoloogia ja transpordi valdkondades. 4. ELi eelarve heakskiitmine ELi aastaeelarve üle otsustavad koos nõukogu ja Euroopa Parlament. 5. Välis- ja kaitsepoliitika Nendes poliitikavaldkondades on liikmesriikide valitsused sõltumatud, kuid nad teevad koostööd ühise välis- ja kaitsepoliitika (ühise välis- ja julgeolekupoliitika) väljatöötamiseks. Nõukogu ongi sellise koostöö peamiseks foorumiks. ELil ei ole oma sõjaväge. Et olla paremini valmis kiireks reageerimiseks rahvusvaheliste
2009 Lissaboni leping Algselt volinikud oleks olnud 2/3 riikidel. 1/3 oleks ilma voliniketa olnud. Konstitutsioonilise leppe terootika jäeti välja(et on hümn jalipp jne riigile omased asjad). Institutsioonilised muudatused tehti ära. Reformiti EU institutsioonide toimimine, asutati Euroopa Ülemkogu eesistuja ametikoht, asutati Euroopa välisteenistus ja Kõrge Esindaja ametikoht. Reformiti Euroopa Liidu kohtute toimimist.EU lepingud koondati kokku seitsmesse artiklisse kus on EU leping (ELL)ja Euroopa Liidu toimimise leping(ELTP). Justiits ja siseasjad viidi üle kvalifitseeritud häälteenamusel(otsustamisel seadusandlik tavamenetlus). 2018 i poolaasta Eesti eesistumine EU-s. Uue aluslepingu väljatöötamine. Mida võiks uus aluselping sisaldada, mis olla järgmiseks sammuks EU aregus? Otsustamist saab lihtsamaks teha välis ja julgeolekupoliitikas.Integreerutaks rohkem.
· Toimub ideaalne globaalne konkurents tööliste ja paikkondade vahel investoritele soodsaimate tingimustega teenuste pakkumises. · Korporatsioonid võivad toimida üksnes kasulikkuse seisukohast lähtudes ilma riiklikke või kohalikke tagajärgi arvestamata. · Individuaalsed ja korporatiivsed suhted määratletakse täielikult turu poolt ning · ei tunta ustavust paiga ega kogukonna suhtes. On kasulik teada, et majanduslikku globaliseerumist valmistatakse ette ja viiakse ellu kui poliitilist tegevuskava ilma avaliku arutluseta. See ei ole väikese elitaarse rühmituse salakoosolek, kus plaanitakse maailma vallutust. Kõik toimub paljuski sarnaselt suvalise koostöövõrgustiku või ühise kultuuriloomega, kus luuakse ja arendatakse koostööd isikute ja rühmade vahel. Mingit salaliitu ei ole, kuigi tulemused sarnanevad vandenõu tagajärgedega. Luuakse rahvusvahelised
Ühis- Agaarühiskond Tööstus Post-industriaal Infoühiskond Teadmusühiskond kond ühiskond ühiskond Tunn o 3000a eKr o 18. saj o 20.saj o 1980n o 21. Saj - ... u-sed 18.saj 20. Saj keskpaik-.. dad o Paindlik lõpp keskpaik . o Uue töögraafik o Peamine o Peamine o Teenindu tehnoloogia o Teadussaav tööhõive tööhõive s-sektori kasutusele- u-tuste raken- põllumajan tööstuses osatähtsuse võtt damine majan- duses o Linnastu tõusmine o Inform duses, polii- o Suurpered mi-ne, o Kõrgtehn at-siooni tikas o Töö ja väikepered o-loogia massiline o Oluline on
EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS KORDAMISKÜSIMUSED KEVAD 2014 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) EUROOPA LIIDU KUJUNEMINE JA LEPINGUD, EL 'IDALAIENEMINE', EESTI INTEGRATSIOON EUROOPA LIITU, EL ÕIGUSLIKUD ALUSED EL AJALOOLINE KUJUNEMINE 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid · Poliitilised pinged ja ebastabiilsus; rivaliteet ja vastandlikud huvid; majanduslik madalseis · EL tekkimise eeldused (vajadus) o II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö o Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas
HÕIVATUTE ÜLEKAAL JA TEHNOLOOGILINE MASSIKULTUUR. Kujunes 20. sajandi viimaseks veerandiks, lisaks eelpoolmainitule eristas seda kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Suurim muutus oli teenindussektoris hõivatute osatähtsuse kiire kasv hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Kui tööstusühiskonnas tähtsustati tööstustootmist ja tootmisvõimsust, siis postindustriaalse ühiskonna juures teaduse ja tehnoloogia osatähtsust majanduses. Tööstustööliste asemel vajati haritud spetsialiste. Kujunes keskklass kõrge kvalifikatsiooni ning kindla ja suhteliselt kõrge sissetulekuga inimesed, kes töötavad ametnikena büroodes ja pankades, pakuvad haridus-, tervishoiu- ja nõustamisteenuseid. Ühiskonna juhtimine muutus, varem koordineeris riik ainult poliitikat ja õiguskorda, nüüd ka majanduse arengut.
Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega.
Töötegemine muutus ratsionaalseks ("aeg ja raha") Tugevnes bürokraatia Tööaeg domineeris puhkaja üle Palgatöö (määras väärtused) Otsiti meelelohutust (kasiinod, kabareed, loterii jne) Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Progressi sümboliks kujuneb linn (palgad, moodsad kaubad, transport) Muutus leibkonnamudel - väikepere Postindustriaalne ühiskond alates 20. sajandi viimasest veerandist Teenindussektori osatähtsuse kasv Tootmise mahu asemel tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Koveieritööliste asemel vajatakse haritud spetsialiste Riik reguleerib ka majanduse arengut (varem vaid poliitika ja õiguskord) Omanike asemel teevad otsuseid tegevjuhid (spetsialistid) Kujuneb keskklass Vabam töökorraldus Oluline loovus ja oskus töötada meeskonnas ning rakendada teadmisi Suurem tegevusvabadus Hinnatakse laiapõhjalist ettevalmistust Inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustub *elatustaseme tõus *masstootmine *massikultuur Massimeedia
Kui on teada kauba kogused, mis vastavad mingile hinnatasemele, siis saab analüüsi vahendina kasutada tabelit. Parema ülevaatlikkuse huvides kasutatakse majandusteoorias sageli graafilist väljendusviisi. Kahe muutuja - hinna ja koguse seost kujutatakse kahemõõtmelises teljestikus. Mudel-tootmisvõimaluste kõver Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate kaupade või teenuste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. Ressursside piiratus määrab tootmisvõimaluste kõvera kuju kõver langeb alati paremale alla Alternatiivkulu printsiip- Piiratud ressursside puhul peavad majandussubjektidoma vajaduste rahuldamiseks pidevalt valima erinevate alternatiivide vahel millegi kasuks otsustamine tähendab loobumist millestki muust. Teatud toote tootmiseks vajalike ressursside alternatiivkulu hõlmab teiste kaupade ja teenuste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega
instrumentidega soovitud suunas mõjutada 14. Riigi majandusarengu kolm faasi Sachsi ja Porteri arengumudeli kohaselt Sachsi ja Porteri arengumudeli kohaselt on riigi majandusarengut põhimõtteliselt võimalik jagada kolme faasi. Ressursipõhine. Majanduskasvu määrab peamiselt tootmissisendite kasutus (maa, primaarkaubad, kvalifitseerimata tööjõud). Tehnoloogia kaasajastamine toimub impordi kaudu, kaasneb välisinvesteeringutega või imiteeritakse. Ettevõtted on sunnitud hinnakonkurentsile ja neil puudub tihti otsene juurdepääs lõpptarbijale. Nende roll lisandväärtuse ahelas on väike ning on suunatud eelkõige tööjõumahukale tootmisele. Selline majandus on väga tundlik maailmamajanduse tsüklilisuse suhtes ja suures sõltuvuses eksportkaupade hinnaarengutest maailmaturul ning valuutakursi
Sealt saadakse väheolulisi saadusi, mida on võimalik asendada, need ei too raha sisse. Vaesus. SKT- sisemajanduse kogu toodang. On euroopa tuum ja euroopa perifeeria. SKT sõltub sellest kui rikkas on riik ja kui suure osa panustab ta haridusse ja meditsiini RUUMI MUUTUMINE AJAS JA KAPITALISMIS Mõiste kokkutõmbuv ruum maailm on muutunud väiksemaks tänu side- ja kommunikatsiooni vahenditele. Sellega kaasnens transpordi ja sidehindane langus 20.sajandil. Tehnoloogia abil on paljude eluvaldkondade tootlikkus kasvanud kümnetes kordades Esma- ja ka teisese sektori hõive langeb Agraar ühiskonna mudel Industriaalühiskond Struktuurimuutus: tehnoloogia abil on paljude eluvaldkondade tootlikkus kasvanud kümnetes kordades- Esmase ja ka teise sektori hõive langus. Esma- ja teisesektori ruumivajadus töötaja suhtes on kasvanud kordades, näiteks täna: põllumajanduses u 200 ha töötaja kohta. Saetööstuses 20 töötajat ha kohta
