Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Majanduseareng Eestis 18.-19.sajandil". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kaubad, manufaktuur, majanduselu, raudtee, vabrikutes, eksport, kaubavahetus, majandusareng, teedevõrk, manufaktuuride, konkurents, elavnes, laevandus, aadlikud, nõudlus, puuvilla, lühiajaliselt, transiit, majandussuhted, eelpool, möödudes, kitsamalt, naturaalmajandus, määrama, käsutuses, juhtima, peetav, laat, maadest, pärisorjus, mõisnik7. Iseloomusta tööstuse arengut 19. sajandil. Märgi ära, millistes linnades millised tööstusharud arenesid. 19. sajandi I poolel jäi tööstuse ja kaubanduse areng Eestis tagasihoidlikuks. Eeldused hakkasid kujunema aurumasinate kasutuselevõtmisega. Eesti ala tööstuslik areng oli väga tihedalt seotud ülevenemaalise turu ning impeeriumi teiste piirkondade vajadustega. Eestis rajati kalevivabrikud Narva, Sinti ja Kärdlasse. Puuvilla töötlemine arenes Narvas, kuhu rajati Kreenholmi manufaktuur, kuhu veeti puuvilla sisse Ameerikast ja Egiptusest. Tallinnasse rajati masina- ja metallitööstus, Balti puuvillamanufaktuur. Eestist kujunes tähtis paberitootmiskeskus (Narva). Tööstusettevõtteid hakati rajama ka väikestesse linnadesse ja maale. Kundas ja Aseris tsemenditehased, üle Eesti rajati väiksemaid tellise- ja lubjatehaseid ning villa-, jahu- ja saeveskeid. 8. Kuidas mõjutas raudteede rajamine Eesti tööstust, kaubandust ja asustust?
Talupojad said endale ise kodukoha valida ning arenes väljarändamisliikumine Venemaale, kuhu suunduti otsima paremat elu. 9. Mis oli 19 sajandil Eestis põhiline majandusüksus? Külas oli endiselt mõis, mis toimis talupoegade tasuta ja suniviisilisel tööl. 10. Mis olid mõisa peamised tuluallikad ja tegevusalad? Mõisa edendamise aluseks oli viljatootmine. Peamine tuluallikas oli aga viinaköökides teraviljast põletatud viin. Töötati ka palgatöölistena mõisates, taludes, vabrikutes, juhutöödel ning ka käsitöö või kaubanduses. Tuluallikaks oli ka salakaubandus Rootsi ja Soomega. 11. Millal rajati Kreenholmi manufaktuur? Millega see tegeles? 1858. aastal rajati Narva Kreenholmi manufaktuur, kus kasutati ära Narva jõe koskede vee- energia. Vabrikus töödeldi puuvilla, mida veeti sisse Ameerikast ja Egiptusest. Toodang, kedratud puuvill, saadeti aga Venemaa riidevabrikutesse. Narvast kujuneski Eesti kõige olulisem tööstuskeskus. 12
mitmeid suutettevõtteid . Tln rajati puuvillamanifaktuur . 20saj alguseks oli Tln peamine tööstuslinn. Kuhu kujunes paberitootmiskeskus,kus 19saj lõpuks toodeti ligi 70% kogu vene impeeriumis vajaminevat paberit. Tööstusettevõtteid hakati rajama ka väiksematesse linnadesse ning koguni maale . Nii alustasid Kundas ja Aseris tööd tsemenditehased , üle Eesti rajati väiksemaid tellise- ja lubjatehaseid ning villa- , jahu- ja saeveskeid . Oluliseks mõjuteguriks kujunes raudtee rajamine . 1870 valmiss Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburgi ühendav Balti raudtee . 20saj algul sai raudteeühenduse Tallinnaga ka Haapsalu . Laiarööpalise raudtee kõrval ehitati sajandivahendusel erakapitaliga ka mitu kitsarööpalist raudteeliini . Nii said ühenduse paljud teised linnad , seega 20saj alguseks oli kõigil Eesti linnadel raudteeühendus . Raudtee kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist . Sellega avardusid oluliselt kaubavahenduse võimalused
