vorm osanike omavahelist suurt usaldust, mis väljendub ka ühingunimetuses. 4.Tulundusühistud Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve ühise majandustegevuse kaudu. Tulundusühistu minimaalse põhikapitali nõue on 2500 eurot, asutajaid peab olema vähemalt viis.Osanikel on piiratud vastutus: nagu osa- ja aktsiakapitali puhul, vastutavad nemadki vaid oma sissemakse ulatuses. 5. Mittetulundusühingud ja sihtasutused Mittetulundusühing ei püüa teenida kasumit. Sihtasutus on loodud mingi kindla eesmärgi saavutamiseks. Mõlemal on kas eriline hariduslik, sotsiaalne,heategevuslik või religioosne eesmärk. Ometi peab nende sisse tulek olema piisavalt suur, et katta oma tegevuskulud.Mittetulundusühingutel on kindel liikmeskond, sihtasutustel see aga puudub. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste hulgas on mitmesuguseid seltse, liikumis, usuühingud ja heategevusorganisatsioone
HALDUSÕIGUSE KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Mida tähendab avalik haldus ja kuidas avalik haldus jaguneb? Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega, mida teostatakse vahetult riigi ametiasutuste poolt või ka kaudselt avalik õiguslikud korporatsioonid, sihtasutused jne. 2. Millised riigiorganid teostavad avalikku haldust vahetult? Riigiorganid teostavad avalikku haldust vahetult otsese riigihalduse puhul. Nendeks on ministeeriumid, ametid, inspektsioonid, maavanemad ning õiguslikult mitteiseseisvad asutused nagu riigikoolid, riigihaiglad, riigimuuseumid jm. 3. Ava haldusorgani tähendus ja nimeta riigi keskhaldusorganeid. Haldusorgan vastav asutus, kogu või isik, kellel on pädevus mingit haldusülesannet
Avalik-õiguslikud (riigiasutused) Eraõiguslikud (ühingud) Isikuteühingud (täisühing, usaldusühing) Korporatsioonid (kitsamas mõistes) Kapitaliühingud (AS ja OÜ) Mittetulundusühingud 11 Juriidiline isik · Asutused o Eraõiguslikud (sihtasutused) o Avalik-õiguslikud o Tüüpilised asutused (Tartu Ülikool, Rahvusraamatukogu) o Sihtasutused e. fondid (Haigekassa, Töötukassa) 12 Eraõiguslikud juriidilised isikud · Äriühingud · Mittetulundus- · TÜ ühingud ja · UÜ sihtasutused ·
korduv või kui rikkumise paneb toime välisriigi füüsiline või juriidiline isik, on maksimaalne trahvimäär kolmekordne. Elboonias on õnnemängude korraldamine litsentseeritud tegevus. Iga õnnemängu korraldaja peab tasuma iga-aastaselt 100 000 euro suuruse litsentsitasu ning lisaks 10% iga loterii tuludelt spetsiaalsesse fondi, millest rahastatakse Elboonia vabaühenduste sotsiaal- ja haridusprojekte. Litsentsitasu ei pea maksma Elboonias asuvad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Samuti nõuavad Elboonia seadused, et iga õnnemängu korraldaja peab omama kontorit Elboonias. Lisaks on õnnemängude arv piiratud: litsentse antakse vaid kuni 20-le isikule iga kolme aasta tagant ning litsentsi saamisel on eelistatud Elboonias asuvad mittetulundusühingud ja sihtasutused, kes soovivad õnnemänge korraldada heategevuslikel eesmärkidel. Online Lotto taotles viimasel korral litsentsi, ent ei saanud seda. Online Lotto vaidlustas trahvi, tuginedes EL õigusele
+ Maksusoodustused - Maksumus - Topeltmaksustamine - Seadusandlus Eesti äriseadustikus Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) liigitatakse ettevõtteid Täisühing järgmiselt Usaldusühing Osaühing Aktsiaselts Ettevõte eriliigid - Mittetulundusühingud ja sihtasutused - Riiklikud aktsiaseltsid - Ühistud - Frantsiis FIE Isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu ja teenuseid. Täisühing Vähemalt kaks omanikku, kes vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Usaldusühing Vähemalt kaks omanikku, kellest vähemalt üks on
Kuid ka summa, mida toetuseks jagatakse, on teiste rahastajatega võrreldes üks tagasihoidlikemaid 2 20 000 krooni projekti kohta. Samuti on konkurss kodanikuühendustele, et aidata neil majanduskriisis toime tulla ning edendada avatud ühiskonna põhiväärtusi muutunud oludes. Projektid peavad olema suunatud solidaarsuse suurendamisele ühiskonnas. Toetust saavad taotleda registreeritud mittetulundusühingud ja sihtasutused, kes on loomult kodanikualgatuslikud ja tegutsevad avalikes huvides. Avatud Ühiskonna Instituudil on uus toetusprogramm spetsialistidele -- ajakirjanikele, teadlastele ja aktivistidele. Stipendiumil on neli eelisvaldkonda: riigikaitse ja avatud ühiskond; kodakondsus ja marginaliseerunud ühiskonnagrupid; kodanikuosaluse suurendamine; totalitarismi analüüsimine. Stipendiumi võib taotleda
Majandus- valdkond, mille moodustab - tootmine ja - kauplemine. Erasektor e. tulundussektor- ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev majandus, kus tegevuse eesmärgiks On tulu saamine. Avalik sektror - ühiskonna osa, mille moodustavad - riigi- ja omavalitsused - ressursid ja tegevus. Mittetulundussektor- sinna kuuluvad asutused ( ühingud, seltsingud sihtasutused ), mis ei tegutse tulU teenimise eesmärgil. Kodanikuühiskond- ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodaniku organisatsioone ja -ühendusi. Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud materjaalsed ja vaimsed väärtused - teadmised ning tavad. Moraal- moraalinormide kogum. Õigus- riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum. Eraelu- indiviidi isiklik elukorraldus. Ühiskond - eraelu - ühiskondlik elu.
