LAPSE ARENG JA ARVUTI Referaat Tallinn 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................3 1. Lapsed ja arvuti......................................................................................5 2. Laps-vanem-arvuti...................................................................................8 3. Hariduse kvaliteet.................................................................................11 Kokkuvõte.............................................................................................12 Kasutatud allikad.....................................................................................14 3 SISSEJUHATUS Lapse arengule on väga olulised vanemate naeratus, puudutused, hääl. Kõneleda võiks lapsega nagu täiskasvanutega vesteldes, mitte mingi luta-pluta. Kuidas muidu laps õigesti kõnelema õpib? Oluline on hä
HARIDUSSÜSTEEM SUURBRITANNIAS Ainealane uurimistöö TALLINN 2011 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................2 1. Sissejuhatus............................................................................................................3 1.1 Teema aktuaalsus, eesmärk, ainestik...............................................................3 2. Suurbritannia hariduse ajalugu..............................................................................4 3. Haridussüsteemi jooned Suurbritannias.................................................................6 3.1 Algkool............................................................................................................6 3.2 Keskkool..........................................................................................................6 3.3 Hindamissüsteem................................
Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Eesti vanglasüsteemi ajalugu 4 Eesti vanglasüsteemi ajalugu 5 Kriminaalhoolduse tekkelugu 6 Vanglasüsteemi ja kriminaalhoolduse eesmärgid 7 Karistuse täideviimine 8 Seaduskuulekale käitumisele suunamine 9 Seaduskuulekale käitumisele suunamine 10 Noortele kinnipeetavatele suunatud programmid 11 Noortele kinnipeetavatele suunatud programmid 12 Noortele kinnipeetavatele suunatud programmid 13 Noortele kinnipeetavatele suunatud programmid 14 Kokkuvõte 15 Sissejuhatus Vanglad ja kriminaalhooldus ei ole ühiskonnas populaarsed teemad. Tähelepanu saavad vanglad tavaliselt siis, kui neid avatakse või sulgetakse. See on ühest küljest täiesti loomulik stabiilses ja demokraatlikus ühiskonnas polegi just palju põhjuseid
Iisaku Gümnaasium HARIDUSEST EESTIS NÕUKOGUDE VÕIMU AJAL Uurimuslik töö tasemeeksamina Koostas: Anu Järvepera Juhendas: Karin Voist Iisaku 2009 1 Sisukord 2 1. Sissejuhatus.......................................................................................................... ....4 2. Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid).............................................5 3. Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend..............................................
Sotsiaalpoliitika Eksamiküsimused Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 1.Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused.................................................................2 2.EV Põhiseaduse eesmärgid......................................................................................................2 PS §10 sätestab Eesti riigi kui sotsiaalriigi olemuse:..............................................................2 3.Heaoluriik (sotsiaalriik) ja selle põhimõtted............................................................................4 Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet................................................................4 Heaoluriigi ideoloogia mudelite järgi:....................................................................................4 Heaoluriigi tunnused Catherine Jones Finer, 1999.............
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST15 Veera Savitskaja VAATLUSPRAKTIKA Aruanne Õppejõud: Meeli Männamäe Mõõdriku 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Esimene päev......................................................................................................... 3 Avinurme vallavalitsus......................................................................................... 4 Sotsiaal- ja
kuritarvitamine ja sõltuvus. Ükski noor ei usu iseenda jäämist sõltuvusse, kuid osa paratamatult jäävad. Noor vajab pikemaajalist tuge, et oma elu muuta. Ükskord välja öeldu ei muuda selle inimese käitumist, ega paranda seda olukorda, kus ta hetkel asub. Paraku ei puutu noorsoopolitsei nende noortega nii palju kokku, et saaks neid pikemalt aidata, kuigi 12 võiks. Sellisel juhul tulebki juba kõne alla asutuste ja organisatsioonide vaheline mõjusam koostöö, mille tulemusena on võimalik probleeme kiiremini ja edukamalt lahendada. Selleks, et taolisi abistamisi rohkem oleks on vaja pöörata rohkem tähelepanu koostöö kokkusaamistele, ümarlaudadele, kus on võimalik erinevatest võimalustest rääkida. Üksi organisatsioon ega asutus ei tea kõike väljastpoolt pakutavaid võimalusi/teenuseid ja see tuleb ise ametnikul välja uurida
ülikoolid on eelnevalt läbinud põhjaliku hindamise veendumaks õppeprogrammide kvaliteetsuses. (Dream Foundation, 2015) 12 2. UURIMUS Käesolevas uurimistöös on kasutatud andmekogumismeetodina intervjuud. Valimisse kuulusid viis Türi vallast pärit noort inimest vanuses 19-23, kes elavad hetkel Taanis ning kes omandavad või on omandanud kõrgharidust Taani Kuningriigis. Intervjueerimine viidi läbi Skype kõne teel, eelnevalt oli intervjueeritavatele saadetud ka küsimused, tutvumiseks ning ettevalmistamiseks. Ühe intervjuu kestvuseks oli ligikaudu 30 minutit. Intervjuu refereering on lisatud tutvumiseks uurimistöö lõppu (LISA 1). Intervjuus osalenud isikute anonüümsuse tagamiseks on intervjueeritavad kodeeritud vastavalt vastamisjärjekorrale ja soole (T1-T3; P1- P2). 2.1. Uurimistulemused Esmalt soovis töö autor teada saada kui kaua on noored Taanis õppinud ja elanud. Kõige
Kõik kommentaarid