panti talu võlgade katteks oksjonile ja müüdi maha) Põhja- Eestis algas talude massiline päriseks müümine 1860-1870 aastatel, saaremal alles 20.saj algul. Talude päriseksmüümine aitas oluliselt kaasa teoorjusliku mõisamajanduse lammutamisele ja pani aluse iseseisvate ja ettevõtlike peremeeste(ehk väikepõllumeeste) väljakujunemisele Eesti külas. Kõik talupojad ei saanud maaomanikeks. Maatarahvas teenis elatist palgatöölistena mõisates, taludes, vabrikutes, juhutöödel ning ka käsitöö või kaubanusega tegeledes. Talupoegade jõukuse kasvuga 19.sajandi teisel poolel kaasnesid muudatused nende elulaadis. (pastlad saapad, rasvaküünal petrooleumilamp). 19sajandi teisel poolel kujunes peamiseks põllumajandusharuks piimakarjakasvatus( seni oli olnud peamine viljakasvatus).Tähelepanu hakati pöörama põllumajanduse intensiivistamisele.(põllumajandus seltsid ja nende rahvavalgustuslik tegevus) Tööstus 19
4. eestlased tegutsesid peamiselt väike-ettevõtjatena. 5. enamik ettevõtetest kuulus baltisakslastele, välismaisele kapitalile või vene päritolu ettevõtjatele. Eeldused tööstuslikuks pöördeks kujunesid aurumasina kasutuselevõtmisega. Vabrikutootmine sai alguse villatöötlemisest. Eestisse rajati kalevivabrikuid Narva, Sinti ja Kärdlasse ning toodang hinnatud Vene turul. Suurimaks tekstiilitööstus ettevõtteks kujunes välja 1858.a. Kreenholmi Manufaktuur. Narvast kujunes kõige olulisem tööstuskeskus. Kiiresti kasvas ka masina- ja metallitööstus keskusega Tallinnas. 20.saj alguseks oli peamine tööstuslinn Tallinn. (Volta, Dvigatel) Kujunes ka tähtis paberitootmiskeskus, 19.saj lõpul toodeti 70% Vene impeeriumis vajaminevast paberist. (Waldhofi tselluloosivabrik Pärnus).Laevaehitustehased Tallinnas, mis rajati seoses Venemaa valmistumisega sõjaks. Tööstusettevõtteid hakati rajama ka maale
· peamiseks viinaköökides valmistatud viin · väljaminekud hakkasid suurenema paremad toidud, mõisahäärberid jne · oluliseks tooraineks sai kartul · Talude päriseksmüümine algas 1850ndatel aastatel Lõuna-Eestis ja raha saadi selleks linakasvatusest. · Talude ostmine aitas kaasa mõisamajanduse lammutamisele ja väikepõllumeeste väljakujunemisele Eesti külas. · Maatarahvas teenis elatist palgatöölistena mõisates, vabrikutes jms. Talupoegade jõukuse kasvuga kaasnesid muudatused nende elulaadis. · Pastla asendati saabastega · seljas vabrikuriidest ülikond · valguseks petrooleumlamp Viljakasvatuse asemel sai olulisemaks piimakarjakasvatus. LAEVANDUS 19. saj hakkas kiiresti arenema laevandus ning paadikaubandus. · Peamised keskused Häädemeeste ja Eesti põhjarannik · kaubandus arenes · tegeleti salakaubandusega · metskaptenid rannamärkide abil orienteeruvad kaptenid
· 1840. Hakati kasvatama ka talupõldudel. Kujunesid välja väikepõllumehed Eesti külades. · Talupoegade jõukus kasvas, sellega kaasnesid muudatused nende elulaadis. Tööstus: · Rajati kalevivabrikud Narva, Sinti ja Kärdlasse, nende toodang oli Vene turul hinnatud. · Kalevitööstuse kiire areng soodustas meriinolammaste kasvatamist. · Suurimaks tööstusettevõtteks kujunes 1858.a. Narva rajatud Kreenholmi manufaktuur, vabrikus töödeldi puuvilla, mis toodi Ameerikast ja Egiptusest. · Tekstiilitööstuse kõrval arenes kiiresti ka metalli- ja masinatööstus keskusega Tallinnas. · 20.saj. alguseks oli Tallinnast saanud peamine tööstuslinn. · Eestist kujunes tähtis paberitootmiskeskus, 70% Vene impeeriumi paberist toodeti siin. · Tööstusettevõtteid hakati rajama ka väikestesse linnadesse. Transport: · Hakati rajama raudteesid. 1870
olemasolu. Talude päriseksmüümine algas 1850ndal lõuna-eestis. Talupojad said raha talu ostmiseks eelkõige linakasvatusest. Pärisomanikeks saadi mõisnikule võlga makstes. Talude päriseksmüümine aitas oluliselt kaasa teoorjusliku mõisamajanduse lammutamisele ja pani aluse iseseisvatele ja ettevõtlike peremeeste väljakujunemisele eesti külas. Külla jäi alles maatarahvas, kes teenis elitist palgatöölistena mõisates, taludes, vabrikutes, juhutöödel ning käsitöö või kaubanduse tegeledes. Laevandus ja meresõit 19.saj. arenes eestis kiriesti laevandus ning paadikaubandus. Purjelaevu kasutati enamasti rannasõitudeks, kaupu transporditi Riiga, peterburi ja teistessegi sihtkohtadesse. Tihe oli laevaliiklus ka Soome ja Rootsi vahel. Põhja-Eesti randlased tegelesid aktiivselt tulutoova salakaubandusega. Olulise tõuke andis Krimmi soda, mil Inglise-Prantsuse mereblokaadi tõttu ametlikku kaubavahetust ei toimunud. Soome viidi