Kodanikuühiskond · Ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit (seltsid, ametiühingud, ühingud, ühistud, liidud) · Kodanikuühiskonna kujunemise eeltingimuseks on seadustele tuginev valitsemine ja kodanikuõiguste ja -vabaduste tunnustamine. Kodanikualgatuslikke organisatsioone on kolme liiki: · mittetulundusühingud (MTÜ) korteriühistu, usuühing, kultuuriühing jne 2001 Eestis 13 666 tk · sihtasutused (SA) millegi konkreetse jaoks, 371 tk nt Integratsiooni Sihtasutus, Avatud Eesti Fond, saavad tegutseda ka haiglad ja õppeasutused. · seltsingud mitteformaalne ühendus, mida ei registreerita · Erakorralisel juhul võib kodanikuühenduse tegevus võtta ka äärmuslikuma vormi protestiavaldustes vägivallatud meeleavaldused, protestikirjad, Balti kett, Fosforiidisõda, Laulev Revolutsioon. · Miks peab kodanik olema aktiivne?
sihtasutus ja seltsing kõiki kolme võib ühe sõnaga nimetada mittetulundusühendusteks ja kolmandat sektorit ka mittetulundussektoriks. Suur osa mittetulundusühendustest on kodanikuühendused ehk vabaühendused - nende sõnadega tähistatakse üksikisikute (mitte nt. avaliku võimu asutuste) algatatud mittetulunduslikke organisatsioone. Kui suur on Eesti kolmas sektor? Juriidilise määratluse kohaselt toimivad kolmandas sektoris mittetulundusühingud, sihtasutused ja seltsingud, mida kokku nimetatakse kodanike- või vabaühendusteks. 01.08.2009 seisuga on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel registreeritud kokku 29 237 ühendust - 818 sihtasutust ja 28 419 mittetulundusühingut. Tegevusalade ja piirkondade kaupa leiab registriandmed siit: Seltsingute arv ei ole teada. 2006. aastal Kodukandi poolt läbiviidud kaardistamise põhjal tegeleb maapiirkondades ca 450 seltsingut, millele lisanduvad ilma lepinguta seltsingud ja linnades olevad.
ikkaveel liiga vähe. Noortele tuleks teada anda mis on kodanikuühiskond ja milleks see vajalik on. Seda saab teada peaaegu ainult koolist. Kool peaks rohkem korraldama vabatahtlike asju mis muudaks ühiskonda paremaks. Kindlasti aitab ka vanemate toetus noori. See teeb nad julgemaks ja nad saavad aru, et nad teevad õiget asja. Järjest rohkem tuleb juurde erinevaid organisatsioone mis võitlevad kodanikuühiskonna nimel. Nendeks asutusteks on sihtasutused (SA), mittetulundus ühing (MTÜ) ja seltsingud. Ma pole just aktiivne kodanikuühiskonna eest seisja. Mina isiklikult saaksin kaasa aidata kodanikuühiskonna paremaks muutumiseks seistes oma õiguste eest. Võiksina ka liituda erinevate gruppide ja organisatsioonidega, mis tegelevad ja võitlevad inimeste õiguste eest. Saaksin käia erinevates kohtades sellest rääkimas, eriti koolides. Võiksin korraldada või aidata korraldada erinevaid üritusi.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda EKO EKO • Asukoht: Narva mnt 27, Tallinn • Loodi 2002. aastal • Kotta kuulub 9 keskkonnavälist keskkonnaühendust • Liikmed: - Valitsusevälised sihtasutused - Mittetulundusühingud Miks loodi? • Võideldi Saaremaale Vilsandi Rahvuspargi lähikonda süvasadama rajamise vastu (haruldaste kirjuhahkade talvituspaik) • Eestis üha jätkuvad illegaalsed ning keskkonnavaenulikud metsaraied, mis seavad ohtu metsaelustiku säilimise. EKO eesmärk • Keskkonnaühenduste tegevuse kooskõlastamine ja seeläbi keskkonnakaitse eesmärkide täitmine • Eesti metsandus-, põllumajandus- ja
Tsiviilühiskonda kuuluvad vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. Kodanikuühiskonna eelduseks on demokraatlik riigikord ja arvamuste vaba realiseerimine. Kolmanda sektori elujõu kolm komponenti on esiteks seadused ja õiguslik keskkond, teiseks finantseerimine ja ressursid ning kolmandaks organisatsioonide ja üksikisikute võimekus. Kuid kas Eestis toimib kodanikuühiskond? Eestis on kolme liiki kodanikualgatuslikke organisatsioone- mittetulundusühingud (MTÜ-d), sihtasutused (SA-d) ja seltsingud. Kodanikualgatuslikud organisatsioonid on tsiviilühiskonna koostisosa. Mittetulundusühingute, sihtasutuste ja seltsingute olemasolu Eestis näitab, et meil toimib kodanikuühiskond. Tänapäeval on mittetulundussektor oluliseks tööandjaks paljudes maades, Eestis on hinnanguliselt hõivatud 4-5 protsenti tööjõust kolmandas sektoris. Tänapäevane mittetulundussektor on majanduslikult tegus ja mitmekülgne.
Esimene rõhutab, et tõeline demokraatia vajab lisaks valimistele ja erakondade tegevusele veel teisigi kanaleid rahva kaasamiseks otsustamisse. Teine lähenemisviis peab silmas kodanikuühiskonna majanduslikku mõõdet. Sellisel juhul kasutatakse tavaliselt sõnu mittetulundussektor või kolmas sektor. Mõnikord peetakse kolmandast sektorist rääkides silmas selle koostisosi. Eestis on neid kolme liiki: mittetulundusühingud (MTÜ-d), sihtasutused (SA-d) ja seltsingud. KOLMANDA SEKTORI ORGANISATSIOONID EI TOHI KASUMIT OMA LIIKMETELE VÄLJA JAGADA. Põhimõtted, millest riigi ja kodanikuühenduste suhted peaksid lähtuma: · Kodanikuühiskond on ühiskonna mitmekesisuse hoidja, sest selle kaudu leiavad väljundi erinevad huvid ja ühiskonnagrupid. Arenenud kodanikualgatus võimaldab neid huve ka realiseerida, erimeelsusi ja lõhesid tasakaalustada, luua koalitsioone
19) Autofirma turundusmeetmed reklaam, kampaaniad ja sooduspakkumised, proovisõidud jne. 20) Äriplaani vajalikkus et määrata kindlaks oma äriidee ja eesmärk ning mõelda valmis ka kindel visioon ja eesmärk. 21) AS ja OÜ AS on äriühing milles on aktsiateks jaotatud aktsiakapital(aktsiakapital vähemalt 400 000.-) aga OÜ-s on osadeks jaotatud osakapital(osakapital vähemalt 40 000.-). 22) Ettevõtete eriliigid mittetulundusühingud ja sihtasutused, riiklikud aktsiaseltsid, ühistud, frantsiis. 23) Aktsia väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Dividend osa kasumist, mille ettevõte aktsionärile välja maksab. 24) Mastaabisääst keskmise tootmiskulu alanemine suurtootmise tagajärjel. 25) Inflatsioon hindade tõus, millega kaasneb raha ostujõu langemine.
mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks -vähemuste õigustega arvestamine -tsiviilkontroll relvajõudude üle 10.Ühiskonnaliikmete 5 sotsiaalset gruppi -Perekond -Subjektiivsete tunnuste alusel -sugu -rass -rahvus 11.Asutused avaliksektoris -riik -avaliku õiguslikud (rahvusringhääling, ülikoolid) 12.Asutused era sektor Firmad, mis taotlevad omakasu -OÜ ja AS 13. Kodanikuühendus -MTÜ,sihtasutused ja seltsid MÕISTED Kodanikuühiskond kodaniku vabatahtel loodud organisatsioon. Bürokraatia Ametnike võim rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimis korraldus Pluralism Mitmekesisus, paljusus mis võib iseloomustada ühiskonna seaduste poliitiliste traditsioonidega. Indentiteet Samastumine, ühtekuuluvustunne mis võib rajaneda rahvuslikel jne tunnustel. Infoühiskond Arenenud postindustriaalne ühiskond.
KORDAMISKÜSIMUSED!!!! 03.05.2012 1. Millisest seadusest saab äri kohta vajalikku infot? Äriseadustikust 2. Kes on ettevõtja? Isik, kes tegutseb oma nime all. Pakub teenuseid tasu eest. See on talle püsivaks tegevuseks. 3. Mis on ettevõte? Majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 4. Mis on äriühingute (ettevõtja) liigid? Täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu (sihtasutused ja mittetulundusühingud ei ole äriühingud). SE Euroopa äriühing. 5. Uusi äriühinguid ei saa juurde tekitada, need on seaduses olemas. 6. Kontsern Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni. Ettevõtle kooslus, kus üks ettevõte omab teiste suhtes valitsevat mõju st, et kui tal on otsustus võime suurem kui teistel. Võib olla ka lepinguline kooslus. 7. Filiaal Ei ole iseseisev juriidiline isik, subjekt. 8
ministeeriumide, põhiseaduslike institutsioonide ning Riigikantselei eelarved ning ei hõlma kõikide valitsussektori institutsioonide (kes otseselt või kaudselt maksutulude arvelt oma tegevusi ellu viivad) eelarveid. Lisaks riigile kuuluvad valitsussektorisse ka kohalikud omavalitsused, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ja mitmed muud avalik-õiguslikud institutsioonid (näiteks ülikoolid ja haiglad), samuti mõningad riigi omanduses olevad äriühingud ning sihtasutused ja mittetulundusühingud. Vaatamata asjaolule, et riigieelarve sisaldab endas vaid riigi tulusid, kulusid ja finantseerimistehinguid, on riigieelarve koostamisel vältimatu arvestada muude valitsussektori institutsioonide tegevusega ning seda seetõttu, et üheks peamiseks fiskaalpoliitika edukuse mõõdupuuks on valitsussektori (mitte riigieelarve) eelarvepositsiooni näitaja (ülejääk, tasakaal või puudujääk). Kasutatud kirjandus Internet: · www.fin.ee · www.stat.ee · www
ettevõtte väärtust 3 Äriplaan on ettevõtja kirjalik dokument oma ettevõtte äriideedest ja eesmärkidest ning nende saavutamise võimalustest. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. 3 Ettevõtja surma korral loetakse tema ettevõtlus lõppenuks. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. 4 Juriidilised iskud on Vali üks või enam: sihtasutused äriühingud kohalikud omavalitsused mittetulundusühistu riigiasutused Tagasiside Õige vastus on: äriühingud, riigiasutused, mittetulundusühistu, sihtasutused, kohalikud omavalitsused 3 FIE kapitali määr ei ole seadusega määratud. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. 3 Osaühingu kapitali määr peab olema suurem kui null. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. 3
Avalik haldus: 1)haldusjuhtimine pol. otsuste igapäevane elluviimine riigi ja omavalitsuste poolt. Erasektor: 1)ühendab ettevõtteid ja struktuure, mis on eraomanduses 2)ühisjooneks:kasumi taotlemine ja eraomandus Kodanikuühiskond 1)ühiskond, kus tagatudinimese põhiõigused ja vabadused. 2)ühisk. sfäär, mis ei sõltu riigist ega ärielust - eesmärk pole valitseda või kasumit teenida - koostöö, huvide ja väärtuste edendamiseks Kodanikuorg. Eestis: MTÜ-d, sihtasutused, seltsingud. Tegelevad pol. otsuste mõjutamisega, aitavad lahendada sots. Ja majand. Probleeme, pakuvad teenuseid ja loovad töökohti
· kasvatab demokraatiale vajalikke väärtusi, nagu sallivus, koostöövõime, omaalgatus. · riik, mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib nendel ugupidamise. 4)Kodanikuühiskond ühiselu valdkond, kus inimeste tegeuvse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit. Millised intuitsioonid moodustavad KÜ. - mitmesugused seltsid, ühistud, liidud ja rahvaalgatused pakuvad selleks häid võimalusi. (Mittetulunudsühingud, sihtasutused, seltsingud). Iseloomulikud jooned. - inimeste eneste pealehakkamine ja algatus; ei tohi kasumit teenida. 5)Inimese sotsiaalne staatust ühiskonnas. · seotus inimeste haridusnäitajatega. · vabameelsus ning võrdsuse ulatuslik väärtustamine · olenemata soost, nahavärvist, päritolust või rahvusest on muutunud klassipiirid ületatavaks. 6)Eesti sotsiaalne lõhe, mis ohustab ühiskonda.