Euroopa ühendamise mõtte ajaloost. Rahvusvahelised koostööorganisatsioonid: ÜRO, UNESCO, UNICEF, OSCE, NATO, OPEC, ERO, Lääne- Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu. Inimõigused. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon, Euroopa Inimõiguste Kohus. Euroopa sotsiaalharta. Euroopa Ühenduste idee ja tekkimine. Euroopa Ühendused: Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), Euroopa Aatomienergiaühendus (EURATOM), Euroopa Majandusühendus (EMÜ). Euroopa Liidu lepingud: Rooma, Amsterdami, Maastrichti, Nizza lepingud ja nende tähtsus. Euroopa integratsiooni laienemine ja süvenemine. Schengeni leping. Euroopa Majandusühenduse loomine. Euroraha. Laienemise kriteeriumid ja võimalikud liitujad. Euroopa Liidu juhtimine ja funktsioneerimine. Euroopa Liidu ülesehitus: kolm sammast ja nende ülesanded. Juhtimisstruktuurid: Euroopa Ülemkogu, Europarlament, Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu jm. Euroopa Liidu eelarve kujunemine. Euroopa
Iraan, Katar, Kuveit, Liibüa, Nigeeria, Venezuela (11). OPEC-isse mittekuuluvad naftat tootvad riigid on Kanada, Mehhiko, Norra, Ameerika Ühendriigid, Venemaa ja Omaan. Peale USA nad kõik ka ekspordivad naftat. Inimõigused on * iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta; * õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik kohustuse tagada oma territooriumil igaühele lepingutes määratletud õigused ja vabadused. Igasugune õiguste ja vabaduste piiramine võib toimuda ainult seaduse alusel. Põhilised inimõigused on õigus elule, õigus inimlikule kohtlemisele ja õigus vabadusele.
olevad istandused hingitsema. Nad on kaotajad … kuni hind taas tõuseb ja nad võidavad oma tegevusetuse tõttu suuri kasumeid enne kui nende aktiivsed kolleegid oma kohvikasvatused taastada jõuavad. 24. Majanduspoliitiline otsustamine ja tahte kujundamine Otsustamine toimub n-ö otsustuskeskkonnas, mille olulisemad tegurid on järgmised (Raudjärv, 1995, lk 64–67): õiguslik-institutsionaalsed tegurid (seadused, määrused, rahvusvahelised lepingud jms); ühiskondlikud tegurid (ühiskonnas valitsevad väärtused, ideoloogiad, mentaliteet jms); tehnilis-majanduslikud tegurid (kapitali struktuur, tootmisvõimsused, ressurssidega varus-tatus, tehniliste ja majanduslike teadmiste tase, tehniliste edusammude reaalsus jne); finantsvõimalused; hüviste tootmise ja tarbimise protsessis osalejad (tootjad, tarbijad, investeerijad, mitme-sugused ühendused ja liidud, ametiühingud jne);
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemin
piire ja nad kasutavad infot kogu maailmas toimuva kohta. Infoühiskonna riikides töötab üle 2/3 inimestest teenindussektoris, millest omakorda poole hõlmab infosektor. Infosektoris ei ole inimeste töö sageli seotud kindla tööandjaga: väga paljud töökohad moodustatakse üksikprojektide teostamiseks, mis annab nii tööde kiirusele kui ka inimeste liikumisele suure paindlikkuse. Loov- ja teadustöötajatele annab uus tehnoloogia võimaluse töötada kodus, olla arvuti ja telefonikaabli abil ühendatud infovõrku ja teha kaugtööd.Infoühiskond on kaasa toonud ka oma varjupoole. Kasutusele on tulnud mõiste infosõda. Tekkinud on täiesti uus arusaam, et parem viis võitu saavutada on kontrollida aga mitte tappa. Informatsiooni võib pidada võimu tööriistaks, mis on kõige kasutoovam ning kõige kergemini edasiantav jõud.