Vanim ja kaalukaim oli Riia peapiiskopkond. Talle järgnes Tartu piiskopkond, Saare-lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkond mis oli ühtlasi kõige vaesem. Tallinna piiskopil oli ilmalik võim ja ta kuulust ka pärast taani valduste võõrandamist Lundi kirikuprovintsi. Pilet nr4 *rauaaeg raua laialdase kasutamisega kaasnes maaviljelus, loomapidamine, käsitöö, ehituse, liiklusvahendite ja relvastuse edendamine. Rohkenes kaubavahetus, hakati kasutama münte. Tekkisid riigid ja hakati tegema kirjalikke ülestähendusi. Eelrooma-esimesed linnused, korrapärased põllud, tarandkalmed, ühiskondlik võimuvõitlus, maa maksustamise algus. Rooma-käsitöö areng, kauba elavnemine. Keskmine-üksikud rikkad, matusepaigad, aardeleiud. Viikingiaeg-linnuste ehitamine, külade kujunemine. Hilisrauaaeg- talirukki kasvatamine, tihe kaubavahetus, kihelkondade liitumine maakondakondadeks. Vanimad säilinud raudesemed on ehtekatked.
15. Eesti Ala Valitsemine Kindralkuberner- piirkonna kõrgeim haldusametnik. Maapäev- rahva või seisuste esindus. Toimusid iga 3a tagant. Reduktsioon- riigi maade tagasivõtmine. Aadlimatrikkel- täieõiguslike aadlivõsade register Balti erikord- Asehaldused- dus- asevalitsus. Asehalduskond asehaldurile alluv territoorium. Dur-asevalitseja, kõrgem kohapealne riigivõimu esindaja. Vakuraamat- selles peeti koormiste üle arvestust. Koormiste suurus sõltus nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Peeter I- oli Vene tsaar ja Venemaa keisririigi keiser.Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene. J.R. Patkul- Liivimaa aadliopositsiooni juht. Haritud, kuid samas kiusliku loomuga maanõunik. Patkul mõisteti surma kuid tal õnnestus põgeneda välismaale, kus temast sai P�
Sellega nõustus ka riigivõim. Seega vajus talupoeg õigusteta pärisorja seisusesse. Sellele vastasid talupojad tihti maalt pagemisega. Venemaa hakkas agaramalt kaasa lööma ka kaubandusküsimustes. Loodi Peterburile mitmeid eeliseid ning see pidurdas siinsete linnade Tallinna, Narva ja Pärnu kaubandust. Väljaveo moodustasid vili, lina ja kanep. Sisseveo sool, metallid, luksuskaubad. Rootsi ajal loodud manufaktuuridest jäi püsima Räpina paberivabrik. 18 sajandi teisel poolel manufaktuuride rajamine aga juba hoogustus. 7. Asehalduskord 1762. aastal tõusis Venemaa troonile Katariina II, kelle valitsusaeg tõi rohkelt muudatusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhetesse. Katariina taotles privileegide kaotamist ja tahtis ühtlustada keskvõimu. Keskseks tegelaseks uue Balti poliitika elluviimisel sai Riia kindralkuberner George Browne, kes püüdis ka talurahva elu parandada ja kooliharidust edendada. 1767. kutsus Katariina kokku üle riigi valitud
a. vallareform?: Andis omavalitsusele avaramad tegutsemisvõimalused, vallakogukonna moodustasid mõisa territooriumil elavad talupojad Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast ja tema abilisest ning vallakohtust, riigikontroll väike 4) Tööstuse areng Eestis - millised tööstusharud, kus, Eesti asend Venemaa majanduses: Vabrikutootmine Kalevivabrikud, mis soodustasid meriinolammaste kasvatamist Kreenholmi Manufaktuur puuvilla töötlemine Tekstiilitööstus Masina- ja metallitööstus Paberitootmine 70% kogu Vene impeeriumis vajaminev paber 5)Esimene raudtee Eestis millal, kuidas mõjutas raudtee asustuse, tööstuse, põllumajanduse, kaubanduse arengut?: 1870.aastal Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendav Balti raudtee Kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist, avardusid oluliselt kaubavahetuse võimalused, Tallinn oluliseks sisseveosadamaks