mõista teo eest kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. (Kehtivad nii kodanikele kui välismaalastele, kõik on võrdselt kaitstud) 3. Kes võivad esineda halduskandjatena kohaliku omavalitsuse tasandil? Kohaliku omavalitsuse tasemel võivad halduskandjatena esineda näiteks kohaliku omavalitsuse üksused (vallad ja linnad), avalik-õiguslikud asutused, avalik- õiguslikud sihtasutused, eraõiguslikud isikud. 4. Kuidas te eristate kuritegu ja väärtegu? Kuriteod õiguserikkumised, kus õigussuhte subjektid on oma käitumisega jätnud täitmata kriminaalõigustiku normi, keelu või kohustuse. Väärteod süüteod, mis pannakse toime haldusõigusega kaitstud suhete sfääris. 5. Kirjeldage, kuidas tava käsitleda tsiviilõiguse allikana! Esmase tsiviilõiguse allikana tuleb nimetada põhiseadust ja see põhineb 1938
ettevõtte kohustuste eest kogu oma varaga) ja vähemalt üks isik on piiratud vastutusega usaldusisik (vastutab ettevõtte kohustuste ees oma sissetulekute ulatuses)], osaühing (aktsiaseltsi tüüpi ettevõte, millel on osadeks jaotatud osakapital ning omanike vastutus on piiratud nagu AS-is. Nõutav osakapital on vähemalt 40 000.- krooni. Igal osanikul on vaid üks osa, kuid osade suurus võib olla erinev) ja aktsiaselts. Ettevõtte eriliigid on MTÜ-d ja sihtasutused (ei taotle kasumi teenimist, on loodud mingi kindla sihi/eesmärgi elluviimiseks), riiklikud AS-id (valitsuse omanduses ja juhtida), ühistud ja frantsiis. Ettevõtte kapitaliallikad on sisefinantsid (kasum, amortisatsioonid) ja võõrkapital [krediidituru fondid, väärtpaberid ja lühiajalised laenud, võlakirjad (väärtpaberid)]. Meil kehtivad väärtpaberid on pikaajalised (üle 10 a.), keskmise tähtajaga (kuni 10 a.) ja lühiajalised (kuni 1 a.)
Kodanikuühiskond saab tekkida siis , kui on olemas õigusriik, kehtivad kodanikuõigused ja vabadused. Nüüdisdemokraatia vaatleb kodanikuühiskonda. Poliitilises tähenduses, st tõeline dem vajab lisaks valimisele ja erakondadel tegevusele teisi mooduseid rahva kaasamiseks riigi valitsemisse. Kui majanduslikku mõõdet- sel puhul kasutatakse terminit mittetulundussektor või kolmas sektor. Mõnikord peetakse KÜ rääkides silmas kodanikeühendusi: Mittetulundusühingud (MTÜ-d) - sihtasutused( SA-d) - seltsingud KÜ ei või teenida kasumit, õigemini seda välja jagada. Riik ei toimiks kui sellest välja lülitada kolmas sektor. Moodne riik tunnustab kodanikeühendusi oma partneritena. Ühiskonna kihistus Mitmed ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk teisiti öeldes- ühiskond on sotsiaalselt kihistunud. Kihistus mängib olulist rolli ühiskonna korrastamisel ja sidumisel, sest paigutab inimrühma kindlale positsioonile.
III sektor: tegevus, mis on loomult sots., ei ole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamiseks, kuulub mittetulundussektorisse. Kodanikuühiskond ühiselu valdkond, kus inim. Tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit (seltsid, ametiühingud, ühingud, ühistud, liidud). Kodanikualgatuslikke org. on kolme liiki: mittetulundusühing korteriühistu, usuühing, kultuuriühing jne, sihtasutused millegi kongreetse jaoks, nt Integratsiooni Sihtasutus, Avatud Eesti Fond, saavad tegutseda ka haiglad ja õppeasutused. Seltsingud mitteformaalne ühendus, mida ei registreerita. Erakorralisel juhul võib kodanikuühenduse tegevus võtta ka äärmuslikuma vormi protestiavaldustes vägivallatud meeleavaldused, protestikirjad, nt Balti kett, Fosforiidisõda, Laulev rev. Miks peab kodanik olema aktiivne? Asjatundlik vaidlemine ja avalik protest on demo
KOLMANDA SEKTORI MÕJU RIIGILE JA ÜHISKONNALE Kolmas sektor tugineb kodanikualgatustele. Selle eesmärgiks ei ole võimu teostamine ega tulu teenimine, vaid kodanike heaolu parandamine kodanike endi algatatud initsiatiivil. Kodanikühiskond mõjutab oma tegevusega nii riiki kui ka ühiskonda. Kodanikuühiskond aitab kaasa ühiskonna sotsiaalsete ning majanduslike probleemide lahendamisele. Kolmandasse sektorisse kuuluvad mitmed mittetulundusühingud, sihtasutused ja seltsid. Need on moodustatud kodanike enda tahtel ja pealehakkamisel. Keegi ei ole sundinud kodanikke ühte või teist seltsi looma ja see tähendab, et nende tegevus on vabatahtlik. Kodanikuorganisatsioonide eesmärgiks on parandada elu-olu enda ümber. Näiteks võin tuua Tapal tegutseva mittetulundusühingu Noortekeskuse. Seal on lastel võimalik mängida, joonistada, meisterdada ja lihtsalt sõpradega koos aega veeta. Noortekeskuse tegevus on täiesti
* Sõltuvad üksteisest Millised on kodanikuhiskonna ja riigi suhted? * Sõltuvad üksteisest * Täiendavad üksteist * Kodanikuühiskond on riiki abistava funktsiooniga, mis ei kuulu riigi haldusalasse.Iga sektor säilitab oma põhifunktsioonid, mille järgi tekib ühiskonnas vajadus. Kodanikuühiskond ja erasektor on seotud: kodanikuühiskonnast kasvavad välja inimesed, kes hakkavad hiljem erasektorites töötama. Kodanikuühiskond: sihtasutused, mittetulundusühendused, seltsingud Kodanikuühiskond on vajalik- kodanike õiguste ja vabaduste tunnustamine, võimu legitiimsus, neil peavad olema oma õigused ja kohustused. Avatud Eesti fond-avaldab kuulsate inimeste teoseid ja artikkleid (nt. L. Meri teoseid) Virtuaalseltsingud (nt. Õnnepank) Ühiskonna kihistus: * Ühiskond jaguneb sotsiaalsetesse kihtidesse, elustiili, väärtuse orientatsiooni, aga ka päritolu järgi, mis seab inimesed kindlale positsioonile.
