Haridussüsteem Eestis Maailm on ehitatud üles taibukusele ning haridusele; inimene on aastasadu arenenud ning areneb ka edasi. Mida parem haridus inimestel, seda parem tulevik. Hetke seisuga oleme jõudnud Eesti Riigis sinnamaani kus oleme sunnitud panustama tulevikule ning paremale heaolule. Kõike seda saame teha parandades haridussüsteemi. Haridusreform on ümberkorraldus, mis mõjutavad paratamatult kogu haridussüsteemi ning mille eest vastutab valitsus. . On ju teada, et haridusreformidel on sügav poliitiline tähendus, mis määrab riigi arenguvõimalused tulevikus. Seega peaksime Meie riigi haridusreformi põhjalikult valima, mida sinna kaasata ning mida mitte. Inimesed, keda reform puudutab hetkel või tulevikus, peaksid valjuhäälselt neid häirivate reformipunktide puhul sellest teada andma, et mitte lasta
konkurentsi. Et selles konkurentsis püsima jääda, on meil vaja jõuda oma elu korraldamises ja majanduses sellisele tasemele, et me suudaks arenenud riigile vajalikku kõrgetasemelist tööjõudu mitte ainult korralikult kinni maksta, vaid neile ka huvitavat tööd pakkuda (Postimehe artikkel 12.09.2012, Heido Vitsur). Kuidas tekitada riigikassase juurde rahalisi vahendeid, et oleks võimalik maksta suuremaid töötasusid? Mailis Reps on öelnud, et kõige lihtsam on leida raha palgatõusuks eelarve vahenditest. Kõik sõltub prioriteetidest. Kas me tahame leida raha selleks, et hoida kaitsekulusid kahel protsendil SKTst, või toetada õpetajaid? Kui meil on raha toetada Kreeka ja Portugali õpetajaid, siis võiks leida vahendeid enda omadele ka. Kolmandaks on võimalikud mitmesugused maksutõusud. Mina arvan samuti, et kui meil on võimalust välja
erinevate poliitiliste perekondade esindajad. Kirjas pöördutakse liikmesriikide poole seista soolise võrdõiguslikkuse eest volinike nimetamisel ja toetada võimekate naiste pääsu ELi tippjuhtideks. Postimees, 18.11.2009 Reps: kakskeelsuse idee pole Keskis populaarne Keskerakonnaga liitunud lauljatar Esta Simakova ehk Estin teatas eile, et Eesti võiks olla kakskeelne. Keskerakonna poliitiline sekretär Mailis Reps tunnistas, et tegu ei ole Keskerakonna ametliku seisukohaga. “Tänaseks on Keskerakonnas üle 11 000 liikme, kes on kõik erinevad ning kellel on erinevaid arvamusi, erakonna seisukoht on aga väljendatud meie programmis. Eestis on põhiseaduse järgi üks riigikeel,” selgitas Reps Delfile. Samas ei panda Estinile tema väljaütlemist erakonna keskis pahaks. “Kuidas me saame pahaks panna ühelegi inimesele tema arvamust. Eriti kui tegemist on kunstiinimesega
tõlgendamisel toetume oma keelele. Eestlane tunneb tavaliselt oma keele üle uhkust, oskab kiiresti nimetada selle eripärasemaid nähtusi, nagu kolm väldet või ilmakaarte nimetuste rohkus. Luuletajad muretsevad riimuvate sõnade piiratud hulga ja füüsikud sobilike terminite leidmise raskuse üle, paraku hädaldamist võimaldavate väljendite nappust pole veel keegi tähele pannud. Nagu ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps: "eesti keel on ilus ja omapärane ning seda tuleb hoida," Vaatame korraks oma minevikku ehk on seal oskuseid, mida saab tulevikus rakendada? Me oleme üle elanud majanduskriisi ja riigieelarve kärped ning sellest raskemaidki perioode sõdade ja okupatsiooniga. See kõik on meie rahvale jätnud jälje. Me alahindame ennast, ei julge oma häid oskusi esile tuua jne. Kui sellest minevikust leida midagi head, on see kohanemisvõime. Võime hakkama saada
php? product_id=311&group_id&page=120&action=show_product_details] 24.12.2015 10. Heateenindus.ee Tartu Hea Teeninduse Päev 2016. [http://www.heateenindus.ee/sundmused/event/36-Tartu-Hea-Teeninduse-Paev-2016] 24.12.2015 13 3. KOOLITUSLEPING KOOLITUSLEPING Lisa töölepingule nr 2 Tartus, 25.12.2015 Barclay hotell AS (reg. kood 134679) tegevjuht Urmas Uustal (ik 36008212715) isikus, kes tegutseb volituse alusel, ühelt poolt ja Mailis Härma (ik 48502282715) (edaspidi töötaja) teiselt poolt, keda nimetatakse ka poolteks, leppisid kokku alljärgnevas: 1. Käesoleva koolituslepingu (edaspidi leping) eesmärgiks on võimaldada Barclay hotell AS töötajal osa võtta täiendavast tööalasest koolitusest lepingus kokkulepitud tingimustel. 2. Koolituskursusest osavõtt on töötajale vabatahtlik. Koolitus annab töötajale võimaluse oma tööalaste teadmiste, oskuste ja vilumuste paremaks omandamiseks ja täiendamiseks.