Linakasvatamine Enamasti saadi pärisomanikuks aastakümnete jooksul mõisnikule võlgu makstes. Mis juhtus taluga, mille järelmaksu peremees õigel ajal tasuda ei suutnud? Talu pandi võlgade katteks oksjonile ja müüdi maha. Talude päriseksmüümine aitas oluliselt kaasa teoorjusliku mõisamajanduse lammutamisele ja pani aluse iseseisvate ja ettevõtlike peremeeste väljakujunemisele. Maatarahvas, kes teenis elatist palgatöölistena mõisates, taludes, vabrikutes, juhutöödel, käsitöö või kaubandusega tegeledes. Talupoegade jõukuse kasvuga muutused elulaadis: jalga saapad, selga ülikond, petrooleumilamp. Piimakarjakasvatus. Põllumajandusalaste teadmiste levikule aitasid kaasa põllumajandusseltsid ja rahvavalgustuslik tegevus. Milliseid raha teenimise võimalusi pakkus randlastele meri? Laevanduses arenes kiirest paadikaubandus. Purjelaevu kasutati rannasõitudeks, kaupade transpordiks. Põhja-Eestis tegeleti aktiivselt salakaubandusega.
oli segunenud katolike vaadetega. Majanduse areng 19.sajandil (tööstus, raudteed, linnastumine) 19.sajandi esimesel poolel oli tööstuse areng Eestis pigem tagasihoidlik. Eeldused tööstuslikuks pöördeks hakkasid kujunema aurumasinate kasutuselevõtmisega. Väga suur nõudmine oli kalevi järele (sõjavägi ja kiiresti kasvav ametnikkond) Eestis rajati kalevivabrikuid Narva, Sinti ja Kärdlasse ning nende toodang oli Vene turul hinnatud. 1858.aastal rajati Kreenholmi Manufaktuur, millest sai suurim tööstusettevõte. Tekstiilitööstuse kõrval arenes ka masina- ja metallitööstus. Eestis kujunes ka tähtis paberitootmiskeskus. Suuremad tööstuskeskused olid Narva ja Tallinn. Majanduslikku arengut mõjutas oluliselt ka raudteede ehitamine. 1870. Aastal valmis Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendav Balti raudtee. Seejärel rajati veel mitmed raudteed Eesti erinevate linnade vahel. Tänu raudteede rajamisele avardusid oluliselt kaubavahetuse võimalused
Võeti vastu 1863.a, sai taodelda passi 3 kuud - 3.a, et minna elama Vene Tsaaririigi piires kuhu hing ihkas. Väljarände tohutu kasv. Vallarahvareform: Võeti vastu 1866.a, omavalitsus vabanes mõisnike eestkoste alt. Tööstuse areng Eestis: Võeti kasutusele masinad. Käsitöö hulk vähenes. Tekstiilitööstus, metalli- ja masinatööstus, paberitööstus. Kõikide tööstusharude (peale tekstiili) tähtsus tõusis. Eesti oli üks tähtsatest eksportijatest Venemaale. Esimene raudtee Eestis: 1870.a rajati Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu ühendav Balti raudtee. Kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Suurenes Tallinna ja Paldiski kaubandus. Tallinn oluline sisseveosadam. Arenes kiiresti sisekaubandus, kuna järjest suurenevad linnad vajasid rohkem kaupa. Raudtee lähistele tekkisid uued asulad. Muutused linnades: Algul sakslasi rohkem, lõpuks eestlasi. Linnades jäid raskemad ja vähem sisse toovad ametid eestlastele. 1877
Eesti linnad 19 sajandil Linnastumine Eestis oli 19. s 12. linna. 19.s II p algas linnastumine 1897.aastaks oli linlaste osatähtsus elanikkonnas 19 % Linnade elanikkond kasvas 19. s II poolel kiiresti loomuliku iibe ja siserände tulemusel. Maarahva liikumine maalt linna toimus pärast 1856. a. talurahvaseaduse ja 1863. a. passiseaduse kehtestamist. Samuti soodustas seda tööstuse areng ning raudtee rajamisega loodud hõlpsam liiklemisvõimalus. Suurimad linnad: Tallinn (u 65 tuh el), Tartu (42 tuh el), Narva (16 tuh el), Pärnu ( 13 tuh el) Tallinnas tekkis kõige enam töökohti masinaehituses (näiteks suured laevatehased), Tartu arengule mõjus positiivselt Tartu Ülikooli avamine. Narva kasvu soodustas tekstiilitööstuse kiire areng, Pärnus oli tselluloositööstus ja Valgas transiitkaubandus (raudtee)