üleandmise-vastuvõtmise akt Tagatisvara väärtus vallasasjade puhul on suhteliselt väike (need kuluvad kiirest) Laenu tagatise võib anda laenuvõtja ise või kolmas osapool Isikulised ehk personaalsed tagatised: Käendus solidaarne vastutus võrdselt laenuvõtjaga Garantii- annavad tavalised ärühingud, pangad ja sihtasutused(KredEx, Maaelu edandamise sihtasutus ehk MES, Ettevõtluse arendamise SA) Kõik see, mis saab võetakse laenuvõtjad, puuduva osa peab maksma garant 4. Sihipärasus (laenu tuleb kasutada konkreetselt selleks võetud eesmärgil) 5. Piirangud laenuandmisel a) piirangud, mis tulnevad seadusest kui palju võib anda laenu ühele kliendile b) piirangud, mis tulenevad panga enda poliitikast
koostatud; aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted; selgitused põhiaruannete oluliste kirjete ning nende muutumise kohta aruandeperioodil; muud olulised asjaolud õige ja õiglase ülevaate andmiseks raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Esitamise kord Alates 01.01.2010 peavad äriühingud , mittetulundusühingud ja sihtasutused esitama majandusaasta aruande elektrooniliselt. Alternatiivina on võimalik esitada majandusaasta aruanne paberkandjal ja see tuleb sel juhul esitada notari kaudu. Aruandluskeskkonnas XBRL-formaadi-peavad esitama aruanded need raamatupidamiskohustuslased, kes koostavad aruande Eesti hea raamatupidamistava nõuete kohaselt ja peavad esitama konsolideerimata aruande. Ülejäänud raamatupidamiskohustuslased esitavad majandusaasta aruande aruandluskeskkonnas elektrooniliselt PDF-vormingus.
6. Kodanikuühiskond,selle mõiste, tähendused, mõisted. Kodanikuühiskond- ühiskonna see osa, kuhu kuuluvad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja kodanikuühendused. Aluseks on rahva vaba tahe. Jaguneb: 1)seltsid- olemas kindel nimekiri (nt Eesti Looduskaitse selts) 2) seltsing- mitteformaalsed ühendused, kus puudub kindel nimekiri 3) Ühingud-nt raamatuteühingud, arstide ühing. 4) MTÜ- teenivad kasumit, mida peavad kulutama oma tegevusteks. 5) Sihtasutused( nt Virumaa muuseum) 7. Kodanikuorganisatsioonide vajalikkus ja ülesanded 1) inimeste harimine 2) järelvalve võimutegevuse üle 3) pakub töökohti(eriti Suurbritannias, Saksamaal, USA-s) nt Eesti Diabeetikute selts 8. Sotsiaalsete gruppide eristumise alused 1) varanduslikud 2) regionaalsed 3) rahvuslikud eripärad(tulenevad kultuurilistest eripäradest) 4) ideoloogilised 5) usulised 9. Riigiasutustele iseloomulikud tunnused
riikliku aktiga, täidab avalikku ülesandeid, õigusvõimeline, avaliku võimu pädevus) NT RIIK, NOTARITEKODA, KUTSEÜHINGUD), Avalik-õiguslikud asutused (EI OLE LIIKMESKONDA, ON VAID AVALIKE TEENUSTE KASUTAJAD, avalike teenuste kasutamine, ei teosta reegline avalikku võimu, ostutab tasulisi teenuseid, tegutseb sotsiaalkultuuri valdkonnas, sõltub riigi tahtest NT. ERR, RAHVUSRAAMATUKOGU) Avalik-õiguslikud sihtasutused (asutuse eriliik, valitseb talle eraldatud vara, täitab asutaja poolt seatud eesmärke, avalik võim antud seaduse alused NT. RAVIASUTUSED, FONDID) 11. Avaliku ülesanded Avaliku võimuga seonduv (ei saa delegeerida), Avalike teenuste osutamine (saab delegeerida e. ülesandeid edasi anda, nii füüsilisele isikule (nt.notar, kohtutäitur) kui ka juriidilisele isikulehal). 12. Mis on haldsorgan? ükskõik milline avalikke ülesandeid täitev asutus või üksikisik
Ta on omamoodi vahelüliks avaliku sektori, ärisektori ja inimeste eraelu vahel. 1. kodanikuühiskond poliitilises tähenduses- rõhutab, et demokraatia vajab lisaks valimistele veel teisigi kanaleid rahva kaasamiseks otsustesse. 2. kodanikuühiskonna majanduslik mõõde- kolmas sektor, mis aitab mõista kodanikuühiskonna paiknemist riigivalitsemise ning ärimajandamise vahel. Kodanikualgatuslikud organisatsioonid on- mittetulundusühiskond (MTÜ-d), sihtasutused (SA-d), seltsingud. Kodanikuühendustel on mitu ülesannet: nad mõjutavad poliitilisi otsuseid, lahendavad probleeme, pakuvad erinevaid teenuseid ja loovad töökohti. Kodanikuühiskonna aluseks on inimeste eneste pealehakkamine ja algatus, mis on vaba riigipoolsest sunnist või reeglitest. Kolmanda sektori organisatsioonid ei tohi kasumit teenida. Kodanikuühiskonna ja riigi suhted · Mitmekesisuse hoidja · Täiendab parteide tegevust
investeerimise kõikumised kõikumine Investeeringute kasvu tagab: Intressimäärade Rahvamassi kasv reguleerimine 6. Mis on turu tõrked? Kui turg ei toimi, ei too kasumit. Nt haridus ja teedeehitus ei too kasumit. 7. Millised kodanikuühendused Eestis on? + näited. *Mittetulundudühingud (MTÜ-d) -korteriühistud *Sihtasutused (SA-d) -Rakvere Muuseumid *Seltsingud 8. Miks on vajalik tugev kodanikuühiskond? -et inimesed saaksid enda eest seista -erinevate huvide väljendamise võimalus -suurendab demokraatlikke väärtusi nagu sallimine, koostöövõime, omaalgatus. 9. Mõisted: sotsiaalne kihistus, sotsiaaline mobiilsus, sotsiaalne staatus, sotsiaalne roll. -sotsiaalne kihistus- inimeste jagunemine klassdesse e kihtidesse.