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Mailis Merisalu 12 K Doris Kareva Referaat Tallinn 2012 Sisukord Elulugu......................................................................................................................................3 Looming.......................................................
Teised alkoholitarbimises-Kas uhke koht? Eestis räägitakse väga palju alkoholist, kuna selle tarvitamine on muutunud enesehävituslikuks. Miks on see nii ohtlik? Vägijook mõjutab: tervist, suhteid, varajast suremust ning kuritegevust. Eesti on alkoholitarbimise poolest Euroopas Tsehhi Vabariigi järel teisel kohal. Tekib küsimus, kas me oleme selle üle siiski uhked? Alkohoolsete jookide tarvitamisega kaasneb palju probleeme. Piisab ainult pits käraka maitsmisest ning võib tekkida sõltuvus. Liigne pruukimine tekitab ka haigusi, mis võivad olla isegi surmavad. Tarbmine kahjustab maksa, tekib alkoholimürgitus, mis omakorda põhjustab psüühika- ja käitumishäireid. Alkohol kahjustab nii aju kui ka organismi ning võib tekitada depressiooni. Sünnipäevadel ning tähtsamatel puhkudel on traditsiooniks pitside kokku löömine ja kellegi terviseks alkoholi võtmine. Kui seda teha mõõdukalt ja harva, siis ei kahjusta see meie tervist väga hul
Demagoogiavõtted 1. Kordamine (argumentum ad nauseam) "Seda otsust, et paneme koostöölepingu hääletusele, ei julgetud hääletusele panna. Karjuti lihtsalt maha ja sellega saavutati olukord, et tegelikult ei teinud erakond selles osas mingit otsust. See, mis volikogus toimus, oli lihtsalt inetu. Inimesed nagu Enn Eesmaa või Toomas Vitsut soovivad koostöölepet hääletusele panna ja nad lihtsalt maha karjuda… See oli inetu," – Mailis Repsi kommentaar. 2. Läbi aegade … (argumentum ad antiquitatem) Ameerika Ühendriigid on näide ühiskonnast, kus relva omamine on enesestmõistetav. See on kultuuri osa juba ajast, mil läänes maad saanud vajasid relva kaitseks indiaanlaste eest. Ka praegu teab Ühendriikides iga pätt, et võõrasse majja tungides on arvestatav võimalus saada tina. 3. Häda tuleb! (argumentum ad baculum) Et Eesti jääks püsima, peab kaitsetahte kasvatamisele rohkem tähelepanu pöörama.