· Säilis tsunftikord; · Tsunftikord - käsitööliste suhete korralduse süsteem feodaalajal; · Tsunft ühe linna ühe eriala käsitööliste liit; · Käsitöös tõrjuti eestlasi eemale nii, nagu ka kaubanduses; · Tsunftid muutusid suletumaks; · Lisaks tsunftikäsitöölistele tegutsesid nurgakäsitöölised ehk tsunftijänesed, kelle vastu võitlemine muutus järjest lootusetumaks; 4) Manufaktuurid mis on, too näiteid · Manufaktuur - hiliskeskajal arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised; · Nt: Tallinnas Härjapea ojal Eesti esimene paberimanufaktuur; Hiiumaal klaasimanufaktuur; 5. Vaimuelu ja kultuur Rootsi ajal. 1) Luterliku kiriku seisund Liivi sõja järel · Kirikuhooned purustatud, rüüstatud; · Paljud kirikuõpetajad hukkunud; · Levima olid hakanud muinasusu kombed; 2) Luterliku kiriku peaülesanne, kuidas seda ellu viidi
paberitootmiskeskus, 19saj lõpul toodeti 70%kogu Venes vajaminevast paberist. Ettevõtteid rajati koguni maale-tsemenditehased, tellise-ja lubjatehased, villa-jahu- ja saeveskid. Peeti silmas eelkõige Vene impeeriumi kui terviku vajadust. Raudteed-1870rajati Balti raudtee-ühendas Paldiskit Tlna ja Narva kaudu Peterburiga. Üüed ühendusteed:Tapa-Tartu-Valga-Riia ja valga-Võru-Pihkva. 20saj algul Haapsalu- Tln. Laia-ja kitsarööpalised liinid. 20saj algul kõigil linnadel(va Kuressaare) raudtee ühendus. Kiirenes uute tööstusettevõtete ja asulate rajamine. Kaubavahetus avardus, transiidiveokid sadamatest. Peamine sisseveo sadam tln-masinad, keemia,kivisüsi), väljavedu Pärnu-vili, lina, puit. Sisekaubanduse areng. Linnastumine-sajandivahetuseks pea iga viies Eesti elanik linlane. 20saj algul 20 linna, suurimateks:Tln, Tartu, Pärnu, Narva, Valga. Kiiresti kasvasid tööstusettevõtete ja raudtee ümber kujunenud alevikud, kuhu koondusid käsitöölased, kaupmehed, töölised ja
rajatud 1736. 18. sajandil tuli ellu aina rohkem kapitalistlikke jooni: tsunfitpiirangud kaotati ja käsitööliste vahel kujunes vaba konkurents. 19. saj algul jäi tööstuse areng tagasihoidlikuks, kuid hakkasid pöörduma aurumasina kasutamiselevõtmisega. Vabrikutootmine algas villatööstusest. Suurenes nõudlus kalevi järele, tekkisid kalevivarbikud Narvas, Sintis, Kärdlas (vene sõjameestele). Suurimaks ettevõtteks kujunes 1858. Narva rajatud Kreenholmi Manufaktuur (vee-energia): töödeldi puuvilla(Ameerikast, Egiptusest > saadeti Venemaale). 19. saj teisel poolel kiirenes areng. Masina- ja metallitööstus (Tallinn). Tallinnast sai peamine tööstuslinn. Paberitootmiskeskus (70% kogu Vene imp. vajadustest). Tööstusettevõtteid hakati rajama ka väiksematesse linnadesse(Kunda, Aseri tsemenditehased). Üle Eesti tellise- ja lubjatehased, villa- , jahu- ,saeveski. Raudteede areng:
-18.saj. Peamised väljaveokaubad: teravili, lina, kanep, laevaehitusmaterjal. Peamised sisseveokaubad: sool, metall, tubakas, vein, klaas, paber, koloniaalkaubad. Muutused: Hakati asutama manufaktuure, tuli üha enam kapitalistlikke jooni, kujunes vaba konkurents, kaotati kauplemispiirangud. Kehtis sõbrakaubanduse põhimõte, olulisteks kauplemiskohtadeks kujunesid maalaadad. Käsitöö alal säilis tsunftikord. Tegutsesid nurgakäsitöölised ehk tsunftijänesed. 1858- Rajati Narva Kreenholmi Manufaktuur, kus töödeldi puuvilla. Vastureformatsioon Liivimaal taastati Poola võimu kehtestamisega katoliku kiriku organisatsioon. Reformatsiooni vastane võitlus. Korraldasid Jesuiidid. Nende tegevus Eestis piirdus Tartuga., kuid nende mõju siinsele vaimuelule oli suur. 1583 avati Tartus jesuiitide gümnaasium, selle kõrvale asutati tõlkide seminar. 1625 Rootsi-Poola sõjaga vallutati Tartu ja lõppes jesuiitide tegevus ning kogu katolik ajastu Eestis. Kirik