Keskkonna ja rahuliikumised, aidsija vaesusevastased kampaaniad, heategevusüritused, ümarlauad, avalikud arutelud kohalike probleemide üle. 2. Millised on erakonna liikme kohustused? o Liige peab käima koosolekutel. o Liige peab maksma liikmemaksu. o Liige peab järgima partei programmi ja põhikirja. 3. Mida võimaldab kodanikuosalus? Võimaldab osaleda avalikus elus. 4. kuidas jaotatakse kodanikuühendused? 1) Mittetulundusühingud (MTÜ) 2) Sihtasutused (SA) 3) Seltsingud 5. Miks luuakse kõige rohkem mittetulundusühinguid? Sest MTÜde loomine on lihtsam, on vaja vaid vähemalt 2 liiget ning 1 põhikirja. 6. Milliste probleemidega tegelevad korteriühistud? Tegelevad kortermaja probleemide ja halduse küsimustega. 7. Nimeta naabrivalve kasutegureid. o Inimesed jälgivad ise korda ja turvalisust oma koduümbruses. o Inimesed tunnevad huvi kahtlaste isikute vastu. o Vajadusel informeeritakse politseid. 8. Millal on demokraatia tugev?
Kodanikuühiskond tähendab suutlikku avalikku sektorit, tugevat erasektorit ja aktiivset kolmandat sektorit. Kolmanda (ka mittetulundusliku, valitsusvälise) sektori moodustavad kodanike enese algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud organisatsioonid ja liikumised. Need ühendused peavad olema: · legaalsed · vabatahtlikud · mittetulunduslikud Kolmandas sektoris tegutsevate organisatsioonide vormideks on juriidilise määratluse kohaselt mittetulundusühingud (MTÜ), sihtasutused (SA) ja seltsingud ja neid ühendavad katusorganisatsioonid nagu nt. Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (www.ngo.ee) Kodanikuühiskond on vajalik kuna: - erinevad huvigrupid saavad selle kaudu oma huve realiseerida, tasandab ühiskonnas olevaid võimalikke erimeelsusi - näit. Eesti Mesinike Liit, Eesti Luterliku Tunni teenistus - kaitseb ühiskonnaelu riigi liigse sekkumise eest näit. Eesti Õiguskeskus, Eesti Inimõiguste
Nende eesmärgiks on edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Kodanikuühiskonna alla kuuluvad korteri- ja suvilaühistud, spordiseltsid ja klubid, usuühingud ja kirikukogudused, taidlus- ja kultuuriseltsid, ametiühingud, kutseliidud, õpilas- ja noorteorganisatsioonid, üürnike/omanike ühendused, looduskaitseühingud, nais- ja meesseltsid, perede ja pensionäride ühendused, muinsuskaitseühendused. Kolmanda sektori hulka kuuluvad: SA-d (sihtasutused), MTÜ-d (mittetulundusühingud), klubid, seltsingud näiteks SA Pärnu haigla, Assikvere Haridusselts, Eesti Reformierakond. Tugev kodanikuühiskond on oluliseks demokraatia tagatiseks, sest kontrollib, piirab ja tasakaalustab riigivõimu. Kodanikuühiskond täidab kultuurikandja rolli. Kultuuriks nimetatakse mitme inimpõlve poolt loodud materiaalseid ja vaimseid väärtusi. Kultuuri moodustavad rahvakunst ja kirjandus, arhitektuur
(kauplemisluba, keskkonnatingimused, ettekirjutused maksude osas) · Sõltuvad üksteisest Mis on kodanikuühiskond? Kuidas ta toimib? Kodanikuühiskond on ühiseluvaldkond, mille eesmärgiks ei ole valitseda ega teenida kasumit, eristub riigist ja turumajandusest (vahelüli avaliku sektori&inimeste eraelu vahel). See on kolmas sektor. Kuidas toimib: · Mittetulundusühingud MTÜ (tegeleb riiki toetavate funktsioonidega;nt korteriühistu) · Sihtasutused SA (spetsialiseerunud kindlale valdkonnale) · Seltsingud (mitteregistreeritud, nende hulk pole eestis teada; nt jahimeeste selts) Millised on kodanikuühiskonna ja riigi suhted? · Sõltuvad üksteisest · Täiendavad üksteist · Kodanikuühiskond on riiki abistava funktsiooniga, mis ei kuulu riigi haldusalasse.Iga sektor säilitab oma põhifunktsioonid, mille järgi tekib ühiskonnas vajadus.