ja nad kasutavad infot kogu maailmas toimuva kohta. Infoühiskonna riikides töötab üle 2/3 inimestest teenindussektoris, millest omakorda poole hõlmab infosektor. Infosektoris ei ole inimeste töö sageli seotud kindla tööandjaga: väga paljud töökohad moodustatakse üksikprojektide teostamiseks, mis annab nii tööde kiirusele kui ka inimeste liikumisele suure paindlikkuse. Loov- ja teadustöötajatele annab uus tehnoloogia võimaluse töötada kodus, olla arvuti ja telefonikaabli abil ühendatud infovõrku ja teha kaugtööd. Infoühiskond on kaasa toonud ka oma varjupoole. Kasutusele on tulnud mõiste infosõda. Tekkinud on täiesti uus arusaam, et parem viis võitu saavutada on kontrollida aga mitte tappa. Informatsiooni võib pidada võimu tööriistaks, mis on kõige kasutoovam ning kõige kergemini edasiantav jõud. Infosõjaks nimetatakse vastase informatsiooni, infopõhiste protsesside,
piire ja nad kasutavad infot kogu maailmas toimuva kohta. Infoühiskonna riikides töötab üle 2/3 inimestest teenindussektoris, millest omakorda poole hõlmab infosektor. Infosektoris ei ole inimeste töö sageli seotud kindla tööandjaga: väga paljud töökohad moodustatakse üksikprojektide teostamiseks, mis annab nii tööde kiirusele kui ka inimeste liikumisele suure paindlikkuse. Loov- ja teadustöötajatele annab uus tehnoloogia võimaluse töötada kodus, olla arvuti ja telefonikaabli abil ühendatud infovõrku ja teha kaugtööd. Infoühiskond on kaasa toonud ka oma varjupoole. Kasutusele on tulnud mõiste infosõda. Tekkinud on täiesti uus arusaam, et parem viis võitu saavutada on kontrollida aga mitte tappa. Informatsiooni võib pidada võimu tööriistaks, mis on kõige kasutoovam ning kõige kergemini edasiantav jõud. Infosõjaks nimetatakse vastase informatsiooni, infopõhiste
Euroopa Liidu eksamikonspekt Euroopa komisjon EK (Euroopa komisjon)on kaasatud otsuste vastuvõtmise protsessides kõikidel tasanditel. Tihti EK võim on veel suurem, selle tõttu, et teised EL-i institutsioonid ei taha või ei saa tagada tugevat juhtimist. Komisjon on EL süsteemi südames. Kohalemääramine ja koosseis Komisjonäride kolleegiumis alguses oli 9 liiget, siis see arv kasvas, sellega kui liitusid uued riigid. Igast riigist pidi olema vähemalt üks komisjonär, aga suuremad riigid esindasid isegi kahte, kuni oli Nizza sametini, kus oli kokkulepitud, et iga liimkesriik, saab nomineerida ühte komisjonääri, ning nende maksimum arv on 27. Igal komisjonääril on oma pädevus ning oma valdkond ja kõik saavad kokku komisjonäride kolleegiumil. Vanasti EP ja Komisjoni side oli üsna nõrk. Asjaolud muutusid Amsterdami lepingu pärast. Pärast seda EP määrab ametisse EK presidendi (keda nomineerib Euroopa Nõukogu) ning kinnitab kogu kolleegiumi (kogu komisjoni). Olid ka j
kvaliteedi, sortimendi ja koguse. Tänapäeval on tootmise kvalitatiivse paindlikkuse garantiideks universaalsete ja kõrgprofessionaalsete oskustega personal, samuti automatiseeritud tootmissüsteemid. 13 Kvantitatiivse paindlikkuse tagab tootmises tööjõu ja seadmete varu. Tootmise muutumine üha tellijakesksemaks ja logistiliste tegevuste pidevalt suurenev integratsioon kogu tarneahela ulatuses hankijast tarbijani on kaasa toonud olulisi muudatusi tootmisettevõtete organisatsiooni- ja juhtimisstruktuuridesse ning kogu tootmisprotsessi korraldamisse, muutes selle paindlikumaks ja inimkesksemaks. Logistilise süsteemi põhielemendiks on inimene. Seepärast on tootmislogistika võtmeküsimusteks tootmisprotsesside humaniseerimine ning õige inimese paigutamine õigele töökohale. Järjest jääb vähemaks ettevõtteid, kes kasutavad hiiglaslikke