1845 usuvahetusliikumine loodeti, et Keisri usku minnes saab päriseksostmine Eestis tasuta maad. 1856 Eestimaa uus talurahvaseadus 1832 kaotati luteri usu eelisseisus. 1857 Pärnus hakkab ilmuma ,,Perno Postimees" Koolireformiga loodi nelja astmeline ühtluskool: kihelkonnakool > Narvas alustab Kreenholmi manufaktuur kreiskool > gümnaasium > ülikool 2/06/1858 Mahtra sõda 1802 Tartu Ülikooli taasavamine 1828 Õpetajate seminar Tartusse 1854 koolisunduse sissevimine 1843 Eduard Ahrens koostas grammatika, kus võttis aluseks Põhja-Eesti murde. 1838 Õpetatu Eesti Selts (Tartus), tegeles eesti kultuuriloo uurimisega 1862 ilmub ,,Kalevipoja" rahvaväljaanne
Suure huvi tõttu asutati üle Eesti merekoole ning juba aastal 1868 tegi esimene eestlaste laev reisi Ameerikasse. 1863 kehtestatud passiseadus lubas talurahval üle kogu Vene impeeriumi reisida ja elama asuda, paljud eestlased asusid elama Peterburgi(64 tuhat) ja Pihkva kubermangu(25 tuhat). Suurimaks tööstusettevõtteks Eestis kujunes 1858. aastal Narvas rajatud Kreenholmi manufaktuur, kus töödeldi villa ning kuni 19. sajandi lõpuni jäi Narva Eesti tähtsaimaks tööstuskeskuseks. Kaubandus oli elavam sadamalinnades nagu Pärnu ja Tallinn. Talupoegade kanda jäid vähem tulutoovad tegevusalad. Need eestlased, kes olid saanud kauplemise teel edukaks, muutusid kadakasakslasteks ehk saksastusid ja häbenesid oma Eesti päritolu. 13)Tartu ülikooli taasavamine ja selle mõju hariduse arengule
1. Liivi sõda Liivi sõja põhjused: Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, kes lootis ära kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ning teiste Läänemereäärsete riikide omavahelisi lahkhelisid. Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrgenemine. Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas. Liivi sõja osapooled ja nende eesmärgid; kuidas sekkus sõtta. Poola-Leedu ühisriik - Rzeczpospolita unioon üritas oma võimu laiendada põhjapoole; Sõlmis kokkuleppe Liivi orduga, kes palus Poola-Leedult sõjalist abi. Rootsi kuningriik talle kuulus ka Soome ning soovis oma võimu laiendada ka Läänemere idakaldale; Põhja- Eesti vandus Rootsile venelaste vastu truudust ja palus kaitset Taani kuningriik 14. sajandi keskel oli ta loobunud Põhja-Eestist ning hakkas taas taotlema Vana-Liivimaa alasid; 1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid Rõngu a
Liivi sõda (1558-1561) Osapooled: Saksa ordu, Rootsi, Poola, Taani, Venemaa Põhjused: · Võitlused ülevõimu pärast Läänemerel · Uute territooriumite vallutamine · Kaubateede hõivamine Tagajärjed: · Liivis saab otsa ordu · Vana-Liivimaa sai jagatud kolmele riigile e. kolmekuninga periood Saaremaa Taanile, Lõuna-Eesti Poolale, Põhja-Eesti Rootsile ROOTSI AEG Majanduslik olukord Esimeste manufaktuuride tekkimine (klaasi,- paberimanufaktuur, vase- ja saeveski) Reduktsiooni tulemusena kasvasid riigi sissetulekud märkimisväärselt Venemaa kaubandus Eestiga ja teravili kasvatus Eestis Talurahvas ja reduktsioon Talurahva õigus Kaevata mõisnike ja valitsejate peale, kui rikuti reegleid Tulemus: Mõisnikud ei pidanud vakuraamatust kinni, nõudsid talupoegadelt suuremaid koormisi (viljakümnis, hinnus) Reduktsioon ehk: Maade tagasi võtmine riigile