suhted, mille pooled, st nende tahteavaldused on võrdõiguslikud 4. Diskretsiooni e kaalutlusõ - Haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuste tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. 5. Määratlemata õ.mõiste ja hingamisruum akl.välireklaam 7. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud Eesti õ.korras- 9. Avalik-õ-like jur.isikute liigitus riik, a-õ.likud korporatsioonid (notarite koda, eesti advokatuur), asutused (ER, ETV, E pank, Rahvusrmtkogu)ja sihtasutused e fondid (eesti kult.kapital) 11. Horgani mõiste, pädevus on asutus, kogu, isik, kes on seadusega volitatud täitma avaliku h.-se ül-id. Haldusorganiks on ükskõik milline avalikke ülesandeid täitev asutus või üksikisik. Kui eraõiguslik isik täidab haldusorganile pandud avalikke ülesandeid, loetakse see eraõiguslik isik ülesannete täitmise ulatuses haldusorganiks.Haldusorgani tegevus peab baseeruma seadusel ning seaduse alusel antud õigusaktil. Haldusorgani tegevust
Riik sekkub erasektori tegemistesse kui erasektor rikub riigi poolt määratud seadusi. Kodanikuühiskond- inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit. Siin pole nii palju kohustusi, kirjalikke reegleid ja norme nagu riigivalitsemises. Samas edendab kodanikuühiskond avalikke, paljude ühiskonnaliikmete jaoks olulisi asju. Mittetulundusühingud: 1. MTÜ-d (nende asutamine kõige lihtsam, seetõttu ka neid kõige rohkem) nt MTÜ Elujoon 2. Sihtasutused(SA) nt SA Rakvere Haigla 3. Seltsingud (neid ei registreerita) Kodanikuorganisatsioonid mõjutavad poliitilisi otsuseid, aitavad lahendada sotsiaalseid ning majanduslikke probleeme, pakuvad erinevaid teenuseid ja loovad töökothti. Vabatahtlik, inimene osaleb neil selleks, et tunda end aktiivsena ja teda puudutavate küsimuste otsustamisel sõna sekka öelda, või lihtsalt veeta sisukalt vaba aega. EI TOHI KASUMIT TEENIDA!
arvates. RAHAPESU JA TERRORISMI TÕKESTAMISSEADUS 1)Kui suur on suurim lubatud kättemaks kauplejad kaubandustegevuse seaduse tähenduses, kui neile tasutakse sularahas üle 15 000 euro või võrdväärne summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas rahaline kohustus täidetakse tehingus ühe maksena või mitme omavahelist seost omava maksena, mittetulundusühingud ja sihtasutused mittetulundusühingute ja sihtasutuste seaduse tähenduses, kui neile tasutakse sularahas üle 15 000 euro või võrdväärne summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas tasumine toimub ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena. Isiku, kelle isikusamasus on tuvastatud ja kontrollitud käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud korras, maksejuhiste kogusumma krediidiasutuses või finantseerimisasutuses
rahvaga * Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, ressursid ja tegevus; avaliku sektori tegevuse põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine * Erasektor ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev majandus, kus tegevuse eesmärgiks on tulu saamine * Mittetulundussektor ehk kolmas sektor ühiskonna osa, mis eristub era- ehk tulundussektorist ja avalikust sektorist; mittetulundussektori asutused (mittetulundusühingud, sihtasutused, seltsingud) ei tegutse tulu teenimise eesmärgil, vaid aitavad kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisele, toetudes kodanikualgatusele * poliitika riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus * majandus tootmise, kauplemise ja teeninduse valdkond * Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused, teadmised ja tavad * Kodanikuühiskond ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone- ja ühendusi
Juriidilised isikud jagunevad: · Avalikõiguslik. Avalikõiguslikud peavad silmas avalikku huvi, nende ülesanne on täita riigi funktsioone. Nende kaudu toimib riik ja KOV(kohalik omavalitsus). Nad luuakse eriseadused või erinormi alusel. · Eraõiguslik. Eraõiguslikud tegutsevad erahuvides. Füüsilised isikud teevad alustamislepingu, millega määratakse ära tegevuse piirid. · Äriühingud, mittetulundusühingud ja sihtasutused. Tööõigus Tööõigus reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõiguse printsiibid: · Õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. · Töötingimused on riigikaitse all. · Riik reguleerib õiguslikult töösuhteid niivõrd, kui see on vajalik töösuhete subjektide koostöö tagamiseks.
· Halduse kandjad · Avaliku halduse kandja on õigussubjekt, kellele õiguskorra poolt on antud teatud hulk õigusi ja peale pandud kohustused avaliku halduse teostamisel. · Iga iseseisev avaliku halduse kandja on samaaegselt avalik-õiguslik juriidiline isik. · Halduse kandjad: · riik; · avalik-õiguslikud korporatsioonid; · avalik-õiguslikud asutused; · avalik-õiguslikud sihtasutused; · osalise õigusvõimega haldusüksused; · eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad. Haldusmenetluse põhimõtted: · Seaduslikkus Täidesaatva riigivõimu teostamisel eristatakse põhiõigusi piiravat haldust ja soodustavat haldust. · Proportsionaalsus riik tohib isiku vabadussfääri üldistes huvides piirata üksnes niivõrd, kuivõrd see on möödapääsmatu;
KODANIK Kodaniku- ühendused Kodakondsus seltsingud sihtasutused Mittetulundus- ühingud Õpetaja märkused: Tulemus: ...... ühiskonnaõpetus Ühiskonnaõpetus 9. klassile Töölehed Nimi:
OECD ametlik hoiuraamatukogu Eestis on Eesti Rahvusraamatukogu. OECD peasekretär on alates 1. juunist 2006 José ?ngel Gurr?a. KODANIKUÜHISKOND-inimeste tegevuse eesmärgiks on kasumi teenimine. edendab avalikku, paljude ühiskonnaliikmete jaoks olulisi asju ühiskonna kujunemise tingimusteks on seadustele tuginev valitsemine ning kodanikuõiguste ja -vabaduste tunnustamine. mittetulundusühing-kõige rohkem, asja ajamine on lihtne sihtasutused- seltsingud-ei ole registreeritud,puudub ülevaade mitmekesisuse hoidja, täiendab parteide tegevust ei lase neil liigselt domineerida, kasvatab vajalikke väärtuslikke väärtusi: sallivus,koostöövõime,omaalgatus kui kodanikuühiskond on tugev võib riik olla nõrk,majandus ebaefektiivne. HEAOLUÜHISKOND- on ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab tavaliselt valitsus.Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950.-1960
