Talvel on ruumide suhteline õhuniiskus tihti madal. Külm välisõhk ei sisalda kuigi palju veeauru. Ruumi sattudes õhk soojeneb ja suhteline niiskus võib olla nii madal, et tekib staatiline elekter. SADEMED Veekogudest aurustuv veeaur tungib ülespoole, kondenseerub külmas õhus ja langeb vihmana või lumena maa peale tagasi. Sademed on oluline tegur, mida tuleb arvestada hoone kuju ja detailide vormimisel. Katus kaitseb vihma ja lume eest, räästas takistab veel seintesse voolata, veerennid ja vihmaveetorud juhivad katuselt tuleva vee hoonest eemale. Üldiselt oskame ehitada hooneid nii, et sademed neid oluliselt ei kahjusta. Tähtis on, et konstruktsioonid saaksid pärast kuivada. Õigete lahenduste puhul on niiskuskahjustused välistatud seda nimetatakse konstruktiivseks niiskuskaitseks. Vihm võib lekkida läbi katkise katuse või koormata fassaadi katkiste detailide tõttu. Poorne fassaadimaterjal imab endasse saju ajal vett
· veetorudest, ühendustest, ventiilidest; · sademetest läbi katkiste kihtide või konstruktsioonide. 6) Kondensvesi, mis on põhjustatud: · konstruktsioonide ja materjalide vigadest; · ruumide ala- ja ülerõhust. 5. JÄÄPURIKAD. Jääpurikad on dekoratiivsed, mõnikord ka ohtlikud, kuid peamiselt reedavad, et katuse kaudu lekib majast soojus. Halvasti soojustatud lae kaudu pääseb soe ruumiõhk pööningule ja sulatab katusel olevat lund. Räästas, veerennid ja vihmaveetorud on külmad ja sulavesti jäätub. Jää tekkimist on raske takistada, kuid probleem tuleb ikkagi lahendad. Halvasti isoleeritud katus võib selle osa tuleb hoida lumest puhas. Lund tuleb rookida ettevaatlikult, sest külmaga on katuse kattematerjal väga habras. Üks võimalus on soojendada renne ja torusid spetsiaalse elektrikaabli abil ja taksitada nii vee jäätumist. 6. Enne ja nüüd Varem valitiehitamiseks kõrgemad ja kuivemad kohad
Seinte väliskate: laud+ krohv+ lubivärv. Seinte siseviimistlus: 70% papp+ tapeet, 30% krohv+ tapeet Laed: konstruktsioon- puit+ krohv+ liimvärv Küte: 50% plekkkestas, 50% klaasitud pott 1971. aastal on maja vundamendi, põrandate, akende ja uste ning ahjukütte seisukord juba mitterahuldav; sõrestikseinad, katus ja laed on kõdunenud. KAHJUSTUSED JA NENDE PÕHJUSTAJAD Põhilised tegurid, mis on hoonele hävitavalt mõjunud, on katkised veerennid ja vihmaveetorud, mistõttu vesi on rikkunud fassaadi. Tõenäoliselt laseb ka katus ning korstnaühendus läbi. Hooletu suhtumine väljendub ka maja vundamendi äärde kasvama jäetud puudes--nood on konstruktsioonile väga halvasti mõjunud, niisutades seda ja pekstes okstega krohvi lahti. Nüüdseks on lisandunud lokkav orgaanika ka katusel. 7 ETTEPANEKUD KAHJUSTUSTE LIKVIDEERIMISEKS
Torud- kanalisatsiooni ja välisvõrkude ehitamisel. Sarrusega või ilma. Ruumilised elemendid- Toad või mud ruumid. Santehnilised kabiinid(vannituba, wc) Fermid-sõrestikukujulised kandekonstruktsioonid Raudbetoonkoorik-õhuke kõver plaat, äärtestpiiratud paksema ribiga. Kooriku paksus 30..50 mm. kasutatkse katuse kandekonstrukstioonina. Üks ökonoomsemaid raudbetoonkonstruktsioonide liike. Muud rb elemenid- Raudteeliiprid, teepaneelid, sildade elemndid, veerennid, elektri ja sideliinide postid. Elementide tõstmiseks peavad elementidel olema tõsteaasad, MÖRDID Mörtideks nimetatakse peenteralisi ehitussegusid, mis koosnevad sideainest, veest, peentäitematerjalist ja lisanditest (plastifikaatorist). Lisandid võivad ka puududa. Otstarbe järgi jagunevad mördid järgmistesse põhirühmadesse: müürimördid, krohvimördid ja plaatimissegud. Müürimört peab kive siduma ja kandma koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele. Koos
HC Betoon AS Üldine Jõhvi ja Ida- Betoonitööd 6 209 620 [email protected] Eesti Tänavakivid, äärekivid, betoonplaadid, Üldine Ikodor AS 7 337 263 [email protected] kaevuelemendid, veerennid, kõnniteeplaadid Maastiku ja Aia Jaanus Lepik Haljastus ja kivitööd 52 74 405 [email protected] Kujundus OÜ Teed ja Trassid Põrkepiirete Indrek Pukk 52 24 321 [email protected] OÜ paigaldamine
annaabi.ee 