linnaelanikud. 1856 a Alles kaotati teoorjus Eestis ja ja talupoegadel avaneb võimalus maa mõisnikult päriseks osta. 19 saj mõmed talupojad rikastuvad tänu linakasvatusele 1840. aastal võetakse kasutusele kartul ja muutus kiiresti peamiseksvpõllukultuuriks Kartuli tulekuga kaovad näljahädad. 19 saj oli ka Eesti tööstusele muutuste aeg toimus tööstluslik pööre Eesti majanduse areng kiirenes tunduvalt peale 1870. a. kui ehitati esimene Peterburg - Paldiski raudtee Küsimused Kirjelda kuidas tekkis 19. saj algul Eestisse hulgaliselt nn. Mittevajalikke inimesi? Mis tekitas 19. saj keskel rahulolematust talupoegade hulgas? Kuidas kaotati teoorjus Eestis? 1866. vallaseadus miks oluline oli? 1) Pojad kellele ei pärantatud midagi ning kes ei läinud sõjaväkke. Neile ei jätkunud maad ning lõpuks läksid linnadesse elama 2) Tekkis popse liiga palju. Usku vahetadis saadi petta
jõukad mulgid pälvisid lätlaste pahameele. Tähtsaimaks linasadamaks sai Pärnu. 1840ndatel oli laiemalt levima hakanud kartulikasvatus Eesti alal, mis tegi lõpu näljahädadele. Majandus 19.saj. keskel Talude jõukuse kasv oli seotud tööstuse- ja kaubanduse arenguga. 19. saj. oli Eesti tööstuse sünniaeg – algas tööstuslik pööre (Sindi ja Kärdla kalevivabrikud; Kreenholmi puuvillamanufaktuur) Majanduse areng kiirenes oluliselt peale 1870.a. kui ehitati esimene raudtee Eestisse (Peterburgist Paldiskisse). Peale seda 1870-u.1930ndateni - ulatuslik raudteede ehitamine Eestis, mille järel oli Eesti raudteevõrguga tihedalt kaetud. Kasutusel oli kaks erinevat raudteevõrku: Kitsarööpmeline ehk nö. Eesti sisene raudteevõrk (hävitati 1970ndatel Moskva keskvalitsuse käsul, kui liiga rahvuslik) Laiarööpmeline raudteevõrk, mis oli ühendatud Venemaa ja Läti raudteedega ning oli seotud rohkem transiidiga. (tänaseni osaliselt säilinud)
Paljudes Euroopa riikides hakka suurenema loomakasvatuse tähtsus. Prantsusmaa tööstuse arengu aeglustumise põhjused 19. sajandi 70. aastatel 2 Prantsusmaa majandusarengut mõjutas Prantsuse-Preisi sõda, mis lõppes Prantsusmaale täieliku kaotusega(Prantsusmaa pidi lisaks vaherahu sõminisel makstud rahale maksma Saksamaale ka kontributsiooni(5 miljardi frangi suusruses summas). Olukorda halvendas 1873. aasta majanduskriis, mis haaras tööstust, kaubandust ja põllumajandust. Riigi majandusareng aeglustus. Tööstuse arengu aeglustumist põhjustasid 1870-1871. aasta sõda(ongi Prantsuse Preisi sõda), välisturu piiratus, loodusressursside (kivisöe) vähesus ja raua madal kvaliteet. Need andsid tugevalt tunda eriti rasketööstuses. Kivisütt importides ja mõnda aega ka rauda, suutis Prantsusmaa rasketööstus vaevaliselt konkureerida arenenud tööstusmaadega, kus oli võimas energeetiline baas. Samuti pidurdas tööstuse arengut tootmise vananenud tehniline baas.
............................................................ 10 Majanduse areng 1870-1914......................................................................................................10 Transport....................................................................................................................................10 Merelaevandus...........................................................................................................................10 Raudtee...................................................................................................................................... 10 Põllumajandus............................................................................................................................11 Eesti küla sotsiaalne struktuur................................................................................................... 11 Tööstus........................................................................