"Minevikuta mälestused" Liiisa-Ly - peategelane, kes põgenes kodust , lootes unustada mälestused, mis talle haiget tegid Sirlen- oli Liisa-ly parim sõbranna, kes teda pettis teda tema poisiga Mehto-poiss, kellega ta lahku läks ja kelle pärast ta kodust jalga lasi Andrei-Poiss kellesse ta hiljem tõeliselt armus Maur-esimene inimene kelle autole ta hääletades sai Loviis-temast sai liisa-Ly sõber Mailis- ammune Liisa-Ly sõbranna , kelle juures ta ka mõned päevad ööbis Andrus- Mees, kes raamatu alguses Liisa-Ly auto peale võttis ning hiljem ka koju viis Liisa-Ly põgeneb kodust, lootes leevendada oma südame valusid. tema poiss pettis teda tema enda parima sõbrannaga ning ta tahtis unustada need haiget tegevad mälestused, tahtis lihtsalt lõbutseda, nautida elu, olla vaba! Ta tahtis iseennast tundma õppida. Reis algas maante ääres hääletades. Esimeseks hääletajaks oli Maur ja hiljem ka juhuslikult sattus Liisa-Ly tema peole. Esimes
"Minevikuta mälestused" Koostas: HelisMarleen Vahtra Autor: Ene Sepp • Sündinud 17. juulil Raplas • Noorteromaani võistluses III koha saanud 2008. aastal raamatuga "Medaljon" • "Minevikuta mälestused" teose ilmumisaasta: 09.09.2010 Raamatu tegelased : • Liisa-Ly • Sirlen • Mehto • Andrei • Maur • Loviis • Mailis • Andrus "Minevikuta mälestused" • Tegevuse toimub suvel, ja mööda Eestimaad • Põgeneb kodust ja hakkab maantee ääres hääletama • Kohtub mauriga, satub hiljem ta peole • Kohtub Loviisega ja Andreiga • Põgeneb Tallinna • Koju sõit Põhiprobleemid ja nende lahendus: • Liisa-Ly soovis unustada mälestused, mis talle haiget tegid • Ta soovis õppida ennast ja elu paremini tundma • Ta soovis meeldejäävat ja parimat suve
Marii Rikken Aravete Keskkool, 11. klass Juhendaja: Mailis Tarendi Tema Kevadised päikesekiired tungisid läbi klaasi ning tõid välja kogu talvise rämpsu tänavatel. Mõtlesin, kas 70 aastat tagasi paistis päike samamoodi, siis kui Tema sündis... Selliseid mõtteid mõlgutades möödus aeg kuidagi väga kiiresti ning kohvikuuks avanes. Seal Ta seisis. Ta oli täpselt selline nagu alati. Ma tundsin juba ukseavamisest ära, et see on Tema.
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse õppetool Astra Säälik EV-1-P-E-tar RAHAREFORMIDE OLEMUS JA NÄITED Referaat Juhendaja: Andro Roos TALLINN 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................... SISSEJUHATUS....................................................................................................................................... RAHA....................................................................................................................................................... RAHAREFORM....................................................................................................................................... Rahareformi olemus.............................................................................
ühinemisi. Kuid, kui mõni osapool hakkab käituma eriti vastutustundetult, siis on osariigi võimud sekkunud ja sundinud ühinema. (Sootla jt, 2011) Lisaks on veel terve rida üleminekuversioone, mis ÜA puhul tähendab, kas vabatahtlike ühinemiste perioodi (kasutatakse väga ulatuslikult), ühinemisotsuste saavutamist vabatahtlike konsultatsioonidega, kuid kindlate kriteeriumite alusel ja teatud tähtajaks või 5 siis on reform käivitatud kui suur eksperiment ja keskvalitus on pigem innustaja ja veenja kui ühinemisele sundija. (Sootla jt, 2011) Omavalitsusreformid Omavalitsusreformide spetsiifika mõistmiseks on olulised vastandlikud arusaamad riigi ja omavalitsuste rollidest. Laiemas plaanis võib omavalitsussüsteemid riigi ja omavalitsuste vaheliste suhete ja ülesannete jaotuse põhjal jagada kaheks: sulandunud ja autonoomne ehk duaalne omavalitsussüsteem
ülevaade ja enamik asju oli seal ilmselt ka kirjeldatud. http://www.postimees.ee/3642081/voimalik-varvara-tapja-tegi-enesetapu Tarmo Pikner: Toobal tembutab taas 4. aprill 2016 13:59 Tarmo Pikner räägib oma arvamusloos halvustavalt Priit Toobalist ja tema sahkerdamistest. Toob välja, et ei ole õige, et süüdimõistetud inimene on erakonnas peasekreter, kuigi peaks ta olema erakonnast lahkunud hoopis. Lisaks on Toobal õhutanud sisetüli ja üritanud Mailis Repsile kohta kätte näidata, kuid see ei ole õnnestunud. Artiklis on ausalt ja otsekoheselt kirjeldatud Toobali sahkerdamisi poliitikas. Minu arvates on kriitika vägagi õigustatud ja taoliste inimeste hoidmine poliitikas muudab selle paljugi vähem läbipaistvamaks ja usaldusväärsemaks. http://arvamus.postimees.ee/3642309/tarmo-pikner-toobal-tembutab-taas
Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora on ajalehe 29. septembri (2016) juhtkirjale pannud pealkirja "Metsaline märatseb veel". Eesti suurima partei Keskerakonna liikmed (arvatavasti siis ka nende poolt hääletajad umbes neljandik Eesti valijatest) saab metsalise sildi. Erik 2 / 20 Moora ütleb otse, et keskerakondlased ei ole pärisinimesed, ja et metsalisest ei saagi päris inimest üleöö, kuigi presidendikandidaat Mailis Repsist tunnistab ta imestusega: "vaatamata kõigele ikkagi inimene". Kas see erineb sellest, kuidas natsid pidasid juute, mustlasi ja slaavlasi poolinimesteks (Halbmensch) ja venelased omakorda kõiki sakslasi fasistideks, kes tuleb hävitada. Siin ja praegu toovad politoloogid ja poliittehnoloogid samasuguse sõnavara Eesti sisepoliitikasse. Kesklinna vanem Alar Nääme istub kohtupingis. Mida inimene vajab? SLAID 2
tähestiku ära õppima." Nii on Churchill öelnud oma koolitee kohta. 17. aprill 1888 võeti Winston Harrow'sse vastu. See oli üks juhtivaid Suurbritannia keskkoole. Sealt saab alguse tema sõjaväeline karjäär, kus ta liitus laskurkorpusega. Churchille ei meeldinud kunagi õppida. Ainult puhuti paistis ta siin või seal silma, näiteks vehklemises, hiljem husaarileitnandina polomängus. Churchill`il puudus ülikooli haridus. Seevastu oli ta mälu väga hea. Winston õppis ainult seda, mis talle meeldis. 1892. a W.Churchill peaaegu tapab end hüpates sillalt alla(9m). See oli ajal, kui teda jälitasid tema nõbu ja vend. Churchill oli teadvuseta kolm päeva ning ei saanud kõndida peaaegu 2 kuud. 2 1893. a astus Winston Sandhursti kadetikooli, et liituda ratsaväega. Ta lõpetas selle 20 aastaselt
o Fraktsioonides on 6 erakonda: Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, IRL (moodustavad KOALITSIOONI ehk erakondade ministrid on valitsuses), Reformierakond, Vabaerakond, EKRE (OPOSITSIOON – ei moodusta valitsust) 2.Täidesaatev võim - Tegeleb seaduste elluviimisega, riigi sise-ja välispoliitika teostamisega Valitsus tegutseb Stenbocki majas, koosneb 14 ministrist (nt. haridus- ja teadusminister Mailis Reps, välisminister Sven Mikser) Vahetub iga 4 aasta tagant (ideaalis), kui vahetub Riigikogu koosseis (UUS VALITSUS AL 23 NOV 2016) Vabariigi president määrab peaministri kandidaadi ja tema ülesanne on koostada valitsus. Valitsus asub ametisse vande andmisega Riigikogu ees Moodustatakse ministeeriumid - igale ministeeriumile määratakse kindel valdkond Valitsuse vahetus toimus 2016
JÜRI RATASE juhitav valitsus astus ametisse 23. novembril 2016. Valitsuskoalitsiooni kuuluvad Eesti Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Erakond Isamaa. Valitsusse kuulub lisaks peaministrile 14 ministrit (1 + 14 = 15): peaminister Jüri Ratas siseminister Katri Raik kultuuriminister Indrek Saar riigihalduse minister Janek Mäggi kaitseminister Jüri Luik majandus- ja taristuminister Kadri Simson sotsiaalkaitseminister Kaia Iva haridus- ja teadusminister Mailis Reps ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist tervise- ja tööminister Riina Sikkut keskkonnaminister Siim Kiisler välisminister Sven Mikser maaeluminister Tarmo Tamm rahandusminister Toomas Tõniste justiitsminister Urmas Reinsalu Valitsust juhib peaminister. Kõnekeeles nimetatakse peaministrit ja kõiki ministreid kokku tihti ka ministrite kabinetiks. Stenbocki maja, kus alates 2000. a asuvad Vabariigi peaministri töökabinet ja Riigikantselei