Politsei- ja piirivalveamet, Tarbjakaitseamet, Viljandi Maavalitsus, Tartu Ülikool, ERR. *Avalik õiguslikud asutused ei allu otseselt riigile vaid korraldavad oma tööd iseseisvalt. *1/3 tööealistest töötab I sektoris. II ehk ERA(ÄRI)SEKTOR. *Tulundussektor. *Nt pangad, aktsiaseltsid osaühingud. *Iseloomulikud jooned: eraomandus, kasumi taotlemine. III ehk MITTETULUNDUSSEKTOR. *Kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused: MTÜd, sihtasutused, seltsingud. *Iseloomulikud jooned: ei taotle majanduslikku kasu, vabatahtlikud, omaalgatuslikud. *Millega tegelevad: mõjutavad poliitilisi otsuseid, aitavad lahendada sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme, loovad töökohti, pakuvad erinevaid teenuseid. Kodanik. Kuidas saadakse kodanikuks? Poliitilised õigused kodanikel. Kes on kodanik? Inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk kodakondsus. Kodanikuks sündimine: IUS SOLI e. Territoriaalne
Laenu andmine eraisikutele kui ka ettevõtetele. Investeerimine. Hoiused. Pensionid. Internetipank. Kindlustus. Swedbank AS-Krediidiasutused(pangad)- Pangasisesed toimingud ja maksed. Laenu andmine eraisikutele kui ka ettevõtetele. Investeerimine. Hoiused. Pensionid. Internetipank. Kindlustus. AS DNB Pank-Krediidiasutused(pangad)- Eestis on DNB keskendunud parima teeninduse pakkumisele oma korporatiiv- ja liisinguklientidele. Sihtasutused (SA): SA Tartu Eluasemefond-Muud laenuandmine, v.a pandimajad- Tartu Eluasemefond asutati 1992. aastal eesmärgiga laenude kaudu võimaldada tartlastele elamistingimuste parandamist. Aastaid on eluasemefond pakkunud soodsaimat lahendust Tartu linna elanike eluasemeprobleemidele. Tegutsemisaja jooksul on eluasemefondist abi saanud ca 3500 leibkonda. SA Tartu Kultuurikapital- Tartu Kultuurkapitali nõukogu on 15-liikmeline. Nõukogu liikmed nimetab Tartu linnavalitsus
Riigikantselei või maavalitsuse haldamisel) Valitsusasutused on: • ministeeriumid; • kaitsevägi; • Riigikantselei; • maavalitsused; • ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused Ning lisaks: • Avalik-õiguslikud juriidilised isikud (ERR, Töötukassa, ülikoolid jt.) • Riigi “osalusega” eraõiguslikud juriidilised isikud (sihtasutused, äriühingud) Riigikontroll: • Riigikontroll teostab põhiseaduse järgi ‘majanduskontrolli’. Riigikontrolli sisuline tegevus sarnaneb rahvusvaheliselt tunnustatud mõistele ‘audit’. Audit ei puuduta sealjuures vaid finantsaruande õigsuse kontrolli, vaid hinnatakse mh. ka riigiasutuste raamatupidamise ja aruandluse õigsust. • Kõige mahukam rahvusvaheliselt tunnustatud Riigikontrolli ülesanne on aga
sektor. Needaitavad paremini mõista kodanikuühiskonna paiknemist riigivalitsemise (esimese ehk avaliku sektori) ning ärimajanduse( teise sektori ) vahel. Samamoodi nagu kodanikuühendused ei sea oma eesmärgiks võimule tulekut, pole ka kasumi teenimine nende eesmärk. c) Mõnikord peetakse kolmandast sektorist rääkides silmas selle koostisosi- kodanikualgatuslikke organisatsioone. Eestis on neid kolme liiki mittetulundusühingud(MTÜ-d), sihtasutused (SA-d) ja seltsingud. MTÜ-de asutamine ja asjaajamine on kõige lihtsam, seetõttu on neid ka kõige rohkem. Seltsingud on mitteformaalsed ühendused , mida ei registreerita , seetõttu puudub ülevaade nende hulgast või tegevusest. Tänapäeval võib seltsinguteks pidada ka virtuaalseltsinguid postiliste, kuhu on koondunud ühesuguste probleemide või valdkonna vastu huvi tundvad inimesed. Ühiskonna kihistus ; sotsiaalne staatus ja sotsiaane roll
*põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegium ERAÕIGUS Kaubandusõigus Ühinguõigus Tsiviilõigus: 1.Asjaõigus 2.Pärimisõigus 3.Võlaõigus 4. Perekonnaõigus AVALIK ÕIGUS 1.Riigiõigus 2.Haldusõigus 3.Kriminaalõigus 4.Finantsõigus 5.Sotsiaalhooldeõigus ÕIGUSSUBJEKTID Füüsilised isikud-isik Juriidilised isikud: Seaduse alusel loodud õigussubjekt. 1.eraõiguslikud-äriühingud(OÜ, AS jne, eraorganisatsioonid, mittepoliitilised (korteriühistu), mittetulundusorg (spordiklubid jne), sihtasutused (fondid jne) Luuakse erahuvides. Kantakse riiklikku registrisse. 2.avalik õiguslikud-terrritoriaalsed isikud (riik,vallad ja linnad,avalik õiguslikud asutused,poliit. Org.) Luuakse kogu rahva huvides vastava seaduse alusel. Teenivad kogu rahva huve. ÕIGUSVORM e ÕIGUSALLIKAS(a 510.) Soovituslikud-riigikohtutelt alamatele kohtutele ISESEISEV TÖÖ: EL õigusaktid ja nende mõju Eesti õigusele!!!!! Õigusaktid Üldaktid sisaldavad õigusnorme. Impersonaalse e üldise iseloomuga
isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Näiteks on avalik-õiguslikud juriidilised isikud Tartu Ülikool ja mitmed teised koolid. Juriidiline isik võib omada kõiki õigusi ja kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Näiteks ei saa juriidiline isik oma vara pärandada. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib registrisse kandmisest. Äriühingud registreeritakse äriregistris, mittetulundusühingud ja sihtasutused mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris. VIIDATUD KIRJANDUS Juriidilised isikud, juriidilise isiku organid ja vastutus, 2011. 03.detsember, 2011 Juriidiline isik.ppt, 03. detsember, 2011 Avalik-õiguslik juriidiline isik. http://et.wikipedia.org/ , 05. detsember, 2011 Avalik-õiguslik juriidilised isikud. http://www.eesti.ee , 05.detsember, 2011
annaabi.ee 