Kõige rohkem nõrgenes Viljandi linn. Linna elanmikke oli 6% kogu elanikonnast. Kaupmeeste seas toimus spetsialiseerumine teatud kaubaliikidele. Talurahvakaupmeheks peeti kauomeest, kelle käest sai osta kõikke, mida talus vaja läheb. Pulli Hans - Tartu kaupmees, kes oli esimene eestlasest Suurgildi liige. Hakkati asutama manufaktuure. De la Gardie rajas Hiiumaale Klaasi manufaktuuri "Glashütte." (Hiiumaale külanimi Hütti). Narva rajati lina ja kanepi töötlemise manufaktuur. Narva ja Tallinnasse tehti vaseveski ja saeveski. 1664 - Tallinnassse paberi manufaktuur. Paberit toodeti kaltsust. 17. sajandil elavnes Lääne-euroopa majanduselu.Sellega suurenes vajadus laevaehitus materjalide järele. Linnadesse hakati püstitama bastione. KÄSITÖÖ Valitses tsunfti kord. Selle seadusi muudeti rangemateks. Suurenes ka tsunftide arv. 15 Oleviste gild - eestlastest käsitöölaste ühendus. HARIDUS
Kronoloogia Paldiski 18. sajandil tõusis Paldiski tähtsus meresadamana Võru samuti oluline linn Vene ajal Eesti ala vabanes lõplikult mandrijääst 1113 tuhande aasta eest. Vanimad jäljed inimasustuse AJALUGU 4: 11. KLASS olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist (5000 a e. Kr.). Vanimaks teadaolevaks Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini asulapaigaks Eestis on Sindi lähedal Pärnu jõe ääres paiknev Pulli asula, mis pärineb VIII aastatuhande keskpaigast e. Kr. 1. Eesti muinasaeg 1154 Eesti (Astlanda) ja Tallinna (Kolõvan) esmakordne mainimine araabia geograafi al
korstna- ja aknamaksud, ning hiljem asendas need isikumaksega ehk pearahaga). Lisaks võidule Põhjasõjas vallutas Peeter I ka Türgilt Azovi (1696. aastal). Azov kaotati aga Türgi vastasel Pruti sõjakäigul 1711. aastal. Venemaa oli aga sõjas ka Iraaniga (1722-1723). Tänu sellele ühendati Venemaaga Kaspia mere lääne- ja lõunarannik. Peeter I tegevus Eestis: Peeter I tegevust ja mõju Eestile ei saa alahinnata. Kindlasti oli positiivne, et Peeter I tegevus elavdas mõneti Eesti majanduselu. Samuti stabiliseeris Venemaa võit Põhjasõjas Eesti- ja Liivimaa olukorda. Kadus vajadus tugeva müüriga kindlustatud linnade järgi. Ka Tallinnas, hakati suuri ehitisi rajama väljaspool linna müüri. Eeskuju näitas Peeter I näiteks oma Katrioru lossiga, mille autor oli Itaaliast tulnud arhitekt Nicolo Michetti. Peeter I suri 8. veebruaril 1925. aastal. Veel Peeter Esimesest: Peeter I oli tänu üle 2 meetrisele kasvule ja erakordsele jõule äärmiselt võimuka iseloomuga
uus rahvus) * eestlust toetav suhtumine (uus rahvuslik tõus) – Jakob Hurt, Villem Reimann. Loodi EÜS ja 1884.a õnnistati EÜS-i sini-must-valge lipp! 4) Majanduse areng 19.sajandi lõpul(raudteed, põllumajandus, tööstus) Areng oli kiire. Üha rohkem inimesi siirdus maalt linnadesse. Majandusellu tõi suuri muudatusi raudteede ehitamine. 1870.a esimene raudtee: Paldiski – Peterburi. Peatselt lisandus ka Tapa – Pihkva. Raudteede rajamise positiivsed tulemused: 1. Soodsad tingimused kaubavahetuseks, eriti põllumajandustoodete saatmise Peterburi. 2. Suurenes transiitveo osakaal (Paldiski, Tallinna sadamad) 3. Tihenes erinevate piirkondade omavaheline suhtlemine. Peale Kuressaare oli kõigis tolle aegsetes Eesti linnades raudteeühendus. 4. Uued tööstusettevõtted 5. Uued asulad (Võhma, Antsla, Jõgeva jne)
Aastatel: ○ Hakkasid paremini riietuma (pastelde asemel saapad, ülikonnad) ○ Hakati kasutama uhkemaid asju (küünla asemel petrooleum lamp ○ Suurem tähelepanu põllumajanduse intensiivistamisel Majanduse areng. ● Laevandus arenes (akptenite koolitamine,merekoolid, 60. aastatel eestlaste laev Ameerikas) ● Narvast kujunes Eesti kõige olulisem tööstuskeskus, sest Kreenholmi Manufaktuur, kus töödeldi puuvilla, kasutas ära Narva jõe koskede vee-energia Venestamine (...). ● Tulemused: ○ Riigikeele (vene keele) oskus vajalik kõrgkoolis õppimiseks, kutse omandamiseks, riigiasutuses töötamiseks ○ Soodustas eestlaste sotsiaalset mobiilsust (võimalust liikuda ühest ühiskonnakihist teise), suurenes eestlaste pürgimine ülikooli
annaabi.ee 