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Eesti Keskerakond Referaat Sinu nimi 9c klass Viljandi 2009 Sisukord Sisukord..................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................... 3 Peamised eesmärgid Eesti arendamisel.................................. 3 Sotsiaalpoliitika.......................................................................... 4 Majandus- ja rahanduspoliitika................................................. 5 Haridus- ja teaduspoliitika......................................................... 5 Kodanikuvabadused.................................................................. 6 Välis- ja kaitsepoliitika............................................................... 6 Keskonna- ja energiapoliitika.................................................... 7
määrab peaministrikandteeb muudatusi valitsuse koosseisus (president) riigiaparaadi töö korraldamine (valitsus) 2.6 Defineeri mõisted: Portfellita minister ilma ministeeriumita, juhib selle osakonda või on oma büroo Kantsler juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd ning korraldab ministeeriumi asjaajamist Riigisekretär juhib Riigikantseleid 2.7 Tunned praeguse valitsuse ministreid. Peaminister Jüri Ratas Haridus- ja teadusminister Mailis Reps Justiitsminister Urmas Reinsalu Kaitseminister Jüri Luik Keskkonnaminister Siim Kiisler Kultuurminister Indrek Saar Majandus- ja taristusminister Kadri Simson Rahandusminister Toomas Tõniste Välisminister Sven Mikser Siseminister Andres Anvelt Maaeluminister Tarmo Tamm 2.8 Täida tabel Lastekaitse seaduse muutmine (riigikogu) õpilaste hindamise määruse tühistamine (vabariigi valitsus) põhiseaduse muutmine (riigikogu)
Lauri, Hanno Pevkur, Heidy Purga, Valdo Randpere, Yoko Alender, Madis Milling, Arto Aas, Kalle Laanet, Liina Kersna, Aivar Sõerd, Igor Gräzin, Kalle Palling, Laine Randjärv, Urmas Klaas, Jüri Jaanson, Lauri Luik, Deniss Borodits, Johannes Kert, Terje Trei, Martin Kukk. Keskerakonna nimekirjast valitud: Edgar Savisaar, Yana Toom, Mihhail Kõlvart, Jüri Ratas, Kadri Simson, Mihhail Stalnuhhin, Rein Ratas, Heimar Lenk, Mailis Reps, Marika Tuus-Laul, Siret Kotka, Enn Eesmaa, Aadu Must, Olga Ivanova, Mihhail Korb, Viktor Vassiljev, Erki Savisaar, Tarmo Tamm, Martin Repinski, Vladimir Velman, Märt Sults, Kersti Sarapuu, Valeri Korb, Priit Toobal, Kalev Kallo, Toomas Vitsut, Lauri Laas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjast valitud: Sven Mikser, Rainer Vakra, Ivari Padar, Helmen Kütt, Eiki Nestor, Andres Anvelt, Mihkel Raud, Jevgeni Ossinovski, Tanel Talve, Kalvi Kõva, Heljo Pikhof, Hannes
● Majandus- ja taristuminister- Kadri Simson (Keskerakond); ● Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister- Urve Palo (Sotsiaaldemokraadid); ● Jusitiitsminister- Urmas Reinsalu (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Kaitseminister- Margus Tsahkna (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Keskkonnaminister- Marko Pomerants (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Kultuuriminister- Indrek Saar (Sotsiaaldemokraadid); ● Haridus- ja teadusminister- Mailis Reps (Keskerakond); ● Maaeluminister- Tarmi Tamm (Keskerakond); ● Rahandusminister- Sven Sester (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Riigihalduse minister- Mihhail Korb (Keskerakond); ● Siseminister- Andres Anvelt (Sotsiaaldemokraadid); ● Sotsiaalkaitseminister- Kaie Iva (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Tervise- ja tööminister- Jevgeni Ossinovski (Sotsiaaldemokraadid); ● Välisminister- Sven Miker (Sotsiaaldemokraadid). Lubadused:
Andrus Ansip Referaat 1 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elu, haridus, karjäär Pere Hobid Andrus Ansip linnapeana 3. Andrus Ansip Reformierakonnas ja ministrina Ansip peaministrina 4. Andrus Ansipi esimene valitsus 5. Ansipi teise valitsuse sünd Pronkssõdur 6. Tunnustused ja tiitlid 7. Kokkuvõte 2 Sissejuhatus Andrus Ansip on silmapaistev ja tuntud Eesti poliitik. Ta on saanud tuntuks ka oma lõbusate väljaütlemiste poolest
Aravete Keskkool NOORTE ALKOHOLI JA TUBAKATOODETE TARBIMISHARJUMUSED Uurimistöö Koostaja: Margus Mäe 11. klass Juhendaja: Mailis Tarendi Aravete 2012 SISUKORD 2 ANNOTATSIOON Töö pealkiri Noorte alkoholi ja tubakatoodete tarbimisharjumused Uurimistöös on teksti ....5.....lk tabeleid, jooniseid .......15....tk lisasid.....2....tk kasutatud allikate arv ....7.... tk Referaat Töö probleem oli noorte suitsetamine ja alkohol, selle tarbimine ja tarbimisharjumused.