11. Tulevik – 3D printimine?! Mitmetahulisus: Logistikat võib vaadelda mitmest aspektist: erinevate kauba liikumisega seotud tegevuste kogum ettevõttes (ladustamine, pakkimine jne), kaubavoog läbi ettevõtete, majandusharu, juhtimisfunktsioon, konkurentsieelis/mõtteviis, teadus, üks äritegevuse kompetentse. Interdistsiplinaarsus: Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades: Majanduse põhitõed, Juhtimine, Finantsid, arvestus, Turundus, Tehnoloogia, inseneeria, IT, Seadused, rahvusvahelised normid, Keskkonnakaitse, Võõrkeeled, suhtlemine, Psühholoogia Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. Tarneahel on võrgustik jaemüüjatest, vahendajatest, vedajatest, ekspedeerijatest, logistikafirmadest ja tootjatest mis osalevad ühe kindla toote loomises, jaotuses ja toimetamises tarbijani. Tarneahel on
Tänapäeva riigi peamised struktuurivariandid: konföderatsioon, föderatsioon ja unitaarriik. Riigivalitsemise peamisteks vormideks on monarhia ja vabariik. Vabariikidevahelised liidud jagunevad konföderatsioonideks ja föderatsioonideks. Konföderatsioon on vabariikide liit, mis sõlmitakse rahvusvahelise lepinguga teatud eesmärkide saavutamiseks. Harilikult on selleks välispoliitika koordineerimine iseseisvuse kaitseks ja omavahelise majanduskoostöö tihendamine. Konföderatsioonil ei ole ühist riigipead. Ühisküsimused otsustab osariikide esindajaist konvent, millest riigid võtavad osa oma diplomaatiliste esindajatega. Konvendi otsuseid viivad ellu liidust osavõtvate riikide riigiorganid. Konföderatsioon ise ei ole rahvusvahelise õiguse subjekt, vaid seda subjektsiust kannavad konföderatsiooni moodustavad riigid. Föderatsioon on liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)
Arvestades olemasolevaid ressursse ja meie käsutuses olevat tehnoloogiat, saame me toota vaid piiratud koguses. Selliseid koguseid iseloomustab tootmisvõimaluste rada. 3 Tootmise sisend sisendtegur e sisendressurss on toore, materjal, pooltooted, masinad, seadmed, ehitised, energia, töö(jõud), tehnoloogia jne. Kõik see, mida tootjad saavad kasutada toodete ja teenuste valmistamisel e tootmisprotsessis. Tootmise sisendiks nimetatakse tegureid (kapital, tööjõud, materjalid, energia jt), millede poolt osutatud teenused võimaldavad toota hüviseid. Sisendi seisukohast võime analüüsida ka tootmistegevuses kasutatavate tootmistegurite koguseid ning nende erinevaid kombinatsioone (näiteks kui palju kasutada masinaid ning kui palju tööd (tööjõudu) nende masinate teenindamisel rakendada).
EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julge- olekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja s
LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, Sügis 2009. NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S. Council of Logistics Management', (986 Logistika on inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavan
Varem on teokraatia olnud näiteks Tiibetis 17. sajandist kuni 1959. aastani. Tehnokraatia ehk tehniliste ekspertide võim on valitsemise vorm, kus valitsevad ideo- loogiliselt neutraalsed poliitika teostajad, kes lähtuvad valitsemises otsuste ratsionaalsusest, mitte poliitiliste gruppide huvidest. Tehnokraatia näeb otsustamist teaduslikult ratsio- nalistliku protsessina. 20. sajandi keskel tekkis arvamus, et tehnoloogia areng muudab põhimõtteliselt otsustusprotsessi demokraatias. Tehnoloogia eksperdid moodustavad uue valitseva klassi. Tehnokraatia on selline riigikord, kus juhid on valitud bürokraatliku protsessi abil, mis rajaneb erioskustel ja teadmistel, mitte demokraatlikul või muul viisil. Meritokraatia ehk talentide valitsus on riigikord, kus valitsejate valimisel on aluseks võimed ja oskused