TTÜ TÖÖTAJATE KAHETASEMELINE VALIDEERIMINE Lehel TTÜ on ülikooli teaduskondade nimekiri ja tabel, kus igale teaduskonna kabinetinumbritega ja telefoninumbritega. Looge kahetasemeline valideerimine, kus kasutaja saab esimesena valida tea valideerimisega valida vaid aktiivse teaduskonna töötajate vahel (Mis funktsio kuvatakse funktsiooni VLOOKUP (!!!) kasutades tema kabinetinumber ja nelja NB! Andke kõik õiged nimed ÜLESANDE TEINE OSA - ANDMETE IMPORTIMINE Variandinumbri arvutamiseks sisestage oma tudengikood töölehele Majandus Valige otsingu kõrvalt "Töötaja otsing". Otsige teie variandile vastavat õppeto Excelisse - esialgu tuleb see halva vormindusega. Kopeerige sealt tabelist vä parema-nupu menüüs asuvat Paste-Special->Values käsku, et saadud tulemu nimed jäävad ka lõpptulemuseks - halva vormindusega tabel kustutage. Tehke sama oma variandile vastava teise õppetooliga. E s igale teaduskonna nimele järgneb nimekiri selle töötajatega, esimesena valida teadu
EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema. o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m o MUINASAEG- ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muistse
Keskne poliitika eesmärk- keskklass Vasakpoolne-mädasoo Arvamus ideoloogiast- jutustab rohkem, kui tegutseb LIIKMED 14 300 inimest Juhatuses 16 liiget Esimees- Edgar Savisaar Aseesimehed- Enn Eesmaa ja Kadri Simson Erakonna fraktsioonist lahkunud LIIKMED Enn Eesmaa liitus aastal 2002. Kadri Simson liitus 1995a. Jüri Ratas astus Keskerakonna liikmeks aastal Priit Toobal astus erakonda 2001a Mailis Reps liitus erakonnaga 1998a https://www.youtube.com/watch?v=vThI1NA L1Ko&feature=youtu.be ASEESIMEHED EDGAR SAVISAAR Sündinud 31. mail 1950.a Keskerekond 1991 Keskerekonna esimees Haridus käik: 1966 Vastse-Kuuste 8-klassiline kool 1966-1968 Tartu 7. Keskkool 1968 Tartu Kaugõppekeskkool 1973 Tartu Riiklik Ülikool, ajaloolane AJALUGU ERAKONNA LOOMINE 1991a Rahvarinde baasil 204 liiget asutasid Esimees Edgar savisaar
KORDAMINE ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUSEKS ÜHISKOND suurte inimhulkade kooselu - ühiskondlik e sotsiaalne - mitteühiskondlik e asotsiaalne ÜHISKOND JA SELLE ARENG SOTSIAALSED SUHTED JA INSTITUTSIOONID Rahvastik Bioloogilised erinevused: sugu, vanus, rass, võimed, seksuaalne orientatsioon, rahvus Sotsiaalsed erinevused: haridus, jõukus, maailmavaade, väärtushinnangud, perekondlik staatus Elatusallikad: palk, toetused, pension, aktsiad, pärandus, laen SOTSIAALNE KIHISTUMINE E STRATIFIKATSIOON inimeste jagamine rühmadesse. HARIDUS SOTSIAAL-MAJANDUSLIKU STAATUSE TEGURINA 2006. aasta ametlike uuringute alusel on kõrgharidusega inimestel keskmine sissetulek leibkonnaliikme kohta kõige kõrgem. Eestis on kohustuslik omandada põhiharidus. Hariduse
Uuringud on kinnitanud, et mehed on Eesti peredes suuremad tulutoojad kui naised ning meeste hulgas valitseb hoiak, et nemad peaksid olema pere majandusliku toimetuleku kindlustajad. Meeste arvates on naiste roll majapidamist korras hoida ning lastega tegeleda (Uuring: Eesti naised peavad tegema rutiinsed kodutööd). Ka poliitikas on valdavalt soositud meeste ülemvõim. Riigikogus on valdav meeste koosseis. Esindatud on vaid vähesed naised nt. haridusminister Mailis Reps. Tartu 2006 Eesti Maaülikool Puuetega inimestel on samad inimõigused kui teistel kodanikel ning puuetega inimesed nõuavad võrdseid võimalusi ning ligipääsu kõikidele ühiskonna hüvedele, nagu haridus, uued tehnoloogiad, tervishoiu-ja sotsiaalteenused, sportimis ja vaba aja veetmise võimalused, tarbijale mõeldud hüved, tooted ja teenused
-Kultuurikomisjon Kultuurikomisjon on Riigikogu üks alatistest komisjonidest, mis moodustati 1992. aastal. Komisjon menetleb juhtivkomisjonina kultuuri-, haridus- ja teadusvaldkonda kuuluvaid · seaduseelnõusid · Riigikogu otsuste ja avalduste eelnõusid · rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute ratifitseerimise või nendega ühinemise seaduste eelnõusid Komisjoni esimees: Peeter Kreitzberg Komisjoni aseesimees: Mailis Reps Komisjoni liikmed: Eldar Efendijev Helmer Jõgi Lauri Luik Maret Merisaar Aadu Must Paul-Eerik Rummo Karel Rüütli Peeter Tulviste Lauri Vahtre Komisjoni ametnikud: Angelika Berg Merje Noorlind
seda viieks a-ks Omavalitsuse... kuluallikad: tuluallikad: haridusteenus tulumaks vaba aeg ja kultuur toetused ja eraldised riigilt kohaliku omavalitsuse omatulu 8 18.Ministrid peaminister Jüri Ratas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo haridus- ja teadusminister Mailis Reps justiitsminister Urmas Reinsalu kaitseminister Margus Tsahkna keskkonnaminister Marko Pomerants kultuuriminister Indrek Saar maaeluminister Tarmo Tamm majandus- ja taristuminister Kadri Simson rahandusminister Sven Sester riigihalduse minister Mihhail Korb siseminister Andres Anvelt sotsiaalkaitseminister Kaia Iva tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski välisminister Sven Mikser 19.Majandus
Kriemhild kannab okast hinges Guntheri ja Tronje Hageni vastu, kutsub oma vennad Attila juurde külla. Õhutab Attilat vendi tapma. Nõnda lähebki, paljud langevad. Ellu jäävad Gunther ja Tronje Hagen, kes tapetakse. Berni Dietrich leiab, et Attila on liiale läinud ja tapab Kriemhildi. 2. A.H.Tammsaare pentaloogia ,,Tõde ja õigus” ülevaade, ühe osa analüüs I osa – tõe otsing, loodusega võitlemine, naabrid, Jumal, pere, Andres-Krõõt-Mari II osa – noore inimese kujunemine, haridus, Jumala tapmine, noor armastus Miralda-Indrek 11 III osa – revolutsioon, Indrek kujuneb enesekindlaks, jääb kindlaks oma seisukohale IV osa – lahkukasvamise lugu, Indrek-Karin, partnerile tähelepanu pööramine V osa – elutöö, Pearu-Andres – kummal oli rohkem õigust, uus armastus Indrek-Tiina, noorte suheterägastik, sihikindlus (Tiina) Pilet 6 1
Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU II Lea Pild 1. september 2009 Realismi tekkimine vene kirjanduses Kaks kirjanduslikku suunda: romantism ja realism. 1840ndatel aastatel kujuneb realism kirjandusliku suunana. Realismi on defineerida kõige raskem (võrreldes romantismi, akmeismi, futurismi jms). Kõigil teistel on väga täpsed kirjanduslikud määratlused. Nad kirjutasid manifeste, kuhu pandi kirja mingi suuna määratlused. Vene realismis ei ole manifesti olemas. Realism tekib vastureageeringuna romantismile. Romantistid Puskin, Lermontov poeetidena ja Gogol proosakirjanikuna. Puskini lõunapoeemid ei ole romantilised? Lermontovi ,,Meie aja kangelane" ei ole ka romantiline, vaid realismi tunnusmärkidega teos. Romantiline on ,,Deemon". ,,Deemon" Deemon oli ingel, keda Jumal karistas. Deemon vihkab maailma ja t